2-20-11757/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Margit Vutt, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-11757

Tsiviilasi

Vent System Project OÜ hagi AS Eviko vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

8189 eurot 45 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. novembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS EVIKO apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant/kostja: AS EVIKO, rk 10321432

lepinguline esindaja: Erik Liiv

Vastustaja/hageja: VENT SYSTEM PROJECT OÜ,

rk 11720522,

seaduslik esindaja: Oleg Muhhortov

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 25. novembri 2021. a otsus osas, milles kohus ei

tasaarvestanud hageja nõuet kostja leppetrahvinõudega 8189,45 euro ulatuses. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega tasaarvestada hageja nõue täiendavalt kostja

leppetrahvinõudega. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Sõnastada kohtulahendi tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada Vent System Project OÜ hagi osaliselt.

2.2. Mõista AS-lt Eviko Vent System Project OÜ kasuks välja viivis 1392,79 eurot.

Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

2.3. Jätta maakohtus poolte menetluskulud poolte enda kanda.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Vent System Project OÜ kanda.

4. Mõista Vent System Project OÜ-lt AS Eviko kasuks välja menetluskulud 500 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Vent System Project OÜ (hageja) esitas 13. augustil 2020 Tartu Maakohtule hagi AS Eviko

(kostja) vastu põhivõla 9756,75 euro, viivise 4307,81 euro ja tulevikus tekkiva viivise (0,15%

päevas) väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18. veebruaril 2019 töövõtulepingu. Lepingu kohaselt

oli hageja kohustatud ehitama Tallinnas C.R. Jakobsoni tn 13 asuva äri- ja korterihoone

ventilatsioonisüsteemi. Tööde maksumuseks lepiti kokku 196 402,80 eurot koos käibemaksuga.

11. mai 2020. a seisuga oli teostatud ja tasutud töid 176 739,05 euro väärtuses, tegemata oli

töid 19 673,75 euro väärtuses. Hageja saatis 11. mail 2020 kostjale teostatud tööde akti nr 9

summas 9836,87 eurot ja arve nr 86-20 summas 19 673,75 eurot. Arve nr 86-20 sisaldas endas

akti nr 9 järgi vastu võetud töid. Hageja palus tasumist ainult akti nr 9 ulatuses. Kostja tasus

26. mail 2020 arve nr 86-20 osaliselt summas 6557 eurot.

Hageja ütles 15. juulil 2020 töövõtulepingu üles. Lepingu ülesütlemise momendil oli kostja

võlgu arve nr 86-20 alusel 13 116,75 eurot. Koos ülesütlemise avaldusega saatis hageja kostjale

teostatud tööde akti nr 10 summas 6476,88 eurot. Kokku pidi kostja teostatud tööde aktide nr 9

ja 10 järgi hagejale maksma 16 313,75 eurot ja ülejäänud osas esitas hageja krediitarve nr 86-

20 summale 3360 eurot. Kostja võlgnevus hageja ees on 9756,75 eurot.

Töövõtulepingu p 8.4 järgi kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summade eest viivist

0,15% päevas. Teostatud tööde akt nr 9 oli saadetud kostjale elektronpostiga 11. mail 2020,

nõue muutus sissenõutavaks alates 18. maist 2020. Teostatud tööde akt nr 10 oli saadetud

kostjale elektronpostiga 15. juulil 2020, nõue muutus sissenõutavaks 22. juulil 2020.

Hageja vaidles vastu kostja leppetrahvile, kuna kostja esitas nõude alles kolm kuud pärast

lepingu ülesütlemist. „Nõudekiri“ oli edastatud hagejale kohtuprotsessi raames alles

1. oktoobril 2020.

Hageja viitas, et tööde teostamise tähtaega pikendati tööjärje puudumise tõttu 28. veebruarist

2020 kuni 15. aprillini 2020, hageja ei saanud töid lõpuni viia temast sõltumatutel põhjustel.

28. veebruari 2020. a kokkuleppe on allkirjastanud ainult kostja. Objekti peatöövõtja pikendas

veel kord tööde tähtaega ning vastavalt 29. mai 2020. a garantiikirjale lubas hageja lõpetada

osad tööl hiljemalt 12. juunil 2020 ja ülejäänud esimesel võimalusel peale ehitaja käest vastava

töökäsu saamist. Tööde teostamise tähtaja ületamine on vabandatav, kuna see on tingitud kostja

poolt lepingu rikkumisest.

Kostja ei teavitanud hagejat, et tehtud tööl on puudused ning hageja sai sellest teada alles

17. septembril 2021 esitatud dokumentidest. Puudustest teatamata jätmine ei ole mõistlikult

vabandatav. Lisaks ei ole kostja nõudnud puuduste kõrvaldamist ega saa tugineda tööde

lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja

tehtud töö oli puudustega. Kostja esitatud tõendid ei kinnita puuduste olemasolu,

dokumentatsiooni ja paigaldustööde ülevaatuse aktis puuduvad allkirjad. Seega ei ole kostjal

õigust nõuda 4794 eurot.

Hageja esitas kostjale kindlustusgarantii 2% ulatuses lepingu hinnast. Seega pole alust kinni

pidada garantiiaja tagatise maksumust 3273,38 eurot. Garantii arvelt on võimalik katta

puuduste kõrvaldamise kulud.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt lõpetada võlasuhe menetlusliku

tasaarvestusega. Kostja vastuväidete kohaselt on kostjal tasumata hagejale 9 756,75 eurot, kuna

see pole muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole esitanud täitedokumentatsiooni ja üleandmise-

vastuvõtmise lõppakti.

Kostja ei tunnista hageja esitatud töövõtulepingu ülesütlemise avaldust. Kostja hinnangul on

tegemist heade kommetega vastuolus oleva õigustühise tahteavaldusega.

Töövõtulepingu

nr 865-8

p 3.3

kohaselt

pidi

hageja

lõpetama

tööd

hiljemalt

30. novembril 2019. Kostja viivitas arvete tasumisega üle nelja päeva viiel korral, kokku

36 päeva. Viivitus 50 päeva oli ettemaksu tasumisel ventilatsiooniagregaatide tarne eest.

Seetõttu pikendasid pooled lepingu p 7.2.3 alusel 28. veebruari 2020. a kokkuleppega nr 1

tööde teostamise tähtaega kuni 15. aprillini 2020.

Kostja ei ole hagejat töö tegemisel takistanud. Kostja nimetas pooltevahelise e-kirjavahetuse

käigus ajavahemikul jaanuar-juuli 2020 puudused, mis esinesid hageja tööde kvaliteedis, ning

viitas raskustele töögraafikus püsimisel. Kostja juhtis tähelepanu, et hageja mahajäämus

takistab ka teistel töövõtjatel lepingute täitmist. Hageja töös ilmnenud puudused kõrvaldas

osaühing Vendihai hinnaga 4 794 eurot (koos käibemaksuga). Kõik tööd on vastu võetud ja

nende eest on OÜ-le Vendihai kostja volitusel tasunud EVIKO Ehitus OÜ. Kostja ülesandel

esitas EVIKO Ehitus OÜ hagejale kahju tõendavad kuludokumendid ja arve, hageja jättis arve

tasumata. Kostja lisas 17. septembril 2021, et tasus hageja poolsete puuduste kõrvaldamise eest

osaühingule Vendihai arve nr 2020052 alusel 842,4 eurot (663,6 eurot) ja Tammi Teenuste

osaühingule arve nr 20-57 alusel 1200 eurot. Nimetatud summad ei puuduta hageja poolt

pooleli jäetud tööde lõpuni tegemist, vaid ainult puuduseid.

Kostja teatas hagejale 12. augustil 2020, et kavatseb lepingu p 7.1.4. kohaselt nõuda leppetrahvi

8189,45 eurot. Hageja viivitas lepingu täitmisega ajavahemikul 16. aprill – 14. juuli 2020 ning

kostja teavitas hagejat leppetrahvi rakendamisest vähem kui 30 päeva jooksul lepingust

taganemisest. Samas kirjas on viidatud ka puudustele summas 5995 eurot. Kuna hageja

esmasele nõudele ei reageerinud, esitas kostja uue nõudekirja 1. oktoobril 2020.

Kostja tasaarvestab puuduste kõrvaldamise eest tasutud 6657,60 eurot (4794 + 663,6 + 1200)

ja leppetrahvi tähtaja ületamise eest nõutava 8189,45 eurot ehk kokku 14 847,05 eurot hageja

nõudega kostja vastu.

Hagejale peale tasaarvestust väljamaksmisele kuuluvast summast tuleb kuni tööde

garantiiperioodi lõpuni 15. oktoobril 2023 kinni pidada vastavalt lepingu p-le 11 garantiiaja

tagatise maksumus 3273,38 eurot ja deponeerida see kostja arvelduskontole.

Hagejal oli õigus ettemaksete hilinemise korral töövõtuleping ennetähtaegselt üles öelda ning

kui hageja seda õigust ei kasutanud, ei saa ta nõuda viivist.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus rahuldas 25. novembri 2021. a otsusega Vent System Project OÜ hagi

osaliselt ja mõistis AS-lt Eviko Vent System Project OÜ kasuks välja põhivõla 3099,15 eurot

ja viivised 6477,09 eurot. Maakohus mõistis AS-lt Eviko Vent System Project OÜ kasuks välja

viivised 0,15% päevas tasumata põhivõlalt alates 26. novembrist 2021 kuni põhivõla

tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohus luges esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud:

• poolte vahel sõlmiti 18. veebruaril 2019 alltöövõtuleping nr 865-8, mille kohaselt

hageja kohustus Tallinnas C.R. Jakobsoni tn 13 asuva äri- ja korterihoone

ventilatsioonisüsteemi ehituse tööd üle andma 30. novembril 2019 (I kd, tl 9-57);

• alltöövõtulepingu lisaks oleva hinnapakkumise kohaselt oli tööde hind kokku

163 669 eurot, koos käibemaksuga 196 402,80 eurot (I kd, tl 30);

• hageja saatis kostjale 11. mail 2020 teostatud tööde akti nr 9 summas 9836,88 eurot ja

arve nr 86-20 summas 19 673,75 eurot. Hageja palus tasuda arve akti nr 9 ulatuses (I kd,

tl 58-62);

• kostja tasus 26. mai 2020 arve nr 86-20 alusel 6557 eurot (I kd, tl 63-65);

• hageja esitas kostjale teostatud tööde akti nr 10 ja kreeditarve summas -3360 eurot

(tl 68-70).

• hageja ütles 15. juuli 2020. a avaldusega töövõtulepingu üles (I kd, tl 71-74).

Maakohus leidis, et poolte vahel on sõlmitud VÕS § 635 kohane töövõtuleping ja kostjal on

VÕS § 637 järgi kohustus tasuda hagejale tehtud tööde eest 9756,75 eurot.

4. Maakohtu hinnangul ei ole kostjal hageja vastu leppetrahvi tasumise nõuet ning kostja ei saa

seda hageja nõudega tasaarvestada.

Lepingu kohaselt võib nõuda leppetrahvi, kui hageja on rikkunud lepingus kokku lepitud

tähtaega. Lepingu p 3.3 kohaselt oli tööde üleandmise tähtaeg 30. novembril 2019. Poolte väitel

sõlmisid pooled 28. veebruaril 2020 täiendava kokkuleppe, millega pikendati tööde teostamise

tähtaega kuni 15. aprillini 2020. Kostja on menetluses kinnitanud täiendava kokkuleppe

sõlmimist ning lähtunud ka leppetrahvi arvutamisel sellest, et tööde teostamise tähtaeg oli

15. aprill 2020. Ebaõige on hageja väide, mille kohaselt objekti peatöövõtja pikendas lepingu

täitmise tähtaega kuni 12. juunini 2020. Seega tuleb tööde teostamise tähtajaks lugeda 15. aprill

2020. Hageja ei olnud 15. juuliks 2020, lepingu ülesütlemise hetkeks lepingujärgseid töid

lõpetanud. Tõenditest nähtuvalt ei ole hageja tõendanud oma väidet, et tööde tähtaegset

tegemist takistasid teised tööd. Maikuus tekkinud tööjärje puudumise tekitas hageja ise.

Eelnevast tulenevalt on lepingu p 7.1.4 järgse leppetrahvi nõudmise eeldused täidetud.

Siiski ei ole leppetrahvi nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Leppetrahvi nõudeõiguse

tekkimine ei ole seotud sellega, millal hageja lepingu üles ütles, vaid hagejapoolse lepingu

rikkumisega. Kostja sai juba lepingujärgsel tähtajal aru, et hageja ei saa töid valmis hiljemalt

30. novembriks 2019 ning tal oli võimalik alates sellest ajast esitada leppetrahvi nõue. Pooled

pikendasid lepingu tähtaega mitu kuud pärast seda, kui esialgses lepingus toodud tähtaeg oli

lõppenud. Isegi kui asuda seisukohale, et leppetrahvi nõudeõigus tekkis poolte vahel kokku

lepitud uuel tähtajal 15. aprillil 2020, ei ole nõue esitatud mõistliku aja jooksul. Maakohus ei

pea nõude esitamise mõistlikuks ajaks nelja kuud.

Kostja väitel on tal hageja vastu nõue puuduste välja mõistmiseks summas 6657,60 eurot.

Nimetatud summa koosneb:

•

OÜ-le Vendihai arve nr 2020039 alusel tasutud 4794 eurot (I kd, tl 97-98, 164);

•

OÜ-le Vendihai arve nr 2020052 alusel tasutud 663,6 eurot (I kd, tl 186-187);

•

OÜ-le Tammi Teenused arve nr 20-57 alusel tasutud 1200 eurot (I kd, tl 195).

Maakohus luges tõendatuks, et hageja tööd olid tehtud puudustega ning kostja on tasunud

puuduste kõrvaldamise eest kokku 6657,60 eurot. Kostja võib VÕS § 645 lg-st 1 tulenevalt

tugineda lepingutingimustele mittevastavusele sõltumata sellest, millal ta puudustest hagejat

teavitas. Kostjal on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid ja nõuda VÕS § 115 alusel puudustega

töö tõttu talle tekitatud kahju hüvitamist. Kostja on õiguskaitsevahendina kasutanud

tasaarvestusavaldust, s.o esitanud sisuliselt vastuväitena kahju hüvitamise nõude. Maakohus

leidis, et kostjal on õigus hageja nõudega tasaarvestada oma nõue summas 6657,60 eurot.

Eeltoodu alusel on kostja hagejale võlgu arve nr 86-20 alusel 9756,75 eurot. Kuna kostja on

selle summaga tasaarvestanud oma nõude hageja vastu summas 6657,60 eurot, tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 3099,15 eurot.

Maakohus mõistis hageja taotluse alusel välja järgmised viivised: arve nr 212-19 tasumisega

viivitamise eest viivis 118.24 eurot, arve nr 252-19 tasumisega viivitamise eest viivis

195,34 eurot, arve nr 275-19 tasumisega viivitamise eest viivis 379,55 eurot, arve nr 261-19

tasumisega viivitamise eest 3245,13 eurot, arve nr 17-20 tasumisega viivitamise eest viivis

40,04 eurot, arve nr 86-20 tasumisega viivitamise eest kokku 2498,79 eurot.

Kokkuvõttes mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks pärast tasaarvestusi välja põhivõla

3099,15 eurot ja VÕS § 113 alusel viivise 6477,09 eurot ning edasiulatuva viivise kuni põhivõla

tasumiseni.

Maakohus leidis, et põhjendatud on jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas 26. detsembril 2021 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu

Maakohtu 25. novembri 2021. a otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja põhivõla

3099,15 eurot ja viivise 6477,09 eurot ning edasiulatuva viivise 0,15% päevas tasumata

põhivõlalt alates 26. novembrist 2021 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja palus teha tühistatud

osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 1386,79 eurot.

Apellatsioonimenetluse kulud palus kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas maakohus õigesti kostja esitatud tõendeid ja hageja

tegevust tervikuna ning jõudis järeldusele, et poolte vahel 18. veebruaril 2019. a sõlmitud

töövõtulepingu (I kd, tl 9-57) p.7.1.4 järgse leppetrahvi nõudmise eeldused on täidetud. Kostja

hinnangul tegi maakohus aga asja tehiolude ja tõenditega vastuolus oleva järelduse, mille

kohaselt ei esitanud kostja leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul ning seega ei ole kostjal

leppetrahvi nõuet, mida saaks hageja nõudega tasaarvestada.

Õiguskirjanduses ja Riigikohtu praktikas on välja kujunenud seisukoht, et VÕS § 159 lg 2

kohaldamisel ei ole oluline üksnes ajaline distants rikkumise ja leppetrahvi nõude esitamise

vahel, vaid arvestada tuleb ka muid asjaolusid. Maakohus mingeid muid asjaolusid kohtuotsuse

tegemisel arvesse võtnud ei ole. Tegemist oli pikaajalise tööga, mis algas lepingu sõlmimisega

18. veebruaril 2019 ja lõppes hageja lepingust taganemise avaldusega 15. juulil 2020, kokku

seega 17 kuud. Poolte vahel ei ole vaidlust ja on tuvastatud ka kohtuotsusega, et lepingu lõplik

täitmisaeg oli 15. aprill 2020 ja selle möödumisega tekkis apellandil leppetrahvi nõudeõigus.

Maakohus luges ebaõigeks hageja väite, et lepingu tähtaega pikendati veelkord kuni

12. juunini 2020 (kohtuotsus, punkt 8.1., kolmas lõige). Kostja nõustub maakohtu seisukohaga,

kuna selle väite aluseks olnud ehitustööde tellija Real Estate Builders OÜ 19. mai 2020. a kiri

(dtl 377) ei ole kostjale siduv. Samas olnuks kostja poolt ebamõistlik ja heade kommetega

vastuolus olev nõuda hagejalt leppetrahvi, kui ehitustööde tellija on andnud omapoolse

nõusoleku tööde tähtaega veelkord pikendada ja selle aja eest ilmselt ka kostjale sanktsioone ei

esita. Seega, kui lähtuda ainult leppetrahvi nõude esitamise ajalistest piiridest, siis peaks selleks

olema periood alates 13. juunist 2020 kuni nõude faktilise esitamiseni 12. augustil 2020 ehk

kaks kuud. Kostja hinnangul on see ajaperiood mõistlik leppetrahvi nõude esitamiseks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et ei ole kaotanud leppetrahvi nõudeõigust ning palub

ringkonnakohtul tunnustada kostja leppetrahvi nõuet summas 8189,45 eurot ning tasaarvestada

see hageja nõudega järgmiselt: esmalt teha tasaarvestus maakohtu poolt välja mõistetud

põhivõla 3099,15 eurot osas täies ulatuses ja seejärel tasaarvestada jääksumma 5090,30 eurot

(8189,45-3099,15=5090,30) maakohtu poolt välja mõistetud viivistega. Peale tasaarvestust jääb

kostjal tasuda hagejale viivised 1386,79 eurot. Tulenevalt põhivõla täielikust tasaarvestamisest

palub kostja kohtuotsuse resolutsioonist välja jätta punkt 3.

6. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja

menetluskulud kostja kanda.

Hageja ei ole küll nõus maakohtu kõikide põhjendustega, kuid õigusrahu huvides ei pidanud

vajalikuks esitada apellatsioonkaebust, sest maakohtu otsust tehes on põhimõtteliselt arvestatud

mõlema poole huvidega. Leppetrahvi nõue tekkis alles siis, kui hageja esitas kohtule hagi;

kostja sellist käitumist ei saa lugeda mõistlikkuse printsiibiga kooskõlas olevaks. Esimene ja

ainus leppetrahvi nõue esitati alles 1. oktoobril 2020, s t enam kui viis kuud peale lepingu

tähtaja möödumist ja peaaegu kolm kuud peale lepingu ülesütlemist hageja poolt. 12. augustil

2020 saadetud kirjas ei ole leppetrahvi nõuet, seda ei saa lugeda dokumendiks, mille alusel

kostja esitas leppetrahvi tasumise ja selle tasaarvestuse nõude. Hageja hinnangul on maakohtu

otsus seaduslik ja õige, selle tegemisel ei ole rikutud menetlusõiguse norme ning tõendeid on

hinnatud õigesti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles kohus ei tasaarvestanud hageja nõuet kostja leppetrahvinõudega 8183,45 euro ulatuses.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tasaarvestab hageja nõude täiendavalt

kostja leppetrahvinõudega, rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

1392,79 eurot viiviste katteks ning jätab ülejäänud osas hagi rahuldamata. Maakohtus kantud

menetluskulud jäävad poolte endi kanda ja ringkonnakohtus hageja kanda.

8. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegu

on kostja esitanud apellatsioonkaebuse maakohtu otsusele osas, milles kohus ei tasaarvestanud

hageja

nõuet

kostja

leppetrahvinõudega

8183,45 eurot

(kohtuotsuses

ja

kostja

menetlusdokumentides on mõnel korral ekslikult märgitud 8189,45 eurot). Ülejäänud osas

maakohtu otsuse peale kaevatud ei ole, mistõttu ringkonnakohus ei kontrolli hageja nõude

rahuldamise ulatuse põhjendatust ega kostja tasaarvestuseks kasutatud nõude põhjendatust

osas, milles maakohus sellega arvestas.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et lepingu

p. 7.1.4 järgse leppetrahvi nõudmise eeldused olid täidetud. Hageja ei esitanud maakohtule

tõendeid oma väidete kohta, et ta hilines lepingujärgsete töödega kostjast tulenevatel põhjustel.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ning ei korda neid (TsMS

§ 654 lg 6).

10. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et kostjal on õigus nõuda leppetrahvi, sest ta

on leppetrahvi nõudmisest hagejat VÕS § 159 lg 2 kohaselt mõistliku aja jooksul teavitanud.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus kohaldas kostja tasaarvestusliku

leppetrahvinõude osas VÕS § 159 lg-t 2 ebaõigesti. Maakohus leidis ekslikult, et kostja ei

esitanud leppetrahvinõuet mõistliku aja jooksul.

VÕS § 159 lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta ei teata mõistliku

aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele, et ta nõuab

leppetrahvi. Riigikohus on märkinud, et leppetrahvinõue on VÕS § 159 lg 2 kohaselt esitatud

ka siis, kui võlausaldaja, kes võib kasutada tasaarvestuse tegemiseks leppetrahvinõuet, teatab

võlgnikule, et ta nõuab leppetrahvi. Leppetrahvi nõudeõiguse eelduseks ei ole tasaarvestuse

tegemine (Riigikohtu 9. mai 2018 otsus tsiviilasjas, nr 2-16-18005 p 12). Seega võis kostja

esitada leppetrahvinõude teate enne hageja nõuete tasaarvestamist ja maakohus tuvastas õigesti,

et kostja teatas 12. augusti 2020 e-kirjas hagejale, et nõuab leppetrahvi.

11. Lepingu p 7.1.4 kohaselt on kostjal õigus nõuda tähtaegade (k.a. vahetähtaegade) ületamise

korral alltöövõtjalt (hagejalt) leppetrahvi 0,15% lepingulisest maksumusest iga lepingu

tähtaega ületanud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu maksumusest. Leppetrahv

arvestatakse maha viimasest arvest või nõutakse sisse eraldi. Kostja märkis, et kuna võimalik

leppetrahv ületab lepingu punktis 7.1.4. sätestatud piirmäära 5% lepingu maksumusest, kuulub

leppetrahvina sissenõudmisele 163 669 x 0,05 = 8183,45 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus võttis ekslikult leppetrahvinõude tekkimise aja määramisel

aluseks 30. novembri 2019. Asjas ei ole vaidlust, et hageja tegi tööd ja esitas arveid ka pärast

nimetatud tähtaega ning viimase arve tasumise tähtaeg oli akti nr 10 alusel tehtud tööde eest

12. august 2020. Samal päeval esitas kostja hagejale leppetrahvinõude teate. Lepingu p 7.1.4

järgi oli kostjal õigus leppetrahv maha arvestada viimasest arvest või esitada eraldi nõude.

Ringkonnakohus leiab, et kostja esitas leppetrahvinõude teate mõistliku aja jooksul pärast

viimase arve esitamist ja ei olnud seega leppetrahvinõude kasutamist tasaarvestamiseks

VÕS § 159 lg 2 alusel kaotanud.

12. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja esitas erinevaid nõudeid,

märkides hagis, et lepingu ülesütlemise ajal 15. juulil 2020 oli tal kostja vastu sissenõutavaks

muutunud nõue 13 116,75 eurot, kuid pärast seda esitas hageja uue arve ja kreeditarve. Viimase

arve tasumise tähtaeg oli 12. august 2020.

Hageja esitas hagi 13. augustil 2020, nõudes 9756,75 euro ja viiviste väljamõistmist. Asja

materjalide kohaselt teatas 12. augustil 2020 tasaarvestav pool (kostja) hagejale leppetrahvi

nõude 8183,45 euro esitamisest hageja lepingu rikkumise tõttu perioodil 16.04.-14.07.2020.

Seega oli kostja nõue täidetav küll alates 15. juulist 2020, kuid arvestades vahepeal esitatud

kreeditarvet, loeb ringkonnakohus tasaarvestusolukorra tekkimise ajaks VÕS § 197 lg 1 mõttes

13. augusti 2020.

Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus tuvastas kostja nõude 6 657,60 eurot ning

tasaarvestas selle hageja nõudega. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad VÕS § 197 lg 2 järgi

tagasiulatuvalt poolte nõuded kattuvas ulatuses. Kuna ringkonnakohus leiab, et kostjal oli õigus

tasaarvestuseks kasutada ka leppetrahvinõuet 8183,45 eurot, siis ületaks kostja vastunõue

(kokku 14 847,05 eurot) nii hageja põhinõude kui viivised (kokku 10 449,88 eurot) ning hagi

tuleks jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus on TsMS § 651 lg 1 alusel seotud apellandi nõudega ja kontrollib

apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas,

mille peale on edasi kaevatud, seega ei saa ringkonnakohus ületada apellatsioonkaebuse nõuet.

Apellant palus maakohtu poolt rahuldatud hageja viivise nõude 6477,09 eurot tasaarvestada

täies ulatuses ja ülejäänud osas (1 706,36 eurot) põhinõude (3099,15 eurot). Apellandi taotlust

arvestades tuleb tasaarvestuse tulemusena kostjalt välja mõista hageja viivise nõude

hüvitamiseks 1392,79 (3099,15-1 706,36) eurot.

VÕS § 201 lg 1 kui tasaarvestuse pooltel on mitu tasaarvestuseks sobivat nõuet, võib

tasaarvestav pool määrata nõuded, mis tasaarvestatakse. Kostja määras tasaarvestuse

avalduses, et esmalt tuleb tasaarvestada põhinõue ja seejärel viivised. Kostja taotlust arvestades

kuulub rahuldamisele osaliselt üksnes hageja viivise nõue, siis tuleb rahuldamata jätta hageja

nõue mõista välja viivis kuni lahendi täitmiseni, kuna VÕS § 113 lg 6 järgi ei saa viiviselt viivist

arvestada.

13. Maakohtu otsust ei vaidlustatud menetluskulude jaotuse osas ja maakohtus kantud

menetluskulud

jäävad

poolte

endi

kanda.

Ringkonnakohus

rahuldab

kostja

apellatsioonkaebuse, arvestades apellandi täpsustatud nõuet ja jätab ringkonnakohtus kantud

menetluskulud hageja kanda.

Pooled ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramiseks kulude nimekirju ega taotlusi

ei esitanud. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja tasus

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 600 eurot, s.o 100 eurot enam (vt 2. veebruari 2022. a

menetlusse võtmise määruse põhjendusi). Seega on põhjendatud ja vajalik menetluskulu

500 euro ulatuses, mis kuulub apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu hagejalt väljamõistmisele

(TsMS § 174 lg 1). Enamtasutud riigilõivu tagastab kohus menetlusosalise avalduse alusel

(TsMS § 150 lg-d 1 ja 4). Viivist kindlaksmääratud menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel

ei taotletud.

/allkirjastatud digitaalselt/