2-21-17262/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2022. a, Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-17262

Tsiviilasi

M. V. (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised

Võlgnik: M. V. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx)

Pankrotihaldur: Peep Lillemäe (Lillemäe Õigusbüroo OÜ,

asukoht

Vesivärava

36-13,

10126

Tallinn;

e-post

peep.lillemae@haldur.just.ee; telefon 5656 7676)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M. V. (pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuanne.

2. Tunnustatud nõuded, mille osas võlausaldajatel on raha saamata:

2.1. PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõuded:

Võlausaldaja (registri- või isikukood)

Rahuldamata jäänud

nõude summa (euro)

X AS (XXX)

2843,61

X OÜ (xxx)

2593,07

X AS (xxx)

2362,71

X OÜ (xxx)

2307,50

X (xxx)

1597,28

X OÜ (xxx)

1501,49

X AS (xxx)

1363,19

X OÜ (xxx)

896,86

AS X (xxx)

831,08

AS X (xxx)

398,42

X OÜ (endine nimi X OÜ, xxx)

298,38

Kokku

16993,59

Vastuväiteid nõuetele pole esitatud.

3. Määrata pankrotihaldur Peep Lillemäe halduri tasuks 1315,17 eurot ja mõista M. V.

(pankrotis) välja pankrotihalduri tasu Peep Lillemäe kasuks 1315,17 eurot.

4. Jätta kinnitamata M. V. (pankrotis) pankrotimenetluse kulud summas 300 eurot.

5. Lõpetada M. V. (pankrotis) pankrotimenetlus ja vabastada Peep Lillemäe pankrotihalduri

kohustustest.

6. Algatada M. V. (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta

usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

7. Kohustada võlgnikku M. V.t (pankrotis) esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva

määruse kuupäevast usaldusisiku aruande, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma

kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud

väljamaksete kohta. Vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele tuleb

võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.

8. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

9. Kohtumäärus saata võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest. Pankrotihaldur võib esitada tasu puudutavas osas määruse

peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu 15.12.2021 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks

on kohtu poolt määratud Peep Lillemäe. 08.04.2022 kohtumäärusega kinnitati võlausaldajate

nimekiri, mis on 26.04.2022 jõustunud. Pankrotihaldur esitas 25.09.2022 lõpparuande kohtule

kinnitamiseks. Lõpparuande kohaselt võlgnikul kinnisvara ja registrivara/vallasvara puudub.

AS X arvelduskontol on 23.09.2022 seisuga 5849,14 eurot. Pangaarvele laekusid

pankrotiperioodil 15.12.2021 – 23.09.2022 X AS-i töötasu, Eesti Töötukassa toetused,

Maksu- ja Tolliameti tulumaksutagastus Fidek 21 ja Pensionikeskuse kompensatsioonimakse.

Vastavalt seadusele on M. V.l iga kuu õigus kasutada 654 eurot, millise summa ulatuses jääb

pangakontole deposiit ka pärast võlausaldajatele jaotiste alusel toimuvaid makseid ning

pankrotimenetlusega seotud väljamakseid. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest

tulenevad nõuded, võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõue ja

massikohustused puuduvad. II rahuldamisjärgus kuulub jaotamisele 3883,97 eurot.

Pandiesemed ja müümata pankrotivara puudub. Teiste isikute valduses oleva võlgniku vara

kohta puuduvad andmed ning samuti puuduvad alused teistele isikutele nõuete esitamiseks.

Pankrotimenetluses hagisid ei esitanud ja edaspidi ei kavatse haldur hagisid ka esitada.

Võlgnik sattus ületamatutesse makseraskustesse e. alalisse maksejõuetusse erinevatelt

pankadelt ja laenufirmadelt tarbimis- ja kiirlaenude võtmise tõttu. Süveneva ajukasvaja

tagajärjel tekkis M. V.l kahjuks hasartmängusõltuvus. Maksu- ja Tolliameti kaudu seadis ta

endale

hasartmängude

mängimise

piirangu

õnnemängudele,

spordiennustustele

ja

klassikalisele loteriile. M. V. on puuduva töövõimega ning vaid oma sissetulekust ja

töövõimetoetusest ei suuda kõiki võlgnevusi tasuda, olles seega püsivalt maksejõuetu.

Puuduvad tõendid, et võlgniku maksejõuetuse põhjusteks oleks olnud kuriteo tunnustega teod

või muud analoogilised asjaolud. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu PankrS § 22

lg 5 mõttes. Haldur palub kinnitada lõpparuanne, algatada M. V. (pankrotis) suhtes võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi, vabastada haldur, kinnitada halduritasuks 1315,17 eurot

ja pankrotimenetluse kulud 300 eurot.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja

pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja

möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus

lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS §

163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest

jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu.

Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise

võimaluse kohta avaldatud 23.09.2022 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te

2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et

pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6

kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 162 lg 3

mõttes. Tulenevalt eeltoodust kuulub võlgniku pankrotimenetlus lõpetamisele seoses

lõpparuande kinnitamisega.

Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud

nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse

lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri võlgniku

pankrotihalduri kohustustest.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu

haldur tegutseb. PankS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse,

välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana

ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule

käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning

büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 2 kohaselt

arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu

tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

PankS § 65 1 lg 1 sätestab, et halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot

on 24% pankrotivarast, mis moodustab 1315,17 eurot (5479,88 eurost 24%). Kohus tutvunud

tsiviilasja materjalidega, leiab, et halduri taotletav tasu suurus on mõistlik, põhjendatud ning

kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lõikele 1.

Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri tasuks kokku 1315,17 eurot.

PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda nende vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Selleks esitab haldur iga kuue kuu möödudes alates pankroti

väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste

kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning

täiendavate andmete esitamist. Kohus kontrollib halduri kohustuste täitmiseks tehtud

kulutuste vajalikkust, põhjendatust ja kooskõla kalkulatsiooniga ning kinnitab halduri

taotlusel

vajalike

ja

põhjendatud

kulutuste

suuruse

üks

kord

aastas

pankroti

väljakuulutamisest arvates määrusega. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste

hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud.

Pankrotihalduri selgituste kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks bürookulud, erinevad

tugiteenused, tehniliste vahendite kasutamine (arvuti, printer, telefon, koopiamasin),

kontoritarbed, interneti kasutamine ja transpordikulud. Alates 01.02.2021 seaduse

muudatusest tuleneb, et haldurile määratav tasu peab katma ka halduri üldkulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 65 lg 1). Halduri poolt

nimetatud kulud on kulud, mida peab katma halduri tasu. Kuivõrd haldur ei ole esile toonud

kulusid, mida halduri tasu ei kata, siis jätab kohus kulude kinnitamise taotluse rahuldamata.

PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse

kompromissiga,

tasutakse

pankrotimenetluse

kulud

pankrotivarast.

Pankrotihalduri tasu kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist

esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise

avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 170 lg 1

kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3

nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Võlgnik esitas

avalduse koos pankrotiavaldusega. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171

lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega

haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS §

173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel,

eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja

kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku

määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib

kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks

asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatult liigseid kulutusi,

mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja

kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Menetluse kestel on võlgnik kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2

kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud

tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib

asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik

usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS §

172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja

need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja

maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab

muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik

täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus

kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama käesoleva määruse resolutsioonis

märgitud ajaks usaldusisiku aruande. Vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele

tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.

Võlgnik peab olema kohustustest vabastamise menetluses kättesaadav ja kui võlgnik muudab

oma kontaktandmeid, siis tuleb sellest kohtule teada anda. Kui menetluse käigus ei õnnestu

kohtul võlgnikku kätte saada (kui ei ole teatanud kontaktandmete muutmisest või võlgnik lihtsalt

ei reageeri), siis võib see kokkuvõttes viia menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamata

jätmiseni.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1933 lõige 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik

on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus

otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/