2-22-15553/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-22-15553 Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2022, Pärnu Tsiviilasi V.V. hagi J.V. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlustoiming Menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V.V. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx) Kostja J.V. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu V.V. hagist loobumine J.V. vastu abielu lahutamiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-22-15553 menetlus. 2. Tühistada 16. november 2022 algusega kell 10.00 määratud kohtuistung. 3. Menetluskulud jätta V.V. kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei mõista. 4. Määruse jõustumise järel tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 50 eurot ja kanda see V.V. arvelduskontole nr EExxx (Swedbank AS) Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1 ja 2). Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. V.V. (hageja) esitas 17.10.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse J.V. (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes, mille kohus 18.10.2022 määrusega võttis menetlusse ja määras asja arutamiseks kohtuistungi toimumise 16.11.2022 algusega kell 10.00. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja kohtukutse on kohtukordniku vahendusel kostjale isiklikult kätte toimetatud

Tsiviilasi nr 2-22-15553

2

20.10.2022. 2. Hageja esitas 14.11.2022 avalduse, millisega soovib hagi tagasi võtta. Hageja põhjendab hagi tagasivõtmist sellega, et mõtles ümber. Hageja taotleb riigilõivu 100 euro tagastamist. 3. Kohus selgitab pooltele, et hageja esitatud avaldusel võib õiguslikult olla erinev tähendus. Seadusandja näeb ette kahte võimalust esitatud ja menetlusse võetud nõude mittemenetlemiseks – 1) hagi tagasivõtt ja 2) hagist loobumine. Kuna tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, ei ole hagi tagasivõtmiseks TsMS § 424 lg 1 järgi ega hagist loobumiseks TsMS § 429 lg 1 alusel kostja nõusolekut vaja, samas on hagi tagasivõtmisel ja hagist loobumisel erinevad tagajärjed. Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus hagi läbi vaatamata (TsMS § 425 lg 1) ning loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Hagist loobumise korral kohus lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1, § 431 lg 1) ja hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Hagist loobumise korral on hagejal õigus taotleda TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole menetluses tasutud riigilõivust tagasi, hagi tagasivõtmise korral hagejal riigilõivu tagastamiseks alus puudub. 4. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas hagejale majanduslikul soodsam hagist loobuda. Abielu on kestev ning abielu lahutamise hagist loobumine ei võta hagejalt õigust asjaolude muutumisel uuesti hagiga kohtusse pöörduda. TsMS § 429 lg-st 3 tuleneb, et enne menetluse lõpetamise otsustamist tuleks kostjale avalduse esitamisest teatada ning määrata kostjale tähtaeg vastamiseks ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohtule nähtuvalt ei ole kostja menetluses osalenud, mistõttu on kohtu hinnangul menetlusökonoomsem lõpetada menetlus ilma kostjalt selle kohta arvamust küsimata. Kostja ei saa hageja nõuet käsutada. 5. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). Kohus võtab hagist loobumise vastu kuivõrd ei esine TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud keeldumise aluseid ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. 6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd tegemist ei ole olukorraga, kus kostja on pärast hagi esitamist rahuldanud hageja nõude, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohtule ei ole tsiviilasja materjalidest näha, et kostjal oleks menetluskulud tekkinud. 7. Hageja taotleb tasutud riigilõivu, s.o 100 euro, tagastamist. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab hagist loobumise korral riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust. Hagejal puudub õiguslik alus kogu riigilõivu tagastamise nõude esitamiseks. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 17.10.2022 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Kuna kohus tõlgendab hageja avaldust hagist loobumisena ja võtab selle vastu, tuleb hagejale tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, see on 50 eurot ja kanda hageja poolt näidatud pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik