3-21-2457/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedvabastati vanemveebel X. X (edaspidi kaebaja) tervisekeskuse eriarstikeskuse õe ametikohalt X esitas oma esindaja kaudu Kaitseväe juhatajale 20.09.2021 vaide, milles palus tunnistada
Legislator headnote
AI generated3-21-2457/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: vabastati vanemveebel X. X (edaspidi kaebaja) tervisekeskuse eriarstikeskuse õe ametikohalt X esitas oma esindaja kaudu Kaitseväe juhatajale 20.09.2021 vaide, milles palus tunnistada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Elle Kask
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
11.11.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2457
Haldusasi
X. Xi ( X) kaebus Eesti Kaitseväe toetuse väejuhatuse
19.08.2021 käskkirja nr 240P õigusvastaseks
tunnistamise nõudes ning hüvitise väljamõistmiseks
kohtu õiglasel äranägemisel, kuid mitte vähem kui
kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses.
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X. X
Esindaja: vandeadvokaat Janar Urres
Vastustaja: Eesti Kaitsevägi
Esindaja: Katrin Lehtla
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada X. Xi kaebus.
2. Tunnistada õigusvastaseks Eesti Kaitseväe toetuse
väejuhatuse 19.08.2021 käskkiri nr 240P, mille
alusel X. X vabastati tegevteenistusest ning arvati
reservi.
3. Vastustajalt välja mõista kaebaja kasuks hüvitis
tema kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus
jätab selle vastustajale välja arvutada.
4. Vastustajalt välja mõista kaebaja kasuks viimase
poolt kantud menetluskulud kokku summas 894,
00 eurot.
5. Kohtuotsuses katta kinni kaebaja terviseandmed
(ei kuulu avalikustamisele).
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib
esitada apellatsioonkaebuse
vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Eesti Kaitseväe toetuse väejuhatuse (edaspidi vastustaja) 19.08.2021 käskkirjaga nr 240P
vabastati vanemveebel X. X (edaspidi kaebaja) tervisekeskuse eriarstikeskuse õe ametikohalt
ja tegevteenistusest 06.09.2021 ning alates 07.09.arvati reservi seoses rahuaja ametikoha
nõuetele mittevastavusega.
X. X esitas oma esindaja kaudu Kaitseväe juhatajale 20.09.2021 vaide, milles palus tunnistada
kehtetuks tegevteenistusest vabastamise käskkirja nr 240P.
Kaitseväe juhataja 29.09.2021 vaideotsusega nr KVPS-0.4-3/21/26875-2 jäeti vaie
rahuldamata.
X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Kaitseväe toetuse väejuhatuse 19.08.2021
käskkirja nr 240P „Tegevteenistusest vabastamine“ tühistamise nõudes. Kohtumenetluse
käigus kaebaja muutis esialgset nõuet ning taotleb vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks
tunnistamist. Ühtlasi palub kaebaja välja mõista vastustajalt hüvitis kohtu õiglasel
äranägemisel, kuid mitte vähem kui kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebuse esitaja väidab, et asjas omab tähtsust fakt, et kaebaja tervis sai kahjustada
teenistusülesandeid täites. Vastustaja on 23.09.2022 dokumendis esitanud muuhulgas
järgmised väited: „Selleks, et hinnata isiku vastavust C-taseme tervisenõuetele, peab esmalt
tuvastama tervisekahju seose teenistusülesannetega“. „Tervisenõuetele vastavus ja nende seos
teenistusülesannetega on oluline teenistusalaste tagatiste saamisel, kuid tervisenõuete ja
teenistusülesannete omavaheline seos ei mõjuta kuidagi lõplikku seisukohta selle osas, kas
isik vastab tervisenõuetele või mitte.“ Kaebaja leiab, et need väited on vastuolulised.
Vastustaja väidab samaaegselt, et isiku tervise vastavust C-taseme tervisenõutele saab hinnata
ainult juhul, kui tema tervisekahju on tekkinud seoses teenistusülesannete täitmisega, kuid
samas ei oma tervisenõuetele vastavus mingit seost sellega, kas tervisekahju on tekkinud
teenistusülesannete täitmisega või mitte. Need kaks väidet ei saa mõlemad korraga tõesed
olla. Kui isiku terviseseisundit saab C-taseme järgi hinnata üksnes juhul, kui ta on saanud
tervisekahjustuse seoses teenistusülesannete täitmisega, siis on ilmne, et asjas omab tähtsust,
kas tervisekahjustus on tekkinud seoses teenistusülesannete täitmisega.
Tegelikkuses vastab tõele vastustaja esimene väide, mille kohaselt peab esmalt tuvastama
tervisekahju seose teenistusülesannete täitmisega, et hinnata isiku vastavust C-taseme
tervisenõuetele. Selle asjaolu on varasemalt välja toonud ka kaebaja (nt oma kaebuse punktis
13). Asjaolu, kas kaebaja tervisekahju on seotud teenistusülesannete täitmisega või mitte on
hetkel vaidluse all haldusasjas nr 3-21-2796 (vt selle kohta ka kaebaja 17.01.2022 dokumendi
p-d 7 kuni 13). Seetõttu on kaebaja endiselt seisukohal, et siinse vaidluse lahendamise
seisukohalt on oluline see, kas kaebaja tervisekahju tekkis teenistusülesandeid täites või mitte.
See asjaolu selgub siis, kui jõustub otsus haldusasjas nr 3-21-2796.
Kaebaja vastab C-taseme tervisenõuetele. Vastustaja oma 23.09.2022 dokumendis on toonud
välja järgmist: „C taseme tervisenõuetele vastavuse otsuse tegemisel võetakse arvesse isiku
terviseseisundist tulenevate ja teenistusülesannete täitmist takistavate piirangute või
vastunäidustuste puudumist ning hinnatakse vigastatud kaitseväelase võimet täita
teenistusülesandeid konkreetsel ametikohal, lähtudes teenistust korraldava ülema seisukohast,
ametikoha riskianalüüsist ja ametijuhendist“. „Kaitsevägi on selgitanud, et C-taseme nõuetele
vastavust on KAK erandkorras hinnanud ning jõudnud järeldusele, et X. X ei vasta
tegevväelase tervisenõuetele ka juhul, kui tervisekahju oleks tekkinud teenistusülesannete
täitmisel“. Kaebaja nõustub, et C-taseme rakendamise korral tuleb hinnata isiku sobivust
täitma konkreetse ametikohaga seonduvaid ülesandeid. Kaebaja ei nõustu aga vastustaja
väitega, nagu oleks tema terviseseisundit juba hinnatud vastavalt C-tasemele ning leitud, et
kaebaja ei vasta nendele nõuetele. Nagu vastustaja välja tõi, siis tuleb C-taseme rakendamise
korral hinnata seda, kas isik on oma terviseseisundit arvestades võimeline täitma konkreetse
ametikohaga seonduvaid ülesandeid. Kaebaja töökohaks Kaitseväes oli protseduuriõde ning
ametijuhendi (lisa 1) punkti 3 kohaselt olid tema teenistusülesanded järgmised: -
eriarstikeskuses protseduuride teostamine, arsti abistamine vastuvõtul ja protseduuride
tegemisel ning vastavate protseduuride dokumentatsiooni täitmine; - iseseisvalt Kaitseväe
arstliku komisjoni (edaspidi KAK) suunatutega suhtlemine, vajaliku informatsiooni
edastamine, vastava dokumentatsiooni täitmine: - KAK otsuste lõppvormistus ning otsuste
edastamine; - meditsiinilise dokumentatsiooni vormistamine nii elektrooniliselt meditsiini
andmebaasi kui vajadusel paberdokumentatsiooni täitmine; - ülema poolt antud ühekordsete
ülesannete täitmine. Eelnevast nähtub, et kaebaja ülesandeks oli eriarstikeskuses
protseduuride teostamine, dokumentatsiooni täitmine, KAK suunatutega suhtlemine ja KAK
otsustega tegelemine. Tegemist ei ole ülesannetega, mis vajaksid olulisel määral füüsilist
jõudu või relvakäsitlemisoskust. Vastustaja ei ole välja toonud ega põhjendanud, kuidas
takistas kaebaja tervisekahjustus tal eeltoodud ülesannete täitmist. Seetõttu on kaebaja
seisukohal, et vastustaja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Hoolimata oma
tervisekahjustusest oli kaebaja endiselt suuteline täitma neid ülesandeid, mida tema
ametijuhend ette nägi, mistõttu oli tema ametist vabastamine õigusvastane.
Vastustaja väidab, et Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) kohaselt peavad kõik
tegevväelased läbima regulaarselt arstliku läbivaatuse ja tervisenõuetele vastavuse hindamise
arstlikus komisjonis. Kui arstlik komisjon tuvastab, et tegevväelane ei vasta tervisenõuetele,
siis vabastatakse tegevväelane tegevteenistusest rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse
tõttu arstliku komisjoni otsuse alusel. Tegevväelasena teenistusülesande täitmise eelduseks
saab olla vaid vastavus tegevväelase tervisenõuetele, seega ei näe KVTS tegevväelase
vabastamise puhul ülemale ette kaalutlusõigust. Tervisenõuetele on ette nähtud erinevad
tasemed. Täielikult ja koos relvakandmise õigusega vastavad kaitseväelased tervisenõuete
tasemetel A ja B. Lisaks on sätestatud C taseme tervisenõuded, mille eesmärgiks on sotsiaalse
tagatisena võimaldada tegevväelase terviseseisundi hindamisel maksimaalse paindlikkuse
kohaldamist ehk ametikohapõhist ning individuaalset otsustusprotsessi teenistusülesannete
täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelase teenistuses jätkamiseks. Sellest lähtuvalt
püütakse võimaluse korral Kaitseväe poolt pakkuda ka raskete vigastustega isikutele edasise
teenistuse jätkamiseks nende oskustele, võimetele ja kvalifikatsioonile vastavat ametikohta.
Seega selleks, et hinnata isiku vastavust C taseme tervisenõuetele, peab esmalt tuvastama
tervisekahju seose teenistusülesannetega. C taseme tervisenõuetele vastavuse otsuse tegemisel
võetakse arvesse isiku terviseseisundist tulenevate ja teenistusülesannete täitmist takistavate
piirangute või vastunäidustuste puudumist ning hinnatakse vigastatud kaitseväelase võimet
täita teenistusülesandeid konkreetsel ametikohal, lähtudes teenistust korraldava ülema
seisukohast, ametikoha riskianalüüsist ja ametijuhendist.
Kui teenistust korraldav ülem leiab, et konkreetse teenistuja terviseseisund ja ametikoht ei
võimalda edasist teenistusülesannete täitmist, siis arstlik komisjon ei tunnista isikut C-taseme
tervisenõuetele vastavaks ning isikul tekib õigus saada teisi KVTS 11 peatükis ettenähtud
teenistusalaseid tagatisi.
Eelnevast lähtudes ei tähenda ka teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud tervisekahju, et
isik automaatselt vastaks C-taseme tervisenõuetele ja ta saaks jätkata tegevteenistuses. Ka
olukorras, kus tervisekahju on tekkinud teenistusülesannete täitmisega, võib arstliku
komisjoni otsuse tulemusel isik olla mittevastav tegevväelase tervisenõuetele. Tervisenõuetele
vastavus ja nende seos teenistusülesannetega on oluline teenistusalaste tagatiste saamisel, kuid
tervisenõuete ja teenistusülesannete omavaheline seos ei mõjuta kuidagi lõplikku seisukohta
selle osas, kas isik vastab tervisenõuetele või mitte. Kaebaja leiab, et kui vastustaja oleks
korrektselt tuvastanud, et kaebaja tervisekahjustus on seotud teenistusülesannete täitmisega,
siis oleks kaebaja tervisliku seisundi hindamisele tulnud rakendada teisi standardeid, millele
kaebaja vastab. Kaitsevägi on selgitanud, et C-taseme nõuetele vastavust on KAK erandkorras
hinnanud ning jõudnud järeldusele, et X. X ei vasta tegevväelase tervisenõuetele ka juhul, kui
tervisekahju oleks tekkinud teenistusülesannete täitmisel. Kaebaja ei ole nimetanud, milliseid
teisi standardeid ja mille alusel oleks pidanud KAK rakendama. Vastustaja ei nõustu, et
Kaitsevägi on kaebajasse pahatahtlikult suhtunud. KAK on hinnanud erandkorras kaebaja
terviseseisundi vastavust C-tasemele, kuigi selle eeldused ei olnud täidetud. Kaebaja töötas
tervisekeskuses õena. Teenistust korraldav ülem leidis, et kaebaja terviseseisund ei võimalda
tal täita ametijuhendist tulenevaid ülesandeid, mistõttu kaebaja ei vastanud C-taseme
tervisenõuetele ja see omakorda tõi vältimatult kaasa tegevteenistusest vabastamise.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas
esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb
rahuldada.
Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas X. X vastas C-taseme tervisenõuetele
ning kas kaebaja tegevteenistusest vabastamine ja reservi arvamine oli õiguspärane.
Eesti Kaitseväe 19.08.2021 käskkirjaga nr 240P „Tegevteenistusest vabastamine“
vanemveebel X. X vabastati tervisekeskuse eriarstikeskuse õe (60231891) ametikohalt ja
tegevteenistusest alates 06.09.2021 seoses rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavusega ning
arvati reservi alates 07.09.2021.
Sama käskkirja alusel vanemveebel X. Xile hüvitati puhkusetasu 3,35 kasutatud,
kuid välja töötamata puhkusepäeva eest. Lisaks maksti vanemveebel X. Xele hüvitist ühe
kuu keskmise palga ulatuses Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 146 lg 4 alusel.
Vaidlustatud käskkirjas on selle välja andmise alusena viidatud Kaitseväeteenistuse seaduse §
133 p-le 2, § 139 lg 1 p-le 1, lg-le 2, lg-le 3, lg-le 5, § 140 lg 1 p-le 5, lg-le 6, § 141 lg-le 1, §
146 lg 1 p-le 3, lg-le 4, § 214 lg-le 1, lg 2 p-le 2, Vabariigi Valitsuse 21.06.2018 määruse nr
45 ..Kaitseväe põhimäärus" § 5 lg-le 1, § 24 lg 3 p-le 2, Kaitseväe juhataja 28.06.2018
käskkirja nr 140 „Volitused tegevväelaste tegevteenistusse võtmiseks, tegevteenistusest
vabastamiseks, rahuaja ametikohale nimetamiseks ja ametikohalt vabastamiseks" p-le 1 ning
lähtutud on Kaitseväe arstliku komisjoni 03.08.2021 otsusest nr 14942.
Nagu nähtub vaidlusalusest tegevteenistusest vabastamise käskkirja sisust, siis selles
puuduvad tegevteenistusest vabastamise põhjendused, viidatud on vaid rahuaja ametikoha
nõuetele mittevastavusele, samas on lahti kirjutamata, milles see seisneb. Põhjuseks on
toodud „seoses rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavusega“. Põhjendusi ei ole toodud ka
muus menetlusdokumendis (millele tuleb haldusaktis osutada). Kohtu hinnangul pelgalt
õigusnormide loetelust haldusaktis, millega isik vabastatakse tegevteenistusest ja arvatakse
reservi (pöördumatu tagajärg), ei piisa ning see ei asenda tegevteenistusest vabastamise
põhjendamist ega õigusta selle puudumist haldusaktis või muus menetlusdokumendis (millele
tuleb viidata teenistuse vabastamise käskkirjas). Seda enam, et antud juhul oli tegemist
eriarstikeskuse õe/protseduuriõe ametikohalt ning tegevteenistusest vabastamisega ja reservi
arvamisega, mis on lõplik tulemus - isikut ei ole võimalik tegevteenistusse ennistada ka juhul,
kui kohus tunnistab teenistusest vabastamise õigusvastaseks. Praegusel juhul ei ole tegemist
nt isiku teenistusest vabastamisega omal soovil, mida tööandja ei pea teenistusest vabastamise
käskkirjas põhjendama, vaid tööandja initsiatiivil tegevteenistusest vabastamisega ja ühtlasi
reservi arvamisega põhjusel, et kaebaja ei vasta rahuaja ametikohale esitatavatele nõuetele.
Antud juhul peab tööandja siiski põhjendama, milles seisneb rahuaja ametikohale
mittevastavus ning millistele rahuaja ametikoha nõuetele kaebaja enam ei vasta. Kohus
osutab, et vastustaja ei ole neid asjaolusid lahti kirjutanud ei teenistusest vabastamise
käskkirjas ega ka muus menetlusdokumendis.
KVTS § 140 sätestab tegevteenistusest vabastamise alused, mille lg 1 p 5 kohaselt
tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse
korral. Sama paragrahvi lg 6 näeb ette, et tegevväelane loetakse reservis olevaks isikuks
teenistusest vabastamisele järgnevast päevast arvates, kui käesolevas seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
KVTS § 146 lg 1 p 3 sätestab, et tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest rahuaja
ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu arstliku komisjoni otsusel tegevväelase
tervisenõuetele mittevastavuse korral.
Vastustaja on seisukohal, et tegevväelasena teenistusülesande täitmise eelduseks saab olla
vaid vastavus tegevväelase tervisenõuetele, seega ei näe KVTS tegevväelase vabastamise
puhul ülemale ette kaalutlusõigust. Kohus seejuures märgib, et seadus sellisel juhul ei
vabasta tööandjat otsuse põhjendamisest. Antud juhul küsimus ongi selles, kas vaieldavas
käskkirjas on toodud põhjendused või mitte. Kohus on seisukohal, et tegevteenistusest
vabastamise käskkiri ei sisalda põhjendusi (ka kaalutlusõiguse puudumine tuleb haldusaktis
lahti kirjutada).
KVTS § 27 lg 1 p 1 kohaselt arstlik komisjon käesoleva seaduse tähenduses on
Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev iseseisev haldusorgan, mis hindab
kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit. KVTS § 31
lg 1 kohaselt kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi
hindamisel teeb arstlik komisjon ühe järgmistest otsustest: 1) vastab
kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele; 2) ajutiselt ei vasta
kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; 3) ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase või
tegevväelase tervisenõuetele.
Arstlik komisjon otsustas, et X. X ei vasta tegevväelase tervisenõuetele (otsus nr 14942).
Põhjendusi otsus ei kajasta. Kohus sellel pikemalt ei peatu ega anna hinnangut otsuse
õiguspärasusele (s.h kas tervisekahjustus oli seotud teenistusülesannete täitmisega või mitte),
kuna see ei ole käesoleva kaebuse esemeks ning on eraldi vaidlustatud teises kohtumenetluses
(3-21-2796), mida kinnitas ka kaebaja pool.
Vastustaja on käesolevas kohtumenetluses selgitanud, et tervisenõuetele on ette nähtud
erinevad tasemed. Täielikult ja koos relvakandmise õigusega vastavad kaitseväelased
tervisenõuete tasemetele A ja B, millele lisaks on sätestatud ka C-taseme tervisenõuded, mille
eesmärgiks on sotsiaalse tagatisena võimaldada tegevväelase terviseseisundi hindamisel
maksimaalse paindlikkuse kohaldamist ehk ametikohapõhist ning individuaalset
otsustusprotsessi teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelase
teenistuses jätkamiseks. Sellest lähtuvalt püütakse võimaluse korral Kaitseväe poolt pakkuda
ka raskete vigastustega isikutele edasise teenistuse jätkamiseks nende oskustele, võimetele ja
kvalifikatsioonile vastavat ametikohta. Vastustaja selgituse kohaselt selleks, et hinnata isiku
vastavust C-taseme tervisenõuetele, peab esmalt tuvastama tervisekahju seose
teenistusülesannetega. C-taseme tervisenõuetele vastavuse otsuse tegemisel võetakse arvesse
isiku terviseseisundist tulenevate ja teenistusülesannete täitmist takistavate piirangute või
vastunäidustuste puudumist ning hinnatakse vigastatud kaitseväelase võimet täita
teenistusülesandeid konkreetsel ametikohal, lähtudes teenistust korraldava ülema seisukohast,
ametikoha riskianalüüsist ja ametijuhendist. Samuti vastustaja selgitas, et kui teenistust
korraldav ülem leiab, et konkreetse teenistuja terviseseisund ja ametikoht ei võimalda edasist
teenistusülesannete täitmist, siis arstlik komisjon ei tunnista isikut C-taseme tervisenõuetele
vastavaks ning isikul tekib õigus saada teisi KVTS XI peatükis ettenähtud teenistusalaseid
tagatisi. Praegusel juhul arstlik komisjon ei tunnistanud X. Xi C-taseme tervisenõuetele
vastavaks. Kaebaja seevastu leiab, et ta vastab C-taseme tervisenõuetele.
Kaebaja väidab, et tema tervis sai kahjustada teenistusülesandeid täites. Vastustaja ja arstlik
komisjon eitavad seda. Kaebaja arvates peab esmalt tuvastama tervisekahju seose
teenistusülesannete täitmisega, et hinnata isiku vastavust C-taseme tervisenõuetele, ning
asjaolu, kas kaebaja tervisekahju on seotud teenistusülesannete täitmisega või mitte on hetkel
vaidluse all haldusasjas nr 3-21-2796. Kaebaja nõustub, et C-taseme rakendamise korral tuleb
hinnata isiku sobivust täitma konkreetse ametikohaga seonduvaid ülesandeid. Kuid kaebaja ei
nõustu vastustaja väitega, nagu oleks tema terviseseisundit juba hinnatud vastavalt C-tasemele
ning leitud, et kaebaja ei vasta nendele nõuetele. Nagu vastustaja juba ise välja tõi, siis tuleb
C-taseme rakendamise korral hinnata seda, kas isik on oma terviseseisundit arvestades
võimeline täitma konkreetse ametikohaga seonduvaid ülesandeid. Kaebaja selgitab, et tema
töökohaks Kaitseväes oli protseduuriõde ning ametijuhendi (lisa 1) punkti 3 kohaselt olid
tema teenistusülesanded järgmised: - eriarstikeskuses protseduuride teostamine, arsti
abistamine vastuvõtul ja protseduuride tegemisel ning vastavate protseduuride
dokumentatsiooni täitmine; - iseseisvalt Kaitseväe arstliku komisjoni (KAK) suunatutega
suhtlemine, vajaliku informatsiooni edastamine, vastava dokumentatsiooni täitmine: - KAK
otsuste lõppvormistus ning otsuste edastamine; - meditsiinilise dokumentatsiooni
vormistamine nii elektrooniliselt meditsiini andmebaasi kui vajadusel paberdokumentatsiooni
täitmine; - ülema poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine. Eelnevast nähtub, et tegemist
ei ole ülesannetega, mis vajaksid olulisel määral füüsilist jõudu või relvakäsitsemisoskust (s.h
nt kandma rasket militaarvarustust vms, mis eeldab head füüsilist vormi). Kohus nõustub, et
vastustaja ei ole tegevteenistusest vabastamise käskkirjas välja toonud, kuidas takistab
kaebaja
terviseseisund/tervisekahjustus
tema
teenistusülesannete
täitmist
õena/protseduuriõena. Kaebaja kinnitusel oli ta endiselt suuteline täitma neid ülesandeid,
mida tema ametijuhend ette nägi.
Kaitseväe arstliku komisjoni 03.08.2021 otsuses nr 14942, mis oli aluseks X. Xi
tegevteenistusest vabastamisele, on loetletud kaebaja diagnoosid ning ükski
tervisekahjustustest ei ole komisjoni hinnangul seotud teenistusülesannete täitmisega. Kohus
peab seejuures vajalikuks märkida, et eelnevalt on Kaitseväe arstliku komisjoni 07.01.2020
otsusega nr 12234 kaebaja tunnistatud tegevväelase tervisenõuetele vastavaks (diagnoosid
osaliselt kattuvad hilisemas otsuses nr 14942 toodud diagnoosidega) ning komisjon leidis
samuti, et ükski loetletud tervisekahjustustest ei ole seotud teenistusülesannete täitmisega.
Nagu mõlemast kõnealusest arstliku komisjoni otsusest (nr 12234 ja nr 14942) nähtub, siis
komisjoni arvates ükski loetletud tervisekahjustusest ei olnud meditsiiniliselt seotud
teenistusülesannete täitmisega. Sellest võib järeldada, et tervisenõuetele
vastavuse/mittevastavuse tuvastamisel määravaks ei ole asjaolu, kas tervisekahjustus on
seotud teenistusülesannete täitmisega või mitte. Kohus kordab, et arstliku komisjoni otsusel nr
14942 kohus pikemalt ei peatu, kuna see on vaidlustatud teises kohtumenetluses (3-21-2796).
KVTS § 92 lg 3 p 6 kohaselt rahuaja ametikohale võib nimetada tegevväelase, kes vastab
ametikoha tervisenõuetele. X. X oli nimetatud rahuaja ametikohale (eriarstikeskuse õde-
protseduuriõde). Tervisenõuetele vastavuse hindamise 07.01.2020 otsusega nr 12234 hinnati
X. Xi terviseseisund tegevväelase tervisenõuetele vastavaks (loetletud diagnooside hulgas
põhidiagnoosi ei ole välja toodud). Haldusasja materjali hulgas on saatekiri nr 67216, milles
on X. Xi põhidiagnoosiks märgitud G54.0 (xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx), kaasnevaid
diagnoose ei mainita. Saatekirja lõpus on märge, et „Vajab vabastust ÜFT kuni 31.08.2021.a.“
Arstlikku komisjoni suunamise eesmärgiks oli teenistuskõlblikkuse määramine ja erakorralise
arstliku komisjoni läbiviimine seoses töövõimetuslehel viibimisega.
X. X esitas Kaitseväe arstlikule komisjonile 10.06.2021 avalduse tema terviseseisundi
hindamiseks C-taseme tervisenõuetele vastavaks.
TVJ Tervisekeskuse ülem major R. I esitas 15.06.2021 ettepaneku teenistuse lõpetamiseks
eriarstikeskuse õe X. Xiga. Üksuse ülema hinnangul v-vbl X. X ei ole võimeline
sõjaolukorras oma ülesandeid piisava efektiivsusega täitma ja seetõttu ei sobi oma
ametikohale. Major R. I tegi ettepaneku erisust (C-taset) mitte rakendada ja leida X. Xile
teenistuskoht mujal või teenistussuhe lõpetada. Seega olid vastustajal valikuvõimalused.
Kohus märgib, et vastustaja on kohtumenetluses väitnud, et arstlik komisjon on erandkorras
hinnanud kaebaja terviseseisundi vastavust C-tasemele. Samas vastustaja ei täpsusta, millises
menetlusdokumendis seda hinnangut näha võib. Kaebajat komisjoni hinnanguga ei ole
tutvustatud. Samuti vastustaja väidab, et teenistust korraldav ülem leidis, et kaebaja
terviseseisund ei võimalda tal täita ametijuhendist tulenevaid ülesandeid, mistõttu kaebaja ei
vastanud C-taseme tervisenõuetele ja see omakorda tõi vältimatult kaasa tegevteenistusest
vabastamise. Kohus osutab, et üksuse ülema ettepanekus ei viidata ühelegi ametijuhendis
loetletud ülesandele, mida kaebaja terviseseisund ei võimaldanud täita. Toetuse väejuhatuse
eriarstikeskuse õe ametijuhendis (ametikoha nimetus õde- protseduuriõde) on loetletud
konkreetsed ametikoha ülesanded (ametijuhendi punkt 3). Ametikoha eesmärgiks on
eriarstikeskuses protseduuride teostamine, arsti assisteerimine protseduuridel, meditsiiniliste
dokumentide täitmine ja korrashoid, Kaitseväe arstliku komisjoni otsuste lõppvormistus ning
nende edastamine (ametijuhendi punkt 2). Tegevteenistusest vabastamise käskkirjas puuduvad
põhjendused selle kohta, et kaebaja ei vastanud C-taseme tervisenõuetele, seda ei ole
haldusaktis isegi mainitud. Vastustaja ei ole kohtule esitanud ka muud menetlusdokumenti,
kus oleksid sellekohased põhjendused lahti kirjutatud. Tervisekeskuse ülem tegi ettepaneku
erisust (C-taset) mitte rakendada ja leida X. Xile teenistuskoht mujal või teenistussuhe
lõpetada. Kaebaja esitas avalduse, kus ta palus tunnistada oma terviseseisundi C-tasemele
vastavaks. Seega vastustaja pidi otsustama, kas rakendada kaebaja suhtes C-taset või mitte.
Vaidlust ei ole selles, et nii tegevteenistusest vabastamise käskkirjas kui ka arstliku komisjoni
otsuses nr 14942 ega ka muus kohtule esitatud menetlusdokumendis ei ole C-tasemele
vastavuse hinnanguid välja toodud, mida oleks võimalik sisuliselt kontrollida.
Tegevteenistusest vabastamise käskkirjas puuduvad kaalutlused kaebaja suhtes C-taseme
rakendamise võimalikkuse või võimatuse kohta. Tervisekeskuse ülem tegi ka ettepaneku leida
X. Xile teenistuskoht mujal. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud käskkirjast ega
muust menetlusdokumendist ei nähtu, et kaalutud oleks kaebajale muu ametikoha pakkumist
enne tegevteenistussuhte lõpetamise otsustamist.
Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti
andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti (isiku suhtes negatiivse
otsuse) põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis,
millele on haldusaktis viidatud. Kohtu hinnangul kaevatav käskkiri on põhjendamata ning ei
ole sisuliselt kontrollitav, seega õigusvastane. Isiku suhtes tehtud negatiivne otsus peab oma
sisult olema selge ja üheselt arusaadav, eelkõige haldusakti adressaadile, kellele see on
suunatud.
MENETLUSKULUD
HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti
vastustaja kahjuks.
Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt kokku summas
894 eurot (lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga ning riigilõiv 30 eurot). Kaebajat
esindas menetluses Advokaadibüroo EMERALDLEGAL vandeadvokaat Janar Urres. Kohtule
on esitatud kaebajale osutatud õigusteenuse kohta Advokaadibüroo EMERALDLEGAL arved
X. Xile (nr 2100051, nr 21120216, nr 22090017, nr 22090020 kaebaja esindamine haldusasjas
nr 3-21-2457) koos tööde spetsifikatsioonidega. Õigusteenust on esindaja osutatud
tasumääraga 160 eurot tund, millele lisandub käibemaks.
HKMS § 109 lg 6 kohaselt kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud
menetluskulud.
Analüüsides kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu keerukust ja mahtu ning lähtudes
tööde spetsifikatsioonides esitatust, kohus leiab, et osutatud õigusteenus tööde kirjeldustes
näidatud toimingute osas on olnud vajalik ja märgitud ajalises mahus põhjendatud. Ka
vastustaja leiab, et taotletavad menetluskulud on põhjendatud.
Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks kaebajale osutatud õigusteenuse kulude
väljamõistmist summas 864 eurot (koos käibemaksuga), lisaks riigilõiv summas 30 eurot.
Seega menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele kokku summas 894 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/
Elle Kask
Kohtunik