3-22-283/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.11.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-283

Haldusasi

OÜ Nexit kaebus ettekirjutus-hoiatuse täitmisele pööramisele

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Nexit, esindaja Enn Talp

Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Karin Mägi

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12.12.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi vald tegi Viimsi vallas, Laiakülas asuva Männiliiva tee 2 (89001:010:2666) kinnistu

omanikule 05.08.2020 ettekirjutuse (hiljem pikendatud tähtajaga 15.10.2021), mille kohaselt

tuli kinnistu omanikul:

- puhastada kinnistu kõikidest sinna ladustatud ehitus- ja muudest jäätmetest (purustatud

betoonelemendid, rehvid, rehvijäänused) ning utiliseerida need vastavalt jäätmeseaduse

3-22-283

2(9)

nõuetele. Jäätmete utiliseerimise kohta tuleb esitada vallavalitsusele utiliseerimist tõendav

dokument (nõue nr 1);

- eemaldada Viimsi vallale kuuluvalt Männiliiva tee 2 kinnistuga idas külgnevalt

transpordimaalt (tee kaitsevöönd) sinna ladustatud pinnasehunnikud (nõue nr 2);

- likvideerida Männiliiva tee 2 kinnistule ladustatud pinnasehunnikud. Kui on soov need

kinnistule laiali lükata, tuleb koostada vertikaalplaneerimise dokument ning kooskõlastada see

piirinaabritega, kui kinnistu loodusliku maapinna reljeefi tõstetakse naaberkinnistule lähemal

kui 5 m ja üle 0,5 m, võrreldes naaberkinnistuga. Pinnasehunnikutest tuleb välja sorteerida

jäätmed ja need utiliseerida (nõue nr 3).

Ettekirjutuses sisaldus ka hoiatus kokku (2500+640+2500=) 5640 euro suuruse sunniraha osas.

2. Männiliiva tee 2 omanikuna kanti 09.09.2021 kinnistusraamatusse OÜ Nexit.

3. Viimsi vald alustas 04.01.2022 kirjaga/hoiatusega „5.08.2020 Ettekirjutuse-hoiatuse

täitmisele pööramine“ sunniraha rakendamise menetlust, nõudes Männiliiva tee 2 kinnisasja

omanikult 5640 eurot sunniraha ja määrates selle vabatahtliku tasumise ajaks 04.02.2022. Kirjas

sisaldus hoiatus, et sunniraha tähtaegselt tasumata jätmise korral nõutakse see sisse

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kirjas on märgitud, et Viimsi vald korraldas 15.11.2021 Männiliiva tee 2 kinnisasjal

paikvaatluse ning tuvastas, et ettekirjutuse nõuded on määratud tähtpäevadeks täitmata.

Kinnistul ei ole teostatud või alustatud töid, mis võiksid viidata ettekirjutuse p 2 täitmisega

alustamisele. Kinnistul on osaliselt likvideeritud pinnasehunnikud, kuid kinnistul on endiselt

jäätmed (rehvid, tõrvapapp, betoonist elemendid) ja esitatud ei ole jäätmete utiliseerimise

tõendit.

Kirjas on põhjendatud, et 05.08.2020 ettekirjutusest tuleneb ka kinnistu uuele omanikule

kohustus täita ettekirjutuse kolm nõuet. Kohustuse olemasolu ei sõltu sellest, kas kinnistu

omanik on mingil viisil seotud ettekirjutuse andmisega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

29.04.2008 määrus haldusasjas nr 3-08-683, p 14). Kuna Nexit OÜ oli asunud ettekirjutust

täitma ja käis taotlemas vallas lisaaega ettekirjutuse täitmiseks (abivallavanem Margus

Kruusmägi vastuvõtt), oli ta juba enne 15.11.2021 ettekirjutuse sisust teadlik. Lisaks on

ettekirjutus talle 15.11.2021 ka teatavaks tehtud.

Ühtlasi määras Viimsi vald ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja (28.02.2022) ja hoiatas, et

ettekirjutuse nõuete selleks tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse uut sunniraha

(2800+700+2800=) 6300 eurot.

4. Viimsi vald edastas kaebajale 08.06.2022 kirja/hoiatuse „5.08.2020 Ettekirjutuse-hoiatuse

täitmisele pööramine,“ märkides, et 01.06.2022 järelkontrolli paikvaatlusel tuvastati, et

ettekirjutuse nõuded 1 ja 3 on osaliselt täitmata ning kinnistul ei ole alustatud ettekirjutuse

nõude 2 täitmisele viitavaid töid. Osaliselt on likvideeritud pinnasehunnikuid, kuid kinnistul on

endiselt jäätmed (rehvid, tõrvapapp, betoonist elemendid) ja esitatud ei ole jäätmete

utiliseerimise tõendit. Seoses ettekirjutuse nõudega 2 määrati kaebajale vabatahtlikuks 640 euro

suuruse sunniraha tasumise tähtpäevaks 15.06.2022, hoiatades, et kui selleks ajaks ei ole makse

laekunud või nõue täidetud, nõutakse summa sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Ühtlasi määrati ettekirjutuse nõude 2 täitmise uueks tähtajaks 24.06.2022 ja hoiatati

ettekirjutuse nõude mittetähtaegsel täitmisel 800 euro suuruse sunniraha rakendamisega.

Hoiatati, et määratud tähtajaks ettekirjutuse täitmata jätmisel tuleb sunniraha kanda 5 päeva

jooksul ettekirjutuse tähtajast möödumisel Viimsi Vallavalitsuse arvelduskontole, vastasel

juhul nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3-22-283

3(9)

5. OÜ Nexit esitas 03.02.2022 Tallinna Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse

ettekirjutus-hoiatusele ja selle täitmisele pööramisele. Kohus on kaebuse menetlusse võtnud

nõudes keelata Viimsi vallal 05.08.2020 ettekirjutuse-hoiatuse täitmisele pööramine, sh

sissenõudmise toimingute tegemine, seoses Viimsi valla 04.01.2022 ja 08.06.2022

kirja/hoiatusega. Asjas on esialgse õiguskaitse korras keelatud 05.08.2020 ettekirjutuse-

hoiatuse alusel sunniraha rakendamine, sh täitetoimingute tegemine osas, milles see puudutab

ettekirjutuse nõuetega nr 1 ja 3 seotud sunniraha.

6. Kuna vastustaja rakendas 08.06.2022 kirjaga sunniraha 640 eurot ning andis ettekirjutuse

nõude 2 täitmiseks uue tähtaja ja hoiatas uue sunniraha (800 euro) rakendamisega, tegi kohus

kaebajale 06.07.2022 ettepaneku kaebuse muutmiseks ja vastavas osas nõuete täpsustamiseks.

Kohus selgitas, et sunniraha rakendamise toimingute vaidlustamisel on iseenesest kohaseks

nõudeks keelamisnõue sunniraha rakendamise osas. Seega on kaebaja eesmärgi saavutamiseks

ettekirjutuse-hoiatuse nõudeid 1 ja 3 puudutavas osas jätkuvalt kohane juba kohtu menetluses

olev nõue keelata vastustajal 05.08.2020 ettekirjutus-hoiatuse täitmisele pööramine, st

04.01.2022 kirjaga sunniraha rakendamine ning sissenõudmise toimingute tegemine, kuna

kaebaja pole vastavat sunniraha tasunud ja seda pole temalt sisse nõutud. Samas viitas kohus,

et nõude nr 2 osas on vastustaja edastatud teabe kohaselt sissenõudmise toimingutega alustatud.

Kohus selgitas, et alates hetkest, kui kaebaja suhtes tehakse sunniraha sissenõudmise

toiminguid, on tema jaoks vastavas osas muutunud keelamiskaebusest efektiivsemaks

õiguskaitsevahendiks heastamiskaebus – st nõue teha Viimsi vallale ettekirjutus kaebaja poolt

tasutud või temalt sisse nõutud sunniraha tagastamiseks, sest keelamiskaebuse eesmärgi

saavutamine ei oleks enam ettekirjutuse nõuet 2 puudutavas osas võimalik ning seega on

kaebajal võimalik nõuda Viimsi vallale ettekirjutuse tegemist sisse nõutud sunniraha

tagastamiseks ehk toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 5, § 5 lg 1 p 5;

riigivastutuse seaduse § 11 lg 2; HMS § 109). Kui sunniraha sissenõudmisega on kaebajale

kaasnenud muu kahju (nt kohtutäituri tasu), saab ta esitada lisaks hüvitamiskaebuse (HKMS

§ 37 lg 2 p 4).

7. Kaebaja soovib 03.08.2022 menetlusdokumendi kohaselt jätkuvalt, et kohus keelaks

08.06.2022 kirja/hoiatusega teistkordselt sunniraha rakendamise. Kaebaja jääb seega esitatud

keelamisnõude juurde (dtl 270).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. OÜ Nexit 03.02.2022 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuse (täiendused 14.02.2022,

14.06.2022, 03.08.2022) nõudeks on niisiis keelata Viimsi vallal 05.08.2020 ettekirjutuse-

hoiatuse täitmisele pööramine, sh sissenõudmise toimingute tegemine seoses Viimsi valla

04.01.2022 ja 08.06.2022 kirja/hoiatusega. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja ja tema õiguseellased on nõude nr 1 täielikult täitnud. Kaebaja teatas vastustajale

selle nõude täitmisest 03.02.2022 e-kirjaga (dtl 81) tähtaegselt, edastades Viimsi vallale enda

poolt halduskohtule esitatud kaebusele, milles põhjendati ja millele lisati fotod selle kohta, et

territooriumil ei leidu jäätmeid. Seega on vastustaja kohustatud loobuma 05.08.2020

ettekirjutuse-hoiatuse täitmisele pööramisest.

2) Nõue nr 3 ei ole põhjendatud, sest Maa-ameti kitsenduste kaart (dtl 22) tõendab, et

Männiliiva tee 2 asuv kinnistu ei ole elektripaigaldise kaitsevöönd ega muu kaitsevöönd ja

aadressil Laiaküla tee, Laiaküla, Viimsi vald (89001:010:2735) võivad olla sinna ladustatud

pinnasehunnikud.

3) Jäätmed on Männiliiva tee 2 kinnistult täielikult eemaldatud ja utiliseeritud (vt tõend

dtl 25). 17.12.2021 foto (dtl 17) tõendab, et kinnistul ei ole jäätmeid, jäänud on vähene hulk

3-22-283

4(9)

kasvumulda. Teine foto (dtl 19) tõendab, et kinnistu pinnase näol on tegemist kruusapinnasega,

millel ja milles ei ole jäätmeid. Pinnasehunnikud, mille eemaldamist vastustaja nõuab, asuvad

Viimsi valla maal (dtl 18).

4) Fotode tegemisega samal päeval võttis ekspert kinnistult pinnaseproove. Pinnasehunnikud

kujutavad endast kasvumulda ja muud pinnast, mille hoidmine kaebaja omanduses oleval

Männiliiva tee 2 kinnistul on lubatud ja soovitatav. Seda tõendab eksperthinnang, mille kohaselt

tuvastas LEMMA OÜ keskkonnakonsultant Andrus Veskioja 17.12.2021 kinnistu

kohtülevaatusel, et alale on ladustatud tõenäoliselt ümbritsevate elamute ehitusel väljakaevatud

pinnast. Sellest nähtuvalt on pinnasekuhjad osaliselt rohtunud, osaliselt on tegu läbisõelutud

pinnasega, sh mullaga. Kohtülevaatusel ei tuvastatud pinnase reostumise tunnuseid – ala

sademeveelompidel ei tuvastatud õlikilet, pinnases puuduvad visuaalsed ja organoleptilised

reostuse tunnused. Alal paiknevat ehitusobjektidel väljakaevatud ja ladustatud pinnast võib

liigitada ehitus- ja lammutusjäätmeteks koodiga 17 05 04 – kivid ja pinnas. Ringmajanduse

põhimõtetest lähtuvalt on sobilike jäätmete ringlussevõtt eelistatud käitlusviis nende

ladestamisele prügilasse. Prügilasse ei tohi ladestada jäätmeid, mida on võimalik ringlusse võtta

(vt eksperthinnang, dtl 27). Kaebaja on Männiliiva tee 2 kinnistult müünud 720 m3 kasvumulda

(vt 15.10.2021 leping, dtl 20) ja kinnistule on jäänud ainult vähene hulk kasvumulda, mille

hoidmine sellel kinnistul on lubatud.

5) Kaebaja edastas vastustaja 08.06.2022 kirjale/hoiatusele oma vastuväited 13.06.2022,

tuues välja, et halduskohtumenetluse jätkumise tõttu on sunniraha 640 euro vabatahtlikuks

tasumiseks tähtaja andmine enneaegne. Lisaks tõi kaebaja seisukohas välja, et kuna

pinnasehunnid asuvad kõrgepingeliinide all ja nende eemaldamiseks on erinõuded, tuleks nõude

nr 2 täitmise tähtaega pikendada kuni 2022. a oktoobri lõpuni, sest enne seda on tööde tegemine

ohutsoonis töö võimaliku teostaja graafiku tõttu võimatu.

9. Viimsi vald palub 09.06.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata (täiendavad seisukohad

04.10.2022), leides järgmist.

1) Ettekirjutusega määratud sunniraha suurust ei saa enam vaidlustada. Vaidlus saab olla

üksnes ettekirjutusega pandud kohustuse nõuetekohase täitmise üle. Nõue nr 2 on täielikult

täitmata. Kaebaja palus 2022. a mai keskel telefonitsi täitmiseks lisaaega kuni septembrini ilma

sunniraha rakendamiseta. Kuna vastustaja on korduvalt tähtaja pikendamise osas kaebajale ja

tema õiguseellasele vastu tulnud, nõustuti sunniraha mitte rakendama kuni 01.06.2022.

Paikvaatluse aktist (dtl 219 jj) nähtuvalt on kohustus endiselt täitmata – see on jätkuvalt osaliselt

täitmata nõuete nr 1 ja 3 osas ning täielikult täitmata nõude nr 2 osas (vt ka paikvaatluse akti

foto nr 4, dtl 223).

2) Ettekirjutus on kehtiv ja sisaldas hoiatust. Ettekirjutus ei jäänud kaebajale selgusetuks, kuid

kaebaja ei soovi ka kohtule antud selgitustest nähtuvalt seda täita. Sunnivahendi rakendamine

isiku õigusjärglase osas on lubatud. Pinnasekuhjad ei ole ja pole kunagi olnud valla omad.

Ettekirjutuses on õigesti toodud, et nii teel kui ka elektripaigaldisel on kaitsevöönd (dtl 215).

3) Sunniraha maksmise kohustuse tekkimiseks pole vaja vormistada eraldi sunniraha

määramise otsust. Ettekirjutuse täitmise kontroll (järelkontroll) viiakse läbi ja sunniraha

rakendatakse toiminguga. Hoiatuse edastamise, uue tähtaja määramise ja sunniraha

vabatahtlikuks tasumiseks tähtaja määramisega on vastustaja täitnud kohustuse anda

menetlusosalisele

võimalus

arvamuste

ja

vastuväidete

esitamiseks

enne

sellise

menetlustoimingu tegemist, mis võib kahjustada menetlusosalise õigusi. Kaebaja ei edastanud

vastustajale vastuväiteid, pöördudes koheselt kohtusse. Sunniraha rakendamise menetluse

algatamine ja sunniraha nõudest teavitamine ei kahjusta menetlusosalise õigusi. Seega oli

sunniraha rakendamise teade kui menetlustoiming õiguspärane.

3-22-283

5(9)

4) Haldusorgan kontrollis sunnivahendi rakendamise eeldusi ja need olid täidetud. Ei

esinenud olukorda, et kohustus olnuks ebaselge või selle täitmiseks puudunuks objektiivselt

võimalus. Sunniraha suurust ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Kaebaja ei ole esitanud

tõendeid, et äriühingul puuduksid rahalised vahendid summa tasumiseks.

5) Arvestada tuleb ka asjassepuutuvaid huve, eelkõige seda, et kaebemenetluste tõttu on

pikema aja jooksul olnud võimatu nõuda haldusakti täitmist ja haldusmenetlus on muutnud

väheefektiivseks.

6) Sunniraha 640 eurot on rakendatud sunniraha väljanõudmise tulemusena Viimsi

Vallavalitsusele tasutud 25.07.2022. OÜ Nexit on 21.07.2022 tasunud ka sunniraha 800 eurot.

Kui kaebaja ei täida oma kohustusi vastavalt antud lubadustele hiljemalt 31.10.2022, jätkub

sunniraha rakendamine suuremas summas ja vastustaja teeb selle kohta eelnevalt uue hoiatuse.

Sellest nähtuvalt on keelamisnõue asjakohatu.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1 järgi on sunnivahendit lubatud

rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole

hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Mõjuv põhjus ettekirjutuse täitmata jätmiseks võib

olla asjaolu, et ettekirjutusest tulenevad adressaadi kohustused on ebaselged ning sunniraha

rakendamine ei pruugi sellisel juhul olla proportsionaalne (vt RKHKo 08.12.2016, nr 3- 3-1-

62-16, p 14). Sunnivahendit ei ole võimalik õiguspäraselt rakendada ka olukorras, kus isikul

puudub objektiivselt võimalus ettekirjutuse nõuet täita (nt RKHKo 12.04.2022, nr 3-19-2051,

p 10; RKHKo 12.12.2017, nr 3-11-1355, p 50; RKHKm 27.10.2015, nr 3-3-1-31-15, p 18;

Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2020 otsus nr 3-19-1198, p-d 15-16).

11. Seoses kaebuse esemega selgitab kohus esmalt, et kuna 05.08.2020 ettekirjutuse-hoiatuse

tühistamisnõude osas on menetlus kaebuse mittetähtaegsuse tõttu lõpetatud, jäävad

asjassepuutumatutena tähelepanuta kaebuses sisalduvad väited selle ettekirjutuse-hoiatuse

õigusvastasusest. Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest

ning kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest

ettekirjutuse õiguspärasusele. Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas

sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid

proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu. Keelamiskaebuse

menetluses ei saa kaebaja seega praegusel juhul enam esitada vastuväiteid ettekirjutuse-hoiatuse

õiguspärasuse suhtes. Sunniraha rakendamisel peab haldusorgan kontrollima vaid sunnivahendi

rakendamise, mitte ettekirjutuse tegemise eeldusi. Praegusel juhul ei ole 05.08.2020

ettekirjutuse-hoiatuse osas kõne all ühegi seaduses märgitud tühisuse aluse esinemine. Seega

on praeguse vaidluse esemeks üksnes 04.01.2022 ja 08.06.2022 kirjad/hoiatused ja nendega

sunnivahendi rakendamise eelduste olemasolu.

12. Viimsi valla 05.08.2020 ettekirjutuse-hoiatuse tähendus seisneb antud juhul seega üksnes

küsimuses, kuidas pidi ettekirjutuse adressaat mõistma temale pandud kohustust ja kas see

täideti määratud tähtajaks. Asjassepuutumatud on niisiis kaebaja väited, mis seonduvad sellega,

kas ettekirjutuses sisaldunud nõue nr 3 oli põhjendatud või kas kaebajal oli tegelikult õigus oma

kinnistul pinnasehunnikuid ladustada, mh tulenevalt soovist neid vastavalt senisele tegevusele

kasvumullana müüa. Nagu eelnevalt viidatud, tulnuks kaebajal või tema õiguseellasel juhul, kui

nad ettekirjutusega ei nõustunud, ettekirjutus õigeaegselt vaidlustada.

13. Ettekirjutuse-hoiatuse nõueteks on puhastada kinnistu kõikidest sinna ladustatud ehitus- jm

jäätmetest (purustatud betoonelemendid, rehvid, rehvijäänused) ning utiliseerida need vastavalt

3-22-283

6(9)

jäätmeseaduse nõuetele, esitades jäätmete utiliseerimise kohta vallavalitsusele utiliseerimist

tõendava dokumendi (nõue nr 1); eemaldada Männiliiva tee 2 kinnistuga idas külgnevalt

transpordimaalt (tee kaitsevöönd) sinna ladustatud pinnasehunnikud (nõue nr 2) ning

likvideerida Männiliiva tee 2 kinnistule ladustatud pinnasehunnikud, sorteerides neist välja

jäätmed, hiljemalt 15.10.2021 (nõue nr 3). Ettekirjutusest on seega arusaadav, et kaebajal tuleb

kinnistu kõikidest ehitusjäätmetest (purustatud betoonelemendid, rehvid, rehvijäänused)

puhastada ja esitada vallale jäätmete utiliseerimist tõendav dokument ning eemaldada nii

kinnistuga külgnevalt transpordimaalt kui ka kinnistult sinna ladustatud pinnasehunnikud.

Ettekirjutuse nõuded on välja toodud ka vastustaja 04.01.2022 kirjas/hoiatuses ettekirjutuse

täitmisele pööramise kohta ning 08.06.2022 kirjas/hoiatuses ettekirjutuse täitmisele pööramise

kohta. Samuti on vastustaja varasemalt ettekirjutuse osas teadmatust väljendanud kaebajale e-

kirja teel täiendavalt selgitanud, et ettekirjutus on täidetud, kui kõik olemasolevad

pinnasehunnikud on likvideeritud, jäätmed eemaldatud ja kinnistu tasandatud (dtl 87).

05.08.2020 ettekirjutuse-hoiatusega pandud kohustused on kohtu hinnangul selged ja kaebajagi

ei väida, et ta poleks mõistnud, mida nende täitmiseks tuleb teha.

14. Kaebaja on seisukohal, et ettekirjutus on täidetud (täielikult nõude nr 1 osas ja osaliselt

nõude nr 3 osas) või tal puudub kohustus teatud nõudeid täita, eelkõige kuna vastav tegevus on

kaebaja hinnangul lubatud (nõuded nr 2 ja 3). Samuti on kaebaja välja toonud objektiivse

võimatuse nõuet nr 2 täita tulenevalt raskustest pädeva töövõtja leidmisel enne 2022. a oktoobri

lõppu.

15. Kaebaja väidab, et ta on nõude nr 1 täielikult täitnud. Kohtu hinnangul ei tõenda üksnes

kaebaja enda poolt vastustajale esitatud kinnitus nõude täitmise kohta, et ettekirjutusega pandud

kohustus oli täielikult täidetud. Seda ei tõenda ka kirjale lisatud fotod. Fotodel on nähtav vaid

piiratud ala kinnistust. Lisaks on vastustaja esitanud kohtule 09.06.2022 paikvaatluse akti,

millele lisatud fotodelt nähtuvad selgelt kinnistul asuvad jäätmed (sh rehvid ja rehvijäänused),

samuti on fotodel kujutatud kivid ja pinnasekuhjad (dtl 221-223). Kaebaja on kohtule esitanud

10.10.2021 tõendi, mille kohaselt on Aleon Tehnika OÜ ladustanud enda kinnistule kaebaja

poolt Männiliiva tee 2 kinnistult toodud pinnast, kivimeid, betoonsegu (jäätmekood 170504),

kuid kaebajalt nõuti ettekirjutusega kõigi kinnistule ladustatud ehitus- jm jäätmete eemaldamist,

sh purustatud betoonelemendid, rehvid, rehvijäänused, mille utiliseerimist sellelt tõendilt ei

nähtu. Mingeid muid tõendeid jäätmete utiliseerimise kohta ei ole kaebaja esitanud. Seega on

paljasõnaline kaebaja väide, et jäätmed on kinnistult täielikult eemaldatud ja utiliseeritud.

16. Vastustaja esitatud dokumentidest nähtuvalt on vastustaja teostanud paikvaatlusi

kõigepealt 09.11.2021 (dtl 93) ja lisaks 17.12.2021 (dtl 98), tuvastades, et kinnistult ei olnud

likvideeritud ettekirjutuse nõudes 1 märgitud pinnase- ja kivikuhjasid ning prügi vedeles

kinnistul. Vastustaja asus seisukohale, et ettekirjutust oli täidetud minimaalselt (Männiliiva tee

poolt oli pinnasehunnikud likvideeritud, metsa poolt mitte), mööndes siiski, et nõudest 1 on

täidetud ca 50%. 08.06.2022 kirjas/hoiatuses on vastustaja asunud seisukohale, et ettekirjutuse

nõuded 1 ja 3 on osaliselt täitmata (nõue 1 ei ole täidetud korrektselt ja nõue 3 on täidetud

poolikult), sest kuigi kinnistul on osaliselt pinnasehunnikuid likvideeritud, on seal endiselt

jäätmeid (rehvid, tõrvapapp, betoonist elemendid) ja esitatud ei ole jäätmete utiliseerimise

tõendit. Seejuures puudub mõistlik põhjus arvata, et vastustaja esitatud fotodelt nähtuvaid

jäätmeid varasemate paikvaatluste ajal, sh enne 04.01.2022 kirja/hoiatuse edastamist, kinnistul

ei asunud. Eelnevast järeldub kohtu hinnangul, et nõuded nr 1 ja 3 ei olnud enne sunniraha

rakendamist täielikult ega ka olulises osas täidetud.

17. Kaebaja viidatud asjatundja arvamus (dtl 27) ei kinnita samuti nõude nr 3 täitmist ega

sunniraha määramise või rakendamise õigusvastasust. Kaebajale on ettekirjutusest tulenevalt

pandud kohustus mh likvideerida tema kinnistule ladustatud pinnasehunnikud. Seda ei muuda

3-22-283

7(9)

ega mõjuta eksperdi sedastus, et visuaalsel vaatlusel ei tuvastatud pinnase reostumist, sest

ettekirjutuses pandud kohustus seondus just pinnasehunnikute likvideerimisega. Hinnangust

nähtuvalt on ekspert 17.12.2021 teostatud kohtülevaatusel leidnud, et alal asuvad osaliselt

rohtunud ja osaliselt läbi sõelutud ehitusobjektidel välja kaevatud pinnasekuhjad (ehitus- ja

lammutusjäätmed), seega kinnitab ka eksperthinnang pigem seda, et kohtülevaatuse teostamise

ajal oli ettekirjutuse nõue nr 3 jätkuvalt täitmata.

18. Nõude nr 2 täitmise osas puudub kaebaja ja vastustaja vahel vaidlus. Kumbki

menetlusosaline ei väida, et see nõue oleks mingiski osas kaebaja poolt täidetud. Ehkki

vastustajalt ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendust paludes viitas kaebaja asjaolule, et tal ei ole

olnud võimalik leida tööde teostajat enne 2022. a oktoobrit, ei ole kaebaja esitanud selle kohta

mingeid tõendeid. Üksnes kaebaja väite põhjal ei ole usutav, et kaebajal pole sel põhjusel olnud

objektiivselt võimalik kohustust täita, arvestades, et kaebaja on kinnistu omanik juba alates

2021. a sügisest ja varasemalt ta sellist väidet esitanud ei ole.

19. Eelnevast tulenevalt esinesid praegusel juhul ATSS § 8 lg-st 1 tulenevad sunniraha

rakendamise alused.

20. Sunnivahendit võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks ja kuni

ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni (ATSS § 2 lg 2, § 3 lg 2). ATSS § 3 lg 3

kohaselt on ettekirjutusega pandud kohustuse täitmise tagamiseks lubatud kasutada üksnes

sellist sunnivahendit, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma ettekirjutusega

pandud kohustuse. See tähendab, et rakendatav haldussunnivahend ei või olla ülemäära karm,

kuid ei saa olla ka sedavõrd leebe, et poleks enam tõhus. Sunnivahendi rakendamine on

haldusorgani kaalutlusotsus, mille kohtuliku kontrolli ulatus on HKMS § 158 lg 3 kohaselt

piiratud.

21. Kohus märgib siinkohal kõigepealt, et õige ei ole vastustaja seisukoht, justkui ettekirjutuses

(või ka järgevas hoiatuses) märgitud sunniraha suurust ei saaks kohtumenetluses enam

vaidlustada, kui ettekirjutust õigeaegselt ei vaidlustatud. Riigikohus on selgitanud ja seda on ka

vastustaja ise kaebusele esitatud vastuses välja toonud, et haldusorganil ei ole sunniraha

hoiatuse tegemise ajal võimalik ette prognoosida kõiki sunniraha hilisemat rakendamist

mõjutavaid asjaolusid (vt RKHKo 22.04.2015, nr 3-3-1-72-14, p 14). See tähendab, et

ettekirjutuses või hoiatuses määratud sunniraha suurus on haldusorganile siduv üksnes selles

osas, et haldusorgan ei või sunniraha sisse nõuda suuremas summas kui see, mille eest on

adressaati eelnevalt hoiatatud. Samas võib haldusorganil sõltuvalt asjaoludest olla siiski õigus

või ka kohustus nõuda sunniraha sisse hoiatuses määratust väiksemas summas.

22. Kohus on asja menetluses varasemalt väljendanud seisukohta, et olukorras, kus Viimsi vald

on möönnud, et vähemalt osaliselt olid nõuded täidetud ning kaebaja esitatud tõendid andsid

aluse eeldada, et enne 04.01.2022 oli kinnistut võrreldes 15.11.2021 olukorraga korrastama

asutud, võib tõusetuda küsimus sunniraha tervikuna rakendamise proportsionaalsusest.

Hinnates asjas esitatud tõendeid kogumis, ei teki kohtul siiski kahtlusi sunniraha

proportsionaalsuse osas. Sunnivahend peab olema piisavalt mõjus, et isikut kohustuse täitmisele

kallutada ja sunniraha ei pea adressaadi jaoks seega olema hõlpsasti tasutav.

23. Sunniraha proportsionaalsuse hindamisel võib arvesse võtta ettekirjutuse olulisust,

rikkumise asjaolusid ja isiku majanduslikku seisundit (RKHKo 22.04.2015, nr 3-3-1-72-14, p

27).

24. Praegusel juhul nähtub 04.01.2022 kirjast/hoiatusest, et vastustaja on sunniraha

esmakordsel rakendamisel arvestanud, et korrektselt ei ole täidetud ettekirjutuse nõue 1, üldse

ei ole täidetud ettekirjutuse nõue 2 ja poolikult on täidetud ettekirjutuse nõue 3, samuti on

3-22-283

8(9)

vastustaja arvesse võtnud, et 05.08.2020 ettekirjutusest tulenevad kohustused on üle läinud

kinnistu uuele omanikule. Sel alusel on vastustaja otsustanud rakendada sunniraha täies ulatuses

(5640 euro ulatuses) sissenõudmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras juhul, kui

04.02.2022 ei ole ettekirjutus täidetud või sunniraha vastustaja arveldusarvele tasutud. Sama

kirjaga on vastustaja hoiatanud ka uue sunnirahaga ja määranud ettekirjutuse täitmiseks uue

tähtaja (28.02.2022). Samas ei nähtu asja materjalidest, et sel alusel oleks enne 08.06.2022 kirja

mingeid toiminguid, sh sissenõudmise toiminguid tehtud. Seega ehkki vastustaja teavitas

kaebajat juba 04.01.2022 kirjas, et on kaebaja vastu alustanud sunniraha rakendamise menetlust

ja et sunniraha tasumata jätmise korral hiljemalt 04.02.2022 pöördub vastustaja raha

sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ei ole vastustaja selle kirja alusel kohtutäituri poole

pöördunud mitte ühegi ettekirjutuses sisaldunud nõude osas.

25. Vastustaja vastusest ja asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja korduvalt pikendanud

ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaegu. Esmalt pikendati tähtaega kinnistu eelmise omaniku

taotlusel kuni 15.10.2021, seejärel on nõude nr 2 osas 2022. a mai keskel telefonivestluses

lubatud sunniraha mitte rakendada kuni 01.06.2022 (dtl 212). Järgnevalt ongi vastustaja

08.06.2022 kirjaga andnud nõudega nr 2 seonduva 640 euro suuruse sunniraha vabatahtliku

tasumise uueks tähtajaks 15.06.2022 ehk pikendanud vastavas osas eelmise, 04.01.2022 kirjaga

määratud tähtaega. 08.06.2022 kirjas on arvestatud, et nõuded on jätkuvalt samavõrra täitmata

kui 04.01.2022 kirjast nähtuvalt, kuid kuna nõuete 1 ja 3 osas on sissenõudmine esialgse

õiguskaitse korras peatatud, rakendatakse selle kirjaga sunniraha üksnes nõude nr 2 osas. Selles

osas määrati ka uus täitmise tähtpäev (24.06.2022) ja hoiatati uue 800 euro suuruse sunnirahaga,

tuues välja, et kui selleks kuupäevaks pole ettekirjutus täidetud, tuleb sunniraha kanda 5

tööpäeva jooksul vastustaja arveldusarvele. Vastustaja kinnitusel on praeguseks tasutud nii 640

eurot kui ka 800 eurot sunniraha. Vastustaja selgitustest nähtuvalt on kaebaja uuesti taotlenud

tähtaja pikendamist ilma täiendava sunniraha rakendamiseta kuni 31.10.2022 ja vastustaja

vastuse kohaselt kavatseb vastustaja jätkata sunniraha rakendamist juhul, kui kaebaja vastavalt

kokkuleppele oma kohustusi hiljemalt 31.10.2022 ei täida.

26. Vastustaja on kaebusele vastates põhjendanud, et kaebaja ei soovi ettekirjutust täita, ja välja

toonud, et kaebaja õiguste kõrval tuleb samaväärselt arvestada ka avalike huvide ja kolmandate

isikute õigustega, kuna olukord kinnistul ja pahatahtlik ettekirjutuse täitmisest kõrvalehoidmine

on toimunud varsti juba kaks aastat. 04.10.2022 vastuses on vastustaja põhjendanud, et ei

tuvastanud sunniraha rakendamisel ja proportsionaalsust hinnates sunnivahendi rakendamise

ühegi eelduse puudumist – vastustaja toob eraldi välja, et sunniraha suurust ei saa pidada

ebaproportsionaalseks, sest ehkki võimaluse piires tuleb ettekirjutuse adressaadi majanduslikku

seisu arvestada, ei ole kaebaja esitanud tõendeid, et tal puuduksid rahalised vahendid sunniraha

tasumiseks ja kaebaja on lisaks vabatahtlikult tasunud ka 800 euro suuruse sunniraha. Ka kohtu

arvates ei ole rikkumise asjaolusid arvestades alust kahelda sunniraha tervikuna rakendamise

proportsionaalsuses. 04.01.2022 kirja/hoiatuse saamise ajaks oli kaebaja kinnistu omanikuks

olnud ja ettekirjutus tema kui eriõigusjärglase suhtes kehtinud juba 4 kuud. Vastustaja on

novembris 2021. a küsinud kaebajalt, milliseks kuupäevaks kavatsetakse ettekirjutus täita (nt

dtl 93), ja täiendavalt selgitanud, millised tegevused on ettekirjutuse täitmiseks nõutavad (nt dtl

92). Ainuüksi kaebaja kinnistu omanikuks olemise ajal on ettekirjutuse täitmine ja kinnistu

heakorrastamine viibinud juba aasta, ettekirjutuse tegemisest alates üle kahe aasta. Kaebaja on

alates kinnistu omanikuks saamisest vastustanud ettekirjutuse kehtivust enda suhtes, astumata

seejuures olulisi samme kohustuste täitma asumiseks kinnistu heakorrastamisel ning esitades

hiljem paljasõnalisi väiteid osade kohustuste täitmise võimatusest. Kaebaja on kaebuse

esitamisel jätnud mulje, et ta on asunud kinnistut korrastama, ent vastustaja esitatud fotodelt

nähtuvalt asuvad kinnistul endiselt jäätmed ja pinnasehunnikud. Kaebaja ei ole ka põhistanud

ega tõendanud, et sunniraha rakendamine kahjustaks tema majandustegevust olulisel määral.

3-22-283

9(9)

On usutav, et vastustaja ei ole jätnud sisulise tähelepanuta sunniraha proportsionaalsust

mõjutada võivaid tegureid (ettekirjutuse olulisus, rikkumise asjaolud ja isiku majanduslik

seisund – vt RKHKo 22.04.2015, nr 3-3-1-72-14, p 27), ehkki neid pole sunniraha rakendamise

kirjades eraldi selgesõnu põhjendatud. Seejuures ei ole praegusel juhul tegu ka sunniraha

rakendamisega seaduses sätestatud ülempiiri lähedases summas.

27. Eelnevast tulenevalt ja arvestades, et sunniraha rakendamisel ei ilmnenud vastustajale

selliseid asjaolusid, mis võinuks tingida hoiatuses määratud suuruses sunniraha rakendamise

ebaproportsionaalsuse, ei ole kõnealuses olukorras alust pidada rakendatud sunniraha

ülemääraseks.

28. Ülaltoodut kokku võttes olid vaidluse all olevad toimingud – 04.01.2022 kirja/hoiatusega

„5.08.2020 Ettekirjutuse-hoiatuse täitmisele pööramine“ sunniraha rakendamise menetluse

alustamine ja 08.06.2022 kirja/hoiatusega „5.08.2020 Ettekirjutuse-hoiatuse täitmisele

pööramine“ sunniraha rakendamise menetluse alustamine – kokkuvõttes õiguspärased ning

nende alusel sunniraha rakendamine ja võimalik sissenõudmine ei riku kaebaja õigusi. Seetõttu

jääb kaebus rahuldamata.

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

tegi otsuse kaebaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kaebaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)