2-22-806/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

H a g i õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ivika Sillaots

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

16. november 2022.a.

Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-22-806

Tsiviilasi

J.A. hagi L.A. vastu abielu lahutamiseks ja kaasomandi

lõpetamiseks ning kinnistusraamatu kannete muutmiseks

nõusoleku andmisele kohustamiseks

Tsiviilasja hind

10 500,00 eurot (3500 + 3500 + 3500)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J.A. (eestkostetav, ik xxxxxxxxxxx, elukoht:

Xxxxxxxxxxx); seaduslik esindaja eestkostja I.A. (ik

xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx);

hageja lep esindaja vandeadvokaat Paul Järve, e-post:

paul@jolab.ee ;

Kostja: L.A. (ik xxxxxxxxxxx, eluk Xxxxxxxxxxx, e-post:

xxxxxxxxxxx);

Avalikku

huvi

kaitsma

õigustatud

asutus

(hageja

elukohajärgne

kohalik

omavalitsus):

Pärnu

linn

(linnavalitsuse kaudu, asukoht Suur-Sepa 16, Pärnu 80089, e-

post linnavalitsus@parnu.ee ) volitatud esindaja Eve Hiiemäe

Kohtuistungi toimumise aeg

09.11.2022.a, Pärnus, osalesid hageja sead. es I.A. ja hageja lep.

es adv P. Järve, kostja L.A. ja Pärnu LV es E. Hiiemäe.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J.A.´i hagi kostja L.A.´i vastu kostja õigeksvõtuga.

2. Lahutada J.A.´i (sündinud xxxxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx) ja L.A.´i (sündinud

xxxxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx) vahel sõlmitud abielu, mis registreeriti Pärnu

Maavalitsuses xxxxxxxxxxx.a (abielukanne nr xxxxxxxxxxx).

3. Abielu lahutamisel taastada L.A.´il lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi

„A.“ (Nimeseaduse § 11 lg 1 ja 2).

4. Lõpetada J.A.´i (isikukood xxxxxxxxxxx) ja L.A.´i (isikukood xxxxxxxxxxx) kaasomand

Xxxxxxxxxxx asuva korteriomandi (registriosa nr xxxxxxxxxxx, katastritunnus

xxxxxxxxxxx) suhtes selliselt, et jätta korteriomand registriosa nr xxxxxxxxxxx J.A.´i

ainuomandisse.

Tsiviilasi nr 2-22-806

2 (4)

5. Kohustada L.A.’i andma asjaõiguslepingu jaoks vajalikku tahteavaldust, millega J.A. ja

L.A. lepivad kokku selles , et Xxxxxxxxxxx asuv korteriomand , registriosa nr

xxxxxxxxxxx jääb J.A.’i ainuomandisse.

6. Kohustada L.A.’i andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses)

korteriomand,

registriosa

numbriga

xxxxxxxxxxx,

aadressiga

Xxxxxxxxxxx,

kinnistusregistri II jaos omanikukande kustutamiseks, mille kohaselt kustutatakse

kinnistusraamatust omanikuna sisse kantud L.A. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja uue kande

tegemiseks, mille kohaselt kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna

J.A. (isikukood xxxxxxxxxxx). Jõustunud kohtuotsus asendab kostja nõusoleku (alus

TsÜS § 68 lg 5).

7. Anda eestkostetav J.A.´i nimel tema eestkostjale I.A.’ile (isikukood xxxxxxxxxxx)

Perekonnaseaduse § 187 alusel kohtu nõusolek käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni

punktis 4 nimetatud kinnisvara kaasomandi lõpetamisega seotud tehingute tegemiseks,

sh eestkostetava nimel kinnistusraamatusse vastavate kannete tegemiseks.

Menetluskulude jaotus

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6

Sisulised asjaolud ja kohtu õiguslik põhjendus

1. Kohtu menetluses on J.A.i hagi L.A.i vastu abielu lahutamiseks ning poolte kaasomandi

lõpetamiseks aadressil Xxxxxxxxxxx asuva korteriomandi nr xxxxxxxxxxx suhtes ja jätta kinnisasi

J.A.

ainuomandisse.

Samuti

palub

hageja

kohustada

kostjat

andma

nõusolek

(kinnistusraamatuseaduse § 34.1 tähenduses) kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxxxxxx teise jao

omanikukannete kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna

kinnistusraamatusse J.A..

1.1. Hagiavalduse asjaolude kohaselt omandasid pooled 18.10.2012 ½ võrdsetes mõttelistes osades

kaasomandisse korteriomandi registriosa nr xxxxxxxxxxx aadressil Xxxxxxxxxxx. Korteri

omandamiseks sõlmisid pooled AS-ga Swedbank 18.10.2012. a laenulepingu nr xxxxxxxxxxx.

Pooled abiellusid xxxxxxxxxxx Pärnu Maavalitsuses, ei valinud abielludes varasuhet ega sõlminud

abieluvaralepingut. Abielueelsest perioodist on sündinud 3 ühist last, kes on hagi esitamise seisuga

alaealised ja elavad koos kostjaga. xxxxxxxxxxx toimunud liiklusavarii tagajärjel sai hageja tervis

kahjustada. Pärnu Maakohtu 01.09.2020 määrusega nr xxxxxxxxxxx seati hageja üle eestkoste kõigi

asjade ajamiseks ning eestkostjaks määrati kostja L.A.. Nimetatud määruse punkti 3 alusel tunnistati

J.A. valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks ning võeti temalt ära õigus teha

perekondlikke tehinguid. Pärnu Maakohtu 28.04.2021 määrusega nr xxxxxxxxxxx vabastati kostja

hageja eestkostja kohustustest ja määrati eestkostjaks hageja ema I.A., kes on ka täna hageja

eestkostja. Nimetatud määruse resolutsiooni punkti 4 kohaselt jäeti eestkostja ülesanded samaks, mis

olid 01.09.2020 määruses. Pärnu Maakohtu 01.09.2020 määrusega nr xxxxxxxxxxx võeti J.A.ilt ära

õigus teha perekondlikke tehinguid, mistõttu hagejal ei ole võimalik abielu lahutada

Tsiviilasi nr 2-22-806

3 (4)

perekonnaseisuasutuses ega notaris. Hageja palub abielu kostjaga lahutada kohtul PKS § 65 lg 2

alusel.

1.2. AS Swedbank lõpetas 26.11.2021 ennetähtaegselt (Xxxxxxxxxxx asuva korteri omandamiseks

võetud) laenulepingu selle hageja poolt täieliku täitmise tõttu, mis teostus eestkostja abiga. Hageja

soovib korteriomandi kaasomandi lõpetada selliselt, et korteriomand antakse hageja ainuomandisse.

Hageja on terviseseisundi tõttu võimetu endale eluaset soetama, mistõttu peab hageja õiglaseks jätta

korteriomand temale. Korteriomandi omandamiseks sõlmitud laenuleping on täieliku täitmise tõttu

lõpetatud, laenulepingu täitmine toimus hageja eestkostja toel. Hagi esitamisel on arvestatud sellega,

et kostja ei ole avaldanud, et tal oleks korteriomandi osas mingeid nõudmisi.

2. 25.07.2022 kohtule esitatud kirjalikus vastuses võttis kostja L.A. hagi täies ulatuses õigeks. Kostja

soovib, et peale lahutust saaks kostja edaspidi kanda enda neiupõlve nime L.A.. Poolte menetluskulud

palub jätta jaotamata, s. o. jätta need poolte eneste kanda. 13.09.2022 kirjalikus seisukohavõtus

eestkosteasutus Pärnu linn leidis, et kinnisvara tehingud eestkostetav J.A.i nõuete rahuldamiseks ei ole

eestkostetava huvidega vastuolus.

3. 09.11.2022 toimunud kohtuistungil hageja lepinguline esindaja adv P. Järve selgitas, et arvestades

J.A.’i tervislikku seisundit, ei ole tema ärakuulamine otstarbekas, kuna J.A. ei ole pikemaks sisuliseks

vestluseks heas vormis. Tema ärakuulamine võib teda endast välja viia ja tema tervislikku seisundit

halvendada. Sellest ta saab aru, et abielu tuleks lahutada. Kui lep. esindaja temaga viimati kohtus,

siis ta tahtis oma seisukohta öelda, aga normaalselt väljendada ei saanud. J.A. ise, vaatamata sellele

et ta saab 2 tundi päevas tööl käia, ei saa endale elamist hankida. Ta on sõltuvuses eestkostjast ehk

oma emast, kes aitas maksta ära ka pangalaenu. Swedbank on andnud teada, et leping on

ennetähtaegselt lõpetatud, kuna võlgnevusi enam ei ole. Hüpoteek tuleks kustutada, kuna võlgnevus

on tasutud. Korteriomand jääks hagejale, aga kostjale hüvitise tasumise kohustust ei ole. Hageja

eestkostja kinnitusel hüpoteek hõlmas vaid seda laenu. Hageja jääb esitatud avalduse juurde ja palub

hagiavalduse rahuldada täies ulatuses nii, nagu on esitanud.

3.1. Kostja L.A. 09.11.2022 istungil kinnitas, et on lahutusega nõus ja võtab hagi õigeks. Abielulised

suhted on lõppenud, poolte 3 alaealist last elavad kostja juures ja jäävad tema juurde elama. Peale

lahutust soovib tagasi abielueelset perekonnanime A.. On nõus kaasomandi lõpetamisega ja sellega,

et kaasomand lõpetada viisil, et korteriomand jääb hagejale ja hageja kostjale hüvitist tasuma ei pea.

On ka sellega nõus, et kinnistusraamatu kanne muudetakse.

3.2. Hageja, so eestkostetav J.A.’i elukohajärgse kohaliku omavalitsusasutuse Pärnu linna esindaja

E. Hiiemäe kinnitas istungil, et eestkosteasutus eestkostetava huvidega vastuolu ei näe ja jääb oma

kirjaliku seisukoha juurde, et tehing vastab eestkostetava huvidele.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid ning tutvunud poolte

seisukohtadega istungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult kostja õigeksvõtul põhineva otsusega,

tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on

õiguslikult põhjendatud ning kostja on hagi 09.11.2022 istungil õigeks võtnud.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja

on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on

elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohtule esitatud tõendite järgi poolte abielu

sõlmiti xxxxxxxxxxx Pärnu Maavalitsuses. Poolte kinnitusel abielulised suhted on pöördumatult

lõppenud 2020.a. Poolte abielu tuleb kostjapoolse hagi õigeksvõtuga lahutada PKS § 65 lg 2 alusel

ning anda kostjale tagasi abielueelne perenimi „A.“.

6. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 mõttest tulenevalt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja

kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa

ühises asjas. AÕS § 76 lg. 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.

Tsiviilasi nr 2-22-806

4 (4)

AÕS § 77 lg.1 tulenevalt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.

Kui pooled ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, siis otsustab selle

kohus. AÕS § 77 lg. 2 sätestab kaasomandi lõpetamise viisid, mida hageja võib nõuda: 1) jagada asi

kaasomanike vahel reaalosades, 2) anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse

maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või 3) müüa asi avalikul või kaasomanike

vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-102-05 p-s 15 rõhutanud, et kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida

üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.

7. Kinnistusraamatu kehtivatest andmetest nähtub, et korteriomandi registriosa nr xxxxxxxxxxx

asukohaga Xxxxxxxxxxx, omanikeks on 1/2 kaasomandi osas hageja J.A. ja 1/2 kaasomandi osas

kostja L.A.. Kostja õigeksvõtu alusel, tuginedes TsMS § 440 lg 1, kohus rahuldab J.A.i hagi ja lõpetab

kinnisasja registriosa nr xxxxxxxxxxx kaasomandi AÕS § 72 lg 2 p.2 alusel selliselt, et kinnistu jääb

hageja ainuomandisse ilma kostjale hüvitise maksmise kohustuseta. J.A. eestkostja I.A. kaasabil on

lõplikult tasutud korteriomandi ostmiseks Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingu xxxxxxxxxxx

alusel saadud laen ja intress ning laenuleping on 26.11.2021 ennetähtaegselt lõpetatud. Samuti tuleb

kostjat kohustada andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34.1 tähenduses) kinnisasja registriosa

nr xxxxxxxxxxx teise jao omanikukannete kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse

kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse J.A..

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 kohaselt kohus lahendab

eestkostetava nimel tehingute tegemiseks nõusoleku andmise asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg

1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. Perekonnaseaduse (PKS) § 183 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava

vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. PKS § 187 p

1, 2, 3 ja 4 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada

eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat

kinnisomandi üleandmisele või kinnistamisõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele

suunatud nõuet ning kohustada tegema nimetatud käsutusi.

Kohus, olles tutvunud eestkosteasutuse Pärnu linna arvamusega ning arvesse võttes, et täisealist

eestkostetavat esindab tsiviilasjas lepingulise esindajana vandeadvokaat, millega eestkostetava

menetluslikud õigused on piisavalt kaitstud, asub seisukohale, et hagiavalduses taotletud kinnisvara

tehingud Xxxxxxxxxxxus asuva korteri kaasomandi lõpetamiseks ning korteriomandi hageja

ainuomandisse saamiseks ilma vastaspoolele hüvitise maksmise kohustusteta, on eestkostetav J.A.’i

huvidega kooskõlas ja nendeks tehinguteks saab anda eestkostjale kohtu nõusoleku. Eestkostja

selgituste kohaselt korteriomandiga seotud maksed tasub algselt hageja ja sissetulekud , mille eest

korteri kulusid tasuda on olemas üürimaksete näol. Kui J.A. tervislik seisund paraneb asub ta ise

sinna korterisse elama.

Menetluskulud

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises

abieluasjas jätta üldjuhul poolte endi kanda. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-70-10 p-s 14 selgitanud,

et kui kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Käesoleval juhul nõustusid mõlemad

pooled, et kaasomand tuleb lõpetada ning et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda. Kohus

leiab, et tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 ja § 164 lg 1, tuleb käesolevas tsiviilasjas tekkinud

menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte

endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ivika Sillaots

kohtunik