Legislator Case Law & Legislation
2-20-14303/116 AI generated

2-20-14303/116 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-14303/116
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-20-14303/116 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
insufficiently substantiated grievance insufficient substantiation of appeal delayed notice of claim unsubstantiated civil claims hardship clause refusal of applicant
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-14303 Kohtuasi KRISKE OÜ hagi VIILHALL OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.10.2022 otsus Kaebuse esitaja ja liik KRISKE OÜ 08.11.2022 apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja: KRISKE OÜ (registrikood 11399086), lepinguline esindaja Reet Vokk Kostja: VIILHALL OÜ (registrikood 12751545), lepinguline esindaja Erki Casar Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta KRISKE OÜ 08.11.2022 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 07.10.2022 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata. 2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud KRISKE OÜ kanda. VIILHALL OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-20-14303 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus jättis 07.10.2022 otsusega rahuldamata KRISKE OÜ (hageja) hagi VIILHALL OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. 2. Hageja sai maakohtu otsuse kätte 07.10.2022 ja esitas 08.11.2022 apellatsioonkaebuse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuivõrd see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 62 lg 1 alusel kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus ning tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, siis saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval (TsÜS § 136 lg 6). TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumisel kell 24.00. Ka TsMS § 62 lg 2 esimese lause kohaselt võib üldjuhul menetlustoimingut teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Nendest sätetest tulenevalt peab menetlusdokument jõudma kohtusse kohtu määratud tähtpäeva jooksul, st kuni kella 24.00-ni (vt Riigikohtu 16.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 12, ning Riigikohtu üldkogu 21.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 56). 5. Kohtute infosüsteemi kohaselt sai hageja lepinguline esindaja vaidlustatud otsuse avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu kätte 07.10.2022. Seega hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema 08.10.2022 ja lõppes 07.11.2022 kell 24.00. 6. Kohtute infosüsteemis on hageja apellatsioonkaebus registreeritud kuupäevaga 08.11.2022. Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on kohtu meiliserverisse saabunud 08.11.2022 kell 00.01 hageja lepingulise esindaja e-kiri apellatsioonkaebuse esitamise kohta (manuses esitatav apellatsioonkaebus puudub). Kell 0.05 esitatud e-kirja manusesse on hageja lepinguline esindaja lisanud ka esitatava apellatsioonkaebuse, mis on allkirjastamata. 7. TsMS § 336 lg 2 esimese lause järgi loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi, st e-kiri peab menetlustähtaja kestel jõudma kohtuni ja saatmise aeg ei ole oluline (Riigikohtu 16.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 13). Apellatsioonkaebus pidi TsMS § 62 lg 2 esimese lause alusel ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt 07.11.2022 kell 24.00. Hageja esitas apellatsioonkaebuse kohtule 08.11.2022, seega hilinenult. 8. Ringkonnakohus märgib ka, et saates tähtaja viimasel minutil apellatsioonkaebuse, võtab kaebuse esitaja ise riski, et apellatsioonkaebus ei ole TsMS § 336 lg 2 mõttes esitatud tähtaegselt (Riigikohtu 31.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-10, p 11). 9. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam

2-20-14303 3 menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Apellant ei ole ringkonnakohtule tähtaja ennistamise taotlust esitanud. 10. Kuivõrd apellant on esitanud apellatsioonkaebuse pärast seaduses sätestatud tähtaega ning ei ole taotlenud ka tähtaja ennistamist, tuleb TsMS § 637 lg 1 p 2 ja § 638 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. 11. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud. 12. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuivõrd kostjal ei saanud apellatsioonimenetluses väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 13. Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (hageja on tasunud 2100 eurot). 14. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt