2-21-4816/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14.novembril 2022

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-21-4816

Kohtuasi

V. K. hagi Kliimaexpress OÜ vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvituse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6211,26 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: V. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Kostja: Kliimaexpress OÜ (registrikood 14385802, asukoht

Kassi tn 15, 12618 Tallinn) juhatuse liige B, lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Leho Pihkva ja Randu Riiberg

Menetluse liik

Kohtuistung 03.10.2022

Resolutsioon

Jätta V. K. hagi Kliimaexpress OÜ vastu töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks,

töölepingu

lõpetamiseks ja hüvitise 6211,26 euro väljamõistmiseks

rahuldamata

Jätta

tähelepanuta

hageja

19.10.2022

esitatud

menetlusdokument

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta V. K. kanda ja määrata kindlaks

pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. V. K. (edaspidi hageja või töötaja) palus kohtule Kliimaexpress OÜ (edaspidi kostja või

tööandja) vastu esitatud hagis tuvastada, et tööandja ja töötaja vahel 14.12.2020 sõlmitud

töölepingu nr 22 TLS § 86 lg 1 alusel 15.03.2021 on tühine, lõpetada tööleping TLS § 107 lg

2 alusel 15.04.2021 ja välja mõista kolme kuu töötasu hüvitis 6211,26 eurot (bruto).

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hageja töötas alates 14.12.2020 kostja juures 14.12.2020 sõlmitud töölepingu nr 22 alusel,

mille tööandja ütles 01.03.2021 ülesütlemisavaldusega üles TLS § 86 lg 1 alusel 15.03.2021

katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu. Töötaja asus põhikohaga tööle kütte-, jahutus- ja

ventilatsioonisüsteemide hooldustehniku (edaspidi hooldustehnik) ametikohale 14.12.2020 ja

töölepingu p 2.2 kohaselt rakendati töötajale katseaega kestusega neli kuud kuni 14.04.2021.

Töötaja tööülesanded olid kindlaks määratud Ametjuhendis. Töölepingu p 4.1 järgi töötas

töötaja täieliku tööajaga, 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Töölepingu p 5.1 kohaselt on

töötaja brutopalk katseajal 2070,43 eurot ja p 5.5 kohaselt makstakse töötajale lisatasu

konkurentsi mitteosutamise eest 170 eurot kuus, mis sisaldub p-s 5.1 toodud töötasus.

Tööandja ei esitanud 01.03.2021 ülesütlemisavalduses põhjendusi, milles seisneb töötaja

katseaja eesmärgi mittetäitmine ning milliseid töölepingu ja kütte-, jahutus- ja

ventilatsioonisüsteemide paigaldaja/hooldustehniku ametijuhendi punkte töötaja on rikkunud.

Kuna töötaja püüe lahendada töölepingu ülesütlemisest tulev vaidlus kohtuväliselt ei andnud

tulemust, on töötaja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse.

3. Hagejal ei ole olukorras, kus tööandja ei ole ülesütlemist kooskõlas TLS § 95 lg-s 2

sätestatuga põhjendanud, võimalik ülesütlemise vaidlustamisel esitada sisulisi väiteid selle

kohta, et tööleping on öeldud üles seadusest tuleneva aluseta, mistõttu peab kohus mh

tuvastama ka selle, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Töölepingu

ülesütlemise tühisuse korral tuleb kohtul tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel

15.04.2021 ja töötajal on õigus hüvitisele TLS § 109 lg 1 alusel, töötaja kolme kuu keskmise

töötasu 6240,34 euro (bruto) ulatuses.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja sõlmitud töölepingu

lisadeks olid “Kliimaexpress OÜ töösisekorraeeskirjad” (edaspidi töösisekorraeeskiri) ja

“Kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide paigaldaja/hooldustehniku ametijuhend”

(edaspidi ametijuhend). Hagejale rakendati katseaega kestusega neli kuud ajavahemikul

14.12.2020-14.04.2021. 01.03.2021 teavitas kostja kirjalikus vormis hagejat, et ütleb

töölepingu üles 15.03.2021 seisuga TLS § 86 lg 1 alusel katseaja eesmärgi mittetäitmise

tõttu, kuna hageja võimed, teadmised ja isikuomadused ei vasta tasemele, mis

hooldustehniku ametikohal töötades on nõutavad. Kostja põhjendas samal päeval töölepingu

ülesütlemise allkirjastamisel suuliselt, mis põhjustel ei täinud hageja katseaja eesmärke.

Hageja ei tulnud igapäevaselt katseajal tööle töösisekorraeeskirjades toodud kella 8.00-ks,

hilines pidevalt tööle ega teavitanud oma vahetut juhti, et hilineb tööobjektidele, samuti jättis

korduvalt tööobjektidele minemata, nt isiklike toimingute tegemise tõttu ega teavitanud

sellest oma vahetut juhti, mistõttu kliendid ootasid määramata aja hageja saabumist objektile.

Hageja jõudis töögraafikust mittekinnipidamise tõttu objektile kliendile mittesobival ja

mittekokkulepitud ajal, mistõttu tuli tööde teostamise aegu tühistada ja töid ümber

planeerida. Kõik tööd, mis tuli teostada teistel päevadel hageja objektile mitte jõudmise või

hilinemise tõttu, põhjustasid kostjale rahalist lisakulu ja kliendile ajakulu, kuna kliendi visiiti

tuli korrata. Hageja ei teavitanud vahetut juhti sellest, kui mõnel objektil kulus tööülesannete

täitmisele kauem aega, kui graafikus ette nähtud ja seetõttu oleks vajalik olnud järgmise

kliendi teavitamine ka pärast seda, kui kostja oli hagejale 19.01.2021 koosolekul selgitanud,

et vahetu juhi teavitamine töögraafiku järgsetest aegadest mittekinnipidamisel on vajalik

selleks, et kliendid ei ootaks teadmata aja tehnikut ning, et kostja saaks operatiivselt samal

päeva tööde teostamise graafikut muuta. Kostja hinnangul näitas katseaeg, et hagejal ei olnud

võimeid ega oskusi teostada töid tööobjektil selliselt, et ei toimuks järgmisele objektile

hilinemist ega isikuomadusi, nagu kohustundlikkus, hooldustehniku ametiülesannete

täitmiseks. Hageja teostas objektidel lisatöid ja kasutas materjale, milledeks otsene juht ei

olnud korraldust andnud ja milledest ei olnud teadlik. Olukorrad, kus hageja ei teavitanud

lisatööde tegemisest/materjalide kasutamisest otsest juhti, kes ei saanud kliendi kooskõlastust

tööde teostamiseks, viis tagajärjeni, kus hageja teostas tööd, mida klient ei soovinud ning

millede eest polnud hiljem nõus maksma. Hageja ei protokollinud tehtud töid objektidel ning

ei võtnud klientidelt teostatud tööde protokollidele allkirjasid, millega kliendid kinnitavad, et

on töödega nõus, tööd on teostatud nõuetekohaselt ning protokollil olev kulunud aeg ja

materjalid vastavad tegelikkusele ja nõutule, mille tõttu, kui kostja esitas arve kliendile, siis

klient ei aktsepteerinud arvet ega tasunud seda, kuna hageja oli teostanud töid, mida klient ei

soovinud.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas kostja juures alates 14.12.2020 täistööajaga (8

tundi päevas ja 40 tundi nädalas) kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide hooldustehniku

ametikohal brutopalgaga katseajal 2070,43 eurot, et katseaeg algas 14.12.2020 ja lõppes

14.04.2021, et 01.03.2021 teavitas kostja kirjalikult hagejat, et ütleb 15.03.2021 hagejaga

sõlmitud töölepingu üles TLS § 86 lg 1 alusel katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu.

6. Pooltel on vaidlust selles, kas hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv ja kas

hagejal on õigus saada hüvitist.

7. Vastavalt TLS § 86 lg 1 võivad tööandja ja töötaja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles

öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. TLS § 95 lg 1

tulenevalt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on

tühine. TLS § 95 lg 2 sätestab, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab

põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 95 lg 3 sätestab, et sama

paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid

kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS § 96 järgi

võib töölepingu katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. TLS

§ 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu

ülesütlemine tühine.

8. 01.03.2021 töölepingu ülesütlemisavaldusega on tõendatud, et kostja ütles hagejaga

14.12.2020 sõlmitud töölepingu nr 22 üles 15.03.2021 TLS § 86 lg 1 alusel katseaja eesmärgi

mittetäitmise tõttu. Ülesütlemisavalduses on märgitud, et töötamise viimasel päeval

makstakse töötajale lõpparve, mis koosneb väljamaksmata töötasust ja välja teenitud, kuid

kasutamata puhkuse kompensatsioonist. Töölepingu erakorralist ülesütlemist põhjendatud ei

ole. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et ta põhjendas ülesütlemist suuliselt ülesütlemise

avalduse hageja poolt allkirjastamise ajal.

9. Kostja on järginud TLS § 95 lg 1 töölepingu ülesütlemise kirjalikku vormi ja TLS § 96

töölepingu katseajal ülesütlemise 15-kalendripäevast etteteatamistähtaega. TLS § 95 lg-st 3

tulenevalt ei mõjuta põhjendamiskohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust, mistõttu asub

kohus seisukohale, et hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus vastab TLS § 95

sätestatud vorminõuetele ja kostja poolt töölepingu ülesütlemine ei ole vorminõuete

rikkumise tõttu tühine.

10. TLS § 6 lg-st 1 tuleneb, et tööandja ja töötaja lepivad kokku ajaperiood, mille kestel hinnata,

kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida

nõutakse töö tegemisel (katseaeg). Kostja on vastuses hagile põhjendanud, et ta ütles

hagejaga töölepingu katseajal üles, kuna hageja võimed, teadmised ja isikuomadused ei

vastanud tasemele, mis hooldustehniku ametikohal töötades on nõutavad, et hageja ei

pidanud kinni töögraafikust, hilines objektidele, et hageja ei teavitanud vahetut juhti sellest,

kui mõnel objektil kulus tööülesannete täitmisele kauem aega, kui graafikus ette nähtud ja

seetõttu oleks vajalik olnud järgmise kliendi teavitamine, et hageja ei protokollinud tehtud

töid objektidel ning ei võtnud klientidelt teostatud tööde protokollidele allkirjasid, millega

kliendid kinnitavad, et on töödega nõus, tööd on teostatud nõuetekohaselt ning protokollil

olev kulunud aeg ja materjalid vastavad tegelikkusele ja nõutule.

11. TLS § 28 lg 1 ja lg 2 p 1 sätestavad tööandja lojaalsuskohustuse, kohustuse kindlustada

töötaja kokkulepitud tööga ning anda töötajale selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Eelnevast

tulenevalt on tööandjal töösuhtes õigus kontrollida töökohustuste täitmist, sh tööandja antud

juhiste ja korralduste järgmist. Kohustuste oluline täitmata jätmine võib olla

tööandjapoolseks töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. TLS § 15 lg 1 ja TLS § 16 lg

1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt

tööandja kasu silmas pidades. Töölepingulises suhtes võivad kohaldamisele kuuluvad

kohustused tuleneda nii töölepingust, kui ka õigusaktidest.

12. Töölepinguga on tõendatud, et töölepingu p-des 11.9.-11.11. lepiti kokku, et sõlmitud

töölepingu

lisadeks

on

“Kliimaexpress

OÜ

töösisekorraeeskirjad”

(edaspidi

töösisekorraeeskiri)

ja

“Kütte-,

jahutus-

ja

ventilatsioonisüsteemide

paigaldaja/hooldustehniku ametijuhend” (edaspidi ametijuhend), millega töötajat on lepingu

allkirjastamisel tutvustatud.

13. Hageja töölepingu punktis 4.3 on sätestatud, et töö algus ja lõpp, samuti lõunavaheaja ning

võimalike muude vaheaegade algus ja lõpp on määratletud töösisekorra eeskirjades või

mõnes

muu

ettevõtte

siseses

dokumendis.

Hageja

töölepingu

lisaks

olevas

töösisekorraeeskirja punktis 2.2 on sätestatud, et töötaja tööaja üldine norm on 8 tundi päevas

ja 40 tundi nädalas, töö algab kell 08.00 ning lõppeb kell 17.00, puhkamiseks ja

einestamiseks on vaheaeg lähtudes töö iseloomust. Töösisekorraeeskirja punktis 2.4 on

sätestatud, et töölt ärakäimise korral nii isiklikes, kui ka tööasjades, peab töötaja ärakäimisest

informeerima oma vahetut juhti. Töösisekorraeeskirja punkti 4.1 kohaselt annab muudab,

peatab ja tühistab tööalaseid korraldusi töötaja otsene juht. Otsese juhi puudumise korral võib

anda tööalaseid korraldusi temast kõrgemal seisev juht.

14. Hageja töölepingu lisaks oleva ametijuhendi punkti 2.9 järgi pidi kütte-, jahutus- ja

ventilatsioonisüsteemide paigaldaja teostama töid selliselt, mis tagaks maksimaalse tulemuse

minimaalsete kulutustega. Ametijuhendi punkti 3.7 kohaselt on töötaja kohustuseks muude

ettenägematute ülesannete täitmine vastavalt vajadusele või korraldusele.

15. Kostja on selgitanud vastuväidetes, et hooldustehniku ametikohal töötav isik saab iga

tööpäeva hommikul päeva töögraafiku, kus on klientide andmed koos objektile jõudmise

ajavahemikuga. Graafikud on koostatud teenindusjuhi poolt, kes on arvestanud graafiku

koostamisel tööülesannete täitmisele kuluvat aega ja tööobjektile sõitmisele kuluvat aega

koos varuga. Hooldustehniku kohustus on graafikujärgsetest aegadest (nii tööpäeva algus

kellaaeg, kuid objektide jõudmise kellaajad) kinni pidada, st jõuda objektile ettenähtud

ajavahemikul. Samuti, et hooldustehniku otsene juht peab olema teadlik igast tööst, mis

hooldustehnik objektil teostab ja igast materjalist, mida hooldustehnik kasutab selleks, et

otsene juht saaks klienti lisatööde/-materjalide maksumusest teavitada ning saada kliendilt

kirjalik nõusolek enne tööde teostamist ja/või materjalide kasutamist, et klient on nõus

lisatööde tegemisega või täiendavate materjalide kasutamisega (sh täiendava tasu

maksmisega).

16. KliimaExpress e-kirjaga, vastuväite lisa 1, on tõendatud kostja vastuväited, et klient X oli

tellinud kostjalt 15.01.2021 tavahoolduse, kuid hageja teostas lisaks remonttöid ilma kostjat

või klienti sellest teavitamata ning klient ei olnud nõus lisatööde eest tasuma, kuna tööd olid

teostatud ilma kooskõlastuseta; et kliendi Xi juurde hilines hageja kaks tundi jõudes kohale

kell 13.00, kuna käis poes ostmas varuosi, mis olid kostja märke järgi laos olemas ja mida ei

olnud vaja osta ning, et hageja kahetunnise hilinemise tõttu jäi teostamata veel kaks tööd

antud piirkonnas; et 15.01.2021 hilines hageja kliendi Y juurde kaks tundi ega teavitanud

sellest kostjat, et kostja sai hageja objektile hilinemisest teada, kui klient helistas kostjale ja

uuris miks hageja ei ole objektile saabunud; et 15.01.2021 hilines hageja kliendi Q juurde

kaks tundi ega teavitanud sellest kostjat ega klienti ning hilinemise tõttu jäi sama päeva lõpus

üks planeeritud töö ära, kuna graafikust mitte kinnipidamise tõttu lükkusid kõik tööd kahe

tunni võrra edasi; et hageja pidi teostama kliendi W juures 18.01.2021 kompressori vahetuse,

mis peab hooldustehniku ametikohal töötaval isikul võtma aega maksimaalset kaks tundi,

võttes arvesse oskusi ja teadmisi, mis nimetatud ametikohal töötades peavad olema, hageja

teostad töid terve päeva, ei informeerinud kostjat, et ei jõua järgmistele objektidele, mistõttu

jäid sama päeva graafikujärgsed hilisemad tööd tegemata; et 19.01.2021 pärast hommikust

koosolekut, kus käsitleti hageja hilinemisi ja nendest mitte teatamisi, kus viibisid kostja

juhatuse liige/tegevjuht, teenindusjuhi ja järelteeninduse spetsialist, lahkus hageja kontorist

kell 10.00 ja pidi suunduma otse kliendi C juurde kella 11.00-ks. Enne kliendi juurde

suundumist sai kaardilt vaadatud saabumise kellaaeg ja teenindusjuht teavitas sellest klienti.

Hageja hilines kliendi juurde kaks tundi, jõudes kell 13.00, kuna käis poes ostmas varuosi,

mis olid kostja laos olemas ja mida ei olnud vaja osta. Hageja kahetunnise hilinemise tõttu jäi

teostamata veel kaks tööd antud piirkonnas.

17. Hooldus- ja remonttööde protokolliga, vastuse lisa 2, on tõendatud, et hageja lõhkus tööde

teostamise käigus kliendi siseseadme tolmufiltrid ega teavitanud sellest kostjat ning, et kostja

sai lõhutud filtrist teada tutvudes hooldus- ja remonditööde protokolliga, millele oli hageja

poolt kirja pandud, et kliendile tuleb tasuta uues filter saata.

18. Kohus on seisukohal, et kostja on põhjendanud ja tõendanud, et hageja ei sobinud katseajal

tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud hooldustehniku tööd tegema, et hageja teadmised,

võimed ja isikuomadused ei vastanud tasemele, mida kostja nõudis kütte-, jahutus- ja

ventilatsioonisüsteemide hooldustehniku ametikohal töö tegemisel ning, et teostatud tööde

protokollide koostamata jätmine, kooskõlastamata lisatööde tegemine ja materjalide

kasutamine ja tööde teostamine eeldatavast märkimisväärselt kauem, põhjustasid klientide

rahulolematust kostjaga ning kostjale põhjendamatuid kulusid. Seega on ka hagejaga

töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud.

19. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejaga 15.03.2021 töölepingu

erakorraliselt ülesütlemiseks oli tööandjal õiguslik alus ja ülesütlemine on kehtiv, sest

täidetud on nii formaalsed kui ka materiaalõiguslikud alused. Seega tuleb hagi töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2

alusel ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitise

väljamõistmiseks jätta täies ulatuses rahuldamata.

20. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas veel

lahendamata taotlused. Hageja on esitanud 19.10.2022 menetlusdokumendi, mis tuleb jätta

tähelepanuta, kuna see on esitatud päev pärast asja arutamist 18.10.2022 kohtuistungil.

Menetluskulude jaotus

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda.

22. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse

kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisest. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik