3-22-1666/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

15. november 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1666

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16. mai 2022. a

viisa andmisest keeldumise otsuse tühistamiseks ning

Politsei

ja

Piirivalveameti

kohustamiseks

anda

kaebajale viisa või alternatiivselt vaadata tema

viisataotlus uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. oktoobri 2022. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS

Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21. oktoobri 2022. a

määruse haldusasjas nr 3-22-1666 resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21. oktoobri 2022.

a määruse haldusasjas nr 3-22-1666 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 88 lg 5 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik X esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse

pikaajalise viisa saamiseks Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil. PPA keeldus 16.05.2022

otsusega viisa väljastamisest, sest taotleja kujutab ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule,

rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele (välismaalaste seaduse (VMS) § 65 lg 2 p 6). PPA

jättis 17.06.2022 otsusega nr 15.5-4/340-2 rahuldamata X 09.06.2022 avalduse vaadata

viisataotlus uuesti läbi (VMS § 1007 p 2). Siseministeerium jättis 20.07.2022 otsusega nr 2-

2/663-4 rahuldamata X 06.07.2022 teistkordse avalduse pikaajalise viisa andmisest keeldumise

otsuse vaidlustamiseks (VMS § 10015 p 2).

3-22-1666

2(6)

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 05.08.2022 kaebuse PPA 16.05.2022 viisa andmisest

keeldumise otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks anda kaebajale viisa või

alternatiivselt vaadata tema taotlus viisa andmiseks uuesti läbi. Kaebaja taotles pikaajalist viisat

ajal, mil ta viibis Eestis seaduslikult ja tema töötamine oli PPA-s registreeritud (kaebajal oli

tööleping Y OÜ-ga). Kaebaja töötab IT-alal, mis on neutraalne ametikoht.

3. Politsei- ja Piirivalveamet palus 05.09.2022 vastuses (täiendatud 12.09.2022) jätta

kaebus rahuldamata. PPA-l tuli viisa andmine VMS § 82 lg 11 järgi kooskõlastada siseministri

04.12.2015 määruse nr 69 § 4 lg-s 1 määratud asutusega ehk Kaitsepolitseiametiga (KAPO).

VMS § 82 lg 3 kohaselt ei avaldata teavet viisa andmise kooskõlastamise kohta välismaalasele

ega muule isikule. PPA tugines kaebajale viisa andmisest keeldumisel KAPO kooskõlastuses

toodud seisukohale. Viisa andmisest keeldumise peale esitatud avalduse kohta tehtud otsust ei

põhjendata ning välismaalasele ega muule isikule ei avaldata otsuse aluseks olevaid asjaolusid,

otsuse tegemise põhjust ega sellega seonduvat teavet (VMS § 10016 lg-d 1 ja 2). Viisa andmisest

keeldumise aluseks ei olnud Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määrus nr 42 „Vabariigi Valitsuse

sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga

Ukrainas“ (määrus nr 42), vaid kaebajast lähtuv oht riigi julgeolekule.

4. Kaitsepolitseiamet palus 13.10.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Viisa andmist

ei kooskõlastatud, sest kaebaja puhul esines VMS § 65 lg 2 p-s 6 sätestatud keeldumise alus

(s.o välismaalane võib kujutada ohtu riigi julgeolekule). KAPO on valmis kohtule tutvustama

riigisaladust sisaldavat dokumenti nr 7084, millest nähtuvad sisulised põhjused, miks kaebaja

viisataotlus jäeti kooskõlastamata. Riigisaladuse kaitseks tuleb haldusasja menetlus kuulutada

HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 1 alusel kinniseks ning piirata

HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel teiste menetlusosaliste ja nende esindajate õigust tutvuda

riigisaladuseks oleva teabega (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p 26.1). Kaebajale

ja/või tema esindajale ei ole KAPO hinnangul võimalik tutvustada salajast teavet ka pärast

julgeolekukontrolli läbimist. Avalik huvi kaitsta riigisaladust kaalub üles kaebaja ja/või tema

esindaja õiguse tutvuda asjas olevate tõenditega. Avalik huvi on tagada julgeolekuasutuste töö

efektiivsus, mis saaks kogutud andmete avaldamisel oluliselt kahjustatud, sest andmetest

võivad selguda teabe varjatult kogumist kajastavad meetodid ja allikad, mille kaudu on teavet

põhimõtteliselt võimalik saada vaid seni, kuni need püsivad saladuses. Kohus võib ka juba enne

julgeolekukontrolli otsustada, et esineb ülekaalukas huvi saladuse hoidmiseks ning asjaoludest

ja menetlusosalise isikust tulenevalt puudub vältimatu teadmisvajadus (Riigikohtu 22.11.2017

määrus nr 3-17-911, p 26.3). Piirata tuleb ka PPA esindaja õigust riigisaladusega tutvuda, sest

tal puudub selle osas samuti teadmisvajadus.

Kaebaja on agressorriigi kodanik ning üldjuhul ei ole agressorriigi kodanikule pikaajalise viisa

andmine kohane ja julgeoleku seisukohast põhjendatud. Avalike allikate kohaselt toetab valdav

osa Venemaa elanikest Vladimir Putini agressioonisõda Ukrainas ja selle laiendamist. Seetõttu

tuleb tänases julgeolekuolukorras Venemaa kodanike puhul arvestada Venemaa Föderatsiooni

konstitutsiooni § 59 lg-t 1, mille kohaselt on isamaa kaitse iga kodaniku kohustus. Samuti tuleb

arvestada Venemaa mõjutustegevust, mille puhul on desinformatsioon ja propaganda üheks

instrumendiks välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Mõjutustegevus on muutunud oluliselt

aktiivsemaks ka väljaspool Venemaad, sh Eestis. Arvestada tuleb ka võimalusega, et Venemaa

valitsev režiim võib ära kasutada enda kodanikest eraisikuid, et pääseda mööda Venemaale

kehtestatud sanktsioonidest ja/või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt

Eesti rahvusvahelist mainet ning majandust. Julgeolekuohu hindamisel on oluline ka arvestada

kaebaja viisataotluses märgitud kutsujat (Y OÜ), kes on pärast sanktsioonide kehtestamist

püüdnud korduvalt Venemaa kodanikke nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide poolt väljastatud

lühiajaliste viisade alusel tööle vormistada ja seejärel taotleda isikutele pikaajalist viisat.

3-22-1666

3(6)

Äriühing on seotud mitmete menetlustega, kus Venemaa kodanik vaidlustab endale viisa

andmisest keeldumist või viisa kehtetuks tunnistamist, ning 2021. a majandusaasta aruandest

tulenevalt on põhjust kahelda viisataotluse eesmärgis. Äriühingu majanduslik seis (käibe suur

kõikumine ja senine vähene töötajate arv – keskmiselt 3 töötajat) süvendab kahtlusi, et Y OÜ-

s töötamine ei pruugi olla paljude viisataotlejate Eestisse tulemise eesmärgiks, vaid ettevõttes

töötamise registreerimine on ettekäändeks saada seaduslik viibimisalus Eestis ja Schengeni alal.

Viisa andmisest keeldumist ei saa pidada ebaproportsionaalseks, sest kaebajal puuduvad

Eestiga perekondlikud sidemed. Senikaua, kuni ei ole tõendatud vastupidist, tuleb arvestada

võimalusega, et Venemaa kodanik toetab V. Putini tegevust ning väljendab või aitab mis tahes

viisil kaasa Venemaa valitseva režiimi eesmärkide saavutamisele ja võib kujutada ohtu

avalikule korrale, riigi julgeolekule või rahvusvahelistele suhtele. Ohu hindamine on

prognoosotsus, mille õiguspärasust kontrollitakse nende asjaolude valguses, mis olid teada

otsuse tegemise ajal (nt Riigikohtu 03.11.2015 otsus nr 3-3-1-36-15, p 14.4).

5. Tallinna Halduskohus kuulutas 21.10.2022 määrusega haldusasja menetluse KAPO

dokumendi nr 7084 osas kinniseks, eemaldas kaebaja ja tema esindaja ning vastustaja esindaja

menetlustoimingutelt osas, milles kohus riigisaladusega tutvub ja kuulab vajadusel ära sellega

seotud ametnike selgitused, samuti keelas kaebajal ja tema esindajal ning vastustaja esindajal

riigisaladust sisaldava dokumendi ja ärakuulamisel antavate selgitustega tutvumise ning neist

ärakirjade saamise (resolutsiooni p 1).

Taotlus kuulutada riigisaladuseks tunnistatud teabe osas menetlus kinniseks on põhjendatud.

Kui menetlusosalisel ja tema esindajal puudub salastatud teabekandjale juurdepääsu õigus, siis

ei ole kohtul juurdepääsu õiguse piiramisel kaalutlusõigust (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus

nr 3-17-911, p 26.1). Kohus käsitab dokumendina nr 7084 ka selle aluseks olevaid dokumente

(teabepäringuid jms) ja dokumendiga tutvumisel antavaid selgitusi. Kaebaja ja tema esindaja

ning vastustaja esindaja osaliselt menetlusest eemaldamine ei riku korvamatult nende õigusi,

sest kohus peab tõendile andma hinnangu kohtuotsuses. Ehkki juurdepääsupiiranguga hõlmatud

tõendis sisalduvat teavet ei ole kohtuotsuses võimalik detailselt kajastada, peab kohtuotsusest

nähtuma kohtu järeldus esitatud tõendite kohta (vt Riigikohtu 20.04.2011 otsus nr 3-3-1-94-10,

p 18). Kohtu järelduste ja tõendite alusel on ka kõrgema astme kohtul võimalik haldusorganite

ja halduskohtu järelduste õigsust kontrollida. Menetlusosalised saavad apellatsioonkaebuse

esitamisel vaidlustada mh kohtu hinnangut nendele tõenditele, mille uurimisest nad ei saanud

osa võtta, ning sel juhul piisab mittenõustumise deklareerimisest.

6. X palub 08.11.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 21.10.2022 määrus ja saata

toimikule juurdepääsu küsimus halduskohtule uueks lahendamiseks selliselt, et kohus määraks,

milliste dokumentide ja teabega on kaebaja esindajal võimalik kohtumenetluses tutvuda, ja

selgitaks, kas kaebaja esindajal on võimalik saada riigisaladusele juurdepääsu luba.

Alternatiivselt palub kaebaja ringkonnakohtul ise määrata, milliste dokumentide ja teabega on

kaebaja esindajal võimalik kohtumenetluses tutvuda, ning selgitada, kas kaebaja esindajal on

võimalik saada riigisaladusele juurdepääsu luba, määrates kaebaja esindajale tähtaja asjaomase

loa taotlemiseks.

Halduskohtu määrus on vastuoluline ja nõuetekohaselt põhjendamata. Dokument nr 7084 võib

sisaldada salajase tasemega riigisaladust, kuid halduskohus ei ole välja toonud, et see oleks

tervikuna riigisaladuseks. Kaebaja esindajale tuleb võimaldada tutvuda dokumendis sisalduva

teabega, mis ei ole kaitstud riigisaladusega. Eluliselt ei ole usutav, et kogu dokument on kaitstud

riigisaladusega. Asjaolu, et dokument võib sisaldada riigisaladust, ei tähenda automaatselt, et

sellega võib tutvuda ainult kohus. Riigisaladuse kaitse ja sellega tutvumise korda reguleerib

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (RSVS), mille järgi võib riigisaladusega tutvuda ka

3-22-1666

4(6)

juurdepääsuluba omav isik. Halduskohus ei ole kaebaja ega vastustaja esindajalt uurinud, kas

neil on riigisaladusele juurdepääsu luba või kas nad soovivad juurdepääsuluba taotleda. Sellega

on rikutud poolte võrdsuse põhimõtet ja selgitamiskohustust. Kaebaja esindajale tuleks siiski

võimaldada tutvuda andmetega, mis käivad konkreetselt kaebaja kohta, mis võimaldaks tagada

poolte võrdsuse vähemasti teatud määral. Halduskohtu määruse vastuolulisus seisneb selles, et

määruse resolutsioonist ei tulene, et kaebaja esindajal oleks võimalik tutvuda kaebaja kohta

kogutud materjalidega. Pole põhjendatud, miks ei saa kaebaja esindaja tutvuda HKMS § 122 lg

2 p 5 alusel kogutud materjalidega. Poolte võrdsuse põhimõttest lähtudes tulnuks mh kaebajale

anda võimalus esitada oma seisukoht KAPO taotluse kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 88 lg 5, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel

lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ning

saada sellest ja selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest

ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel

(sh riigisaladuse kaitseks – HKMS § 79 lg 1 p 1) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks

on kaalukam menetlusosalise õigusest toimikuga tutvuda. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb

menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate dokumentidega

maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis

on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. HKMS § 88 lg-te 2

ja 3 alusel piiratakse menetlusosalise põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma

kohtuasja arutamise juures (nt Riigikohtu 10.05.2016 otsus nr 3-4-1-31-15, p 48), mis on

seadusereservatsioonita põhiõigus ja mille piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus

kaitsta teisi põhiõigusi või muid põhiseaduslikku järku väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib

piirata üksnes eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus

võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi

saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et

tagada oma õiguste tõhus kaitse (nt Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 29; 01.10.2018

otsus nr 3-17-1026, p 39; 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23–24).

9. Kui kohtule esitatakse tõendina salastatud teabekandja, siis juhul, kui menetlusosalisel ja

tema esindajal puudub RSVS-s sätestatud juurdepääsu õigus, tuleb tutvumisõiguse andmisest

keelduda ning eemaldada menetlusosaline ja tema esindaja vastavas osas menetlustoimingult.

Juurdepääsu õiguse puudumisel ei ole kohtul salastatud teabekandjatele juurdepääsu andmise

otsustamisel HKMS §‑des 79 ja 88 sätestatud kaalumisvõimalust. RSVS § 29 lg 1 tähenduses

vältimatu teadmisvajaduse üle saab kohus üldjuhul otsustada pärast seda, kui isik on läbinud

julgeolekukontrolli (RSVS § 29 lg 4). Eeltoodu ei välista siiski, et kohtule võib olla juba enne

julgeolekukontrolli ilmne, et esineb ülekaalukas huvi saladuse hoidmiseks ning asjaoludest või

menetlusosalise isikust tulenevalt puudub vältimatu teadmisvajadus. Sellisel juhul võib kohus

otsustada, et isikul ei ole teadmisvajadust, ilma et esitataks taotlus julgeolekukontrolli tegevale

asutusele ja oodataks ära julgeolekukontrolli tulemused (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-

17-911, p-d 26.1–26.3).

10. KAPO on viidanud, et kaebajale pikaajalise viisa andmise kooskõlastamisest keeldumise

aluseks olnud asjaolud ja sisulised põhjendused kajastuvad salajase tasemega riigisaladuseks

3-22-1666

5(6)

olevas dokumendis nr 7084, ning kaebaja ja tema esindajal ning vastustaja esindajal puudub

RSVS-s sätestatud juurdepääsu õigus. Kuivõrd RSVS § 33 lg 3 ja § 48 lg 1 kohaselt otsustab

juurdepääsuloa andmise KAPO, siis ei olnud halduskohtul mõistlikku põhjust kahelda kaasatud

haldusorgani kinnituses, et kaebaja esindajal juurdepääsu õigus puudub, ning seda ei pidanud

kaebaja (ega ka vastustaja) esindajalt üle küsima.

11. Halduskohtu hinnangul oli juba enne RSVS § 29 lg 4 alusel julgeolekukontrolli menetluse

algatamist selge, et kaebaja esindajal puudub RSVS § 29 lg 1 tähenduses vältimatu vajadus

tutvuda riigisaladust sisaldava teabekandjaga. Ringkonnakohus nõustub, et halduskohus ei ole

nimetatud seisukohta nõuetekohaselt põhjendanud. See menetlusviga ei tingi siiski vaidlustatud

määruse tühistamist, sest ringkonnakohtul on võimalik põhjendamispuudused ise kõrvaldada.

Kaebaja väited halduskohtu määruse vastuolulisusest on alusetud, sest määruse resolutsioonist

nähtub selgelt, et juurdepääsupiirang puudutab dokumenti nr 7084 ja selle kohtule tutvustamisel

võimalikult antavaid lisaselgitusi dokumendi sisu kohta, kuid mitte muid HKMS § 122 lg 2 p 5

alusel kohtumenetluses esitatud või esitatavaid dokumente.

12. Praeguses asjas on vaidluse all kolmanda riigi kodanikule pikaajalise viisa andmisest

keeldumise asjaolud ja kaalutlused. VMS § 66 lg 2, § 1008 lg 2 ja § 10016 lg 2 järgi ei avaldata

välismaalasele ega muule isikule viisa andmisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat

teavet ning keelduva otsuse vaidlustamise menetluses tehtud otsuse aluseks olevaid asjaolusid,

otsuse tegemise põhjust ega sellega seonduvat teavet. Välismaalase õigus nõuda haldusorganilt

teavet teda puudutava haldusakti aluseks olnud asjaolude ja kaalutluste kohta on seega piiratud.

Kuigi see ei välista iseenesest asjaomase teabe avaldamist halduskohtumenetluses, väljendavad

eeltoodud sätted (samuti nende eeskujuks olnud viisaeeskirja – Euroopa Parlamendi ja nõukogu

13.07.2009 määrus (EÜ) nr 810/2009 – sätted) olulist avalikku huvi, millega kohus peab HKMS

§ 79 lg 1 ning § 88 lg-te 2 ja 3 alusel juurdepääsupiirangu kehtestamise kaalumisel arvestama

(vt lähemalt Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2022 määrus nr 3-22-1582, p-d 9–10; 20.10.2022

määrus nr 3-22-1646, p-d 10–11).

13. Ringkonnakohus on analoogsete vaidluste puhul mitmel korral leidnud, et olukorras, kus

kaebajale on kohtumenetluses esitatud vastuste põhjal teada konkreetne keeldumispõhjus ning

seda täpsustavad selgitused, on tal piisavalt võimalusi esitada nende kohta oma seisukohad ja

tõendid. Seejuures tuleb arvestada ühelt poolt võimalust, et Eesti julgeolekut ohustav teave võib

saada teatavaks Venemaa eriteenistustele, millel võiksid olla väga rasked tagajärjed, ning teiselt

poolt kaebaja kui Eesti riigiga minimaalselt seotud välismaalase suhteliselt nõrka õiguslikku

positsiooni ja õiguste väheintensiivset riivet. Täiendavalt võib arvestada, et suure tõenäosusega

ei ole kaebajal võimalik saada viisat isegi juhul, kui kohus vaidlustatud PPA otsuse tühistaks

(vt määruse nr 42 § 2 lg-d 12 ja 2). KAPO andmetel omab kaebaja Prantsusmaa antud ja kuni

18.02.2023 kehtivat lühiajalist Schengeni viisat, kuid tal ei ole kehtivat Eesti viisat ning tema

suhtes ei esine ka sanktsiooni kohaldamist välistavaid asjaolusid (määruse nr 42 § 2 lg-d 3–7).

Asja olemust ja kaalul olevaid õigushüvesid arvestades on kohtumenetluse võistlevuse ja poolte

võrdsuse põhimõtte järgimine ning kaebaja õiguste kaitse vajalikul määral tagatud seeläbi, et

vaidlustatud otsuse aluseks olnud asjaolude ja kaalutlustega tutvub halduskohus ning kaebajal

on võimalik kohtuotsuse peale edasi kaevata ringkonnakohtusse ja vajadusel Riigikohtusse, kes

saavad samuti tutvuda mh riigisaladuseks oleva teabega ning hinnata sellele tuginedes tehtud

järelduste õigsust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2022 määrus nr 3-22-1582, p-d 11–13;

20.10.2022 määrus nr 3-22-1646, p-d 12–13; 20.10.2022 määrus nr 3-22-1150, p-d 12–13).

14. Ringkonnakohtu hinnangul on sarnaselt eespool viidatud määrustele ka praegusel juhul

ilmne, et riigi julgeoleku kaitsmine on ülekaalukalt olulisem väärtus kui viisataotleja või tema

esindaja õigus tutvuda riigisaladust sisaldava dokumendiga. Asjakohane on võtta mh arvesse,

3-22-1666

6(6)

et isegi kui puudub põhjus kahelda isiku (nt riigiametniku või advokaadi) usaldusväärsuses, siis

suurendab igasugune täiendav juurdepääs konkreetsele riigisaladust sisaldavale teabekandjale

riske riigi julgeolekule (nt inimlike eksimuste võimalikkust). Juurdepääsu õiguse saamiseks ei

piisa pelgalt RSVS § 29 lg-s 4 sätestatud julgeolekukontrolli läbimisest, vaid tegemist on üksnes

eeldusega, milleta poleks juurdepääsu õiguse andmist üldse võimalik kaaluda. Riigisaladusele

juurdepääsu õiguse andmine saaks RSVS § 29 lg 1 kohaselt olla põhjendatud üksnes tingimusel,

et juurdepääs on kohtuasja lahendamiseks vältimatult vajalik. Mida kõrgemal tasemel teavet

kaitstakse, seda tungivam peaks juurdepääsu andmiseks olema teadmisvajadus (nt ei võimalda

RSVS § 29 lg-d 1 ja 2 üldse anda kohtul juurdepääsu täiesti salajase tasemega riigisaladusele).

15. Seonduvalt kaebaja väitega, et dokument nr 7084 võib küll sisaldada riigisaladust, kuid

pole usutav, et see oleks tervikuna riigisaladuseks, ning kaebajale tuleks tutvustada dokumendis

sisalduvat seda teavet, mis ei ole kaitstud riigisaladusega, märgib ringkonnakohus, et Vabariigi

Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 63

lg 2 kohaselt on salastatud dokumendil tervikuna tema eri osade kõrgeim riigisaladuse tase.

Kahtlemata sisaldab ilmselt suur osa salastatud teabekandjaid muu hulgas selliseid andmeid või

selgitusi, mis ei ole iseenesest riigisaladuseks ega salastatud välisteabeks. See ei tähenda siiski,

et kaebajale või tema esindajale tuleks tingimata anda juurdepääs konkreetsele teabekandjale,

millest on riigisaladusega kaitstud teave eemaldatud või kinni kaetud. Praegusel juhul on KAPO

põhjendanud kooskõlastuse andmisest keeldumist 13.10.2022 vastuses kaebusele ning seeläbi

ongi kaebajale ja tema esindajale avaldatud see osa teabest, mis ei ole riigisaladusega kaitstud.

16. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2022

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)