3-22-1066/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

15. november 2022, Tartu Haldusasja number 3-22-1066 Haldusasi Xi kaebus Politseija Piirivalveameti 26. aprilli 2022. a otsusele nr 15.3-3.2/419-1 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29. juuni 2022. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Xi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja X Vastustaja Politseija Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 29. juuni 2022. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

2. Jätta Xi taotlus määruskaebusest koopia saamiseks rahuldamata.

3. Jätta Xi taotlus rahvastikuregistrist andmete kogumiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1, § 203 lg 1).

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSE LAHENDAMINE

1. Määruskaebuses on kaebaja märkinud, et soovib tagasi antud kaebuse koopiat. Ringkonnakohus tõlgendab seda kaebaja soovina saada koopiat määruskaebusest. Ringkonnakohus jätab kaebaja taotluse enda esitatud määruskaebusest koopia saamiseks rahuldamata.

2. Koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja 89. Riigikohtu halduskolleegium on

8. septembri 2015. a kohtumääruses asjas nr 3-7-1-502-15 asunud seisukohale, et menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakirju. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal vajadus enda õiguste kaitseks saada koopiat ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest.

3. Lisaks on kaebaja esitanud määruskaebuses järgneva taotluse: „Kui võimalik, palun kohtul saata andmed selle kohta, kui palju on mul Eesti registrite järgi lapsi, kelle isa ma ametlikult olen, ja nende andmed.“ Ringkonnakohus jätab nimetatud taotluse läbi vaatamata. Kuigi kaebaja seaduslike laste arv võib mõjutada seda, kas ja kui palju on kaebaja kohustatud neile elatist tasuma, ning see omakorda seda, milliseid mahaarvamisi võib menetlusabi taotluse lahendamisel kaebaja sissetulekutest teha, ei nähtu kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest, mille halduskohus võttis menetlusabi taotlust lahendades asja materjalide juurde, ühtegi väljaminekut, mille eesmärk oleks elatise maksmine alaealisele lapsele. Seega ei ole kaebajat huvitavate andmete lisamine asja materjalide hulka vajalik. Kui kaebajat huvitab, palju tal seaduslikke järeltulijaid on, on tal rahvastikuregistri seaduse § 44 p 1 ja § 45 lg 1 kohaselt vastav juurdepääs olemas nii tema enda kui ka tema alaealiste laste kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele.

(allkirjastatud digitaalselt)