2-22-15658/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 15.11.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-15658

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus X

suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi

kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.10.2022 määrus esialgse õiguskaitse

pikendamise kohta (40 päevani)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika

Jaanson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 21.10.2022 määrus, millega kohus pikendas X suhtes

esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40

päevani alates tema 17.10.2022 kell 14.00 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule

ravile võtmisest ning andis loa isikule tahtevastaselt psühhoosivastase ja rahustava

ravi manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud

viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei

nõustu.

3. Jätta rahuldamata Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus X suhtes tahtest

olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks 40 päevani.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

2-22-15658

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud

isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid

rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu

hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluse võib

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 19.10.2022 Harju Maakohtule

taotluse X (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi

kohaldamiseks loa saamiseks.

2. Avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt viibib puudutatud isik avaldaja

psühhiaatriakliinikus

statsionaarsel

ravil

esmakordselt.

Puudutatud

isik

viibib

psühhiaatriakliinikus alates 15.10.2022. 17.10.2022 kell 14.00 rakendati tema suhtes tahtest

olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.

2.1. Anamneesist on teada, et puudutatud isiku ema suri, kui ta oli 4–5-aastane. Tema isalt võeti

vanemlikud õigused, kui puudutatud isik oli 10-aastane. Puudutatud isik kasvas lastekodus. Tal

on neli aastat noorem õde, kellega ta ei suhtle tihedalt. Anamneesis on märgitud seosed

narkootikumidega ning et isik on kohtulikult karistatud (narkootiliste ainetega seotult). Enda

sõnul õpib ta XXX kaugõppes sõiduauto tehnikuks. Puudutatud isik on 3–4 kuud töötanud

täiskohaga YYY. Isik üürib ühte tuba 6-toalises korteris Nõmmel. Tallinnasse asus ta elama

2019/20. aastal. Enne Tallinnasse tulekut töötas puudutatud isik Saksamaal, kuhu oli läinud

juba 19-aastaselt. Saksamaal suitsetas 5-6 aastat kanepit. Alkoholiga on isikul kokkupuuted

juba varasest lapseeast.

2.2. Puudutatud isik kutsus 15.10.2022 öösel endale kolm korda kiirabi. Kolmandal korral viidi

ta SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda. Erakorralise meditsiini

osakonna sissekandes on kirjas: „27-aastane meesterahvas. 2 nädalat ei ole söönud, kuna teostab

kehapuhastust alkoholiga. Tekkinud isutus ja nüüd soovib abi, et uuesti sööma hakata. Ei ole

24 tundi maganud. Täna tarvitanud õlut, kuid narkootikumide tarvitamist eitab. Väidab, et õues

ei saa käia, kuna riik on selle ära keelanud. Väidab, et on 2 nädala jooksul end igapäevaselt

kateteriseerinud, kuna muidu uriini ei välju. Esineb peavalu, kuid muid valusid ei esine.

Tunnistab ka auditoorseid ja visuaalseid hallutsinatsioone. Juba 10 aasta jooksul täheldanud, et

keegi paneb talle mõtteid pähe ja võtab neid ära.“ Erakorralise meditsiini osakonnast suunati

puudutatud isik edasiseks raviks psühhiaatriakliinikusse. Valvetoas avaldas puudutatud isik, et

kahe nädala jooksul on ta teostanud alkoholiga endale kehapuhastust, et saada oma organismist

välja elu jooksul tarbitud söök ja ravimid. Söögi on talle riik ette toonud. Puudutatud isik kuuleb

helisid, milleks on riigi saadetud diktofonisalvestused, mille sisust ta ei ole veel aru saanud.

Kahe aasta pärast saab ta diplomi kätte ja siis hakkab mõistma. Puudutatud isik on teadvusel,

orienteeritud ajas, kohas ja isikuandmetes, kuid situatsiooni ei mõista. Tema mõttekäik on

sisuliselt ja vormiliselt häirunud ja raskesti jälgitav. Puudutatud isik vastab enamustele

küsimustele „ikka, ikka“ või „vast ikka“ või „ikka kindlasti“ ning kohati on tal raskused

küsimuste mõistmisel. Isik kirjeldab „fragmentaarseid luulumõtteid kehapuhastamisest, riigi

poolt mõjutamisest, kirjeldab kuulmis- ja nägemismeelepetteid, võimalikud ka muud

2-22-15658

tajuelamused („võnked peas, kõik on laineline“)“. Enda sõnul on isik viimased 20 aastat

maganud öösiti vaid 2–3 tundi. Isik andis nõusoleku raviks statsionaarosakonnas.

2.3. 17.10.2022 vestlusel soovis puudutatud isik „ennast välja kirjutada“. Isik oli rahuolematu,

et talle ei ole antud kateetrit, sest ta soovib end kateteriseerida. Isik avaldab, et joob viina, et

saada energiat ning puhastada organismi. Ta on varem korduvalt perearsti ja eriarstide poolt

suunatud psühhiaatrilisele ravile, kuid ei ole ravile tulnud. Isik arvab, et saab ise oma asjadega

tegeleda ega tunnista probleeme sh vaimse tervisega. Psühholoogile avaldas puudutatud isik, et

öösel on käidud tema voodis ja keegi naisterahvas vägistas teda. Isik avaldas luulumõtteid keha

puhastamisest, kateteriseerimise vajadusest, samuti mõjutamisest riigi poolt. Tal on esinenud

kuulmismeelepetted (diktofoni salvestused riigilt). Isiku käitumist juhivad luulumõtted ja

sisuline kriitika puudub. 17.10.2022 kell 14.00 alustas raviarst GP puudutatud isiku suhtes

tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi.

2.4. 18.10.2022 oli puudutatud isiku seisund muutusteta. Ta on osakonnas pinges ja ärritunud

ning väidab, et teda ja tema peret piinatakse. Isik soovib arvet haiglaravi eest ega mõista

selgitusi. Ta arvab, et spetsiaalselt ei anta talle arvet ning see on kuidagi seotud Haigekassa ja

sõduritega. Hommikul soovis helistada juristile Ergo Kindlustusse ning rääkis pikalt samuti

piinamistest, sõduritest, kes kõik on juba siin Eestis, muslimitest, afgaanidest jne. Kell 13.00

tuli kohale puudutatud isiku tugiisik. Puudutatud isik seletas ärritunult, et siin toimub midagi

kahtlast, et haigla see küll ei saa olla. Isik avaldas, et kedagi ei saa usaldada. Tema mõttekäik

oli segane ja paranoiliste avaldustega. Isik avaldab luulumõtteid piinamistest ja kahjustamisest.

Isik keeldus söögist, kuna tema tahket toitu ei söö. Isik tahab koju, et end viinaga ravida ja

puhastada. Peale lõunat nõudis osakonnast väljalaskmist ning muutus ähvardavaks ja ropendas.

Puudutatud isik suunati ravi jätkamiseks akuutosakonda.

2.5. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire. Tal oli täpsustamata äge psühhootiline

episood (F23.9) ning puudub adekvaatne haiguskriitika ja valmidus ravikoostööks haigla

tingimustes. Ravita jäämisel võib puudutatud isik oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu

käitumisega olla ohtlik nii iseendale (käitumine juhitud psühhootilistest elamustest) kui ka

teistele (käitunud sõnaliselt agressiivselt).

2.6. Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud isiku seisundit ja häire iseloomu arvestades

tõenäoline tema paranemine adekvaatse toimetulekuni nelja päeva jooksul. Arvestades

eeltoodut taotles avaldaja rakendada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ning ühtlasi

pikendada seda 40 päevani ja lubada kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist

ravi.

3. Harju Maakohus rahuldas 19.10.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja lubas

kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema

psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates 17.10.2022 kella 14.00-st kuni 21.10.2022 kell

14.00. Lisaks andis kohus loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike

ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei

manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. 19.10.2022 määrus on jõustunud.

4. 20.10.2022 elektronkirjas märkis avaldaja, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud.

Isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire

tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohtu 21.10.2022 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema

17.10.2022 kell 14.00 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Kohus andis

2-22-15658

loa isikule tahtevastaselt psühhoosivastase ja rahustava ravi manustamiseks ja vajalike

ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei

manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Kohus märkis, et esialgse õiguskaitse korras

kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 25.11.2022 või mõnel

eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses

kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Kohus jättis menetluskulud riigi

kanda.

6. Kohus märkis määruses, et kuulas puudutatud isiku ära 19.10.2022 PERHi

psühhiaatriakliinikus. Isik märkis ärakuulamisel, et tunneb end hetkel paremini. Isik märkis, et

on ka varem haiglas viibinud, st keskkond on tuttav ja inimesed samad. Isik selgitas, et ta töötab

ja tal on oma firma. Ametilt on ta sõiduautode tehnik. Puudutatud isiku jaoks on oluline, et

verevarustus oleks korras. Ta treenib ennast. Samuti kirjutas ta haiglas üles, kui palju ta on

söönud ja WC-s käinud. Millegipärast käib ta haiglas viibides vaid 1-2 korda päevas WC-s. Tal

on põis kinni, mistõttu oleks vaja panna kateeter ja umbes üks liiter tühjaks lasta. Alkoholi

tarvitamisest rääkides märgib puudutatud isik, et „kuna on niipalju muid asju… pigem võtab

portsu putru“. Isik selgitab, et ta joob organismi puhastamiseks NordStar viina. Ta väidab, et

kanüüliga ei saa magneesiumit. Isik tunnistab, et kuuleb küll kummalisi helisid, nagu

diktofoniga oleks salvestatud. Isik märgib, et mõne mehaaniku elu on selline, et on hea

suusataja. Tema ei soovi praegu haiglas viibida, aga kui tervis halvemaks läheb, siis tuleks

muidugi tagasi. Ta on kaitseväe andmebaasis olemas ja on truu enda vastu. Isik märgib, et on

ise ka hetkel politseinik.

7. Dr KK selgitas 19.10.2022 ärakuulamisel kohtule, et puudutatud isik pöördus ise kiirabi

poole abi saamiseks. Kui isik toodi haiglasse, siis ta andis nõusoleku raviks, kuid hiljem võttis

nõusoleku tagasi ja tahtis lahkuda. Puudutatud isik arvab, et kõige õigem dieet on alkohol ja

magneesium. Puudutatud isiku seletuse kohaselt ei taha ta muutuda oranžiks või valgeks, kuid

haiglas saavat inimesi muundada. Enda väidete kohaselt õpib isik gümnaasiumis toitumist.

Psühhiaatri sõnul on tegemist ägedalt psühhootilise isikuga.

8. Tuginedes PsAS § 11 lg-le 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1

ja 5 asus maakohus seisukohale, et eeldused esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu

psühhiaatrilise ravi pikendamiseks tähtajaga kuni 40 päeva on täidetud.

9. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil

võimalik, on kohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5

alusel ning pikendada seda 40 päevani. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui

tõenäoline. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire (F23.9 – täpsustamata äge psühhootiline

episood), tal puudub adekvaatne haiguskriitika ning valmidus ravikoostööks haigla tingimustes.

Ravita jäämisel võib isik oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii

iseendale (käitumine juhitud psühhootilistest elamustest) kui ka teistele (käitunud sõnaliselt

agressiivselt).

10. Eeltoodut kinnitab kohtu hinnangul asjaolu, et puudutatud isik ei ole enda sõnul kaks

nädalat söönud, kuna teostab alkoholiga kehapuhastust. Isikul on tekkinud isutus ja nüüd ta

soovib abi uuesti sööma hakkamiseks. Isik ei ole 24 tundi maganud. Haiglasse võtmise päeval

oli tarvitanud õlut, kuid narkootikumide tarvitamist isik eitab. Puudutatud isik väidab, et ta ei

saa õues käia, kuna riik on selle ära keelanud. Isik väidab, et on kahe nädala jooksul end

igapäevaselt kateteriseerinud, kuna muidu uriini ei välju. Isik tunnistab ka auditoorseid ja

visuaalseid hallutsinatsioone. Juba 10 aasta jooksul on isik täheldanud, et keegi paneb talle

mõtteid pähe ja võtab neid ära. Valvetoas avaldas puudutatud isik, et kahe nädala jooksul on

teostanud endale alkoholiga kehapuhastust, et saada oma organismist välja elu jooksul tarbitud

söök ja ravimid. Isik kuuleb helisid, milleks on riigi diktofonisalvestused, mille sisust pole veel

2-22-15658

aru saanud, aga kahe aasta pärast saab ta diplomi kätte ja siis hakkab mõistma. Puudutatud isiku

mõttekäik on sisuliselt ja vormiliselt häirunud ja raskesti jälgitav. Ta kirjeldab fragmentaarseid

luulumõtteid kehapuhastamisest, riigi poolt mõjutamisest ning kirjeldab kuulmis- ja

nägemismeelepetteid ja võimalikke muid tajuelamusi („võnked peas, kõik on laineline“). Enda

sõnul on ta 20 aastat maganud öösiti vaid 2–3 tundi. Osakonnas on puudutatud isik pinges ja

ärritunud ning väidab pidevalt, et teda ja tema peret piinatakse. Isik soovib saada arvet

haiglaravi eest ning arvab, et spetsiaalselt arvet ei anta ja et see on kuidagi seotud Haigekassa

ja sõduritega. Hommikul soovis helistada juristile Ergo Kindlustusse ning rääkis pikalt samuti

piinamistest, sõduritest, kes kõik on juba siin Eestis, muslimitest, afgaanidest jne. Oma

tugiisikule selgitas puudutatud isik ärritunult, et siin toimub midagi kahtlast, et haigla see küll

ei saa olla ning et kedagi ei saa usaldada. Tema mõttekäik oli segane ja paranoiliste avaldustega.

Isik keeldus söögist, kuna tema tahket toitu ei söö. Isik tahab koju, et end viinaga ravida ja

puhastada. Peale lõunat nõudis osakonnast väljalaskmist ning muutus ähvardavaks ja ropendas.

11. Kohus leiab, et puudutatud isiku seisundit arvestades pole tõenäoline tema seisundi

paranemine ega tema iseseisev, ohutu toimetulek kodustes tingimustes 4-päevase ravi järgselt.

Kohus leiab, et puudutatud isiku ohutuse ja ravi tagamine on võimalik vaid haiglakeskkonnas,

sest oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega võib ta olla ohtlik nii iseendale (käitumine

juhitud psühhootilistest elamustest) kui ka teistele (käitunud sõnaliselt agressiivselt).

12. Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist ning kohus leiab, et tuleb anda

luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks,

juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

13. Tulenevalt TsMS § 539 lg 3 lõpetab kohus esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse

asutusse paigutamise määratud tähtaja saabumisel või enne määratud tähtaega, kui paigutamise

eeldused on ära langenud. Tahtevastase ravi kohaldamise eelduste äralangemise üle otsustab

psühhiaater (raviarst).

14. Tulenevalt TsMS § 172 lg 3 sätestatust jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

Määruskaebus

15. Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse,

milles palub maakohtu määruse tühistada.

16. Esindaja kohtus kliendiga viimase nõudel 26.10.2022 PERH-i psühhiaatriakliiniku viiendas

osakonnas. Puudutatud isiku kinnitustel puudub alus tema suhtes tahtevastase ravi

kohaldamiseks. Isik sooviks minna koju ja jätkata oma tavapärast elu, sh töötamist ja õppimist.

Puudutatud isik kinnitas esindajale, et tal ei ole hetkel mingeid vaimse tervise probleeme. Isik

tundis vajadust enda keha puhastada ja seetõttu toitus ta spetsiaalse kava järgi, samuti nägi kava

ette põie kaudu liigse vee eraldamise kehast. Puudutatud isikul oli soov veenduda, et tervis on

ikka korras ja seetõttu kutsus ta ise endale kiirabi. Nüüd on isik veendunud, et kõik on korras

ja ta soovib tavaelu jätkata. Puudutatud isik ei soovi viibida koos rasket vaimuhaigust põdevate

isikutega, kellel puudub haiguskriitika ja kes ei ole nõus end väljaspool raviasutust ravima. Isik

väitis, et ta ei ole olnud haiglasse paigutamisel ohtlik, samuti ei ole ta ohtlik ka hetkel. Alusetu

on väita, et tema kinnipidamine väidetava vaimse tervise häire tõttu on seaduslik olukorras, kui

raviarst ega ka valvearst ei ole isiku seisundit täiendavalt hinnanud. Puudutatud isiku nõudel

tuleks teostada kiiremas korras uued uuringud ja testid, mis näitaksid, et kõik on korras.

17. Kaebaja hinnangul ei ole täidetud seaduses toodud tingimused isiku tahte vastasele ravile

paigutamiseks. Riigikohus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kohtud ei peaks tuginema

üksnes konkreetse arsti-eksperdi arvamusele ja ka eksperdiarvamus peab siiski olema millegagi

põhjendatud. Eelkõige saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste

2-22-15658

isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Ohtlikkust ei saa

põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena. Asjaolu, et isikul oli soov oma

keha puhastada, ei tähenda veel, et isik on ohtlik iseendale või teistele.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

18. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel

materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas

ise uue otsuse, millega jätab avaldaja taotluse rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.

21. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vääralt järeldanud, et kõik PsAS § 11 lg-s 1 ja

TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse

pikendamiseks kuni 40 päevani olid täidetud.

21.1. Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse

korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud

ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla

psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada

tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1,

mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu

psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude

koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest

aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või

teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534

lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse

asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40

päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.

21.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus piisava kindlusega tuvastanud, et puudutatud

isik on ohtlik endale või teistele. Kui üks PsAS § 11 lg-s 1 loetletud tingimustest ei ole täidetud,

ei või kohaldada isiku suhtes tahtest olenematut ravi ega paigutada teda tahtevastaselt

kinnisesse asutusse.

22. Ringkonnakohus nõustub, et puudutatud isikul esines raske psüühikahäire. Avaldaja

avaldusest ja sellele lisatud psühhiaatrite GP ja KK 19.10.2022 arvamusest nähtuvalt esineb

puudutatud isikul raske psüühikahäire, milleks on täpsustamata äge psühhootiline episood

(F23.9). Asja materjalidest nähtuvalt on isiku käitumine juhitud luulumõtetest, isikul puudub

adekvaatne haiguskriitika ning isik ei ole võimeline oma ravivajadust ise hindama. Selliselt

piirab puudutatud isikul esinev psüühikahäire tema võimet oma käitumisest aru saada või seda

juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 mõttes. Puudutatud isiku psüühikahäire väljendub eelkõige

esinevates luulumõtetes (keha puhastamisest, kateteriseerimse vajadusest, mõjutamisest riigi

poolt, isiku ja tema peret piinamisest ja kahjustamisest) ja meelepetetes (diktofoni salvestused

riigilt). Psühhiaater Kai Konsap on selgitanud 19.10.2022 ärakuulamisel maakohtule, et

puudutatud isiku puhul on tegemist ägedalt psühhootilise patsiendiga. Ringkonnakohtu puudub

alus kahelda psühhiaatrite seisukohas.

2-22-15658

23. Maakohus leidis avaldaja esitatule tuginedes, et ravita jäämisel võib puudutatud isik oma

ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii iseendale (käitumine juhitud

psühhootilistest elamustest) kui ka teistele (käitunud sõnaliselt agressiivselt). Määruskaebuses

on avaldatud, et puudutatud isik ei ole ohtlik endale ega teistele ning et asjaolu, et isik soovib

oma keha puhastada, ei tähenda tema ohtlikkust.

23.1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et puudutatud isiku ohtlikkust ei ole

seadusekohaselt

tuvastatud.

Ringkonnakohus

märgib,

et

vastavalt

väljakujunenud

kohtupraktikale tuleb isiku tegelik ohtlikkus alati konkreetselt tuvastada. Ainuüksi isikule

pandud psühhiaatriline diagnoos ei tähenda isiku ohtlikkust (Riigikohtu 10.10.2007 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-81-07, p 11). Ohtlikkust tuleb analüüsida igal konkreetsel juhtumil eraldi

ning see tuleb tuvastada lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga. See tähendab, et

isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks ning isiku ohtlikkus lähitulevikus on

pigem kindel kui tõenäoline. Ka eksperdiarvamuses ei või piirduda üldise konstateeringuga

isiku ohtlikkuse kohta, iseäranis iseendale, vaid tuleb põhjendada, milles võib ohtlikkus

väljenduda (vt nt Riigikohtu 20.03.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-16-10435/138, p 18;

14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662/92, p 14; 19.02.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

155-13, p 39.2).

23.2. Üheski toimikus olevas dokumendis ei ole puudutatud isiku ohtlikkust pikemalt

selgitatud. Psühhiaatrite arvamuses ja kohtumääruses on lakooniliselt märgitud, „et ravita

jäämisel võib puudutatud isik oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii

iseendale (käitumine juhitud psühhootilistest elamustest) kui ka teistele (käitunud sõnaliselt

agressiivselt)“. Ringkonnakohus küsis määruskaebemenetluses avaldajalt täiendavat selgitust,

milles avaldub puudutatud isiku ohtlikkus, kuid avaldaja kohtule tähtaegselt ei vastanud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et isiku sõnaline agressiivsus ei kvalifitseeru ohtlikkuseks

teistele PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses. Puudutatud isik on psühhiaatriakliinikus statsionaarsel

ravi esmakordselt. Ei ole tõendatud, et tema ohtlikkus teistele oleks varem mingilgi moel

avaldunud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades, et ühtegi reaalset juhtumit, mil puudutatud

isik oleks olnud ohtlik teiste isikute elule, tervisele või julgeolekule, ei ole kohtuasjas

tuvastatud, siis ei saa puudutatud isiku ohtlikkust teistele isikutele pidada lähitulevikus pigem

kindlaks kui tõenäoliseks ning oht teistele isikutele ei saanud olla isiku suhtes esialgse

õiguskaitse kohaldamise aluseks (vt ka Riigikohtu 12.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662,

p 14.2).

23.3. Maakohus ei ole pikemalt põhjendanud ka isiku ohtlikkust iseendale. Kindlasti on

puudutatud isik kahjustanud oma tervist, kui ta on teinud endale „alkoholiga kehapuhastust“,

kuid pelgalt see, et isik ei võta ravimeid või kuritarvitab alkoholi, ei ole aluseks isiku kinnisesse

asutusse paigutamiseks. Riigikohus on selgitanud, et sellises olukorras tuleks kohtutel

esmajoones hinnata võimalusi motiveerida isikut väljaspool kinnist asutust ravimeid võtma,

kusjuures abiks võib olla näiteks psühholoogi teenus. Ka alkoholile ligipääsu on võimalik

piirata ning alkoholist võõrutamise ravi pakkuda väljaspool kinnist asutust. Üksnes põhjusel, et

riik ei ole loonud piisavalt efektiivset süsteemi alkoholisõltlaste probleemide lahendamiseks

ning nende toimetuleku toetamiseks, ei saa piirata isiku põhiõigusi kinnisesse asutusse

paigutamisega (Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662/92, p 15.2).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja piisavalt selgitanud, milles seisneb isiku reaalne

ohtlikkus iseendale lähitulevikus. Ringkonnakohus leiab, et PsAS § 11 lg 1 p-s 2 nõutud

ohtlikkuse kriteerium ei ole seega täidetud.

24. PsAS § 11 lg 1 p 3 sätestab isiku kinnisesse asutusse paiguamise kolmanda kriteeriumi,

milleks on, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Ringkonnakohus märgib, et asjas on

ühelt poolt küll tuvastatud, et puudutatud isik on varem korduvalt perearsti ja eriarstide poolt

suunatud psühhiaatrilisele ravile, kuid ravile ei ole jõudnud, ning et isik ise arvab, et ta saab

2-22-15658

oma asjadega ise tegeletud. Teiselt poolt, kuigi isik pigem eitab ravivajadust, siis 15.10.2022

pöördus ta arstiabi saamiseks kiirabi poole ise. Samuti nõustus puudutatud isik 15.10.2022-

17.10.2022 talle määratud raviga. Alles seejärel soovis ta haiglalst lahkuda. Käesoleval juhul

ei ole siiski vaja tuvastada, kas PsAS § 11 lg 1 p-s 3 nimetatud eeldus on täidetud, kuna kui

puudub isiku ohtlikkus endale või teistele (PsAS § 11 lg 1 p 2), siis puudub õiguslik alus isiku

suhtes tahtest olenematu psühhiaatriline ravi kohaldamiseks.

25. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus asus põhjendamatult seisukohale,

et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi

kohaldamise eeldused on täidetud ja puudutatud isiku võib paigutada kuni 40 päevaks või kuni

ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest

olenematut ravi. Ringkonnakohus tühistab maakohtu 21.10.2022 määruse ja teeb ise uue

määruse, millega jätab avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks 40 päevani,

koos selles sisalduva taotlusega tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks,

rahuldamata.

26. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

27. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 543

võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt