2-21-16365/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 15.11.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-16365

Kohtuasi

Osaühingu Geromint kaebus Tallinna kohtutäituri

Arvi Pingi (Pink) 01.09.2021 ja 08.10.2021 otsustele

täiteasjades nr 024/2021/1596 ja 024/2021/1865

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.05.2022 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

kohtutäituri Risto Sepa määruskaebus

osaühingu Geromint vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Osaühing Geromint (registrikood 10489509),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Erko-Andreas Roosik

Puudutatud isikud:

Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (Tallinna kohtutäitur Arvi

Pink

tagandati

ametist

Justiitsministri

05.11.2021

käskkirjaga nr 21-d)

RUUTEX EHITUS OÜ (registrikood 14511448)

KE Konsult OÜ (registrikood 14361894)

Sihtasutus Raplamaa Haigla (registrikood 90013035)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 05.05.2022 määrus jätta muutmata.

2. Jätta määruskaebused rahuldamata.

3. Määruskaebuste menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Osaühing Geromint (avaldaja) esitas 19.10.2021 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna

kohtutäituri Arvi Pingi (Pink, kohtutäitur/puudutatud isik I) 01.09.2021 ja 08.10.2021 otsustele

täiteasjades nr 024/2021/1596 ja nr 024/2021/1865. Maakohus võttis 01.11.2021 avalduse

menetlusse ja kaasas menetlusse kohtutäituri, RUUTEX EHITUS OÜ (võlgnik/puudutatud

isik II), KE Konsult OÜ (sissenõudja/puudutatud isik III) ja sihtasutuse Raplamaa Haigla

(puudutatud isik IV). Kohus jättis avalduse 06.12.2021 läbivaatamata ja kõik menetluskulud

kohtutäituri kanda. Kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Määrus jõustus

29.01.2022. Kohus andis 10.02.2022 tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja

vastaspoole esitatule vastamiseks.

2. Avaldaja esitas 16.02.2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli tema kuludeks

6 031,68 eurot (käibemaksuta), mis koosnes riigilõivust 15 eurot ja lepinguliste esindajate

kulust 6 016,68 eurot 37 tunni ja 10 minuti eest tunnihinnaga 160 eurot ja 180 eurot. Avaldaja

soovis ka viivise väljamõistmist. Esindaja toimingud olid järgmised:

nr

Kuupäev

Toimingu kirjeldus

Kestus

Tunnihind

Summa

1.

09.09.2021

Asja materjalidega tutvumine. Suhtlus kliendiga. Õiguslik analüüs solidaarvõlausaldaja

nõude käsutamise keelamise kohta. Kaebuse koostamine 01.09.2021 otsuse peale.

3h 45m

160,00

600,00

2.

09.09.2021

Analüüs.

2h 00m

180,00

360,00

3.

10.09.2021

Asja materjalidega tutvumine. Suhtlus kliendiga. Õiguslik analüüs solidaarvõlausaldaja

nõude käsutamise keelamise kohta. Kaebuse koostamine 01.09.2021 otsuse peale.

4h 15m

160,00

680,00

4.

13.09.2021

Suhtlus kliendiga. Täiendavate materjalidega tutvumine. Kaebuse koostamine

kohtutäituri 01.09.2021 otsuse peale.

3h 30m

160,00

560,00

5.

13.09.2021

Kaebuse koostamine kohtutäituri 01.09.2021 otsuse peale.

1h 00m

180,00

180,00

6.

04.10.2021

Nõupidamine kliendiga.

1h 00m

160,00

160,00

7.

11.10.2021

Täituri 08.10.2021 otsusega tutvumine. Suhtlus kliendiga.

0h 45m

160,00

120,00

8.

14.10.2021

Edasise tegevuse ja strateegia paikapanemine. Suhtlus kliendiga.

0h 25m

160,00

66,67

9.

15.10.2021

Kaebuse koostamine kohtutäituri 08.10.2021 otsuse peale.

1h 20m

160,00

213,33

10.

18.10.2021

Suhtlus kliendiga.

0h 15m

160,00

40,00

11.

19.10.2021

Kaebuse koostamine kohtutäituri 08.10.2021 otsuse peale.

4h 40m

160,00

746,67

12.

19.10.2021

Kaebuse täiendamine.

0h 30m

180,00

90,00

13.

03.11.2021

Edasise tegevuse analüüs. Suhtlus kliendiga.

0h 35m

160,00

93,33

14.

09.11.2021

Kohtutäituri 09.11.2021 seisukohaga tutvumine. Suhtlus kliendiga.

0h 15m

160,00

40,00

15.

11.11.2021

SA Raplamaa Haigla vastusega tutvumine. Suhtlus kliendiga.

0h 10m

160,00

26,67

16.

17.11.2021

Suhtlus kliendiga ja puudutatud isikuga. Kontakteerumine kohtutäituriga. Seisukoha

koostamine (kohtunõude täitmine).

2h 05m

160,00

333,33

17.

18.11.2021

Suhtlus kohtutäituriga ja nõupidamine kliendiga. Seisukoha koostamine (kohtunõude

täitmine). Kohtutäituri selgitusega tutvumine.

2h 15m

160,00

360,00

18.

19.11.2021

Suhtlus kohtutäituriga, SA Raplamaa Haigla juristiga ja kliendiga. Kohtupraktika

analüüs. Seisukoha koostamine.

3h 55m

160,00

626,67

19.

19.11.2021

Kohtunõude täitmine, seisukoha koostamine.

0h 40m

160,00

106,67

20.

22.11.2021

Kohtutäituri 22.11.2021 taotlusega tutvumine.

0h 10m

160,00

26,67

21.

06.12.2021

Kohtumäärusega tutvumine. Ülevaate koostamine kliendile. Suhtlus kliendiga.

0h 55m

160,00

146,67

22.

07.12.2021

Kohtu 06.12.2021 määruse analüüs. Kohtu määruse vaidlustamise vajalikkuse ja

perspektiivi analüüs. Ülevaate koostamine kliendile edasiseks tegevuseks.

1h 45m

160,00

280,00

23.

16.02.2021

Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamine.

1h 00m

160,00

160,00

KOKKU 37h 10m

6 016,68

3. Puudutatud isikud II – IV kohtule menetluskulude nimekirju ei esitanud.

4. Tallinna kohtutäitur Arvi Pink tagandati ametist Justiitsministri 05.11.2021 käskkirjaga nr

21-d. Käesoleva vaidluse esemeks olevad täiteasjad anti üle kohtutäiturile Risto Sepale.

Kohtutäitur vaidles avaldaja menetluskuludele vastu. Menetluskulud perioodil 09.09.2021-

13.09.2021 ja perioodil 11.10.2021-19.10.2021 olid ülepaisutatud ning ei vastanud

tegelikkusele. Ka perioodil 03.11.2021-16.02.2021 kantud menetluskulude rahuldamiseks

puudus alus, kuivõrd nimetatud kulud ei olnud ilmtingimata mõistlikud. Avaldaja poolt esitatud

kaebusega ei olnud taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja avaldaja oli sellest teadlik.

Tsiviilkohtumenetluse jätkamine oli perspektiivitu ja avaldaja pidi kulude kandmise riskiga

arvestama. Kohtutäitur ei saanud vastutada avaldaja poolt tehtud otsuste eest ning kohtutäituri

kohustamine ebamõistlike kulude hüvitamiseks oli ebaõiglane. Puudutatud isik I oli valmis

kandma üksnes riigilõivu.

Maakohtu määrus

5. Maakohus rahuldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg-te 1 ja 2, § 139 lg 1,

§ 144 p 1 ja 4, § 217 lg 1, § 175 lg-te 1, 3, 10, § 177 lg 4 alusel avaldaja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja 2 655 eurot

(käibemaksuta) ja kohustas tasuma sellelt summalt viivist. Kohus määras kindlaks, et

puudutatud isikutel II, III ja IV puudusid käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud.

Avaldaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot oli vajalik ja põhjendatud

menetluskulu (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1).

Avaldajat esindas kaks lepingulist esindajat (vandeadvokaadid Raiko Lipstok ja Erko-Andreas

Roosik) ning nad vaidlustasid kohtutäituri otsuseid. Kohtu hinnangul polnud mitme lepingulise

esindaja kulude hüvitamine põhjendatud. Tegemist polnud erakordselt keeruka või spetsiifilise

vaidlusega, mis õigustaks avaldajale mitme esindaja kulude hüvitamist. Samuti ei olnud mitme

lepingulise esindaja osalemine menetluses tingitud esindaja vahetamise vajadusest. Avaldajal

oli õigus valida, mitme lepingulise esindaja õigusabi teenuseid või millise tunnihinnaga ta

kasutab, kuid sellega seotud menetluskulude tekkimisel ja nende teistelt menetlusosaliselt välja

mõistmisel tuli kohtul lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses vaidluses.

Arvestades käesoleva kohtuasja sisu, mahtu ja keerukust ei olnud osutatud õigusabi

tunnitasumäär 180 eurot põhjendatud. Tunnitasumäär 160 eurot tunnis (käibemaksuta) ei

ületanud vandeadvokaadist esindaja keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus

leidis, et tunnitasumäär 160 eurot oli kooskõlas turu keskmise tasuga, oli käesoleva vaidluse

sisu arvestades mõistlik ning nimetatud määra oli peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.

Esindajatel kulus perioodil 09.09.2021-19.10.2021 asja materjalidega tutvumiseks, kliendiga

suhtlemiseks, õiguslikuks analüüsiks, tegevuse ja strateegia paika panemiseks, kaebuse

koostamiseks kohtutäituri 01.09.2021 otsuse peale, kohtutäituri 08.10.2021 otsusega

tutvumiseks ning kaebuse koostamiseks kohtutäituri 08.10.2021 otsuse peale kokku 23 tundi ja

25 minutit. Kohus nõustus osaliselt kohtutäituri seisukohaga, et nimetatud ajakulu oli

ülepaisutatud, kuid õigusabi kasutamine oli vajalik ja põhjendatud. Avaldajal oli õigus kasutada

õigusabiteenust vaatamata asjaolule, et käesolev vaidlus liigitus hagita menetluseks ega olnud

õiguslikult keskmisest keerukam. Toimingute ajakulu ei saanud lugeda kõik vajalikuks ja

põhjendatuks. Arvestades vaidluse sisu, kohtutäituri 01.09.2021 otsuse ja sellele avaldaja poolt

13.09.2021 esitatud kaebuse, kohtutäituri 08.10.2021 otsuse ja kohtule 09.10.2021 esitatud

kaebuse sisu ja mahtu, samuti arvestades mõistlikku aega, mis esindajal kulus materjalidega

tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks, õiguslikuks analüüsiks, tegevuse ja strateegia paika

panemiseks, kaebuste koostamiseks ja kohtutäituri otsustega tutvumiseks pidas kohus

nimetatud perioodil vajalikuks ja põhjendatuks menetlustoimingute ajakulu kokku 10 tundi.

Vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas, avaldaja poolt koostatud dokumendid ei olnud sisult väga

mahukad ega sisaldanud õiguslikult keerukaid analüüse. Samuti arvestas kohus sellega, et

kohtule 19.10.2021 esitatud kaebus sisaldas suures osas asjaolude kirjeldusi ning seisukohti,

mida avaldaja oli varasemalt (kohtutäiturile 13.09.2021 esitatud kaebuses) juba esitanud.

Esindajatel kulus perioodil 03.11.2021-19.11.2021 menetlustoimingute tegemiseks kokku 9

tundi ja 45 minutit. Kohus võttis avaldaja kaebuse menetlusse ning määras puudutatud isikutele

tähtaja kaebuse osas seisukohtade esitamiseks. Arvestades puudutatud isiku I poolt 09.11.2021

esitatud seisukoha (teate), kohtu 09.11.2021 kohtukirja, puudutatud isiku IV poolt 11.11.2021

esitatud seisukoha, puudutatud isiku I 18.11.2021 täiendava selgituse ning avaldaja poolt

19.11.2021 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks

avaldaja menetluskulude nimekirjas 09.11.2021 ja 11.11.2021 menetlustoimingutele kulunud

aega nimekirjas välja toodud mahus (s.o 15 minutit + 10 minutit) ning 03.11.2021 ja 17.11.2021

kuni 19.22.2021 menetlustoimingutele kulunud aega kokku 4 tundi ja 35 minutit. Esindajal tuli

tutvuda menetlusosaliste poolt esitatud dokumentidega, suhelda kliendiga, analüüsida edasist

tegevust ning koostada vastavalt kohtu korraldustele seisukoht. Kohtu hinnangul tuli vajalikuks

ja põhjendatuks lugeda menetlustoiminguid kokku mahus 5 tundi.

Esindajatel kulus 22.11.2021 menetlustoimingule 10 minutit ning 06.12.2021 ja 07.12.2021

menetlustoimingutele kokku 2 tundi ja 40 minutit. Kohus leidis, et põhjendatuks ja vajalikuks

tuli pidada ajakulu 10 minutit kohtutäituri 22.11.2021 taotlusega tutvumiseks (s.o 22.11.2021

menetlustoiming). Arvestades aga 06.12.2021 kohtumääruse sisu ja mahtu pidas kohus avaldaja

esindaja 06.12.2021 ja 07.12.2021 menetlustoiminguid põhjendatuks mahus kokku 20 minutit.

Kulude nimekirjas oli välja toodud, et 06.12.2021 tutvus esindaja kohtumäärusega, koostas

ülevaate kliendile ja suhtles kliendiga ning 07.12.2021 analüüsis esindaja kohtu 06.12.2021

määrust, analüüsis selle vaidlustamise vajalikkust ja perspektiivi ning koostas kliendile ülevaate

edasiseks tegevuseks. Arvestades eelnimetatud menetlustoimingud ning asjaolu, et avaldaja ei

esitanud määruskaebust, ei pidanud kohus põhjendatuks mõista nimetatud menetlustoimingute

tegemisega seotud kulud välja menetluskulusid kandma kohustatud isikult. Kohtu hinnangul

tuli vajalikuks, mõistlikuks ja põhjendatuks lugeda lõpplahendiga tutvumist ning mõistlikus

mahus suhtlust kliendiga ning mille ajamahuks lugeda kokku 30 minutit.

Arvestades menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu oli selle koostamiseks ja kohtule

edastamiseks kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtu hinnangul 1 tund, sest

menetlusdokument ei sisaldanud õiguslikult keerukaid seisukohti.

Kohus luges põhjendatuks avaldajale osutatud õigusabiteenust kokku 16 tundi ja 30 minutit (10

tundi + 5 tundi + 10 minutit + 20 minutit + 1 tund). Seega kujunes õigusabikulude suuruseks

2 640 eurot (käibemaksuta), mis koos riigilõivuga moodustas 2 655 eurot (15 + 2640).

Kohtutäituri määruskaebus

6. Kohtutäitur esitas 24.05.2022 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohutu määruse ja

jätta välja mõistetud avaldaja menetluskulud avaldaja kanda või alternatiivselt jätta välja

mõistetud avaldaja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus ei arvestanud kohtutäituri

seisukohtadega täies ulatuses. Avaldaja nõue oli perspektiivitu ja sunniraha määramise

hoiatusega ei rikutud menetlusosaliste ega kolmandate isikute õigusi. Menetluskulude

väljamõistmisel

kohtutäiturilt

oli

kohus

kohustatud

kontrollima

õigusabikulude

põhjendatuse/vajaduse/eesmärki ja suurust ning lisaks lähtuma ka põhivaidluse tulemustest.

Täiturile olid kohtu põhjendused kulude suurusele arusaamatud. Kohus eksis kulude jaotamisel.

7. Maakohus tegi kohtutäiturile ettepaneku kaaluda võimalust esitada eraldi määruskaebus

maakohtu 06.12.2021 määrusele ja eraldi määruskaebus maakohtu 05.05.2022 määrusele.

Kohus selgitas, et ta jaotas menetluskulusid 06.12.2021 määrusega, kuid menetluskulud määrati

rahaliselt kindlaks 05.05.2022 määrusega.

8. Kohtutäitur esitas 13.07.2022 määruskaebuse täienduse, millega palus tühistada maakohtu

määruse ja teha uue, millega mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja vaid riigilõiv ja

alternatiivselt vähendada avaldaja menetluskulusid vastavalt määruskaebuse põhjendustele.

Avaldaja käitumine läbi kogu menetluse oli vastuoluline ning vastuolus tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 138 lg 2 sätestatuga, mille kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud

seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine

teisele isikule. Maakohus arvestas puudulikult kohtutäituri seisukohtadega. Väljamõistetud

menetluskulude suurus oli ebamõistlik. Õiglane oli väljamõistetud menetluskuludest jätta

kaebaja kanda vaid avaldaja poolt kantud riigilõivu summa. Juhul kui kohus leiab, et üksnes

riigilõivu väljamõistmine ei kata avaldaja poolt ebamõistlikult kantud kulusid, siis palus

kohtutäitur vähendada väljamõistetud menetluskulude summat, mille tulemusel oleks

arvestatud

nii

tsiviilkohtumenetluse

raames

toimunud

menetlustoimingute,

nende

vajalikkusega ning ka lõppkokkuvõttes ka menetluskulude põhjendatusega olukorras, kus

avaldaja kaebus oli jäetud kohtu poolt rahuldamata, seoses avaldaja poolt taotletud eesmärgi

saavutamise võimatusega.

Avaldaja vastumääruskaebus

9. Avaldaja esitas 09.06.2022 vastumääruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse

osas, milles jäeti avaldaja menetluskulud 3 376,68 eurot kindlaks määramata ja teha uue

määruse, millega määrata kindlaks ja mõista kohtutäiturilt välja kokku 6 031,68 eurot ja

kohustada maksma sellelt summalt viivist seadusjärgses ulatuses.

Kaebaja leidis, et esindaja tunnihinnad olid mõistlikud ja vastasid kohtupraktikale. Kahe

lepingulise esindaja kasutamine oli põhjendatud ja kliendile ei esitatud teenust topelt. Kohus ei

hinnanud esindajate toiminguid eraldi. Kliendile osutatud teenused olid sisuliselt erinevad ja

lepinguliste esindajate omavahelisest tööjaotusest tekkinud aja- ja ressursikulu eest avaldaja

tasuma ei pidanud. Avaldaja hinnangul polnud tegemist tavapärase vaidlusega ja asjas oli

kohtupraktika puudulik. Kohus määrust nõuetekohaselt ei põhjendanud ja tegi olulisi

kaalutlusvigu. Kohus oleks pidanud kõik kulud kohtutäiturilt välja mõistma.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus võttis kohtutäituri määruskaebuse ja avaldaja vastumääruskaebuse menetlusse ja

andis tähtajad neile vastamiseks.

11. Avaldaja palus keelduda kohtutäituri määruskaebuse menetlusse võtmisest osas, milles

vaidlustati menetluskulude jaotust ja muus osas jätta kaebus rahuldamata.

12. Kohtutäitur leidis, et avaldaja kaebus tuli jätta läbivaatamata, kuna see polnud esitatud

tähtaegselt. Avaldaja esindaja sai määruse kätte 05.05.2022 ja seega tulnuks kaebus esitada

hiljemalt 20.05.2022. Vastumääruskaebus oli esitatud aga 09.06.2022.

13. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja saatis need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

14. Ringkonnakohus jättis 26.08.2022 kohtutäituri kaebuse käiguta ja määras tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Nimelt tuli kohtutäituril selgelt väljendada, kas ta soovis nii esialgses kui ka

täiendavas kaebuses toodud nõuete lahendamist. Samuti tuli kohtutäituril kaebuse täienduses

toodud alternatiivset nõuet täpsustada, st märkida, millist lahendit ringkonnakohtult soovitakse.

Ringkonnakohus oli seotud kaebuse piiridega ning ei saanud menetlusosalise asemel ise asuda

sisustama nende nõudeid.

15. Kohtutäitur vastas 07.09.2022, et ta palub lähtuda määruskaebuse menetlusse võtmisel

13.07.2022 kohtule esitatud määruskaebuse täiendusest ning selles toodud nõuetest.

Kohtutäitur palus jätkuvalt võtta määruskaebus menetlusse ning rahuldades määruskaebuse

tühistada kohtumäärus ja teha uus määrus kaebuses toodud põhjenduste alusel.

Ringkonnakohtu seisukoht

16. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb

maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Avaldaja ja täituri

taotlused teineteise kaebuste läbivaatamata jätmiseks (avaldaja palus keelduda) jätab

ringkonnakohus rahuldamata.

17. Käesoleva vaidluse asjaoludest nähtub, et kohtutäitur tegi 01.09.2021 sunniraha määramise

hoiatuse puudutatud isiku IV suhtes, kes oli sõlminud ühishankelepingu võlgniku ja avaldajaga.

Võlgnik ja avaldaja osalesid hankes ühispakkujatena, mis tähendas, et ettevõtted olid

puudutatud isiku IV suhtes solidaarvõlausaldajad. Kohtutäitur algatas sissenõudja avalduse

alusel täitemenetluse võlgniku vastu. Täitemenetluse raames arestiti võlgniku tasunõue

puudutatud isiku IV vastu. Täitur leidis, et puudutatud isikul IV polnud õigust teostada

väljamakseid hankelepingu alusel teiseks töövõtjaks olevale avaldajale enne, kui võlgniku

tasunõude arestimisakt oli täidetud. Kohtutäitur tegi puudutatud isikule IV sunniraha

rakendamise hoiatuse, kuna viimane keeldus arestimisakti täitmisest. Kohtutäituri otsuse

kohaselt oli puudutatud isik IV kohustatud võlgnikule raha mitte maksma täituri nõude

täitmiseni ja kinnipeetav summa tuli kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.

Avaldaja oli seisukohal, et kohtutäituril ei olnud õigust keelata hankijal hankelepingust

tuleneva nõude täitmist avaldajale kui solidaarvõlausaldajale ning kohtutäituri otsus oli

vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga. Kohtutäitur jättis 08.09.2021 avaldaja kaebuse

rahuldamata. 01.11.2021 võttis maakohus avaldaja 19.10.2021 kaebuse menetlusse ja kohustas

menetlusosalisi sellele vastama. 09.11.2021 teatas kohtutäitur, et tühistas 02.11.2021 otsusega

01.09.2021 otsuse. Kohus jättis 06.12.2021 avaldaja kaebuse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2

p 2 alusel, mis sätestas, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus

leidis, et käesoleval juhul oli õiglane jätta menetluskulud kohtutäituri kanda (TsMS § 172 lg 1),

kuna kohtutäitur tühistas algse otsuse täies ulatuses pärast avaldaja poolt kohtule kaebuse

esitamist ja põhjusel, et täituri hinnangul puudus tal õigus anda puudutatud isikule IV juhiseid

võlgniku rahalise nõude arestimisakti täitmise kohta. Täitur möönis, et ta otsus polnud

õiguspärane.

18. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt kohtutäituri taotluse jätta avaldaja määruskaebuse

läbivaatamata seoses selle hilisema esitamisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

avaldaja määruskaebust sai lugeda tähtaegseks esitatuks. Tulenevalt TsMS § 659 ja § 635 lg-st

3 võib esitada vastumääruskaebuse 14 päeva jooksul alates määruskaebuse kättetoimetamisest

või ülejäänud tähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kohtutäitur esitas määruskaebuse

24.05.2022 ja avaldaja sai selle kätte 30.05.2022 ning esitas vastumääruskaebuse 09.06.2022.

Seega TsMS § 635 lg-s 3 sätestatud tähtaega ei ületatud ja avaldaja kaebus oli tähtaegne.

19. Järgmiseks lahendab kohus avaldaja taotluse keelduda kohtutäituri määruskaebuse osaliselt

menetlusse võtmisest. Arvestades TsMS § 663 lg-t 1 ja 3 on kohtutäituri määruskaebus võetud

maakohtu poolt menetlusse juba 25.05.2022 ja selle menetlusse võtmisest ei saa keelduda.

Ringkonnakohus saab tulenevalt TsMS § 664 lg-test 1 ja 2 otsustada vaid kaebuse

läbivaatamata jätmist. Kuivõrd kohtutäitur esitas määruskaebuse täienduse koos täpsustatud

nõuetega ja ei soovinud enam esialgse määruskaebuse lahendamist, siis puudub alus kaebuse

läbivaatamata jätmiseks.

20. Järgmisena lahendab ringkonnakohus avaldaja vastumääruskaebuse. Avaldaja kaebuse

kohaselt oleks maakohus pidanud mõistma menetluskulud välja suuremas ulatuses ja vaidlustas

maakohtu määrust osas, milles tema taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jäi rahuldamata.

Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11;

Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber

hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et

menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem/rohkem aega või oli

menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem/suurem.

Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS §

174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse

sätete kohaselt.

Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja

mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt

tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja

mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja

põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu 21.06.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 9).

Riigikohus on oma praktikas pidanud mõistlikuks erineva suurusega advokaadi tunnitasu

määrasid, kuid tunnitasule hinnangu andmisel tuleb lähtuda ka vaidluse sisust. Arvestades, et

põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud õiguslikult keeruline ja mahukas, siis leidis

maakohus õigesti, et praeguse vaidluse ajaolusid arvestades sai vajalikuks ja põhjendatuks

pidada tunnitasu vaid 160 euro ulatuses. Kaebuses toodud etteheited maakohtule ei anna alust

arvata, et see oleks osade toimingute puhul pidanud olema tehtud 20 eurot kõrgema

tunnihinnaga.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendustes analüüsis kohus ammendavalt ja põhjalikult,

miks esinduskulud olid vajalikud ja põhjendatud just väljamõistetud ulatuses ning miks tuli

osade toimingute ajakulu vähendada. Maakohtu põhjendused olid piisavad ja selgelt jälgitavad.

Kohus hindab menetluskulusid lühidalt ja konkreetselt, arvestades menetluse mahtu. Seejuures

analüüsis ja arvestas kohus õigesti toimingute vastavust menetluse käiguga, toimingute

ajakuluga ning tasumääraga. Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, ei rikkunud

põhjendamiskohustust ja kontrollis avaldust nõuetekohaselt. Avaldaja toodud asjaolud ei anna

alust maakohtu määruse muutmiseks. Ka asjaolu, et avaldajal oli kaks lepingulist esindajat, ei

anna põhjust ringkonnakohtule muuta väljamõistetud õigusabikulude suurust vastavalt

määruskaebuses taotletule. Avaldaja tõi esile, et esindajate toimingud ei kattunud ja maakohus

polnud ühtegi toimingu ajakulu jätnud sellepärast väljamõistmata. Kohus hindas kõiki

toiminguid eraldi. Arvestades käesoleva menetluse kulgu, sisu ja keerukust on maakohtu

järeldused veenvalt esitatud ja lõppkokkuvõttes õiged.

21. Ringkonnakohus lahendab järgmisena kohtutäituri määruskaebuse ja lähtub täiendatud

määruskaebuses esitatud nõuetest ja põhjendustest. Kohtutäitur palus esimese nõudena mõista

temalt välja üksnes riigilõiv.

Sellise nõude näol on sisuliselt tegemist etteheitega menetluskulude jaotusele. Menetluskulude

jaotust sai vaidlustada ainult maakohtu 06.12.2021 määruse peale edasi kaevates vastavalt

TsMS § 178 lg-le 1, kuna tegemist oli menetlust lõpetava lahendiga. Menetluskulude jaotust

sai vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vaidluses menetluskulude

jaotust ümber ei vaadata. Kuivõrd 06.12.2021 määrus jõustus edasi kaebamata, siis pole

ringkonnakohtul alust praeguse kaebuse aluse maakohtu otsustusse enam sekkuda.

Menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon ei anna alust jätta lepingulise esindaja kulud

täielikult välja mõistmata kaebuses toodud vastuväidetel ja asjaoludel. TsMS § 175 lg 1

kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid ning vaid juhul, kui

tegemist ei olnud vajaliku ning põhjendatud kuluga (esindaja toiminguga), siis võis kohus selle

toimingu eest jätta tasu välja mõistmata.

Alternatiivselt palus kohtutäitur vähendada avaldaja menetluskulusid vastavalt määruskaebuse

põhjendustele. Põhjendustes märkis kaebaja, et väljamõistetud menetluskulude summat tuli

vähendada, mille tulemusel oleks arvestatud nii tsiviilkohtumenetluse raames toimunud

menetlustoimingute, nende vajalikkusega ning ka lõppkokkuvõttes ka menetluskulude

põhjendatusega olukorras, kus avaldaja kaebus oli jäetud kohtu poolt rahuldamata, seoses

avaldaja poolt taotletud eesmärgi saavutamise võimatusega.

Esiteks märgib ringkonnakohus, et eeltoodud nõudest ja põhjendustest nähtub, et kohtutäitur

jättis otsustusõiguse õigusabikulude suuruse kohta alternatiivse nõude osas sisuliselt

ringkonnakohtu otsustada. Selleks, et ringkonnakohus saaks asja lahendada, peab

määruskaebuses toodud nõue olema täpselt ja selgelt formuleeritud. Maakohtul oli võimalik

määrata õigusabikulude suurust oma äranägemise järgi tulenevalt kaalutlusõigusest (TsMS §

175 lg 1), kuid ringkonnakohus on TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel seotud kaebuse piiridega

ning ei lahenda kaebust maakohtu lahendile osas, mille peale pole kaevatud. Menetluskulude

kindlaksmääramise

menetlus

on

analoogne

kahju

hüvitamise

menetlusega,

kuna

menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud

kahju (õigusabikulu) väljamõistmine TsMS-s sätestatud korras (vt nt Riigikohtu 11.01.2017

määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).

Tulenevalt TsMS § 12 on ringkonnakohtu pädevuses lahendada kaebusi maakohtu lahendile

tulenevalt kaebaja nõudest ja vaidlustatud osast (TsMS § 651 lg 1). Vastavalt TsMS § 633 lg 1

p-le 2 on kaebaja kohustus märkida, millise lahendi tegemist ringkonnakohtult taotletakse, sh

kui suures osas peaks ringkonnakohus uue lahendiga menetluskulusid välja mõistma, st

kaebusest peab nähtuma kaebuse ulatus. Ringkonnakohus selgitas kohtutäiturile, et kohus ei

saa menetlusosaliste asemel ise asuda sisustama nende nõudeid. Nõudele esitatakse samad

kriteeriumid, mis kohtulahendi resolutsioonile (vt nt Riigikohtu 01.11.2017 otsust tsiviilasjas

nr 2-14-11930, p 18 ja selles viidatud kohtupraktika). Lisaks on Riigikohus sedastanud, et

rahaline nõue tuleb kohtule esitada summaliselt kindlaksmääratult ning üksnes seaduses

ettenähtud juhul on võimalik jätta taotletava summa suurus kindlaks määramata (Riigikohtu

24.11.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-15376, p 14.3.). Kohtulahendi resolutsioon peab olema

selgelt arusaadav ja täidetav ka muu lahendi tekstita (TsMS § 442 lg 5) ja menetlusosalisele

toob õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtulahendi resolutsioon. Seega ilma kaebaja vastava

ja konkreetse nõudeta ei asu ringkonnakohus omaalgatuslikult hindama ümber maakohtu

kaalutlusotsust õigusabikulude suuruse ja toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse üle.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades kohtutäituri etteheidete sisu ja vastuväiteid, võib jõuda ka

järelduseni, et alternatiivse nõude eesmärgiks on sisuliselt vähendada avaldaja esinduskulusid

null euroni. Kui kohtutäituri nõuet tõlgendada selliselt, siis selles osas märkis ringkonnakohus

juba eelnevalt, et menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon ei anna alust jätta lepingulise

esindaja kulud täielikult välja mõistmata kaebuses toodud vastuväidetel ja asjaoludel.

Samas peab ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt märkida järgmist. Kohus menetleb

tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega

kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Kohtutäitur tegi 01.09.2021 otsuse ning

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 kohaselt on täitemenetluse osalistel õigus seda

vaidlustada. TMS § 218 võib isik pöörduda ka kohtusse. Kohtutäitur teatas 09.11.2021, et

tühistas 02.11.2021 (ehk peale avalduse menetlusse võtmist) oma otsuse ja avaldaja sai sellest

teadlikuks 04.11.2021. Kohtu hinnangul ei saanud eeldada, et avaldaja oleks pidanud hetkel,

kui ta otsustas kohtutäituri otsust vaidlustada ja palgata selleks õigusteenuse osutaja teadma, et

tegelikkuses vaidluse pidamise vajadus langeb ära. Seega lähtus maakohus õigesti, et avaldaja

lepingulised esindajad pidid tegema toiminguid käesoleva asja menetlemisega avaldaja õiguste

kaitseks. Seega asus maakohus põhjendatult hindama osundatud toimingute vajalikkust ja

põhjendatust TsMS § 175 lg 1 mõttes.

Esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses

professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks või

oma õiguste kasutamist kohtus näilikuks. Menetluskulude regulatsiooni tuleb tõlgendada

selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline

arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.

22. Arvestades eeltoodut, ei ole määruskaebused edukad ja ringkonnakohus jätab need

rahuldamata. Puudub maakohtu poolne rikkumine, mis võiks anda alust maakohtu määruse

tühistamiseks ja menetluskulude suuruse ümberhindamiseks.

23. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

24. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)