2-22-15400/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 14.11.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-15400

Kohtuasi

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku

taotlus X paigutamiseks tema tahtest olenematult

psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.10.2022 määrus esialgse õiguskaitse

rakendamise kohta (4 päeva)

Harju Maakohtu 17.10.2022 määrus esialgse õiguskaitse

pikendamise kohta (kuni 40 päeva)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood

90006399)

Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann

Tusti

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 14.10.2022 ja 17.10.2022 määruste resolutsioonid muutmata,

kuid muuta ja täiendada maakohtu määruste põhjendusi.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud

isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid

rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu

2-22-15400

hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 14.10.2022 Harju Maakohtule taotluse X

(puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja isiku paigutamiseks

psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni.

2. Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliinikus alates 13.10.2022

kell 17.36, kui puudutatud isiku suhtes rakendati tahtest olenematut ravi vastavalt

psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud

isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu.

2.1. Avaldusele lisatud psühhiaatrite 14.10.2022 arvamuse kohaselt viibib puudutatud isik

avaldaja psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil kolmandat korda psühhootilise seisundi tõttu.

Esimesel korral hospitaliseeriti puudutatud isik perioodil 25.05.–28.08.2019. Kiirabi ja politsei

tõid haiglasse amfetamiini-joobes puudutatud isiku, kes oli käitunud ohtlikult ja

ebaadekvaatselt, kui sidus 9-aastase poja trossiga enda külge ja kihutas ATV-ga. Puudutatud

isikul diagnoositi mitmete mh psühhoaktiivsete ainete (amfetamiin, alkohol, BDZ)

tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired (F19.53). Ravi lõpus muutus isikuga kontakt

paremaks ja usalduslikumaks. Puudutatud isik eitas meelepetete ja luulumõtete olemasolu; tema

käitumine oli rahulik, sõbralik ja sihipärane. Haiguskriitikat tal ei tekkinud. Kui tahtevastane

haiglaravi lõpetati, lubati isik isa saatel koju ambulatoorsele ravile. Talle määrati

antipsühhootiline ja meeleolu stabiliseeriv ravi (mh depooravi kolme nädala tagant). Digiloost

nähtub, et perearstikeskuses manustati depooravi puudutatud isikule kuni 2019. a lõpuni.

Teisel korral hospitaliseeriti puudutatud isik 06.07.–08.09.2021 valdavalt maniakaalse

psühhootilise häire tõttu (F15.55) seoses amfetamiinisõltuvusega. Ta oli eelnevalt püsivalt

kasutanud amfetamiini ja alkoholi ning oli lähedaste andmetel vihjanud korduvalt viimaste

kuude jooksul planeeritavale suitsiidile. Puudutatud isikul esines nii paranoilise sisuga kui ka

suurusluulumõtteid ning ta ähvardas abikaasat. Pikaajalise ravi tulemusel puudutatud isik

rahunes, ei avaldanud enam luulumõtteid ning tal tekkis osaline haiguskriitika. Isiku

ambulatoorne ravi jätkus polikliinikus. Pärast statsionaarset psühhiaatrilist ravi pöördus isik

24.09.2021 koos isaga psühhiaatri vastuvõtule. Kaebusi ta oma tervise kohta ei esitanud ja ise

end haigeks ei pidanud. Ravimeid ei olnud ta enam regulaarselt tarvitanud. 06.04.2022 käis

puudutatud isik vaimse tervise õe vastuvõtul, kus väitis, et enam ta ravimeid ei tarvita, sest ei

tunne vajadust. Isik eitas probleeme või kaebusi. Isik ei tööta ning talle on määratud osaline

töövõimetus. 22.02.2022 ja 01.06.2022 registreeritud aegadel puudutatud isik psühhiaatri

vastuvõtule ei pöördunud ning ravimid jäid välja ostmata.

Käesolevalt on puudutatud isik hospitaliseeritud 13.10.2022 kiirabi ja politseiga kodunt isa

algatusel. Ta oli avaldanud viimase kahe nädala jooksul korduvalt suitsiidimõtteid ning lubanud

kõrgelt alla hüpata. Isik ei ole kodus ravimeid võtnud, aga on pruukinud amfetamiini

igapäevaselt ja alkoholi aeg-ajalt. Valvetoas patsient ärritus küsimuste peale, kuid suutis oma

käitumist kontrollida. Isik oli selge teadvusega, kuid pinges, düsfooriline ja vihane. Ta avaldas

paranoilisi mõtteid lähedaste suhtes, kes soovivat talle halba. Kodus oli puudutatud isik

avaldanud mõtteid ka kosmosest ja kuningaks olemisest, kuid nüüd eitas seda. Vastuvõtul

süüdistas isik oma isa valetamises, sest olevat olnud lihtsalt peretüli. Puudutatud isik

hospitaliseeriti valvearsti otsusega tahtest olenematu vältimatu abi osutamiseks 13.10.2022 kell

17.36. Osakonnas on puudutatud isik olnud tõrjuv, pinges ja küsimuste suhtes kahtlustav. Aeg-

ajalt ta vaikib pikalt, vaatab ühte punkti ning jääb mulje, et ta võib kuulda hääli. Isik süüdistab

2-22-15400

tekkinud olukorras vanemaid. Enda sõnul ei ole puudutatud isikul midagi viga ning vanemad

valetavad, sest ei soovi tema minekut Soome. Isik eitab suitsiidimõtteid. Amfetamiini tarvitab

ta seetõttu, et see leevendab stressi, tekitab motivatsiooni ja inspiratsiooni ning tõstab IQ-d.

Puudutatud isik soovib suhelda enda valitud advokaadiga ja haiglast lahkuda, kuna teda

peetakse kinni ebaseaduslikult. Käesolevaks ei ole puudutatud isiku seisund paranenud ning

sisuline haiguskriitika puudub.

Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, täpsemalt amfetamiinist tingitud psühhootiline

häire (F15.5), mis väljendub suitsiidimõtetes ja paranoilistes luuludes. Isikul puudub

adekvaatne haiguskriitika ning valmidus ravikoostööks haigla tingimustes. Avaldaja hinnangul

võib ta ravita jäämisel oma ebaadekvaatse ja vägivaldse käitumisega olla ohtlik nii iseendale

kui ka teistele (mh kuna on varem käitunud ohtlikult oma lapse suhtes). Puudutatud isiku

seisundit ja häire iseloomu arvestades ei ole tõenäoline tema paranemine adekvaatse

toimetulekuni.

2.2. Eeltoodut arvesse võttes palus avaldaja puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse

rakendamist neljaks päevaks, selle pikendamist 40 päevani ning luba kohaldada isiku suhtes

tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi haiglatingimustes 40 päeva vältel arvestades tahtest

olenematu ravi otsusest.

3. 16.10.2022 esitas avaldaja taotluse tahtest olenematu haiglaravi jätkamiseks, kuna patsiendi

seisund ei ole muutunud. Patsiendil puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel

on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele inimestele.

Maakohtu 14.10.2022 ja 17.10.2022 määruste põhjendused

4. Harju Maakohtu 14.10.2022 määrusega rakendati puudutatud isiku suhtes esialgset

õiguskaitset, paigutati isik psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 4 päevaks alates

13.10.2022 kella 17.36-st kuni 17.10.2022 kella 17.36-ni (või mõne nimetatud tähtpäevale

eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise

haiglaravi lõpetamiseks). Samuti kohaldati isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal

tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite

manustamist. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.

4.1. 14.10.2022 määruse põhjenduste kohaselt kuulas kohus 14.10.2022 puudutatud isiku ära

ning küsis esindaja arvamust esialgse õiguskaitse pikendamise kohta. Määratud esindaja toetas

tahtest olenematu ravi kohaldamise avaldust. 14.10.2022 ärakuulamisel avaldas puudutatud

isik, et ta sattus haiglasse, sest oli olnud peretüli. Ema viitas talle korduvalt, et puudutatud isik

võiks end ära tappa ja puudutatud isik ütleski siis, et ta tapab end ära. Puudutatud isikul on teiste

pereliikmetega läbisaamine okei, ei ole muresid ega konflikte. Puudutatud isik avaldas, et

enesetunne on tal viimasel ajal korras ning ta ei kaeba millegi üle. Isik kinnitas, et kodus ta

mingeid rohtusid ei võta, kuid praegu on talle midagi antud – vist unerohtu ja rahusteid.

Puudutatud isik märkis, et neid võtab ta kodus ka, kui on vaja, aga üldiselt ei ole tal vaja

ravimeid võtta. Isik kinnitas, et agressiivseid konflikte tal ei ole ning ta ei näe põhjust, miks ta

peaks haiglasse jääma. Ta märkis, et ta ei ole olnud olukorras, kus oleks ennast keeruline

kontrollida. Samuti ei ole tal tunnet, et ta kuuleks või näeks midagi. Puudutatud isik avaldas, et

pojaga ATV-ga sõit on möödunud nähtus ning minevik ja selliseid asju ei ole rohkem kordunud.

Tookord tahtis poeg sõitma minna ja puudutatud isik võttis poja kaasa. See on vana asi ega ole

praeguse olukorraga seotud. Puudutatud isik avaldas, et ta töötab koristusfirmas, kuid ta tahaks

Soome tööle minna ja seal ehitustööd teha. Praegu elab ta koos vanematega, kellega on tekkinud

keerulisi olukordi raha ja kulude kandmisega seoses.

4.2. Raviarst jäi ärakuulamisel oma kirjaliku arvamuse juurde ning märkis, et puudutatud isik

on psühhiaatrikliinikus kolmandat korda. Esimene kord ta kihutas ATV-ga ning pani oma poja

2-22-15400

ohtu, teine kord naine kartis teda ja ta ähvardas end ära tappa. Nüüd tõi isiku haiglasse tema

isa, kes ütles, et patsient rääkis kodus kuningas olemisest ja ähvardas end tappa. Arstidega

keeldus puudutatud isik rääkimast ja küsis, mis see teie asi on. Puudutatud isik lihtsalt lülitas

end välja. See käitumine viitas avaldaja sõnul, et puudutatud isik kuuleb ja näeb asju.

Puudutatud isik tarbib palju narkootikume. Puudutatud isik riigi kulul advokaati ei tahtnud ja

väitis, et tal on oma advokaat. Ta ei ole nõus millestki rääkima ega avaldama.

4.3. Maakohus märkis, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, mis on amfetamiinist

tingitud psühhootiline häire (F15.5) (suitsiidimõtted, paranoiline luul). Raskest psüühikahäirest

tulenevalt ei suuda isik adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega

ravivajadust. Tema käitumine on ebaadekvaatne ning ravita ja tavapärases keskkonnas võib ta

olla väljaspool haiglat oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega ohtlik ennekõike

iseendale. Isiku käitumine on juhitud haiguslikust seisundist ning seetõttu kontrollimatu ja

ettearvamatu. Endale ohtlikkus seisneb kohtu hinnangul selles, et isik võib asetada ennast

haiguslikust seisundist tulenevalt elu ja tervist ohustavasse olukorda (on avaldanud

suitsiidmõtteid, samuti tarvitab narkootikume). Sõltuvalt oma seisundist on puudutatud isik

võimetu otsustama ravivajaduse üle. Arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja

asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, tuleb tema suhtes kohaldada esmast

õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 ja PsAS § 11 lg 1 alusel.

4.4. Puudutatud isiku haiguskriitika ei ole küllaldane, mistõttu ei oma ta piisavat arusaama

ravivajadusest. Isik ei ole oma seisundist tingituna võimeline tegema teadlikku otsustust ravi

lubamise või sellest keeldumise, sh ravimite võtmise osas. Kohus määrab seetõttu puudutatud

isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi

kohaldamise, sh vajadusel tahtevastase ravimite manustamise.

5. Harju Maakohtu 17.10.2022 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgset

õiguskaitset, paigutati isik psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks alates

13.10.2022 kella 17.36-st kuni 22.11.2022 kella 17.36-ni või mõne nimetatud tähtpäevale

eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise

haiglaravi lõpetamiseks. Samuti kohaldati isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal

tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite

manustamist. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.

5.1. 17.10.2022 määruse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund pärast

14.10.2022 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist paranenud, mistõttu

esinevad eeldused isiku suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamiseks. Isik on

jätkuvalt ebastabiilne ega suuda otsustada adekvaatselt oma ravivajaduse üle. PsAS § 11 lg-s 1

sätestatud aluste esinemise osas kordas maakohus 14.10.2022 määruses esitatud seisukohti.

Arvestades isiku senist haiguskulgu ja hetkeseisundit, ei ole raskest psüühikahäirest paranemine

nelja ööpäeva vältel realistlik. Võttes arvesse isiku varasemat ravikogemust ning asjaolu, et

avaldaja 16.10.2022 arvamuse kohaselt ei ole isiku seisund alates hospitaliseerimisest oluliselt

paranenud, ei pea kohus tõenäoliseks ka isiku paranemist järgneva päeva jooksul sedavõrd, et

oleks tagatud isiku ohutu toimetulek haiglavälises keskkonnas. Lähtudes isiku psüühikahäirest,

vajab ta pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning on vähetõenäoline,

et tema seisund võiks paraneda nelja ööpäeva jooksul. Isik võib muutuda äärmiselt

ettearvamatult, tema käitumine on psühhootilistest elamustest mõjutatud, mis võib kujutada

ohtu talle endale. Seega esineb alus esialgse õiguskaitse pikendamiseks 40 päevani.

Määruskaebus

6. Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse,

milles palub maakohtu 14.10.2022 ja 17.10.2022 määrused tühistada.

2-22-15400

7. Puudutatud isik selgitab, et tal puudus tegelik soov ennast tappa. Tegemist oli

perekonnasiseste pingete ja arusaamatustega. Mingit kestvat depressiooni või muud põhjust tal

enesetapu sooritamiseks ei ole. Puudutatud isik soovib minna Soome tööle, mis peaks

lahendama ka kodused pinged. Seetõttu on isik seisukohal, et tal puudub raske psüühikahäire,

mille tõttu ta võiks olla ohtlik endale või teistele või mida oleks võimalik ravida ainult haiglas.

Käesoleval juhul puuduvad isiku hinnangul PsAS §-s 11 ettenähtud alused ning puudutatud isik

tuleb haiglast vabastada.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

8. Avaldaja palus jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Antud

juhul olid täidetud kõik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise

tingimused vastavalt PsAS § 11 lg-le 1.

8.1. Isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda

juhtida. Puudutatud isik viibib statsionaarsel ravil psühhootilise seisundi tõttu kolmandat korda.

Esmakordselt viibis ta haiglaravil 25.05.–28.08.2019 pärast seda, kui ta amfetamiinijoobes olles

sidus oma 9-aastase poja trossiga enda külge ja kihutas ATV-ga suurel kiirusel, seades sellega

ohtu nii enda kui ka oma alaealise lapse elu ja tervise. Teistkordselt oli ta haiglaravil 06.07.–

08.09.2021, mil ta avaldas paranoilisi- ja suurusluulumõtteid, ähvardas abikaasat vägivallaga

ning lubas korduvalt teha suitsiidi. Pärast haiglast lahkumist katkestas puudutatud isik

toetusravi ja jätkas narkootiliste ainete tarbimist. Käesolevalt hospitaliseeriti puudutatud isik

kiirabiga politsei kaasabil kodunt, kus ta oli kestvalt tarbinud amfetamiini ja alkoholi.

Puudutatud isik oli avaldanud luulutajuelamusi kosmosest ja suurusluulumõtteid enda

kuningaks olemisest ning korduvalt ähvardanud aknast alla hüpata. Tema amfetamiini

tarbimisest lähtuv psühhootiline häire (F15.5) on hinnatav raske psüühikahäirena.

8.2. Haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või

julgeolekut. Isiku käitumine oli ravile toimetamise eelselt ja tema hospitaliseerimisel täiel

määral juhitud psühhoosielamustest (luululine taju kosmosest; suurusmõtted, et on kuningas),

millega ohustas nii iseend (ähvardused aknast alla hüppamiseks; alkoholi ja amfetamiini

pidurdamatu kasutamine) kui ka ümbritsevaid (vaenulikkus lähedaste suhtes, varasemad

korduvad ohtlikud teod sarnases seisundis, sellest tingituna oli häiritud lähedaste turvatunne).

Osakonnas viibides jõi puudutatud isik psühhoosielamuste mõjul ära suure koguse

desinfektsioonilahust ning vajas seejärel mürgituse tõttu intensiivravi.

8.3. Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane, kuna isik ei kasutanud varem ambulatoorset

toetusravi ning jätkas vaatamata hoiatustele narkootiliste ainete tarbimist. Haiglasse

toimetamisel oli puudutatud isik psühhoosielamustest hõivatud ega soostunud ravikoostööga.

Oma seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma

käitumist, mistõttu ei ole ravi teostamine väljaspool tugevalt kontrollitud ravikeskkonda

võimalik.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

10. 04.11.2022 teatas avaldaja, et seoses puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemisega on

04.11.2022 lõpetatud puudutatud isiku tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi

psühhiaatriakliinikus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-

ga 659 jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määruste resolutsioonid muutmata, kuid

2-22-15400

muuta ja täiendada tuleb määruste põhjendusi. Ringkonnakohus märgib, et kohus saab

TsMS § 543 lg 3 alusel ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada

kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi, et

avaldust ei saa uuesti lahendada (Riigikohtu 19.02.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13,

p 19). Seega ei takista määruskaebuse lahendamist asjaolu, et avaldaja lõpetas 04.11.2022

puudutatud isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi psühhiaatriakliinikus.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täidetud on PsAS § 11 lg-s 1 ja

TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse

rakendamiseks ja selle pikendamiseks kuni 40 päevani. Ringkonnakohus muudab ja täiendab

siiski maakohtu määruste põhjendusi osas, mis puudutavad konkreetse isiku ohtlikkuse

hindamist ning muu psühhiaatrilise abi ebapiisavust tema puhul, kuna maakohus ei ole oma

otsustus piisavalt põhjendanud (TsMS § 667 lg 1).

13. Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse

korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud

ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla

psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada

tema suhtes tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS

§ 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta

vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste

asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma

käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu

iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku

kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni

40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.

14. Esitatud avaldusest ja sellele lisatud psühhiaatrite Katrin Tammeväli ja Chris Raagi

arvamusest nähtuvalt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire, milleks on amfetamiinist

tingitud psühhootiline häire (F15.5), mis seisneb suitsiidimõtetes ja paranoilistes luuludes.

Puudutatud isik viibib psühhiaatriakliinikus psühhootilise seisundi tõttu ravil kolmandat korda.

2019. aastal diagnoositi puudutatud isikul mitmete sh psühhoaktiivsete ainete (amfetamiin,

alkohol, BDZ) tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired (F19.53). 2021. aastal

hospitaliseerimisel diagnoositi isikul maniakaalne psühhootiline häire, mis samuti oli seotud

amfetamiinisõltuvusega. Ka siis avaldas isik paranoilisi- ja suurusluulumõtteid ja

suitsiidimõtteid. Ringkonnakohtu puudub alus kahelda puudutatud isikule pandud diagnoosides

ning selles, et tegemist on raske psüühikahäire diagnoosidega.

14.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt võib puudutatud

isiku käitumine raskest psüühikahäirest tulenevalt olla ebaadekvaatne, kontrollimatu ja

ettearvamatu, st et puudutatud isik ei suuda oma raskest psüühikahäirest tulenevalt adekvaatselt

hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Enne puudutatud isiku

13.10.2022 hospitaliseerimist avaldas ta korduvalt suitsiidi- ja luulumõtteid ning tarvitas

igapäevaselt amfetamiini. Avaldaja on vastuses puudutatud isiku määruskaebusele selgitanud,

et isiku käitumine oli ravile toimetamise eelselt ja tema hospitaliseerimisel täiel määral juhitud

psühhoosielamustest (luululine taju kosmosest; suurusmõtted, et on kuningas). Ka haiglas

viibides on isik avaldanud paranoilisi mõtteid lähedaste kohta, kes soovivat talle halba. Eelnev

kinnitab ringkonnakohtu hinnangul raske psüühikahäire olemasolu, mis piirab puudutatud isiku

võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 mõttes.

2-22-15400

14.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et haiglaravita jätmisel oleks puudutatud isik

psüühikahäire ning ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu ohustanud eelkõige iseenda

elu ja tervist (PsAS § 11 lg 1 p 2). Ringkonnakohus märgib, et isiku ohtlikkus väljendub

eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses

vägivallale või suitsiidile. Riigikohus on selgitanud, et kui isiku ohtlikkus on ära langenud, siis

pelgalt see, et isik ei võta ravimeid või kuritarvitab alkoholi, ei ole aluseks isiku kinnisesse

asutusse paigutamiseks (Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662/92, p 15.2).

Selliselt ei saa ringkonnakohtu hinnangul isiku ohtlikkust PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses

tuvastada pelgalt asjaolust, et isik tarvitab narkootikume, mistõttu muudab ringkonnakohus

vastavas osas maakohtu määruste põhjendusi. Küll aga nõustub ringkonnakohus maakohtuga,

et käesoleval juhul esineb oht puudutatud isiku elule, kuivõrd oma haiguslikust seisundist

tulenevalt on puudutatud isik avaldanud suitsiidmõtteid. Nimelt on isik enne 13.10.2022

hospitaliseerimist avaldanud kahe nädala jooksul korduvalt suitsiidimõtteid ja lubanud kõrgelt

alla hüpata. Lisaks asetas puudutatud isik ennast haiguslikust seisundist tulenevalt tervist

ohustavasse olukorda, kui jõi haiglas viibides psühhoosielamuste mõjul ära suure koguse

desinfektsioonilahust ning vajas seetõttu mürgituse tõttu intensiivravi (vt avaldaja vastus

määruskaebusele). Seega esineb oht puudutatud isiku elule ja tervisele ning eeltoodud

asjaoludel on ohtlikkus enda elule ja tervisele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline.

14.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud muu psühhiaatriline

abi küllaldane (PsAS § 11 lg 1 p 3), kuid täiendab vastavas osas maakohtu määruste põhjendusi.

Muu psühhiaatriline abi ei olnud määruste tegemise ajal küllaldane ega võimalik järgmiste

asjaolude tõttu: puudutatud isikul ei olnud piisavat arusaama ravivajadusest, sest tal puudus

haiguskriitika; puudutatud isik ei olnud varem järginud talle antud ravisoovitusi ja ta ei

kasutanud ambulatoorset toetusravi; puudutatud isik on jätkanud vaatamata hoiatustele

narkootiliste ainete tarbimist. Arvestades, et samal ajal esines eelnevalt tuvastatud oht

puudutatud isiku elule ja tervisele, siis ei oleks muust psühhiaatrilisest abist piisanud.

Ringkonnakohtul puudub alus kahelda avaldaja selgituses, et puudutatud isik vajas

psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaarse haiglaravi tingimustes.

15. Ringkonnakohus märgib ka, et maakohus kuulas puudutatud isiku 14.10.2022 isiklikult ära

ja veendus, et puudutatud isik vajab ravi. Lisaks toetas tahtevastase ravi kohaldamist

puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja. Seega on maakohus määruste

tegemisel järginud seaduses puudutatud isiku kaitseks sätestatud menetluslikke tagatisi.

16. Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid ilmselt

täidetud ja puudutatud isiku võis paigutada esmalt kuni neljaks päevaks ja seejärel

maksimaalselt kokku kuni 40 päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla

psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu jääb määruskaebus

rahuldamata ja maakohtu määruste resolutsioon muutmata, kuid muudetud ja täiendatud on

maakohtu määruste põhjendusi. Ringkonnakohus märgib, arvestades, et avaldaja on lõpetanud

puudutatud isiku tahtest olenematu ravi 04.11.2022, saab järeldada, et ravi lõpetati, kui PsAS §

11 lg-s 1 loetletud eeldused ei olnud enam täidetud.

17. Määruskaebuste menetlemisest tingitud menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172

lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt