2-22-10769/22 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2022, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-10769 Tsiviilasi H K, H K ja H K hagi T K vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H K (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja H K (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja H K (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagejate ühine seaduslik esindaja E K Kostja T K (isikukood xxxxxxxxxxx) Menetluse liik 15. novembri 2022 kohtuistung

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada H K (Kl), H K (K) ja H K (K) ning T K (K) vahel tsiviilasjas nr 2-22-10769 sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses: 1.1. T K maksab H K ülalpidamiseks alates 1. augustist 2022 kuni H K täisealiseks saamiseni, s.o xx. xxxxxxxxxxx xxxx elatist 100 eurot kuus. 1.2. T K maksab H K ülalpidamiseks alates 1. augustist 2022 kuni H K täisealiseks saamiseni, s.o xx.xxxxxxxxxx xxxx elatist 100 eurot kuus. 1.3. T K maksab H K ülalpidamiseks alates 1. augustist 2022 kuni H K täisealiseks saamiseni, s.o x. xxxxxxx xxxx elatist 100 eurot kuus. 1.4. Punktides 1.1. – 1.3. väljamõistetud elatis tuleb maksta E K (K) arvestusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx iga kalendrikuu eest ette kuu 10. kuupäevaks, märkides selgitusse: elatis. 1.5. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-10769. 3. Määruse peale määruskaebust esitada ei saa (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 1. H K, H K ja H K (hagejad) esitasid 22. juulil 2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse T K (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks alates 1. augustist 2022. Kostja on hagejate isa, kes hagejaid ülalpidamises ei toeta.

2. Kohus võttis hagi 3. augusti 2022 määrusega menetlusse.

3. Kostja esitas hagile 30. augustil 2022 vastuse, milles nõustub iseenesest hagiga, kuid nõudesummat soovis kohtuistungil arutada.

4. Asjas toimus 15. novembril 2022 kohtuistung, milles pooled jõudsid asja lahendamises kompromissi kinnitamisega kokkuleppele. Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled on kinnitanud, et saavad aru kompromissi õiguslikest tagajärgedest, on nendega nõus ja paluvad menetluse lõpetada.

6. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

7. Kohtu hinnangul vastab kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse.

8. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Samas on TsMS § 459 lg 1 alusel pärast otsuse jõustumist, millega mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Praegusel juhul jäävad menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik