1-09-6133/10 · 1-09-6133/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht 17. detsembril 2010. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-09-6133 Kohtunik Ingeri Tamm Kriminaalasi Erakorraline ettekanne G.F kohta Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond, kriminaalhooldusametnik Evika Timašova Taotlus

Kriminaalhooldusalusele G.F-ile

(isikukood:

XXX; elukoht: xxx) täiendavate kohustuste määramine RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 427 lõikest 1 ning § 432 lg-test 1 ja 4, kohtunik määras:

Määrata G.F-ile KarS § 75 lg 2 punktide 2 ja 4 alusel täiendavad kohustused:

1. mitte tarvitada narkootikume;

2. asuda tööle või võtta end arvele Töötukassa Tartumaa osakonnas hiljemalt 31.01.2011.

Saata kohtumääruse koopia G.F-ile ja kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Pärnu Maakohtu 09.04.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-2302 tunnistati G.F süüdi KarS §-de 184 lg 2 p 2 ja 263 p 1 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga.

Tartu Maakohtu 30.07.2009. a otsusega kriminaalasjas 1-09-6133 tunnistati G.F

süüdi KarS § 346 järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 5000

2 krooni, mis KarS § 64 lg 2 alusel määrati iseseisvale täideviimisele; KarS § 209 lg 2 p 1 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga.

Seega on G.F katseajal nii Pärnu Maakohtu 09.04.2009. a otsuse kui Tartu Maakohtu 30.07.2009. a otsuse alusel.

09.12.2010. a saabus Tartu Maakohtusse kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, mille kohaselt on G.F katseajal korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Kuritegelike riskide maandamiseks on hoolduskavas eesmärkidena seatud narkootikumide vaba elu ja ametlik töösuhe. Katseajal on kriminaalhooldusalune tarvitanud narkootikume ja kasvatanud kanepit. Isik ametlikus töösuhtes ei ole ning keeldub pöördumast Töötukassasse.

Kriminaalhooldaja taotleb kohtult määrata G.F-ile täiendavad kohustused mitte tarvitada narkootikume ja asuda tööle või võtta end arvele Töötukassa Tartumaa osakonnas hiljemalt 31.01.2011.

Kohtuniku seisukoht

Kohtunik leiab, et kriminaalhooldaja taotlus G.F-ile täiendavate kohustuste määramiseks on põhjendatud.

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida

talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Ettekandest nähtuvalt on G.F rikkunud katseajal korduvalt registreerimiskohustust. 18.11.2010 ja 19.11.2010 aitas G.F enda sõnul tuttaval kolida ning 25.11.2010 ja

02.12.2010 oli tööl. Läbi on viidud 18 registreerimist ning kuni eelpool kirjeldatud

rikkumiseni täitis G.F kontrollnõudeid kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt rahuldavalt. Samuti on ta olnud suhtlemisel ametnikuga suhteliselt avatud. Kriminaalhooldaja

sõnul tuginedes riskihindamisele, võib G.F väärkäitumise riski ning ohtlikkust

seostada narkootikumide tarvitamise ja töökoha puudumisega. Riskide maandamiseks on

hoolduskavas eesmärkidena seatud narkootikumide vaba elu ja töösuhe. G.F on katseajal tarvitanud narkootikume ja tema elukohast leiti läbiotsimisel 7 kanepitaime.

Kohus leiab, et kuna G.F on rikkunud registreerimiskohustust, tuleb talle määrata

kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused. Arvestades G.F käitumist

katseajal, aitab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus mitte tarvitada narkootikume ennetada uusi rikkumisi. Kriminaalhooldusalune omas ettekande kohaselt ametlikku töösuhet perioodil 01.10.2009 kuni juuni 2010. Käesoleval ajal G.F kindel sissetulek puudub

ja ta keeldub Töötukassa Tartumaa osakonda pöördumast. Kriminaalhooldaja arvamuse

kohaselt on G.F töö suhtes kõrgendatud ootused. Kohus leiab, et Töötukassasse

pöördumine on otstarbekas, kuna töötuna arvelevõtmisel koostatakse töötukassa konsultandiga koostöös individuaalne tööotsimiskava ning võimalik on taotleda töötutoetust.

Seega suurenevad Töötukassasse pöördumisega G.F võimalused uue töökoha

leidmiseks ning rahalise toetuse saamiseks, mistõttu määrab kohus kriminaalhooldusalusele KarS § 75 lg 2 p 4 alusel täiendava kohustuse asuda tööle või võtma end arvele Töötukassa Tartumaa osakonnas hiljemalt 31.01.2011.

Ingeri Tamm Kohtunik