4-22-2769/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-22-2769

1 (6)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2022. a, P kohtumaja ärnu Väärteoasja number 4-22-2769 (2670,22,002841) Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Tõlk Eve Einland-Ots Väärteoasi

R.B kaebus Politseija Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna väärtegude ja varavastaste kuritegude menetlusgrupi 28.07.2022 otsusele väärteoasjas nr 2670,22,002841 Kaebuse esitaja

R.B (ik XXX elukoht: xxx ;

; töökoht: xxx Kaitsja kokkuleppel jurist

Olga Väina Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet Lääne prefektuur Pärnu politseijaoskond (registrikood: 70008747; aadress: A.

H. Tammsaare pst 61, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond) Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna uurija M. T RESOLUTSIOON

Juhindudes -135 kohus VTMS § 2, § 132 p 1, § 133 otsustas:

1. R.B kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Jätta Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna väärtegude ja varavastaste kuritegude menetlusgrupi 2670,22,002841 muutmata. 28.07.2022 otsus väärteoasjas nr

2. Rahatrahv 200 eurot

tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011

SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas, a/a-le

4-22-2769

2 (6)

EE777700771003813400 LHV pangas -le EE701700017001577198 Luminor

või a/a pangas, viitenumber 10220225063414. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Kui süüdlane ei tasu nõuet täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab kohtuväline menetleja vastavalt VTMS § 204 lgle 3 kümne päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest kohtutäiturile lahendi koopia ning järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

3. Menetluskulud summas 600 R.B kanda.

eurot jätta

4. kaebuse esitajale, tema kaitsjale Kohtuotsuse lõpposa saata ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 14.11.2022.a.

Asjaolud ja menetluskäik 29.06.2022. a koostas Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna välijuht väärteoprotokolli selle kohta, et

R. J R.B 29.06.2022 kella 13.20 ajal x

maakonnas x vallas x mnt-l 159. km juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 117km/h+/-5km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h. Seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Oma teoga rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi.

28.07.2022. a otsusega nr 2670,22,002841 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks LS § 227 lg 2 alusel R.B-le rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o. 200 eurot.

Kaebuse sisu

10.08.2022. a esitas R.B kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse . Kaebuse esitaja lei . Kaebaja ei saanud le ab, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud kiirust ületada kuna sõitis püsikiiruse hoidjaga ja teiseks politseipatrull keeldus näitamast ,

kaebajale tema kiiruse näitu. Politsei paigaldatud kiirusemõõtur põhjal ei ole võimalik autole tuvastada millisele sõidukile kuulub antud kiirus ja millal kiirus oli fikseeritud. Kaebuse esitaja taotleb e mist e mist kohtuvälise menetleja otsus tühista ja väärteomenetlus lõpeta VTMS § 29 lg

1 p 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna väärtegude ja varavastaste kuritegude menetlusgrupi uurija M. T oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja R.B kaebus rahuldamata. Nii mõõteprotokoll, kui ka tunnistaja kinnitavad, et toimus politseiautole tagant läheneva sõiduki mõõtmine. Asjaolu, et tagant sõitvat sõidukit kohe ei peatatud tuleneb sellest, milline on sõiduki

4-22-2769

3 (6)

peatamise kord, millised on peatamise koha tingimused ja ohutus. See, milline oli sõiduki peatamise koht ei oma aga tähtsust väärteo toimepanemise, ega selle tõendamise osas. Kaebajale videosalvestist kohapeal

ei näidatud , kuna selle kohapeal näitamine pole võimalik, mistõttu võimaldatakse videosalvestist näha politseijaoskonnas. Seda on menetleja menetlusalusele isikule selgitanud d. , kuid seda õigust ei ole menetlusalune isik ise kasutanu Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus määratud õiglaselt.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja ja tema kaitsja leidsid, et kiiruse ületamine ei ole tõendatud. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik.

Pärnu Maakohtu seisukoht

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse mootorsõiduki R.B-le ette juhtimist 29.06.2022. a kella 13.20 ajal x maakonnas x vallas x mnt-l 159. kilomeetril suunaga x poole, s.o , kiirusega 117km/h+/-5km/h asulavälisel teel ning seega lubatud kiiruse ületamist mitte vähem kui 22 km/h. Seega peab kohus analüüsima, kas juhtis mootorsõidukit

R.B ning kas ta tegi seda lubatud suurimat sõidukiirust ületades, sh millises määras R.B lubatud sõidukiirust ületas.

Vaidlust ei ole selles, et R.B juhtis 29.06.2022. a kella 13.20 ajal mootorsõidukit asulavälisel teel x maakonnas x vallas x mnt-l 159. kilomeetril suunaga x poole. Kohtuistungil menetlusalune isik ei vaidlustanud mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, kuid ei nõustunud fikseeritud kiirusega. Sõitis enda sõnade kohaselt püsikiiruse hoidjaga

90 km/h. , mis ei lase sõita kiiremini kui

Kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on tõendatud, et ja videosalvestistega 29.06.2022. a kella 13.20 ajal mõõdeti R.B poolt juhitud mootorsõiduki Toyota Corolla (reg märk X

17 km/h +/- 5 km/h x maakond x vald x mnt 159. ) sõidukiiruseks 1 . Mõõtmise kohaks oli kilomeet suunaga x poole.

er Sõiduk liikus samas suunas, üksinda ja lähenes. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 . Seega ületas km/h R.B lubatud sõidukiirust vähemalt 22 km/h võrra. Asjaolu, et videosalvestistel on kellaaeg vale, s.o kella 13 asemel on 18, ei muuda kiiruse mõõtmist ebausaldusväärseks, kuna R.B ei ole kiirusmõõturi kasutamise protokollis vaidlustanud muid asjaolusid kui kiirus. R.B tunnistas ka ise kohtuistungil, et sündmus leidis aset päeval kella 13 paiku, mitte õhtul kella 18 ajal.

Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 1 p 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Taatlustunnistus nr X tõendab, et väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud kiirusmõõtur Stalker DSR 2X (vahemuundur X, näidik X, antenn 1 X, antenn 2 X) on taadeldud 04.08.2021. a ning et mõõtevahend vastab esitatud nõuetele.

4-22-2769

4 (6) Isikukaardilt

R. J ealase nähtub, et kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik on läbinud mõõt koolituse 09.09.2015 ja kiirusmõõturi kasutajakoolituse 09.03.2018. Seega teatis tõendab, et mõõtmise on teinud pädev mõõtja.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et MõõteS § 5 lg 1 ls 2 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Kuna aga mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatusest mõõteseaduse mõttes ei tulene automaatselt mõõtetulemuse usaldusväärsust, tuleb kohtul hinnata, kas mõõtetulemus oli usaldusväärne. Kohus leiab, et mõõtetulemuse usaldusväärsus on tõendatud tunnistajate ütlustega.

Tunnistaja R. J 29.06.2022. a liikudes patrullautoga x mnt-l suunaga x andis kohtus ütlusi, et

poole fikseeriti , lähenes patrullautole tagant Toyota, mis ületas kiirust. Sõidukiirus kiirusmõõturi näidiku tablool. Kui sõiduk möödus, peatati see ohutus kohas, mõne kilomeetri pärast Sõidukijuht ei saanud kohe peatumismärguandest aru, mistõttu peatati sõiduk . planeeritud kohast kaugemal. See oli ainus auto mis taga oli. Tagant läheneva auto kiirus oli

117 km/h. Lubatud kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Juhile selgitati, et ta võib tulla tutvuma fikseeritud kiirusega, mis on näha patrullsõiduki kiirusmõõturi tablool ning videosalvestist on võimalik vaadata jaoskonnas, kuna apeal taasesitamise võimalus puudub. Menetlusalune koh isik ütles, et tal ei ole selle jaoks aega.

Tunnistaja D. T 29.06.2022. a x mntandis kohtus ütlusi, et nägid nad l liiklusjärelevalvet teostades tagant lähenevat sõidukit Sel ajal teisi sõidukeid taga ei , mille kiirus oli 117 km/h. liikunud. R. J see lasi sõidukil mööduda, et peatada ohutus kohas. Sõiduki juhiks oli R.B .

Kaitsja soovis ta kohtu sellele, et tunnistaja R. J vajutas tema pööra tähelepanu ütluste kohaselt Apollo seadet aga D. T , et tema vajutas Apollo seadmel klaviatuuri klahvi F4, ütluste kohaselt mis salvestab Apollo seadme ekraanile rikkumise. Kohus leiab, et kaitsja märkus on eksitav ning kohus ütlustes mingit vastuolu ei näe. Nimelt kohtus ütlusi, et tema vajutas

R. J andis nuppu kiiruse fikseerimiseks, D. T klahvi F4, mis fikseerib andis aga ütlusi, et tema vajutas selle koha rikkumise Apollos k salvestab rikkumise koha. Eeltoodust eh nähtub, et tunnistaja D.

T ei fikseerinud kiirust, mistõttu on kiirus fikseeritud nõudeid järgides. Lisaks nähtub tunnistajate ütlustes , et kaebuse esitajale selgitati võimalust tutvuda videosalvestisega t , kuid tal ei olnud aega seda kohe teha. Samuti on tunnistajad selgitanud, miks ei peatatud sõidukit kohe. Kohus leiab, et selline käitumine oli politsei poolt igati seaduslik.

Eeltoodud alusel on tõendamist leidnud, et R.B on 29.06.2022. a kella 13.20 ajal juhtinud mootorsõidukit x maakonnas x vallas x mnt-l 159. kilomeetril suunaga x poole, ületades seejuures lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Seega on tuvastatud R.B nnuste esinemine st tegevuses LS § 227 lg 2 sätestatud süüteo objektiivsete tu mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetri tunnis.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus on seisukohal, et R.B pani väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

4-22-2769

5 (6)

On üldteada asjaolu, et lubatud suurimat sõidukiirust ei tohi ületada. Seda teab ka R.B R.B , kes omab juhilube ja on läbinud selle saamiseks vastava koolituse. Seega oli

- teadlik, et tulenevalt LS § 15 lg 1 p st 1 on asulavälisel teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h, kuid sellest hoolimata ületas ta lubatud suurimat sõidukiirust. Ületades sõidukiirust mitte vähem kui 2 jääda märkamatuks,

2 km/h, ei saanud see R.B-le tegemist on piisava kiirusevahega, millest pidi isik aru saama. Kohus R.B ei nõustu väitega püsikiirusehoidja ei võimalda autojuhil sõita , et

fikseeritud kiirusest kiiremini. Nimelt saab gaasipedaalile vajutades piirkiirust igal ajal ületada. Eeltoodu alusel kohus leiab, et R.B teadis väga hästi, et ta ületab sõidukiirust ja tegi seda tahtlikult.

Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et pani LS § 227 lg 2 järgi R.B

kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega, see tähendab ta teadis, et ületab lubat , tegi seda alles siis, kui ud sõidukiirust, kuid ei teinud midagi, et sõidukiirust vähendada märkas politseiautot.

Seega on R.B -

täitnud KarS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo koosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et R.B-le omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga.

Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §

-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 227 lg 2 sätestab põhikaristuse sanktsioonina kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ning kõige raskema karistusliigina sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks. Seega on seaduses ette nähtud kaks põhikaristuse liiki – hatrahv ja ra juhtimisõiguse äravõtmine – kiiruse ületamise eest määras, mis ületab 21-40 km/h. Kohtuväline menetleja on R.B-le rahatrahvi 50 karistuseks määranud LS § 227 lg 2 alusel trahviühikut, s.o 200 €.

R.B süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning R.B pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt vähemalt otsese tahtlusega, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suurele süüle. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et R.B poolt ületatud kiiruse määr (vähemalt 2 km/h üle lubatud sõidukiiruse) on LS § 227 keskmine rikkumine, seega saab antud süüteokoosseisu arvestades rääkida keskmisest süüst.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et R.B puhul ei esine karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. R.B

Karistusregistrist nähtuvalt puuduvad Seetõttu kohus R.B kehtivad karistused. leiab, et R.B-le on

võimalik mõista põhikaristuseks rahatrahv.

4-22-2769

6 (6)

Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Asulavälisel teel kus on kiirused suured ja kus päevasel ajal on rohkem liiklejaid, lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani

R.B toime enamohtliku väärteo, seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise.

Lubatud sõidukiiruse ületamine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis.

Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seega ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma.

Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt R.B-le määratud karistus määra , mis on sanktsiooni keskmises s, vastab menetlusaluse isiku süü

suurusele, ülderipreventiivsetele e R.B-le ja eesmärkidel . Seetõttu jätab kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud

karistuse muutmata.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et süüline käitumine LS § 15 lg 1 p 1 nõuete R.B

rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Samuti vastab

R.B-le R.B määratud karistus tema süü suurusele. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna väärtegude ja varavastaste kuritegude menetlusgrupi 28.07.2022 otsus väärteoasjas nr e 2670,22,002841 muutmata.

Menetluskulud Kaitsja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude ja menetluskulude kindlaksmääramiseks nimekirja. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1 3 ja 5 isikule tema taotlusel valitud kaitsjale – –6 sätestatud alustel menetlusalusele makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest. - Kuivõrd kohus ei lõpeta asjas väärteomenetlust normis toodud alustel, jäävad menetluskulud summas 600 eurot R.B kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Tammeniit Kohtunik