3-21-2457/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Elle Kask

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

11.11.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2457

Haldusasi

X. Xi ( X) kaebus Eesti Kaitseväe toetuse väejuhatuse

19.08.2021 käskkirja nr 240P õigusvastaseks

tunnistamise nõudes ning hüvitise väljamõistmiseks

kohtu õiglasel äranägemisel, kuid mitte vähem kui

kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses.

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: X. X

Esindaja: vandeadvokaat Janar Urres

Vastustaja: Eesti Kaitsevägi

Esindaja: Katrin Lehtla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X. Xi kaebus.

2. Tunnistada õigusvastaseks Eesti Kaitseväe toetuse

väejuhatuse 19.08.2021 käskkiri nr 240P, mille

alusel X. X vabastati tegevteenistusest ning arvati

reservi.

3. Vastustajalt välja mõista kaebaja kasuks hüvitis

tema kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus

jätab selle vastustajale välja arvutada.

4. Vastustajalt välja mõista kaebaja kasuks viimase

poolt kantud menetluskulud kokku summas 894,

00 eurot.

5. Kohtuotsuses katta kinni kaebaja terviseandmed

(ei kuulu avalikustamisele).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib

esitada apellatsioonkaebuse

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eesti Kaitseväe toetuse väejuhatuse (edaspidi vastustaja) 19.08.2021 käskkirjaga nr 240P

vabastati vanemveebel X. X (edaspidi kaebaja) tervisekeskuse eriarstikeskuse õe ametikohalt

ja tegevteenistusest 06.09.2021 ning alates 07.09.arvati reservi seoses rahuaja ametikoha

nõuetele mittevastavusega.

X. X esitas oma esindaja kaudu Kaitseväe juhatajale 20.09.2021 vaide, milles palus tunnistada

kehtetuks tegevteenistusest vabastamise käskkirja nr 240P.

Kaitseväe juhataja 29.09.2021 vaideotsusega nr KVPS-0.4-3/21/26875-2 jäeti vaie

rahuldamata.

X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Kaitseväe toetuse väejuhatuse 19.08.2021

käskkirja nr 240P „Tegevteenistusest vabastamine“ tühistamise nõudes. Kohtumenetluse

käigus kaebaja muutis esialgset nõuet ning taotleb vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks

tunnistamist. Ühtlasi palub kaebaja välja mõista vastustajalt hüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel, kuid mitte vähem kui kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja väidab, et asjas omab tähtsust fakt, et kaebaja tervis sai kahjustada

teenistusülesandeid täites. Vastustaja on 23.09.2022 dokumendis esitanud muuhulgas

järgmised väited: „Selleks, et hinnata isiku vastavust C-taseme tervisenõuetele, peab esmalt

tuvastama tervisekahju seose teenistusülesannetega“. „Tervisenõuetele vastavus ja nende seos

teenistusülesannetega on oluline teenistusalaste tagatiste saamisel, kuid tervisenõuete ja

teenistusülesannete omavaheline seos ei mõjuta kuidagi lõplikku seisukohta selle osas, kas

isik vastab tervisenõuetele või mitte.“ Kaebaja leiab, et need väited on vastuolulised.

Vastustaja väidab samaaegselt, et isiku tervise vastavust C-taseme tervisenõutele saab hinnata

ainult juhul, kui tema tervisekahju on tekkinud seoses teenistusülesannete täitmisega, kuid

samas ei oma tervisenõuetele vastavus mingit seost sellega, kas tervisekahju on tekkinud

teenistusülesannete täitmisega või mitte. Need kaks väidet ei saa mõlemad korraga tõesed

olla. Kui isiku terviseseisundit saab C-taseme järgi hinnata üksnes juhul, kui ta on saanud

tervisekahjustuse seoses teenistusülesannete täitmisega, siis on ilmne, et asjas omab tähtsust,

kas tervisekahjustus on tekkinud seoses teenistusülesannete täitmisega.

Tegelikkuses vastab tõele vastustaja esimene väide, mille kohaselt peab esmalt tuvastama

tervisekahju seose teenistusülesannete täitmisega, et hinnata isiku vastavust C-taseme

tervisenõuetele. Selle asjaolu on varasemalt välja toonud ka kaebaja (nt oma kaebuse punktis

13). Asjaolu, kas kaebaja tervisekahju on seotud teenistusülesannete täitmisega või mitte on

hetkel vaidluse all haldusasjas nr 3-21-2796 (vt selle kohta ka kaebaja 17.01.2022 dokumendi

p-d 7 kuni 13). Seetõttu on kaebaja endiselt seisukohal, et siinse vaidluse lahendamise

seisukohalt on oluline see, kas kaebaja tervisekahju tekkis teenistusülesandeid täites või mitte.

See asjaolu selgub siis, kui jõustub otsus haldusasjas nr 3-21-2796.

Kaebaja vastab C-taseme tervisenõuetele. Vastustaja oma 23.09.2022 dokumendis on toonud

välja järgmist: „C taseme tervisenõuetele vastavuse otsuse tegemisel võetakse arvesse isiku

terviseseisundist tulenevate ja teenistusülesannete täitmist takistavate piirangute või

vastunäidustuste puudumist ning hinnatakse vigastatud kaitseväelase võimet täita

teenistusülesandeid konkreetsel ametikohal, lähtudes teenistust korraldava ülema seisukohast,

ametikoha riskianalüüsist ja ametijuhendist“. „Kaitsevägi on selgitanud, et C-taseme nõuetele

vastavust on KAK erandkorras hinnanud ning jõudnud järeldusele, et X. X ei vasta

tegevväelase tervisenõuetele ka juhul, kui tervisekahju oleks tekkinud teenistusülesannete

täitmisel“. Kaebaja nõustub, et C-taseme rakendamise korral tuleb hinnata isiku sobivust

täitma konkreetse ametikohaga seonduvaid ülesandeid. Kaebaja ei nõustu aga vastustaja

väitega, nagu oleks tema terviseseisundit juba hinnatud vastavalt C-tasemele ning leitud, et

kaebaja ei vasta nendele nõuetele. Nagu vastustaja välja tõi, siis tuleb C-taseme rakendamise

korral hinnata seda, kas isik on oma terviseseisundit arvestades võimeline täitma konkreetse

ametikohaga seonduvaid ülesandeid. Kaebaja töökohaks Kaitseväes oli protseduuriõde ning

ametijuhendi (lisa 1) punkti 3 kohaselt olid tema teenistusülesanded järgmised: -

eriarstikeskuses protseduuride teostamine, arsti abistamine vastuvõtul ja protseduuride

tegemisel ning vastavate protseduuride dokumentatsiooni täitmine; - iseseisvalt Kaitseväe

arstliku komisjoni (edaspidi KAK) suunatutega suhtlemine, vajaliku informatsiooni

edastamine, vastava dokumentatsiooni täitmine: - KAK otsuste lõppvormistus ning otsuste

edastamine; - meditsiinilise dokumentatsiooni vormistamine nii elektrooniliselt meditsiini

andmebaasi kui vajadusel paberdokumentatsiooni täitmine; - ülema poolt antud ühekordsete

ülesannete täitmine. Eelnevast nähtub, et kaebaja ülesandeks oli eriarstikeskuses

protseduuride teostamine, dokumentatsiooni täitmine, KAK suunatutega suhtlemine ja KAK

otsustega tegelemine. Tegemist ei ole ülesannetega, mis vajaksid olulisel määral füüsilist

jõudu või relvakäsitlemisoskust. Vastustaja ei ole välja toonud ega põhjendanud, kuidas

takistas kaebaja tervisekahjustus tal eeltoodud ülesannete täitmist. Seetõttu on kaebaja

seisukohal, et vastustaja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Hoolimata oma

tervisekahjustusest oli kaebaja endiselt suuteline täitma neid ülesandeid, mida tema

ametijuhend ette nägi, mistõttu oli tema ametist vabastamine õigusvastane.

Vastustaja väidab, et Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) kohaselt peavad kõik

tegevväelased läbima regulaarselt arstliku läbivaatuse ja tervisenõuetele vastavuse hindamise

arstlikus komisjonis. Kui arstlik komisjon tuvastab, et tegevväelane ei vasta tervisenõuetele,

siis vabastatakse tegevväelane tegevteenistusest rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse

tõttu arstliku komisjoni otsuse alusel. Tegevväelasena teenistusülesande täitmise eelduseks

saab olla vaid vastavus tegevväelase tervisenõuetele, seega ei näe KVTS tegevväelase

vabastamise puhul ülemale ette kaalutlusõigust. Tervisenõuetele on ette nähtud erinevad

tasemed. Täielikult ja koos relvakandmise õigusega vastavad kaitseväelased tervisenõuete

tasemetel A ja B. Lisaks on sätestatud C taseme tervisenõuded, mille eesmärgiks on sotsiaalse

tagatisena võimaldada tegevväelase terviseseisundi hindamisel maksimaalse paindlikkuse

kohaldamist ehk ametikohapõhist ning individuaalset otsustusprotsessi teenistusülesannete

täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelase teenistuses jätkamiseks. Sellest lähtuvalt

püütakse võimaluse korral Kaitseväe poolt pakkuda ka raskete vigastustega isikutele edasise

teenistuse jätkamiseks nende oskustele, võimetele ja kvalifikatsioonile vastavat ametikohta.

Seega selleks, et hinnata isiku vastavust C taseme tervisenõuetele, peab esmalt tuvastama

tervisekahju seose teenistusülesannetega. C taseme tervisenõuetele vastavuse otsuse tegemisel

võetakse arvesse isiku terviseseisundist tulenevate ja teenistusülesannete täitmist takistavate

piirangute või vastunäidustuste puudumist ning hinnatakse vigastatud kaitseväelase võimet

täita teenistusülesandeid konkreetsel ametikohal, lähtudes teenistust korraldava ülema

seisukohast, ametikoha riskianalüüsist ja ametijuhendist.

Kui teenistust korraldav ülem leiab, et konkreetse teenistuja terviseseisund ja ametikoht ei

võimalda edasist teenistusülesannete täitmist, siis arstlik komisjon ei tunnista isikut C-taseme

tervisenõuetele vastavaks ning isikul tekib õigus saada teisi KVTS 11 peatükis ettenähtud

teenistusalaseid tagatisi.

Eelnevast lähtudes ei tähenda ka teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud tervisekahju, et

isik automaatselt vastaks C-taseme tervisenõuetele ja ta saaks jätkata tegevteenistuses. Ka

olukorras, kus tervisekahju on tekkinud teenistusülesannete täitmisega, võib arstliku

komisjoni otsuse tulemusel isik olla mittevastav tegevväelase tervisenõuetele. Tervisenõuetele

vastavus ja nende seos teenistusülesannetega on oluline teenistusalaste tagatiste saamisel, kuid

tervisenõuete ja teenistusülesannete omavaheline seos ei mõjuta kuidagi lõplikku seisukohta

selle osas, kas isik vastab tervisenõuetele või mitte. Kaebaja leiab, et kui vastustaja oleks

korrektselt tuvastanud, et kaebaja tervisekahjustus on seotud teenistusülesannete täitmisega,

siis oleks kaebaja tervisliku seisundi hindamisele tulnud rakendada teisi standardeid, millele

kaebaja vastab. Kaitsevägi on selgitanud, et C-taseme nõuetele vastavust on KAK erandkorras

hinnanud ning jõudnud järeldusele, et X. X ei vasta tegevväelase tervisenõuetele ka juhul, kui

tervisekahju oleks tekkinud teenistusülesannete täitmisel. Kaebaja ei ole nimetanud, milliseid

teisi standardeid ja mille alusel oleks pidanud KAK rakendama. Vastustaja ei nõustu, et

Kaitsevägi on kaebajasse pahatahtlikult suhtunud. KAK on hinnanud erandkorras kaebaja

terviseseisundi vastavust C-tasemele, kuigi selle eeldused ei olnud täidetud. Kaebaja töötas

tervisekeskuses õena. Teenistust korraldav ülem leidis, et kaebaja terviseseisund ei võimalda

tal täita ametijuhendist tulenevaid ülesandeid, mistõttu kaebaja ei vastanud C-taseme

tervisenõuetele ja see omakorda tõi vältimatult kaasa tegevteenistusest vabastamise.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas

esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb

rahuldada.

Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas X. X vastas C-taseme tervisenõuetele

ning kas kaebaja tegevteenistusest vabastamine ja reservi arvamine oli õiguspärane.

Eesti Kaitseväe 19.08.2021 käskkirjaga nr 240P „Tegevteenistusest vabastamine“

vanemveebel X. X vabastati tervisekeskuse eriarstikeskuse õe (60231891) ametikohalt ja

tegevteenistusest alates 06.09.2021 seoses rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavusega ning

arvati reservi alates 07.09.2021.

Sama käskkirja alusel vanemveebel X. Xile hüvitati puhkusetasu 3,35 kasutatud,

kuid välja töötamata puhkusepäeva eest. Lisaks maksti vanemveebel X. Xele hüvitist ühe

kuu keskmise palga ulatuses Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 146 lg 4 alusel.

Vaidlustatud käskkirjas on selle välja andmise alusena viidatud Kaitseväeteenistuse seaduse §

133 p-le 2, § 139 lg 1 p-le 1, lg-le 2, lg-le 3, lg-le 5, § 140 lg 1 p-le 5, lg-le 6, § 141 lg-le 1, §

146 lg 1 p-le 3, lg-le 4, § 214 lg-le 1, lg 2 p-le 2, Vabariigi Valitsuse 21.06.2018 määruse nr

45 ..Kaitseväe põhimäärus" § 5 lg-le 1, § 24 lg 3 p-le 2, Kaitseväe juhataja 28.06.2018

käskkirja nr 140 „Volitused tegevväelaste tegevteenistusse võtmiseks, tegevteenistusest

vabastamiseks, rahuaja ametikohale nimetamiseks ja ametikohalt vabastamiseks" p-le 1 ning

lähtutud on Kaitseväe arstliku komisjoni 03.08.2021 otsusest nr 14942.

Nagu nähtub vaidlusalusest tegevteenistusest vabastamise käskkirja sisust, siis selles

puuduvad tegevteenistusest vabastamise põhjendused, viidatud on vaid rahuaja ametikoha

nõuetele mittevastavusele, samas on lahti kirjutamata, milles see seisneb. Põhjuseks on

toodud „seoses rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavusega“. Põhjendusi ei ole toodud ka

muus menetlusdokumendis (millele tuleb haldusaktis osutada). Kohtu hinnangul pelgalt

õigusnormide loetelust haldusaktis, millega isik vabastatakse tegevteenistusest ja arvatakse

reservi (pöördumatu tagajärg), ei piisa ning see ei asenda tegevteenistusest vabastamise

põhjendamist ega õigusta selle puudumist haldusaktis või muus menetlusdokumendis (millele

tuleb viidata teenistuse vabastamise käskkirjas). Seda enam, et antud juhul oli tegemist

eriarstikeskuse õe/protseduuriõe ametikohalt ning tegevteenistusest vabastamisega ja reservi

arvamisega, mis on lõplik tulemus - isikut ei ole võimalik tegevteenistusse ennistada ka juhul,

kui kohus tunnistab teenistusest vabastamise õigusvastaseks. Praegusel juhul ei ole tegemist

nt isiku teenistusest vabastamisega omal soovil, mida tööandja ei pea teenistusest vabastamise

käskkirjas põhjendama, vaid tööandja initsiatiivil tegevteenistusest vabastamisega ja ühtlasi

reservi arvamisega põhjusel, et kaebaja ei vasta rahuaja ametikohale esitatavatele nõuetele.

Antud juhul peab tööandja siiski põhjendama, milles seisneb rahuaja ametikohale

mittevastavus ning millistele rahuaja ametikoha nõuetele kaebaja enam ei vasta. Kohus

osutab, et vastustaja ei ole neid asjaolusid lahti kirjutanud ei teenistusest vabastamise

käskkirjas ega ka muus menetlusdokumendis.

KVTS § 140 sätestab tegevteenistusest vabastamise alused, mille lg 1 p 5 kohaselt

tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse

korral. Sama paragrahvi lg 6 näeb ette, et tegevväelane loetakse reservis olevaks isikuks

teenistusest vabastamisele järgnevast päevast arvates, kui käesolevas seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

KVTS § 146 lg 1 p 3 sätestab, et tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest rahuaja

ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu arstliku komisjoni otsusel tegevväelase

tervisenõuetele mittevastavuse korral.

Vastustaja on seisukohal, et tegevväelasena teenistusülesande täitmise eelduseks saab olla

vaid vastavus tegevväelase tervisenõuetele, seega ei näe KVTS tegevväelase vabastamise

puhul ülemale ette kaalutlusõigust. Kohus seejuures märgib, et seadus sellisel juhul ei

vabasta tööandjat otsuse põhjendamisest. Antud juhul küsimus ongi selles, kas vaieldavas

käskkirjas on toodud põhjendused või mitte. Kohus on seisukohal, et tegevteenistusest

vabastamise käskkiri ei sisalda põhjendusi (ka kaalutlusõiguse puudumine tuleb haldusaktis

lahti kirjutada).

KVTS § 27 lg 1 p 1 kohaselt arstlik komisjon käesoleva seaduse tähenduses on

Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev iseseisev haldusorgan, mis hindab

kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit. KVTS § 31

lg 1 kohaselt kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi

hindamisel teeb arstlik komisjon ühe järgmistest otsustest: 1) vastab

kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele; 2) ajutiselt ei vasta

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; 3) ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase või

tegevväelase tervisenõuetele.

Arstlik komisjon otsustas, et X. X ei vasta tegevväelase tervisenõuetele (otsus nr 14942).

Põhjendusi otsus ei kajasta. Kohus sellel pikemalt ei peatu ega anna hinnangut otsuse

õiguspärasusele (s.h kas tervisekahjustus oli seotud teenistusülesannete täitmisega või mitte),

kuna see ei ole käesoleva kaebuse esemeks ning on eraldi vaidlustatud teises kohtumenetluses

(3-21-2796), mida kinnitas ka kaebaja pool.

Vastustaja on käesolevas kohtumenetluses selgitanud, et tervisenõuetele on ette nähtud

erinevad tasemed. Täielikult ja koos relvakandmise õigusega vastavad kaitseväelased

tervisenõuete tasemetele A ja B, millele lisaks on sätestatud ka C-taseme tervisenõuded, mille

eesmärgiks on sotsiaalse tagatisena võimaldada tegevväelase terviseseisundi hindamisel

maksimaalse paindlikkuse kohaldamist ehk ametikohapõhist ning individuaalset

otsustusprotsessi teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelase

teenistuses jätkamiseks. Sellest lähtuvalt püütakse võimaluse korral Kaitseväe poolt pakkuda

ka raskete vigastustega isikutele edasise teenistuse jätkamiseks nende oskustele, võimetele ja

kvalifikatsioonile vastavat ametikohta. Vastustaja selgituse kohaselt selleks, et hinnata isiku

vastavust C-taseme tervisenõuetele, peab esmalt tuvastama tervisekahju seose

teenistusülesannetega. C-taseme tervisenõuetele vastavuse otsuse tegemisel võetakse arvesse

isiku terviseseisundist tulenevate ja teenistusülesannete täitmist takistavate piirangute või

vastunäidustuste puudumist ning hinnatakse vigastatud kaitseväelase võimet täita

teenistusülesandeid konkreetsel ametikohal, lähtudes teenistust korraldava ülema seisukohast,

ametikoha riskianalüüsist ja ametijuhendist. Samuti vastustaja selgitas, et kui teenistust

korraldav ülem leiab, et konkreetse teenistuja terviseseisund ja ametikoht ei võimalda edasist

teenistusülesannete täitmist, siis arstlik komisjon ei tunnista isikut C-taseme tervisenõuetele

vastavaks ning isikul tekib õigus saada teisi KVTS XI peatükis ettenähtud teenistusalaseid

tagatisi. Praegusel juhul arstlik komisjon ei tunnistanud X. Xi C-taseme tervisenõuetele

vastavaks. Kaebaja seevastu leiab, et ta vastab C-taseme tervisenõuetele.

Kaebaja väidab, et tema tervis sai kahjustada teenistusülesandeid täites. Vastustaja ja arstlik

komisjon eitavad seda. Kaebaja arvates peab esmalt tuvastama tervisekahju seose

teenistusülesannete täitmisega, et hinnata isiku vastavust C-taseme tervisenõuetele, ning

asjaolu, kas kaebaja tervisekahju on seotud teenistusülesannete täitmisega või mitte on hetkel

vaidluse all haldusasjas nr 3-21-2796. Kaebaja nõustub, et C-taseme rakendamise korral tuleb

hinnata isiku sobivust täitma konkreetse ametikohaga seonduvaid ülesandeid. Kuid kaebaja ei

nõustu vastustaja väitega, nagu oleks tema terviseseisundit juba hinnatud vastavalt C-tasemele

ning leitud, et kaebaja ei vasta nendele nõuetele. Nagu vastustaja juba ise välja tõi, siis tuleb

C-taseme rakendamise korral hinnata seda, kas isik on oma terviseseisundit arvestades

võimeline täitma konkreetse ametikohaga seonduvaid ülesandeid. Kaebaja selgitab, et tema

töökohaks Kaitseväes oli protseduuriõde ning ametijuhendi (lisa 1) punkti 3 kohaselt olid

tema teenistusülesanded järgmised: - eriarstikeskuses protseduuride teostamine, arsti

abistamine vastuvõtul ja protseduuride tegemisel ning vastavate protseduuride

dokumentatsiooni täitmine; - iseseisvalt Kaitseväe arstliku komisjoni (KAK) suunatutega

suhtlemine, vajaliku informatsiooni edastamine, vastava dokumentatsiooni täitmine: - KAK

otsuste lõppvormistus ning otsuste edastamine; - meditsiinilise dokumentatsiooni

vormistamine nii elektrooniliselt meditsiini andmebaasi kui vajadusel paberdokumentatsiooni

täitmine; - ülema poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine. Eelnevast nähtub, et tegemist

ei ole ülesannetega, mis vajaksid olulisel määral füüsilist jõudu või relvakäsitsemisoskust (s.h

nt kandma rasket militaarvarustust vms, mis eeldab head füüsilist vormi). Kohus nõustub, et

vastustaja ei ole tegevteenistusest vabastamise käskkirjas välja toonud, kuidas takistab

kaebaja

terviseseisund/tervisekahjustus

tema

teenistusülesannete

täitmist

õena/protseduuriõena. Kaebaja kinnitusel oli ta endiselt suuteline täitma neid ülesandeid,

mida tema ametijuhend ette nägi.

Kaitseväe arstliku komisjoni 03.08.2021 otsuses nr 14942, mis oli aluseks X. Xi

tegevteenistusest vabastamisele, on loetletud kaebaja diagnoosid ning ükski

tervisekahjustustest ei ole komisjoni hinnangul seotud teenistusülesannete täitmisega. Kohus

peab seejuures vajalikuks märkida, et eelnevalt on Kaitseväe arstliku komisjoni 07.01.2020

otsusega nr 12234 kaebaja tunnistatud tegevväelase tervisenõuetele vastavaks (diagnoosid

osaliselt kattuvad hilisemas otsuses nr 14942 toodud diagnoosidega) ning komisjon leidis

samuti, et ükski loetletud tervisekahjustustest ei ole seotud teenistusülesannete täitmisega.

Nagu mõlemast kõnealusest arstliku komisjoni otsusest (nr 12234 ja nr 14942) nähtub, siis

komisjoni arvates ükski loetletud tervisekahjustusest ei olnud meditsiiniliselt seotud

teenistusülesannete täitmisega. Sellest võib järeldada, et tervisenõuetele

vastavuse/mittevastavuse tuvastamisel määravaks ei ole asjaolu, kas tervisekahjustus on

seotud teenistusülesannete täitmisega või mitte. Kohus kordab, et arstliku komisjoni otsusel nr

14942 kohus pikemalt ei peatu, kuna see on vaidlustatud teises kohtumenetluses (3-21-2796).

KVTS § 92 lg 3 p 6 kohaselt rahuaja ametikohale võib nimetada tegevväelase, kes vastab

ametikoha tervisenõuetele. X. X oli nimetatud rahuaja ametikohale (eriarstikeskuse õde-

protseduuriõde). Tervisenõuetele vastavuse hindamise 07.01.2020 otsusega nr 12234 hinnati

X. Xi terviseseisund tegevväelase tervisenõuetele vastavaks (loetletud diagnooside hulgas

põhidiagnoosi ei ole välja toodud). Haldusasja materjali hulgas on saatekiri nr 67216, milles

on X. Xi põhidiagnoosiks märgitud G54.0 (xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx), kaasnevaid

diagnoose ei mainita. Saatekirja lõpus on märge, et „Vajab vabastust ÜFT kuni 31.08.2021.a.“

Arstlikku komisjoni suunamise eesmärgiks oli teenistuskõlblikkuse määramine ja erakorralise

arstliku komisjoni läbiviimine seoses töövõimetuslehel viibimisega.

X. X esitas Kaitseväe arstlikule komisjonile 10.06.2021 avalduse tema terviseseisundi

hindamiseks C-taseme tervisenõuetele vastavaks.

TVJ Tervisekeskuse ülem major R. I esitas 15.06.2021 ettepaneku teenistuse lõpetamiseks

eriarstikeskuse õe X. Xiga. Üksuse ülema hinnangul v-vbl X. X ei ole võimeline

sõjaolukorras oma ülesandeid piisava efektiivsusega täitma ja seetõttu ei sobi oma

ametikohale. Major R. I tegi ettepaneku erisust (C-taset) mitte rakendada ja leida X. Xile

teenistuskoht mujal või teenistussuhe lõpetada. Seega olid vastustajal valikuvõimalused.

Kohus märgib, et vastustaja on kohtumenetluses väitnud, et arstlik komisjon on erandkorras

hinnanud kaebaja terviseseisundi vastavust C-tasemele. Samas vastustaja ei täpsusta, millises

menetlusdokumendis seda hinnangut näha võib. Kaebajat komisjoni hinnanguga ei ole

tutvustatud. Samuti vastustaja väidab, et teenistust korraldav ülem leidis, et kaebaja

terviseseisund ei võimalda tal täita ametijuhendist tulenevaid ülesandeid, mistõttu kaebaja ei

vastanud C-taseme tervisenõuetele ja see omakorda tõi vältimatult kaasa tegevteenistusest

vabastamise. Kohus osutab, et üksuse ülema ettepanekus ei viidata ühelegi ametijuhendis

loetletud ülesandele, mida kaebaja terviseseisund ei võimaldanud täita. Toetuse väejuhatuse

eriarstikeskuse õe ametijuhendis (ametikoha nimetus õde- protseduuriõde) on loetletud

konkreetsed ametikoha ülesanded (ametijuhendi punkt 3). Ametikoha eesmärgiks on

eriarstikeskuses protseduuride teostamine, arsti assisteerimine protseduuridel, meditsiiniliste

dokumentide täitmine ja korrashoid, Kaitseväe arstliku komisjoni otsuste lõppvormistus ning

nende edastamine (ametijuhendi punkt 2). Tegevteenistusest vabastamise käskkirjas puuduvad

põhjendused selle kohta, et kaebaja ei vastanud C-taseme tervisenõuetele, seda ei ole

haldusaktis isegi mainitud. Vastustaja ei ole kohtule esitanud ka muud menetlusdokumenti,

kus oleksid sellekohased põhjendused lahti kirjutatud. Tervisekeskuse ülem tegi ettepaneku

erisust (C-taset) mitte rakendada ja leida X. Xile teenistuskoht mujal või teenistussuhe

lõpetada. Kaebaja esitas avalduse, kus ta palus tunnistada oma terviseseisundi C-tasemele

vastavaks. Seega vastustaja pidi otsustama, kas rakendada kaebaja suhtes C-taset või mitte.

Vaidlust ei ole selles, et nii tegevteenistusest vabastamise käskkirjas kui ka arstliku komisjoni

otsuses nr 14942 ega ka muus kohtule esitatud menetlusdokumendis ei ole C-tasemele

vastavuse hinnanguid välja toodud, mida oleks võimalik sisuliselt kontrollida.

Tegevteenistusest vabastamise käskkirjas puuduvad kaalutlused kaebaja suhtes C-taseme

rakendamise võimalikkuse või võimatuse kohta. Tervisekeskuse ülem tegi ka ettepaneku leida

X. Xile teenistuskoht mujal. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud käskkirjast ega

muust menetlusdokumendist ei nähtu, et kaalutud oleks kaebajale muu ametikoha pakkumist

enne tegevteenistussuhte lõpetamise otsustamist.

Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti

andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti (isiku suhtes negatiivse

otsuse) põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis,

millele on haldusaktis viidatud. Kohtu hinnangul kaevatav käskkiri on põhjendamata ning ei

ole sisuliselt kontrollitav, seega õigusvastane. Isiku suhtes tehtud negatiivne otsus peab oma

sisult olema selge ja üheselt arusaadav, eelkõige haldusakti adressaadile, kellele see on

suunatud.

MENETLUSKULUD

HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti

vastustaja kahjuks.

Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt kokku summas

894 eurot (lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga ning riigilõiv 30 eurot). Kaebajat

esindas menetluses Advokaadibüroo EMERALDLEGAL vandeadvokaat Janar Urres. Kohtule

on esitatud kaebajale osutatud õigusteenuse kohta Advokaadibüroo EMERALDLEGAL arved

X. Xile (nr 2100051, nr 21120216, nr 22090017, nr 22090020 kaebaja esindamine haldusasjas

nr 3-21-2457) koos tööde spetsifikatsioonidega. Õigusteenust on esindaja osutatud

tasumääraga 160 eurot tund, millele lisandub käibemaks.

HKMS § 109 lg 6 kohaselt kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud.

Analüüsides kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu keerukust ja mahtu ning lähtudes

tööde spetsifikatsioonides esitatust, kohus leiab, et osutatud õigusteenus tööde kirjeldustes

näidatud toimingute osas on olnud vajalik ja märgitud ajalises mahus põhjendatud. Ka

vastustaja leiab, et taotletavad menetluskulud on põhjendatud.

Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks kaebajale osutatud õigusteenuse kulude

väljamõistmist summas 864 eurot (koos käibemaksuga), lisaks riigilõiv summas 30 eurot.

Seega menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele kokku summas 894 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Elle Kask

Kohtunik