4-22-2873/20 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-22-2873 (kohtuvälise menetluse nr 2780,22,007327) Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Väärteoasi Karol Ottise väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik Karol Ottis isikukood 38507106525; elukoht xxxxxxxxxxxxx- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-posti aadress Kohtuvälise menetleja esindaja Kristo Lindsalu Kohtuistungi toimumise aeg 19. oktoober 2022 RESOLUTSIOON

Karol Ottis süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 järgi ja karistada arestiga 10 (kümme) päeva.

Kohustada Karol Ottist ilmuma karistust kandma Tartu Vanglasse (Turu 56, Tartu) hiljemalt 7 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Vabatahtlikult aresti kandmisele mitteilmumisel tuua PPA Lõuna prefektuuril Karol Ottis sundkorras vanglasse aresti kandmiseks. Aresti kandmise aja algust arvata alates Karol Ottise vanglasse saabumisest.

Edasikaebe kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o alates 19.10.2022. Kui üks kohtumenetluse pool on ettenähtud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) tervikuna kättesaadav alates 15.11.2022. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 15.11.2022.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Karol Ottisele (edaspidi K. Ottis) on 22.07.2022 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri (edaspidi PPA) poolt koostatud väärteoasjas nr 2780,22,007327 väärteoprotokoll nr AB 1583403 (tl 2) selles, et ta 22.07.2022 kella 9.35 paiku Põlva maakonnas Põlva vallas Kähri- Koorvere ja Põlva-Reola ristmikul Reola suunas juhtis mootorsõidukit Skoda Superb registreerimismärgiga xxxxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 8.11.2021. K. Ottis rikkus liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1, 3. K. Ottise toimepandu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi.

K. Ottis 19.10.2022 kohtuistungile ei ilmunud. K.Ottis oli kohtukutse kätte saanud, mida ta kinnitas oma 6.10.2022 kirjas ( tl 15). Kuivõrd K. Ottise ilmumist asja arutamisele ei olnud kohus kutses menetlusalusele isikule kohustuslikuks teinud, sai asja arutada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. VTMS § 98 lg 5 alusel avaldas kohus K. Ottise kohtuvälises menetluses antud ütlused (tl 4-4 pöördel).

Tõendid on kattuvad asjaolus, et K. Ottis 22.07.2022 kella 9.35 paiku Põlva maakonnas Põlva vallas Kähri-Koorvere ja Põlva-Reola ristmikul Reola suunas juhtis mootorsõidukit Skoda Superb registreerimismärgiga xxxxxx. Seda asjaolu pole menetlusalune isik ise eitanud ning seda kinnitavad ka tunnistaja Riine R. ütlused ning 22.07.2022 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus.

Menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses antud ütlustes tunnistanud, et 22.07.2022 sõitis ta Põlvast Tartu poole Põlva-Reola teel. Kähri-Koorvere ja Põlva-Reola risti juures nägi temast möödumas autot, milles istus kollase vestiga inimene, aimas, et politseinik. Kell võis sellel hetkel olla 9.30. Juhtis autot edasi Valgemetsa tee ristini, mil märkas enda taga seda sama autot, mis sinise-punase vilkuriga andis talle peatumismärguande. K. Ottis jättis auto tee äärde seisma. Andis politseinikule ID-kaardi ja auto registreerimistunnistuse. Politseinik tuvastas tema isiku ID-kaardi järgi. Politseinik ütles, et auto kuulub surnud isiku nimele ja see tuleks ümber vormistada. Autot pole võimalik olnud ümber vormistada, kuna pärandi jagamisega on probleeme. Teine politseinik tuli tema juurde ja ütles, et K. Ottisel puudub juhtimisõigus. Menetlusalune isik selgitas politseile, et tal on juhiluba Norras, kuid seda postiga ei saadeta ja tal tuleb juhiloale ise järele minna.

Tunnistaja R. R. kohtuistungil antud ütluste (tl 19 pöördel) kohaselt teostasid nad 22. juulil liiklusjärelevalvet Põlva-Reola teel. Neile sõitis vastu sõiduk, mis kontrollimisel selgus, et kuulub surnud isikule. Otsustasid sellele sõidukile järele sõita. Sõiduk peatus enne Vastse- Kuustet. R.R. palus selle juhil esitada isikut tõendava dokumendi või juhiloa. Isik andis talle ID-kaardi, juhiks osutus K. Ottis. Kontrollimisel selgus, et juhil ei ole juhtimisõigust. Isik väitis, et tal on Norra juhiload, kuid tal ei ole neid hetkel kaasas. Kuna K.Ottist on varem juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud, ta pole ka varem Norra juhilube toonud, kõrvaldas R.R. isiku juhtimiselt. Auto omandiõiguse osas selgitas menetlusalune isik, et tegemist on pärandvaraga ja vaidluse tõttu ei saa sõidukit oma nimele kirjutada.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 3-3 pöördel) tõendab, et PPA patrullpolitseinik R. R. Põlva-Reola tee 14. kilomeetril kõrvaldas LS § 91 lg 2 p 3 alusel K. Ottise sõiduki Skoda Superb registreerimismärgiga xxxxxx juhtimiselt 22.07.2022 kell 9.43 kuni juhtimisõiguse omandamiseni.

Kohtu arvates on asjas tõendatud ka see, et K.Ottisel 22.07.2022 puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Lisaks tunnistaja R. R. ütlustele tõendab K. Ottisel 22.07.2022 juhtimisõiguse puudumist liiklusregistri õiend juhtimisõiguse kohta (tl 6), millest nähtub, et 10.08.2022 tehtud päringu põhjal K. Ottisel kehtivaid juhilubasid ei ole ja juhtimisõigus puudub. K. Ottise väide Norra Kuningriigi juhilubade olemasolust on ümber lükatud Sirene kaudu Norra Kuningriigi politseisse tehtud päringu vastusega (tl 16-17). Nimetatud vastus tõendab, et K. Ottis on nende süsteemis registreeritud Norra ID-koodiga xxxxxxxxxxx (sünniaeg 10.07.1985), kuid K. Ottisel pole Norras registreeritud juhiluba ja tal pole kunagi olnud kehtivat Norra juhiluba.

Et K. Ottis on ka varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, tõendab 8.11.2011 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 7-7 pöördel), mille kohaselt PPA piirkonnapolitseinik Põlva linnas xxxxxxxxxxx kõrvaldas LS § 91 lg 2 p 3 alusel K. Ottise sõiduki Skoda Superb registreerimismärgiga xxxxxx juhtimiselt 8.11.2021 kell 13.23 kuni kõrvaldamise põhjuse äralangemiseni.

Seega on tõendatud, et K. Ottis 22.07.2022 kella 9.35 paiku Põlva maakonnas Põlva vallas Kähri-Koorvere ja Põlva-Reola ristmikul Reola suunas juhtis mootorsõidukit Skoda Superb registreerimismärgiga xxxxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega K. Ottis rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1) ja isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 (p 3).

10.08.2022 karistusregistri väljatrükk (tl 8) tõendab, et K. Ottisel on üks kehtiv kriminaalkaristus. Teda on Tartu Maakohtu 9.11.2016 otsusega karistatud KarS §-de 157-2, 199 lg 2 p 9, 209 lg 2 p 1 ja 213 lg 2 p 1 järgi 2-aastase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Lisaks on K. Ottisel 3 kehtivat väärteokaristust. Teda on PPA 6.12.2021 otsusega karistatud 8.11.2021 toime pandud teo eest LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 600 eurot, mis on tasumata. Teda on PPA 12.10.2021 otsusega karistatud 19.11.2019 toime pandud teo eest LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 800 eurot, mis Tartu Maakohtu 12.10.2021 määrusega asendati üldkasuliku tööga 20 tundi, mis on tehtud 30.11.2021. Teda on PPA 18.10.2018 otsusega karistatud 18.10.2018 toime pandud teo eest LS §-de 227 lg 2 ja 201 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, mis on tasumata (jõustus 3.11.2018).

Käesolevas asjas on K. Ottis temale etteheidetava juhtimisõiguseta juhtimise toime pannud 22.07.2022. Enne seda on ta analoogsed teod toime pannud 8.11.2021, 19.11.2019 ja 18.10.2018. Seega on K. Ottis toime pannud neli juhtimisõiguseta juhtimist viimase nelja aasta jooksul. Seetõttu tuleb kohtul analüüsida, kas käesoleval juhul võiks hoopis olla tegemist süstemaatilise mootorsõiduki juhtimisega ilma juhtimisõiguseta KarS § 423-1 järgi ning kas käesolevat asja tuleks menetleda hoopis kriminaalmenetluses. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole tegemist süstemaatilise mootorsõiduki juhtimisega ilma juhtimisõiguseta. Kohtuvälise menetleja esindaja arvates on 8.11.2021 ja 19.11.2019 tegude vahel liiga pikk ajavahemik, mis katkestas süstemaatilisuse.

Riigikohus on 15.06.2021 otsuses asjas nr 1-20-3067 põhjalikult käsitlenud KarS § 423-1 koosseisu (järgnevalt viidatud punktidele 9, 11, 12): „Süstemaatilisus on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 tähenduses. KarS § 423-1 kontekstis kirjeldab see toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-75-15, p 8). Riigikohus on selgitanud sedagi, et KarS §-

s 423-1 sisalduvale koosseisutunnusele süstemaatilisus laieneb mutatis mutandis kohtupraktikas süstemaatilise varguse kohta öeldu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-82-15, p 8 ja viidatud määrus asjas nr 3-1-1-75-15, p 7). See tähendab muu hulgas, et KarS §-s 423-1 nimetatud süstemaatilisuse jaatamiseks tuleb lisaks vähemalt kolmele juhtimisõiguseta juhtimisele tuvastada ka nende tegude omavaheline seos ehk üksikud juhtimisõiguseta juhtimised peavad moodustama teatud sisulise süsteemi (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 10 ja 20. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-66-13, p 6.1). Samas ei pruugi süstemaatilisust sisustavate kriteeriumide ring ja üksikute kriteeriumide tähtsus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 423-1 puhul kokku langeda. /…/ Eelnevast järeldub, et ka KarS §-s 423-1 ette nähtud kuriteo puhul on kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Isikule süüksarvatava teo sisemist seost eelmiste asjassepuutuvate tegudega tuleb hinnata terviklikult, võttes arvesse tegude tehiolusid (vrd viidatud otsus asjas nr 3-1-1-66-13, p 9). /…/ Üks tunnus, mida süstemaatilisuse hindamisel tuleb arvestada, on üksiktegusid lahutav ajavahemik. Tegemist on kriteeriumiga, mille kaudu tuvastada tegudevaheline sisemine seos või selle puudumine (vrd viidatud otsus asjas nr 3-1-1- 66-13, p 7). Ehkki ajalisel kriteeriumil pole iseseisvat õiguslikku tähendust, tuleb lähtuda põhimõttest, et mida pikem on periood üksikute rikkumiste vahel, seda väiksema tõenäosusega moodustavad need rikkumised n-ö sisulise süsteemi ning seda kaalukamad peavad süstemaatilisuse jaatamiseks olema muud seda toetavad argumendid.“

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et 22.07.2022, 8.11.2021, 19.11.2019 ja 18.10.2018 teod ei moodusta süstemaatilisust just asjaolu tõttu, et kahe eelneva juhtimisõiguseta juhtimise (8.11.2021 ja 19.11.2019) enam kui 2-aasta pikkune ajavahemik ei võimalda 19.11.2019 tegu n-ö sisulisse süsteemi arvata. Kohtuväline menetleja on käesolevat rikkumist menetlenud õigesti väärteomenetluses.

Kohus eespool tuvastas, et K. Ottist on varasemalt korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta karistatud. Seega K. Ottis on teadlik asjaolust, et ilma juhtimisõiguseta on mootorsõiduki juhtimine keelatud. Kuigi K. Ottis on oma ütlustes väitnud, et tal on olemas Norra Kuningriigis välja antud juhiluba, on kohus eespool tuvastanud, et see ei vasta tõele – K. Ottisel ei ole ega ole kunagi olnud Norra Kuningriigis välja antud juhiluba. Kohtu arvates on K. Ottis süüteo toime pannud otsese tahtlusega.

K.Ottise süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus kvalifitseerib K. Ottise toimepandu LS § 201 lg 2 järgi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtu arvates tuleb K. Ottise süüd lugeda keskmiseks. Ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on üks raskemaid ja ohtlikumaid liiklusseaduse rikkumisi, kuna selline juht seab ohtu mitte üksnes enda, vaid ka kaasliiklejate elu ja tervise. Süüd suurendab korduv karistatus analoogsete süütegude eest. K. Ottise süüd vähendab asjaolu, et tema teoga muid õigusrikkumisi ei kaasnenud ning teol polnud raskeid tagajärgi.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

LS § 201 lg 2 sanktsioonis on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Arvestades K. Ottise süü suurust ja varasemat karistatust, leiab kohus, et K. Ottise suhtes ei ole põhjendatud kergemaliigilise karistuse kohaldamine, vaid teda tuleb karistada arestiga. Varasemalt mõistetud rahatrahvid ei ole ilmselgelt mõjutanud K. Ottist hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Ka on K. Ottisele väärtegude eest mõistetud rahatrahvid tasumata (millest üks asendati tasumata jätmise tõttu üldkasuliku tööga). Kuna K. Ottis ei ole varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud, on kohtu hinnangul põhjendatud karistada K. Ottist arestiga 10 päeva.

KarS § 69 lg-te 1 ja 4 alusel võib kohus aresti mõistmisel asendada selle süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Kuna K. Ottis asja arutamise juures ei viibinud, ei olnud kohtul võimalik K. Ottiselt vastavat nõusolekut küsida. Seega ainuüksi K. Ottise vastava nõusoleku puudumise tõttu pole kohtul võimalik K. Ottisele mõistetavat aresti üldkasuliku tööga asendada.

Ka isegi nõusoleku olemasolul ei ole kohtu hinnangul K. Ottisele karistuseks mõistetud aresti põhjendatud üldkasuliku tööga asendada. Seda põhjusel, et K. Ottisel on kehtiv väärteokaristus samaliigilise rikkumise eest, mille eest mõistetud trahv jäi K. Ottisel tähtajaks tasumata ja asendati seetõttu üldkasuliku tööga. Kuigi K. Ottis tegi ära kõik üldkasuliku töö tunnid, ei täitnud ka üldkasulik töö karistuse peamist eesmärki - ei mõjutanud K.Ottist uute samaliigiliste tegude toimepanemisest hoiduma.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg