3-22-674/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-674

Haldusasi

H.X kaebus Keskkonnaameti 21.02.2022 kirja nr 13-

4/22/3537 alusel metsateatise nr 50000629928 menetluse

peatamise

õigusvastasuse

kindlakstegemiseks

ja

Keskkonnaameti

kohustamiseks

metsateatise

nr

50000629928 menetluse jätkamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – H.X , esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.12.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-674

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 kirjaga nr 7-4/22/2442 „Loodusdirektiivi

metsaelupaigatüüpide range kaitse alla võtmine“ Keskkonnaministeeriumile ettepaneku

looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 1 ning § 13 lg 1 alusel muuta Natura 2000 võrgustiku

loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt,

et loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud.

2. H.X esitas 18.02.2022 Keskkonnaametile metsateatise, millega kavandas talle kuuluval,

Lääne maakonnas Vormsi vallas Hullo külas asuva Niguse kinnistu (kinnistusregistri

registriosa nr 1865132, katastritunnus 90701:002:0117; edaspidi Niguse kinnistu) eraldisel 1

aegjärkset raiet. Metsateatis registreeriti metsaressursi arvestuse riiklikus registris numbriga

50000629928.

3. Keskkonnaamet peatas 21.02.2021 kirjaga nr 13-4/22/3537 „Metsateatise nr

50000629928 menetluse peatamine“ metsateatise nr 50000629928 menetluse Niguse kinnistu

eraldisel 1 (dtl 65-67). Keskkonnaamet põhjendas 21.02.2021 kirjas, et haldusakti andmise

menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest

keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise

menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.

4. H.X esitas Keskkonnaametile 16.03.2022 vaide 21.02.2021 kirjaga metsateatise

menetluse peatamisele, nõudes ettekirjutuse tegemist menetluse jätkamiseks ja asja uueks

otsustamiseks. Keskkonnaamet tagastas 17.03.2022 kirjaga nr 1-/22/48-2 „Vaide tagastamine“

H.X vaide, sest 21.02.2022 kiri ei ole haldusakt ega toiming vaid menetlustoiming, mille

iseseisev vaidlustamine haldusmenetluses ei ole lubatav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. H.X palub 21.03.2022 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tuvastada

Keskkonnaameti 21.02.2022 kirja nr 13-4/22/3537 alusel metsateatise nr 50000629928

menetluse peatamise õigusvastasus ja kohustada Keskkonnaametit metsateatise nr

50000629928 menetluse jätkamiseks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised.

1)

Kaebajale teadaolevalt ei ole Keskkonnaministeerium kaebuse esitamise hetkeks

algatanud Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise menetlust.

Keskkonnaamet ei ole enne 07.02.2022 kirjaga Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide

kaitsekorra muutmise ettepaneku esitamist läbi viinud ka asjakohaseid uuringuid ega tellinud

eriteadmistega isiku ekspertiise kaitsekorra muutmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning

kavandatavate täiendavate piirangute otstarbekuse suhtes (LKS § 8 lg 3). Samuti ei ole

Keskkonnaamet eelnevalt läbi viinud asjakohaseid uuringud ega tellinud eriteadmistega isiku

ekspertiise asjaolu suhtes, kas kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik konkreetselt

kaebajale kuuluva kinnisasja osas. Keskkonnaamet ei ole Natura 2000 võrgustiku

loodusobjektide kaitsekorra muutmise ettepaneku tegemise kavatsusest kaebajat

informeerinud ega andnud võimalust esitada seisukohta või vastuväiteid. Samuti ei ole

kaebajat informeeritud, millistel põhjustel või kaalutlustel on vajalik Natura 2000 võrgustiku

loodusobjektide kaitsekorra muutmine konkreetselt kaebajale kuuluva kinnisasja osas. Seega

on Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise ettepaneku tegemisel

oluliselt rikutud haldusmenetlusõiguse norme ja hea halduse tava. Lähtudes hea halduse

põhimõttest, ei ole lubatud maaomanikke seadusevastaste ja õigusväliste toimingutega

koormata.

2(7)

3-22-674

2)

Enne Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise menetluse algatamist

oleks Keskkonnaametil vastavalt seadusele tulnud välja selgitada kõik olulised asjaolud ja

puudutatud isikute põhjendatud huvid, mh kaasates isikud haldusmenetlusse ning andes neile

võimaluse esitada seisukoht ja võimalikud vastuväited. Keskkonnaamet oleks pidanud enne

Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise ettepaneku esitamist teostama

asjakohased uuringud ja hindamise, kas konkreetselt kaebajale kuuluva kinnisasja puhul on

tingimata vajalik kaitsekorra muutmine.

3)

Kui Keskkonnaamet põhjendab Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra

muutmise algatamist Euroopa Komisjoni poolt 09.06.2021 Eesti Vabariigi suhtes

rikkumismenetluse algatamisega, peaks Keskkonnaamet eelkõige likvideerima

rikkumismenetluse algatamise põhjuseks olnud asjaolud, st tagama asjakohase hindamise

läbiviimise, mitte meelevaldselt asuma muutma Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide

kaitsekorda kokku 12 683,6 ha ulatuses eraomandisse kuuluvatel kinnisasjadel ilma mistahes

eelneva asjakohase hindamise läbiviimiseta. Keskkonnaameti poolt on meelevaldne,

eesmärgipäratu ja õigusvastane peatada metsateatise menetlus kaebajale kuuluval kinnisasjal,

kui läbi ei ole viidud asjakohast hindamist ning puuduvad uuringud või eriteadmistega isiku

ekspertiisid asjaolu suhtes, kas kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik konkreetselt

kaebajale kuuluval kinnisasjal.

4)

Asjakohase hindamise läbiviimine on eriti oluline olukorras, kus võib tekkida vajadus

kohaldada LKS § 8 lg-s 6 sätestatud piirangut ning peatada nt metsateatise andmise menetlus.

Ehkki LKS § 8 lg 6 näeb ühe peatamise alusena ette loodusobjekti kaitse alla võtmise

ettepaneku, on haldusorgani kaalumisruum ning põhjendamiskohustuse ulatus oluliselt erinev

kaitse alla võtmise ettepaneku ja algatatud kaitse alla võtmise menetluse puhul. Kaitse alla

võtmise ettepanekut tuleks käsitleda mõtte, idee või algatusena, mille põhjendatust ja

otstarbekust tuleb veel põhjalikult analüüsida. Järelikult tuleb sellel alusel haldusakti andmise

menetluse peatamist kaaluda eriti hoolikalt ning põhjendada ulatuslikult. Kui on algatatud

LKS § 9 lg 1 alusel loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus, on antud esmane erialane ja

otstarbekuse ning põhjendatuse hinnang lähtudes LKS § 8 lg-st 3 ning need põhjendused on

eeldatavalt relevantsed haldusakti andmise menetluse peatamisel.

5)

Metsateatise menetluse peatamisega on keelatud kaebajal metsa raiumise ja

metsamaterjali kasutamise võimalus sisuliselt 28 kuuks, mis tähendab kinnisasja faktilist

sundvõõrandamist. Kui vaidlusalust katastriüksust ei ole üldse võimalik kasutada

metsamajandusliku tulu saamiseks, on tegemist kinnisasja faktilise sundvõõrandamisega

riigile ehk olukorraga, kus kaebaja on vaatamata kinnisasja omandi formaalsele säilimisele

kaotanud riigi tegevuse tõttu omandi majanduslikus mõttes. Ka omandi faktilisel

sundvõõrandamisel tuleb riigil täita PS § 32 lg 1 teises lauses sätestatud kohustus hüvitada

õiglaselt ja kohe võõrandamisega tekitatud kahju. Kaebajale ei ole tagatud mistahes õiglast ja

kohest hüvitist tema kinnisasja faktilise sundvõõrandamise eest.

2. Keskkonnaamet vaidleb kaebusele vastu, leides järgmist.

1)

Praeguses menetlusstaadiumis ei ole teada, kuidas metsateatise menetlus lõppeb, kuid

eeldada ei saa õigusvastase haldusakti andmist. Õigusvastase keelduva haldusakti suhtes saab

kaebaja ennast kaitsta tühistamiskaebusega. Kaebus ei ole lubatav, kuna puuduvad sellised

erandlikud asjaolud, mis õigustaksid menetlustoimingu iseseisvat vaidlustamist. Igal juhul ei

nõustu Keskkonnaamet kaebusega.

2)

Kohtuasja peamine küsimus seisneb menetlusõigusnormi õiges kohaldamises ehk selles,

kas Keskkonnaametil oli LKS § 8 lg 6 alusel metsateatise menetluse peatamiseks õigus.

Vaidlust ei ole selles, et Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 kirjas Keskkonnaministeeriumile

LKS § 8 lg 1 ning § 13 lg 1 alusel ettepaneku muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja

3(7)

3-22-674

linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et

loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud. 07.02.2022

kiri on LKS § 8 tähenduses loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek. Keskkonnaametil on

õigus peatada haldusakti andmise menetlus juhul, kui haldusakti andmine võib mõjutada

ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. On ilmne, et kaebaja kavandatud raie mõjutab

loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübi seisundit. Järelikult on täidetud kõik

eeldused metsateatise menetluse peatamiseks LKS § 8 lg 6 alusel.

3)

Niguse kinnistu eraldisel 1 on elupaik inventeeritud 2017. a (ekspert Renno Nellis).

Inventuuri kohaselt on tegemist arvestatava esinduslikkusega (C) loodusdirektiivi I lisas

nimetatud esmatähtsa elupaigatüübiga vanad loodusmetsad (9010*). Seega on meelevaldne

ning ebaõige väide, et Keskkonnaamet ei ole läbiviinud asjakohast hindamist ning puuduvad

uuringud või eriteadmistega isiku ekspertiisid asjaolu suhtes, kas kaitsekorra muutmine on

tingimata vajalik konkreetselt kaebaja kinnisasjal. Niguse kinnistu eraldisel 1 kavandatav raie

on vastuolus loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiga ja kavandatava kaitsekorraga ning

võib mõjutada loodusobjekti seisundit. Eraldis 1 kattub teadaoleva ja 2017. a inventeeritud

metsaelupaigaga ning kavandatav raie võib kahjustada elupaika määral, et see peale raiet ei

vasta enam metsaelupaiga tunnustele.

4)

Keskkonnaameti 21.02.2022 kiri ei ole põhjendamispuudustega. 21.02.2022 kirjast on

selgelt ja ühemõtteliselt arusaadav, miks peab Keskkonnaamet metsateatise nr 50000629928

menetluse peatamist vajalikuks ning millist tagajärge soovib Keskkonnaamet menetluse

peatamisega ära hoida. Seega on 21.02.2022 kiri selgelt motiveeritud ulatuses, mis tagab

kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse.

5)

Kaebaja ei saa kohtult nõuda 07.02.2022 kirjale õigusliku hinnangu andmist. 07.02.2022

kiri ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja kaebeõiguse piiridest on väljaspool kaebaja väited ja

järeldused, mille kohaselt on Keskkonnaameti haldustegevus meelevaldne, eesmärgipäratu ja

õigusvastane, kuna Keskkonnaamet on ilma asjakohase hindamise läbiviimiseta ning

uuringute teostamiseta või eriteadmisteta isiku ekspertiiside koostamiseta asunud muutma 12

683,6 ha ulatuses eraomandisse kuuluvatel kinnisasjadel Natura 2000 võrgustiku

loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et teatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud.

Kaebajal ei ole õigust esitada kaebust avalikes huvides.

6)

Võrdlus metsateatise menetluse peatamise ja kinnisasja faktilise sundvõõrandamise osas

riigile on ainetu. Võimalik oleks kinnisasja faktilisest sundvõõrandamisest riigile rääkida

üksnes olukorras, kus Keskkonnaamet annab haldusakti, millega keeldub metsateatisega

50000629928 kavandatud raie kinnitamisest metsaregistris. Sellist otsust tehtud ei ole.

Kaebaja kinnistuga kattuvas osas kinnitati Vormsi maastikukaitseala moodustamine Vabariigi

Valitsuse 1. augusti 2000. a määrusega nr 264 „Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskiri”.

Kaebaja omandas kinnistu 1999. a, s.o ajal, mil käis avalik kaitseala moodustamise protsess.

Seega pidi juba kinnistu omandamisel kaebajale olema mõistlikult ettenähtav, et lähitulevikus

võivad kinnistule seatavad looduskaitselised piirangud tema omandiõigust kitsendada.

Kaebaja pidi arvestama võimalusega, et looduskaitselised piirangud ei pruugi võimaldada

tulevikus kinnistul metsa raiuda, kuid otsustas kinnisasja omandada. See välistab võrdluse

sundvõõrandamisega ka olukorras, kus Keskkonnaamet otsustab jätta metsateatise

metsaregistris kinnitamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. LKS § 8 lg 6 sätestab, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek,

on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada

ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus.

4(7)

3-22-674

Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla

võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti

andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. LKS § 13 lg-st 1 tulenevalt

kohaldatakse seda sätet ka kaitstava loodusobjekti tüübi, kaitse eesmärgi või välispiiri

muutmisele või kaitse-eeskirjas märgitud piirangute või loodusobjektiga seotud kohustuste

ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks tunnistamisele.

4. Praegusel juhul on Keskkonnaamet teinud 07.02.2022 kirjaga nr 7-4/22/2442

Keskkonnaministeeriumile ettepaneku moodustada Natura 2000 aladega kattuvatele

siseriiklikult kaitstavate loodusobjektide osadele uued sihtkaitsevööndid 42 358,3 ha

ulatuses. Ettepanek puudutab 12 683,6 ha ulatuses eraomandit, hõlmates ka kaebajale

kuuluvat Lääne maakonnas Vormsi vallas Hullo külas asuvat Niguse kinnistut, mis asub

Vormsi maastikukaitseala Prästviigi piiranguvööndis. Kaebaja esitas Niguse kinnistu eraldisel

1 aegjärkse raie tegemiseks Keskkonnaametile 18.02.2022 metsateatise. Keskkonnaamet

peatas seejärel metsateatise registreerimise menetluse.

5. Ehkki Keskkonnaministeerium ei ole Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku alusel LKS

§ 9 lg 1 mõttes menetlust alustanud, ei järeldu sellest keeldu metsateatiste registreerimise

menetluse peatamiseks. LKS § 8 lg 6 sõnastusest nähtuvalt on haldusakti andmise menetluse

peatamine võimalik ka ettepaneku esitamise järgselt. Säte annab Keskkonnaametile menetluse

peatamise otsustamisel laia kaalutlusruumi. Sellise otsustuse kohtuliku kontrolli ulatus on

HKMS § 158 lg 3 kohaselt piiratud ning eelkõige saab kohus kontrollida seda, kas otsuse

tegemisel on järgitud kaalutlusõiguse piire, eesmärki ja muid kaalutlusreegleid.

Kaalutlusotsuse õiguspärasuse kontrolli teostamisel hindab kohus seda, kas olulised asjaolud

on tuvastatud õigesti ja kas nendega on asjakohaselt arvestatud.

6. LKS § 8 lg-t 6 arvestades oli Keskkonnaametil õigus metsateatiste registreerimise

menetlus peatada, kui metsateatiste registreerimine võis mõjutada Vormsi maastikukaitseala

Prästviigi piiranguvööndi seisundi säilimist. Vastavalt metsaseaduse § 28 lg 4 p-le 1 ja § 30

lg-le 1 on aegjärgne raie turberaie, mis on üheks uusraie liikideks. Ehkki kaebaja poolt Niguse

kinnistu eraldisel 1 soovitud aegjärkne raie ei ole oma intensiivsuselt võrreldav lageraie

mõjuga, on siiski põhjendatud eeldada, et raie teostamine muudaks metsaeraldise seisundit

ning seejuures puuduks kindlus, et pärast raie teostamist oleks veel võimalik saavutada

Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku tegemise eesmärki. LKS § 31 lg 2 p-st 5 tulenevalt ei

ole ka piiranguvööndis ning LKS § 30 lg 2 kohaselt sihtkaitsevööndis aegjärksed raied

lubatud. Kohus on seisukohal, et seega tuleb metsateatiste registreerimise menetluse peatamist

kuni 28 kuuks pidada kaalukat looduskaitselist eesmärki arvestades proportsionaalseks

meetmeks.

7. LKS § 8 lg 3 ei kohustanud vastustajat enne 07.02.2022 ettepaneku tegemist viima läbi

uuringuid kaitsekorra muutmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate täiendavate

piirangute otstarbekuse suhtes. Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek peab vastama § 8

lg-s 2 toodud tingimustele. LKS § 8 lg 2 kohaselt tuleb ettepanekus välja tuua loodusobjekti

kaitse alla võtmise põhjendused ja eesmärk ning loodusväärtused, mille kaitse eesmärgil

ettepanek esitatakse, lisades kaardi loodusobjekti asukoha või piiriga. Lisaks tuleb kirjeldada

loodusobjekti kaitseks kavandatavaid piiranguid ning hinnata selle kaitse alla võtmise ja

kaitse korraldamisega seotud kulutusi. Sättest ei tulene, et ettepanekule peaks olema lisatud

uuringud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse kohta.

8. LKS § 9 lg 1 kohaselt on kaitse alla võtmise menetluse algatajaks

Keskkonnaministeerium. LKS § 8 lg-st 3 lähtudes korraldab seega Keskkonnaministeerium

esmalt ka ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja

otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava

5(7)

3-22-674

ala eriteadmistega isiku. Kaebaja viidatud uuringute teostamine on niisiis ettepaneku

tegemisele järgnev etapp, mille raames selgitatakse välja ettepaneku põhjendatus. Kui

ekspertiisiga on selgunud, et loodusobjektil on kaitse alla võtmise eeldused ja kaitse alla

võtmine on otstarbekas, algatatakse järgnevalt kaitse alla võtmise menetlus kooskõlas LKS §-

s 9 sätestatuga. Üksnes asjaolust, et ettepanek on praegusel juhul tehtud suure ala osas, ei

järeldu tingimata, et sellises ulatuses sihtkaitsevööndid ka kehtestatakse. Seega ei pidanud

ettepaneku esitamisega olema esitatud põhjendusi, miks loodusobjekti kaitsekorra muutmine

on tingimata vajalik kaebaja kinnisasjal.

9. LKS-st ei tulenenud Keskkonnaametile kohustust juba enne Keskkonnaministeeriumile

07.02.2022 ettepaneku esitamist kaasata puudutatud isikud haldusmenetlusse ning anda neile

võimalus esitada seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt LKS § 8 lg-le 1 ei ole ettepaneku

tegemiseks õigustatud isikute ringi piiratud ning ettepaneku loodusobjekti kaitse alla

võtmiseks võivad teha kõik isikud. Samas ei ole igaühel võimalust puudutatud isikuid kaebaja

soovitud viisil kaasata ning põhjendamatu oleks sellise haldusmenetluse läbiviimise kohustust

panna vaid Keskkonnaametile. Kaitse alla võtmise algatab Keskkonnaministeerium ja see

toimub avatud menetlusena. Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse täpsemad

tingimused sätestab LKS § 9. Seega juhul, kui Keskkonnaministeerium otsustab loodusobjekti

kaitse alla võtmise menetluse algatada, kaasatakse menetlusse lisaks üldisele avalikkusele ka

kaebaja kui otseselt puudutatud isik ning seejärel on tal võimalik vastavas menetluses esitada

ettepanekuid ja vastuväiteid.

10. Keskkonnaameti 21.02.2022 kirjast nähtuvalt tulenes 07.02.2022 ettepanek praegusel

juhul asjaolust, et metsaelupaikade seisund ei ole loodusdirektiivi rakendamise aruande järgi

valdavas osas soodne ning aruandes on välja toodud, et seisundi oluliseks ohuteguriks on muu

hulgas raietööd. Piiranguvööndis, kus uuendusraied on lubatud, ei ole võimalik

metsaelupaikade seisundit säilitada. Samuti ei ole võimalik piiranguvööndis keelata

hooldusraied, millal on samuti metsaelupaikadele kahjustav/hävitav mõju. Keskkonnaamet on

21.02.2022 kirjas ka selgitanud, et ettepaneku eesmärk on tagada Natura 2000 võrgustiku alal

paiknevate metsaelupaikade säilimine vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6. Kaitse alla

võtmine toetab Natura 2000 tegevuskava 2021–2027 eesmärke, tagamaks metsaelupaikade

soodne kaitsestaatus. Samuti toetab ettepanek Euroopa Liidu elurikkuse strateegiat aastani

2030, mille eesmärk on kaitsta kõiki allesolevaid loodus- ja põlismetsi. Eelnevaid põhjendusi

arvestades ei saa Keskkonnaameti poolt Keskkonnaministeeriumile ettepaneku tegemist ette

heita, vaid looduskaitselise olukorra parendamiseks sammude astumine oli põhjendatud.

11. Kohtule ei nähtu, et metsateatise registreerimise menetluse peatamise tõttu oleks

kaebajale tekkinud nii tõsiseid omandiõiguse kitsendusi, mis muudaksid tema võimaluse oma

kinnistut kasutada ja käsutada sisuliselt olematuks ja tekitaks seeläbi ka sellise kahju, mida

tuleks kaebajale juba praegu hüvitada.

12. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Keskkonnaamet ei rikkunud 21.02.2021 kirjaga nr

13-4/22/3537 metsateatise nr 50000629928 menetluse peatamisel kaalutlusreegleid ning

peatas menetluse õiguspäraselt. Seega puudub ka alus vastustaja kohustamiseks menetluse

jätkamiseks.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kaebaja kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu

jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109

lg 1).

6(7)

3-22-674

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)