1-17-8498/273 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-8498

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-8498 (11930000661) Kohtukoosseis Sten Lind,

Pavel Gontšarov ja Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14. detsembri 2021 määrus, millega lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel Sven Soesoni suhtes alustatud kriminaalmenetlus KarS § 3891 -te lg

2 ja 3 – § 22 lg 3 järgi aegumistähtaja möödumise tõttu ning

KarS § 255 lg 1 järgi mõistliku menetlusaja möödumise tõttu ning jätkati kriminaalmenetlust KarS

§ 201 lg 1 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Sven Soeson (ik 37606174717) ja tema kaitsja Alar Salu

, määruskaebused RESOLUTSIOON J Harju Maakohtu 14. detsembri 2021 sisuliselt muutmata, kuid te

ätta määrus ha täpsustus, mille kohaselt tuleb Sven Soesoni kasuks välja mõistetud õigusabikulude hüvitis tasuda Tasakaal Invest OÜ arveldusarvele nr EE777700771001548450 LHV Pangas. Määruskaebused rahuldada osaliselt.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebus e advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

1-17-8498

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Sven Soesonile oli esitatud süüdistus KarS § 3891 -te 2 ja 3

lg

– 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta aitas kaasa maksuhaldurile teadvalt X OÜ valeandmeid sisaldavate 2012. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi käibedeklaratsioonide esitamisele, mille tõttu jäi deklareerimata 20% maksustatavat käivet summas 4 125 059,48 eurot, ning tasumata käibemaksu 825 011,9 eurot. Samuti süüdistati S. Soesonit KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt kuulus ta varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegelikku ühendusse, mis tegutses 2011. aasta juulist kuni vähemalt 2012. aasta märtsi lõpuni ning mille tegevus oli suunatud KarS § 3891 ude toimepanemisele. lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuriteg Kriminaalasi saabus Harju Maakohtusse 8. juunil 2015 üldmenetluses kohtunik Aime Ivansoni menetlusse 10. juunil 2015. Esialgsest süüdistusaktist nähtuvalt oli kriminaalasjas kaheksa süüdistatavat. Harju Maakohus andis 26. augusti 2015

S. Soesoni koos teiste vatega määrusega süüdistata kohtu alla. Istungiajad jaanuarist 2016 kuni 27. aprillini 2016 määrati alates 11. iga nädala esmaspäevast kolmapäevani.

18. jaanuaril 2016 eraldas Harju Maakohus süüdistatava JS osas materjalid eraldi menetluseks.

19. jaanuaril maakohus suhtes. 8. veebruaril 2016 2016 lõpetas menetluse süüdistatava RP eraldas maakohus , MK KL ja

AS süüdistuse materjalid eraldi menetluseks.

S. Soesoni, ja

AB KT suhtes jätkus menetlus üldmenetluses. Kohtuistungid toimusid järjepidevalt 12. jaanuarist 2016 kuni 5. septembrini 2016. Viimasele istungile ei ilmunud S. Soeson seoses haigestumisega. Uu istungiajad ed määrati 11. novembrile, 2., 5. ja 9. detsembrile 2016.

20. septembril 2016 vahistati S. Soeson Poola Vabariigis.

11. oktoobril 2016 toimus korraldav istung otsustamaks edasise menetlemise üle.

14. oktoobril 2016 tegi kohus järelepärimise Justiitsministeeriumile selgitamaks välja

, millised võimalused on Poolas vahi all viibiva S. Soesoni Eestisse toimetamiseks ja menetluse jätkamiseks.

11. novembril 2016 istungil otsustas kohus teha Poola Vabariigile et uurida, kas päringu, S. videokonverentsi vahendusel. Soesoni osavõtt kohtuistungist on võimalik Õigusabitaotlus saadeti Justiitsministeeriumi kaudu Poola Vabariigi pädevale õigusasutusele 15. novembril 2016.

9. detsembriks 2016 planeeritud istung lükati edasi, kuna Poola Vabariigist ei olnud vastust saabunud.

6. jaanuaril 2017 ei toimunud istungit k ohtuniku haigestumise tõttu.

11. jaanuaril 2017 andis kohus istungil teada, et S. Soesoni suhtes pikendati Poolas vahistamist kuni 20. märtsini Süüdistatava kaitsja Gennadi Kull toetas kohtu ja prokuröri 2017. AB seisukohta mitte veel eraldada S. Soesoni kriminaalasja materjale eraldi menetluseks. Süüdistatava kaitsja Jaanus Tehver palus uurida Eurojusti kaudu võimalust S KT . Soesoni

1-17-8498

Eestisse toimetamiseks. Järgmisteks istungiaegadeks määras kohus 17., 18.

19. aprilli ning ja vaidluste päevaks 5. mai 2017.

8. veebruaril 2017 sai Harju Maakohus Poola Vabariigi Peaprokuratuurist vastuse 15. novembri 2016 õigusabitaotlusele.

17. veebruari . 2017 istungil vaadati läbi prokuröri taotlus S Soesoni vahistamiseks põhjusel, et Euroopa vahistamismääruse alusel saaks S. Soesoni toimetada Eestisse kriminaalmenetluse jätkamiseks. 1. l märtsi 2017 otsustas Harju Maakohus kohaldada väljaspool Eesti Vabariiki viibiva

S. Soesoni suhtes vahistami ning andis 6.

st märtsil 2017 välja Euroopa vahistamismääruse.

17. aprilli 2017 istungil selgitas prokurör, et S. Soesoni suhtes menetletakse väljaandmistaotlust. Paralleelselt peeti S. Soesoni ja tema kaitsja initsiatiivil kokkuleppemenetluse läbirääkimisi.

19. aprilli . Soesoniga ei ole 2017 istung lükati edasi, kuna S olnud võimalik saada Skype’i vahendusel

ühendust.

25. aprillil 2017 saabus Poolast vastus S. Soesoni ajutise loovutamise kohta. Poznani Ringkonnakohus tegi 29. märtsil 2017 määruse S. Soesoni loovutamise kohta Eesti Vabariigile, kuid lükkas loovutamise edasi kuni Poolas kohtumenetluse lõpuleviimiseni ja katseajata vabaduskaotusliku karistuse mõistmise puhul kuni selle karistuse lõppemiseni.

5. mail 2017 tehnilise lahenduse abil toimunud istungil teatas S. Soeson, et soovib asja arutamist kokkuleppemenetluses. Harju Maakohus eraldas sama kuupäeva määrusega

S. Soesoni kriminaalasjamaterjalid eraldi menetluseks. Prokuröri ettepanekul lükati asja arutamine edasi kuni S. etamiseni. kaitsja taotles Soesoni kokkuleppemenetluse lõp AB täiendavalt üle kuulata t Seoses kohtuniku hõivatuse tõttu unnistajana . MK

teiste menetlustega juunis, puhkusega juulis ja teadmatusega, millal arutab teine kohtunik kokkuleppemenetluses S. aegadeks 7., 11., 14. ja 18. august 2017. Soesoni kriminaalasja, määrati istungi

7. augusti 2017 määrusega ühendas Harju Maakohus S. Soesoni kriminaalmenetluse materjalid taas ühiseks menetluseks AB KT ja kriminaalasjaga, kuna Harju Maakohus tagastas 28. juuni 2017 määrusega 4450 ühendamiseks kriminaalasjaga nr 1 kriminaalas nr 1-17- ja -15-4671 kriminaalasja arutamiseks üldmenetluse korras. Määrusest nähtuvalt loobus prokurör 28. juuni 2017 kohtuistungil S.

Soesoniga sõlmitud kokkuleppest.

7. augusti 2017 istungil selgitas . S

prokurör, et S oesoniga ei õnnestunud kokkulepet kinnitada ning et Poola on lubanud S. Soesoni

loovutamist lühiajaliselt septembrikuus. Kohus määras uuteks istungiaegadeks 11., 22., 25. 29. septembri ning 2. oktoobri 2017. ja

8. septembril 2017 edastati kohtule Poola Vabariigi Poznani kohtu vastus S. Soesoni ajutise loovutamise võimatuse kohta taotletud perioodil.

11. septembril 2017 eraldas Harju Maakohus uuesti S. Soesoni kriminaalasja materjalid eraldi menetluseks.

11. ja 22. septembril 2017 jätkas kohus menetlust AB ja KT suhtes. Maakohus tegi nende suhtes otsuse 16. jaanuaril 2018.

1-17-8498

20. novembri 2018 korraldaval istungil otsustati teha päring Poola selgitamaks välja, Vabariiki kui kaugel on S. Soesoni suhtes Poolas menetlev kriminaalasi. Kohtuistungite toimumine lükati määramata ajaks kuupäeval tehtud päringus küsiti Soeson on jätkuvalt edasi. Samal

, kas S. Poolas vahistatud, kas on võimalik tema loovutamine 6. märtsil

2017 koostatud Euroopa vahistamismääruse alusel ola nõus ning paluti teavitada ajast, millal on Po

S. Soesoni ajutiseks loovutamiseks. 12. 2019 saabus Poolast vastus, mille kohaselt on S. märtsil Soeson jätkuvalt Poolas kinni peetud, tema suhtes kahte kriminaalmenetlust

viiakse läbi

– ühte menetleb Poznani Riigiprokuratuur ja teist Varssavi Piirkonnaprokuratuur. 27. veebruaril 2019 o Poznani li riigiprokuratuur esitanud S. Soesonile süüdistuse. Küsimusele, millal on Poola nõus S. Soesoni ajutiselt loovutama, ei vastatud.

10. mail 2019 tegi kohus Poolale uue , milles palus teavitada, kas S. Soesoni ajutine päringu loovutamine 6. 2017 on võimalik märtsi Euroopa vahistamismääruse alusel või on vaja koostada uus. Samuti Soesoni ajutiselt loovutama. küsiti, millal on Poola nõus S.

15. oktoobril 2019 saabus Harju Maakohtusse kriminaalasi S. Soesoni süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi.

1. novembril 2019 anti S. Soeson kohtu alla kriminaalasjas nr 1-19-8176.

20. novembril nr 1-17-8498 ja nr 1-19- 2019 ühendati kriminaalasjad 8176 ühiseks menetlemiseks.

20. jaanuaril 2020 saadeti abipalve Eurojusti Eesti esindajale selgitamaks välja, kas ja millal on nõus Poola S. Soesoni ajutiselt loovutama. Seoses sellega, et S. Soesoni suhtes on kohtu menetluses ka süüdistus KarS § 201 lg 1 järgi, koostas kohus 20. jaanuaril 2020 S. Soesoni ajutiseks loovutamiseks uue Euroopa vahistamismääruse. märtsil 2. 2020 saabus vastus, et Poznani ringkonnakohus on juba 2017. aastal teinud tud. otsustuse väljaandmise kohta, uue süüdistuse osas taotlust ei aruta

22. mail 2020 edastas Justiitsministeerium Poolast saabunud materjalid, millest selgus, et Poznani Ringkonnakohus oli teinud 29. märtsil 2017 otsuse S. Soesoni loovutamise kohta Eesti Vabariigile, kuid lükkas loovutamise edasi kuni Poolas kohtumenetluse lõpuleviimiseni ja katseajata vabaduskaot

usliku karistuse mõistmise puhul kuni selle karistuse lõppemiseni.

16. juunil 2020 tehti Poola Vabariigi pädevale õigusasutusele uus õigusabitaotlus küsimusega, kas S. Soesonil kohtuistungis osa on võimalik võtta Harju Maakohtus toimuvast t audiovisuaalses vormis.

22. septembril 2020 saabus Poola Lublini Ringkonnakohtu IV kriminaalosakonnast vastus, et Poola on nõus kohtuistungi läbiviimisega audiovisuaalses vormis.

13. oktoobril 2020 koostati Euroopa uurimismäärus (EIO) taotlusega 20. novembri 2020 kohtui

stungi läbiviimiseks audiovisuaalses vormis. Lublini Ringkonnakohus andis teada, et EIO on edastatud Varssavi Ringkonnakohtusse.

17. novembril 2020 andis Varssavi Ringkonnakohus teada, et 20. novembril 2020 ei ole võimalik kohtuistungit pidada, uueks kohtuistungi ajaks lepiti kokku 19. jaanuar 2021.

1-17-8498

19. jaanuari 2021 kohtuistungil osales S. Soeson videosilla vahendusel. Prokurör esitas ettepanekud kriminaalmenetluse jätkamiseks maksukuriteole kaasaaitamise ja kuritegeliku ühendus süüdistuste os Süüdistatav märkis, et ei ole olnud se kuulumise as. kaitsjaga

ühenduses ligi 5 aastat ning soovis aega, et arutada kaitsjaga ettepanekuid.

25. jaanuaril

2021. 2021 koostas kohus EIO, määrates uueks kohtuistungi ajaks 17. märtsi 17. 2021 istungil taotles S. Soeson märtsi menetluse lõpetamist aegumise või mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu

. Samuti palus S. Soeson saata talle tema poolt esitatud taotlus kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS-i alusel. 22. 2021 es kohtuistungi ajaks 22. aprilli 2021. märtsil koostas kohus uue EIO, määrat

19. aprillil 2021 teavitas Poola Vabariigi Lublini Ringkonnakohus planeeritud kohtuistungi tühistamisest, kuna S. Soesonit ei õnnestunud tuua Lublini kohtusse. S. Soeson oli transporditud Varssavi - Bialoleka uurimiskeskusesse.

22. aprillil mai 2021. 2021 koostas maakohus uue EIO, määrates uueks istungi ajaks 31.

31. mai 2021 istungil avaldas S. Soeson soovi esitada seoses talle riigi poolt kahju tekitamisega täiendavad kahju hüvitamise taotlused. S. Soeson leidis, et Poola Vabariik pikendab tema vahistamist Eesti Vabariigi vahistamismääruse alusel. Sellest tulenevalt taotles ta kahjude hüvitamist 7 keskmise miinimumpalga määras ühe kuu eest. Lisaks soovis ta esitada lisataotluse menetluskulude kohta. 21. unil 2021 , kas 6. 2017 Euroopa ju tegi Harju Maakohus päringu Poola küsimusega märtsi vahistamismäärus mõjutab S

. Soesoni vahistamist Poolas. 12. augustil 2021 Lublini Ringkonnakohtu saabunud

2017 st vastuse kohaselt ei mõjuta Harju Maakohtu 6. märtsi Euroopa . Soesoni kinnipidamist Poola Vabariigis. vahistamismäärus S

7. septembriks 2021 ja 11. novembriks 2021 ei toimunud. Esimesel juhul määratud istungeid teavita Varssavi Ringkonnakohtust, et seoses S. Soesoni kohtuistungiga Lublini kohtus ei ole ti võimalik teda Varssavi kohtumajja etapeerida. Teisel juhul teavita , et sel ti kuupäeval on Poolas riiklik püha ja kohtud ei tööta.

1. detsembri 2021 kohtuistungil jäi S lõpetada . Soeson esitatud taotluse juurde kriminaalmenetlus aegumise või mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu. Kaitsja toetas jätkuvalt kaitsealuse taotlust. Prokuröri seisukoha järgi ei olnud maksukuritegu aegunud. Mõistliku menetlusaja lõpetamise küsimuses leidis prokurör, et riik ei ole venitanud ebamõistlikult kaua kriminaalasja menetlemisega ega ole süüdi, et S. Soeson on Poolas vahi all. S. Soeson on ise oma käitumisega sellise olukorra põhjustanud. Prokuratuur oli nõus maksualases kuriteos kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 203 lg 2 järgi. Kui S. Soeson sellega nõustunuks, loobunuks prokurör süüdistusest KarS § 255 lg 1 järgi.

Maakohtu määrus 2. Harju Maakohus tegi 14. detsembril

Soesoni suhtes 2021 määruse, millega lõpetas S. kriminaalmenetluse KrMS 199 lg 1 p 2 alusel § KarS § 3891 -te 2 ja 3 lg

– § 22 lg 3 järgi

1-17-8498

aegumistähtaja möödumise tõttu KrMS § 274

ning

2 lg 1 ja § 2052 alusel KarS § 255 lg 1 järgi mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kohus jätkas kriminaalmenetlust KarS § 201 lg 1 järgi. Maakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.

2.1 Maakohus leidis, et KarS § 3891 -te 2 ja 3 kvalifitseeritava kuriteo lg

– 22 lg 3 järgi aegumistähtaeg on möödunud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli 2012. aasta jaanuari deklaratsioon esitatud 21.

5. juulil veebruaril 2012, veebruari deklaratsioon 20. märtsil 2012 ja märtsi deklaratsioon 2012. Kuni 31. detsembrini 2014 arvestati KarS § 81 lg 1 redaktsiooni järgi aegumistähtaja kulgu kuriteo toimepanemisest, alates 1. jaanuarist 2015 kuriteo lõpuleviimisest. Süüteo aegumise üle otsustamisel tuleb KarS § 5 lõikeid 2 ja 3 järgides kohaldada isikule kõige soodsamat aegumise redaktsiooni alates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Seega arvestatakse enne 1. jaanuari 2015 toime pandud kuritegude aegumistähtaega toona kehtinud KarS § 81 lg 1 kohaselt kuriteo toimepanemisest. Süüdistusest nähtuvalt on tegu jätkuva süüteoga KarS § 81 lg 4 tähenduses. Kuivõrd viimane tegu pandi toime 5. juulil 2012, tuleb süüteo aegumise küsimuse lahendamisel lähtuda sellest hetkest. KarS § 3891 oli tegude toimepanemise ajal (enne 1. jaanuari 2015 kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt) teise astme kuritegu. Karistusseadustiku § 81 lg 1 p 2 alusel ei tohi isikut teise astme kuriteo toimepanemises süüdi mõista, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. KarS § 81 lg s 5 sätestatakse küll - kuriteo aegumise katkemise tingimused, kuid sama paragrahvi lg 6 määratleb absoluutse aegumistähtaja, milleks on kümme aastat arvates kuriteo toimepanemisest. Seega oleks maksukuritegu aegunud 5. juulil 2017 ja absoluutne aegumistähtaeg oleks 5. juuli 2022. K -des 1, 2

4 nimetatud menetlustoiminguid, s.o riminaalasjas on tehtud KarS § 81 lg 5 p ja tõkendi kohaldamine (11. märtsil septembril 2012 vahistamine, 8. 2013 allkiri elukohast mittelahkumise kohta), S. Soesoni kohtu alla andmine (26. augustil 2015)

S. Soesoni ja ülekuulamine kohtumenetluses (27.

1. märtsi aprillil 2016). Harju Maakohus tegi l 2017 väljaspool Eesti Vabariiki viibiva S. Soesoni suhtes vahistamismääruse ja andis 6. märtsil 2017 välja Euroopa vahistamismääruse S. Soesoni ajutiseks loovutamiseks Poola Vabariigist Eestisse. Harju Maakohtu 1. märtsil 2017 kohaldatud tõkend ei ole aga siiani rakendunud, kuna

S. Soeson viibib jätkuvalt Poolas vahi all seoses seal menetletavate kriminaalasjadega. Seega ei saa kohaldatud tõkendit käsitada KarS § 81 lg 5 p-s 1 nimetatud menetlustoiminguna, mis katkestab kuriteo aegumise. Aegumistähtaja kulgemise katkestas S. Soesoni ülekuulamine kohtumenetluses 27. aprillil 2016 ning sellest kuupäevast algas aegumine uuesti. Järelikult aegus kuritegu 27. aprillil 2021.

2.2 Maakohus oli seisukohal, et kaitsja taotlus l õpetada kriminaalmenetlus KarS § 255 lg 1 järgi süüdistuses mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, on põhjendatud esitatud

. Kriminaalasjas nr 11930000661 alustati menetlust 28. detsembril 2011. S. Soeson peeti kinni

10. septembril 2012 ning sellest algas S. Soesoni suht kuupäevast es mõistliku menetlusaja

1-17-8498

tähtaja kulgemine. 14. detsembri 2021 seisuga on S. Soeson olnud teadmatuses oma saatusest

9 aastat 3 kuud Varem ei olnud kohtuistungeid ja päeva. võimalik läbi viia videosilla vahendusel, sest Poola andis selleks nõusoleku alles 2020. aasta septembris. Seoses S. Soesoni vahistamisega Poola Vabariigis ei ole rohkem kui 5 aasta jooksul toimunud ühtegi sisulist kohtuistungit. Praeguseks on menetlusaeg olnud ilmselgelt ebamõistlik, mistõttu ei ole vaja EIÕK art 6 lg 1 esimese lause vaagida rikkumise tuvastamiseks üksikuid hindamiskriteeriume üksikasjalikult . Kriminaalasi, sealhulgas kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistuses on mahukas ja keskmisest keerukam. See väide tugineb lisaks kohtulikul arutamisel uuritud tõenditele ka asjaolule, et sama kohtu koosseis on teinud kahe süüdistatava osas otsuse üldmenetluses. Mahukus ja keerukus on seisnenud selles, et kuritegelikku ühendusse kuulumise tuvastamiseks on vaja tuvastada maksukuritegude toimepanemine või nendele kaasaaitamine ühenduse liikmete poolt, sest süüdistuse kohaselt oli ühenduse tegevus suunatud KarS § 3891 lg 2 järgi kuritegude toimepanemisele. S. Soeson ei tunnistanud end ka süüdi. Süüdistatav, tema kaitsja ega menetlejad ei ole viivitanud kriminaalasja lahendamisega. S. tema vahista 2016. aasta Soesoni suhtes ei ole saanud kriminaalasja lõpule viia mise tõttu septembris Poola Vabariigis.

S. Soesoni ajutiselt loovutama a Poola on nõus lles pärast Poolas toimuvate kriminaalmenetluste lõppemist, sh mõistetavate karistuste ärakandmist. Kuni

22. septembrini 2020 ei saanud Harju Maakohus Poola keeldumise tõttu viia S. Soesoniga istungit läbi ka videosilla vahendusel. Kohtulik uurimine jõuti

S. Soesoni suhtes enne tema vahistamist Poolas küll lõpule viia, kuid kriminaalasja arutamise jätkamisel ei ole võimalik prognoosida, millal jõuaks kohtumenetlus kõigis astmetes lõpule ja millal jõustuks kohtuotsus. Prokuröri seisukohast nähtuvalt ei ole ka prokuratuur huvitatud kriminaalasja edasisest menetlemisest. P pakkus kriminaalm rokurör enetluse lõpetamise võimalust maksukuriteole kaasaaitamise loobuma süüdistuses ning süüdistatava nõustumisel pakutuga oli prokurör nõus kuritegelikku ühendusse kuulumis süüdistusest e . Seega on S. Soesoni ebakindlus selles, kas ta tunnistatakse süüdi või mitte, kestnud üle üheksa aasta. Ei ole teada, millal menetluse jätkamise puhul isegi videosilla vahendusel kohtuotsus lõplikult jõustuks ning sellist olukorda ei saa pidada mõistlikuks. EIÕK art 6 lg 1 kohaselt on tuleb kriminaalasjades vältida olukorda, et süüdistatav peaks jääma oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda. Kuivõrd juba enne kriminaalasja kohtulikku arutamise lõpetamist kohtuastmes on mõistlik menetlusaeg ületatud ja jõustunud lahendini esimeses jõudmine poole aasta jooksul ei ole põhjendatud lõpeta süüdistuses realistlik, on da menetlus KarS § 255 lg 1 järgi mõistliku aja möödumise tõttu.

2.3 Maakohus tühistas 1. märtsi 2017 vahistamismääruse

6. märtsi 2017 ja riigisisese ning 20. 6. 2017

jaanuari 2020 Euroopa vahistamismäärused. märtsi Euroopa vahistamismäärus koostati S. Soesoni ajutiseks loovutamiseks Eesti Vabariigile seoses kriminaalmenetluse jätkamisega süüdistustes KarS § 3891 lg- 2 te ja 3 – § 22 lg 3

ning KarS § 255 lg 1 järgi

. Seoses menetluse lõpetamisega nendes süüdistustes puudub edasine vajadus S. Soesoni ajutiseks loovutamiseks.

1-17-8498

2.4 Maakohus leidis, et S. Soesoni kaitsja le Alar Salule tuleb osutatud õigusteenuse eest hüvitada koos käibemaksuga 57 368.33 eurot. Kuivõrd kohus lõpeta S. Soesoni suhtes menetluse KarS § 22 lg 3 – s 3891 - lg te 2 ja 3 järgi aegumise tõttu ning KarS § 255 lg 1 järgi menetluse mõistliku aja möödumise tõttu, määras kohus, et Soesonile tuleb S. hüvitada tema poolt valitud kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasu. S. Soeson taotles kriminaalmenetluse lõpetamise korral õigusabiteenuse eest valitud kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasu ja muude kulude hüvitamist riigi poolt järgmiselt: 306 730,73 eurot A. Salu osutatud teenus ja kulu eest ning 2937,18 eurot Tark te Grunte Sutkiene te eest. Advokaadibüroo poolt osutatud teenus Valitud kaitsjale makstav tasu on menetluskuluna käsitatav KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja kriminaalasja menetleja ei saa otsustada selle hüvitamist (RKKK 1-17-7077/14, 3-1-1-79-14 p 44). Tark Grunte Sutkiene Advokaadibüroo poolt osutatud teenuste puhul pidas maakohus vajalikuks ja mõistlikuks kuluks 1833 eurot (16 tundi

40 minutit). Tark Grunte Sutkiene Advokaadibüroo arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtuvalt on kriminaalasjas osutatud õigusteenuse puhul advokaadi tunnitasuks 110 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kohus tunnitasu suuruse mõistlikuks. Arvetel olevatest luges spetsifika . Soeson oli vahistatud tsioonidest nähtuvalt on osutatud teenust ajal, mil S kriminaalasjas nr 11930000661. Kohus ei lugenud vajalikeks kuludeks, mida peab hüvitama riik, kohtumisi S. Soesoni abikaasaga, Tallinna Vangla direktorile taotluse koostamist, büroosiseseid nõupidamisi ning 28. detsembri 2012 kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtus esindamisega seonduvaid kulusid seoses elektroonilise valve kohaldamisega ohtu (k te i kuu nfosüsteemist ei nähtu sel päeval elektroonilise valvega seonduva istungi toimumist). Taotluse kohaselt on kaitsja A.

Salu asunud kaitseülesandeid täitma sisuliselt kohe pärast S. - Soesoni vabanemist kohtulikul eeluurimisel, s.o märtsis 2013. Kokku oli lepitud nn paketi või tükihind ärast on sõlmitud leping kolmanda

300 000 eurot. P

S. Soesoni vahistamist Poolas isiku, Boriss Bergi vahendusel ning lepingu aluseks olid samad tingimused. Taotlusele on lisatud Tasakaal Invest OÜ menetluskulude nimekiri/arve ja kliendileping B. Bergiga. Kliendil ja kaitsjal ei ole keelatud kokku leppida õigusteenuse osutamise kindlas tasus (AdvS § 61 lg 1 p 2), kuid valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotlus peab võimaldama kohtul analüüsida osutatud õigusteenuse põhjendatust KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, s.t eelkõige töötunni hinna ja tööaja adekvaatsust (RKKKo 1-19-4422 p 25). Kaitsja A. Salu poolt S. Soesonile osutatud õigusabi teenuse tunnihinnaks on märgitud 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Sellist tunnitasu on Riigikohtu kriminaalkolleegium aktsepteerinud väga harvadel juhtudel ja sedagi alles viimasel ajal. Arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et suurem koormus langes kuni 2016. aasta sügiseni, pidas kohus kaitsja ühe töötunni mõistlikuks hinnaks

125 eurot. Kohus leidis, et kriminaalasja saab hinnata mahukaks (16 köidet ja 25 asitõendite köidet, kaheksa süüdistatavat, seoses tagaotsimisega eraldatud puudutav materjal). ML Süüdistatavate tegevus oli niivõrd tihedalt omavahel seotud, et ilma kriminaalasja tervikuna läbi töötamata ei oleks olnud võimalik aru saada, analüüsida ja hinnata S. Soesoniga seonduvat. Taotluses märgitud ajakulu dokumentaalsete tõendite kogumisele ja nende uurimisele pidas kohus siiski idas

ülepaisutatuks. Kohus p mõistlikuks ajakuluks 200 tundi.

1-17-8498

Kohus leidis, et ka ajakulu dokumentide koostamisele (nt kaitseakt, avakõne teesid, määruskaebused on ülepaisutatud. Kaitseakt on kokku lehel, avakõne teeside ) seitsmel esitamine võttis kohtuistungil aega minutit, ühtegi määruskaebust (vähemalt kohtuliku seitse arutamise ajal) ei ole selles kriminaalasjas A. Salu esitanud. 2016. aastal esimese astme kohtus kriminaalasja arutamisel esitatud kirjalikud taotlused on esitanud S Soeson. Valitud kaitsja . poolt on määruskaebemenetluses (Maksu ja Tolliameti määruskaebus Harju Maakohtu 27. - mai 2016 määrus Soesoni vastu tsiviilhagi läbi vaatamata jätmi ele S. se kohta) esitatud kahel lehel kaitsja seisukoht, milles oli sisulisi . Kohus luges dokumentide põhjendusi pool lehekülge koostamise ajakuluks kokku 10 tundi. Maakohus kontrollis kohtuistungite toimumisi ja neile kulunud aega, sh aega lõunapausideks, ning sai arvestuslikult ajakuluks kokku 113 tundi. Sisulisi kohtuistungeid oli kokku 21, millest seitsmel istungil esitas prokurör süüdistusaktis nimetatud kirjalikke tõendeid ja alates

29. veebruarist 2016 uuriti kirjalikke tõendid ja kuulati üle tunnistajaid, alates 13. aprillist 2016 esitati seitsmel istungil kaitsetõendeid. Alates septembrist 2016 toimusid kaitsja osalusel põhiliselt korraldavad kohtuistungid. Eeltoodust tuleneval kohus mõistlikuks t hindas kohtuistungite ettevalmistuse ajaks 23 tundi. Kõikidel kohtuistungitel viibis kaitsjana A Soesoni suhtes ei jõutud kohtulike . Salu. S. vaidlusteni. Eelnevast tulenevalt puudus kohtu hinnangul kaitsjal vajadus tutvuda kohtuistungite protokollidega. Menetluslike dokumentide, sh määruste ja Poola Vabariigist saabunud dokumentide tutvumisele kulunud mõistlikuks ajakuluks hindas kohus 15 tundi. Kokkuvõttes kohus mõist pidas likuks ajamahuks 361 tundi, millele vastava tasu suuruseks oli

45 125 eurot. Kohus leidis, et kaitsjale tuleb hüvitada ka lähetusega seotud kulu. Kaitsja on taotluses ja sellele lisatud kulude nimekirjas toonud kohtumis kliendiga Poola Vabariigi kinnipidamisasutuses. e Kulu hõlmab kulutusi majutusele 455 kütusele 311 ,99 eurot, ,80 eurot ja parkimisele

81.15 eurot, kokku 848,94 eurot. Kaitsja ei ole lisanud taotlusele kuludokumente, kuid arvestades Tallinna ja idas Varssavi vahelist kaugust, vajadust ööbida ning ka autot parkida, p kohus esitatud kulu põhjendatuks ja mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et riik peab hüvitama kaitsja A. Salu poolt osutatud õigusteenuse, sh sõidukulu 45 Tark Grunte Sutkiene Advokaadibüroo poolt 973,94 eurot ja osutatud 1833 eurot. kuulub kokku 57 368,33 õigusteenuse Kohus määras, et hüvitamisele eurot, sh k ,39 eurot. äibemaks 9561 Taotluses sooviti

- . Riigikohus on korduvalt menetluskulude hüvitamist Tasakaal Invest OÜ le märkinud, et valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu, saab tekkida üks kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele. Ei ole välistatud, et riik täidab nes süüdistatava menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb esitada konkreetne taotlus, mida saab teha üksnes hüvitise saamiseks õigustatud isik (või tema seaduslik esindaja) ( RKKKo 1-17-7111 p 25; RKKKm 1-17-9149/80, p 15 Kuigi kaitsja ). kohtus kaitsealusega Poola Vabariigis, ei ole S. Soeson selle kohta maakohtule taotlust esitanud ood, vaid selleks saab . Muu isikuna ei saa käsitada õigusteenust osutanud kaitsja bür

1-17-8498

olla isik, kes süüdistatava eest on õigusteenuse eest kaitsjale tasunud või tasub tulevikus. See

tõttu mõistis kohus kindlaksmääratud kulu riigilt välja S. Soesoni kasuks. 2.5

S. Soesoni taotluse s seks üüteomenetluses tekitatud kahju hüvitami jättis maakohus rahuldamata. Nimelt esitas S. Soeson 26. mail 2016 maakohtule kahju hüvitamise taotluse kriminaalasjas nr 1-15-4671 (1193000066). Taotluses palus S. Soeson Eesti Vabariigilt: välja mõista 1.

tekitatud kahju eest 13 589,33 eurot. hüvitis alusetult vabaduse võtmisega (182 päeva)

1.1. viivis alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitiselt § 113 lg 1 teises lauses VÕS sätestatud määras alates 8. 2013 kuni võla tasumiseni. augustist

2. hüvitis elektriseadmete (teler, veekeedu kann, elektrilamp) omastamisega tekitatud kahju eest

342 eurot.

2.1. viivis elektriseadmete (teler, veekeedu kann, elektrilamp) omastamisega tekitatud kahju hüvitiselt § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 8. 2013 kuni võla VÕS augustist tasumiseni.

3. hüvitis kriminaalmenetluse algatamisele eelnenud perioodil seoses KarS § 255 kontrollimiseks alustatud menetlusega tekitatud lisakulude eest 762 745,95 eurot.

3.1. viivis kriminaalmenetluse algatamisele eelnenud perioodil seoses KarS § 255 kon 745,95 trollimiseks alustatud menetlusega tekitatud lisakulude hüvitamiseks summalt 762 eurot

augustist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 8. 2013 kuni võla tasumiseni. 4. a eest 35 000 eurot. hüvitis läbiotsimise aktis kirjeldamata kuldmüntide ja Rolex kell

4.1. viivis kuldmüntide ja Rolex kella hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10. septembrist

2012 kuni võla tasumiseni. 5. vahistamise

hüvitis tõttu ära jäänud reisi eest 2644 eurot.

5.1. viivis

ära jäänud reisi hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

12. septembrist

2012 kuni võla tasumiseni. Maakohus leidis,

S. Soesoni suhtes kriminaalasja menetlemis et kuivõrd kohus lõpetab e KarS 22 lg 3 389 § –

1 lgte 2 ja 3 järgi aegumise tõttu

, on S. Soesonil tulenevalt SKHS § 5 lg 1 alusel õigus nõuda kahju hüvitamist ainult seoses tema vahistamisega. Kohus oli seisukohal, et riik ei saa ette heita, et asja ei saanud menetleda nii, nagu õigusrahu teenimiseks ette nähtud aegumisregulatsioon nõuab. Kohus ei ole saanud kriminaalasja menetleda seoses S. Soesoni vahistamisega Poola Vabariigis. Ei ole teada, kas oleks jõutud õigeksmõistva või süüdimõistva lahendini. Riigikohtu praktika kohaselt on kriminaalmenetluses isikul kohustus taluda tema suhtes kriminaalmenetluse toimingute tegemist ja põhiõiguste piiramist. Kui Harju Maakohtu eeluurimiskohtunik vahistas S. Soesoni, siis järelikult kohus leidis, et vahistamine oli tol hetkel vajalik ja põhjendatud. S. Soesoni vahistamise vajalikkust ja põhjendatust kinnitas ka Tallinna Ringkonnakohus, jättes S. Soesoni suhtes kohaldatud vahistami muutmata. se

1-17-8498

KarS § 22 lg 3 – 3891 - b kohus kriminaalmenetluse lg te 2 ja 3 järgi esitatud süüdistuses lõpeta küll aegumise tõttu, kuid iseenesest haakub see mõistliku menetlustähtaja möödumisega.

S. Soeson on ise 17. märtsi 2021 kohtuistungil taotlenud kriminaalasja lõpetamist mõistliku menetlustähtaja möödumise või aegumise tõttu andnud nõusoleku

. Seega on S. Soeson menetluse lõpetamiseks. SKHS ei võimalda õistlik menetlusaeg kahju -i kohaselt ebam hüvitamist seoses vahistamisega. Seetõttu jättis kohus S. Soesoni taotluse vahistamisega seotud kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kriminaalasja lõpetamisel KarS § 255 lg 1 järgi mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu puudub alus hüvitada kahju seoses S. Soesoni vahistamisega (kaebuses alusetult vabaduse võtmisega), sh vahistamisega ära jäänud reisi hüvitamist. Puutuvalt S. Soesoni taotlusesse elektriseadmete (teler, veekeedukann, hüvitada talle elektrilamp) omastamisega tekitatud kahju, selgitas maakohus, et sõltumata süüasja lõpptulemusest saab nõuda kahju hüvitamist üksnes siis, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja tekitab seeläbi kahju (SKHS § 7 lg 1).

Kohus leidis, et isegi kui Tallinna Vangla oleks süüdi selles, et taotluses nimetatud elektriseadmed jäid S. Soesonile tagastamata, tuleb tema taotlus jätta läbi vaatamata, sest SKHS § 7 lg 1 kohaselt saab kahju põhjustajaks olla üksnes kriminaalasja menetleja. Tallinna Vangla ei olnud kriminaalasjas nr 1193000066 menetlejaks. Seoses S. Soesoni taotl kriminaalmenetluse algatamisele eelnenud perioodil usega hüvitada seoses KarS § 255 kontrollimiseks alustatud menetlusega tekitatud lisakulud, märkis maakohus, et S. Soeson ei ole põhjendanud, kuidas on varasemad ndmebüroo ametnike Rahapesu A kontrollid seotud kriminaalasjaga.

Kriminaalasjas nr 1193000066 heidetakse S. Soesonile ette kaasaaitamist -le ja juriidilisele isikule X MK OÜ maksukuriteo toimepanemisele ning kuulumist kuritegelikku ühendusse, mille eesmärk oli maksukuritegude toimepanemine. S. Soeson saab nõuda SKHS i alusel sellise kahju hüvitamist, mis on otseselt seotud kriminaalasja - menetlemisega, mitte üldiselt kõigi tema suhtes läbiviidud menetlustega. Maakohus jättis rahuldamata ka S. Soesoni taotluse hüvitise saamiseks läbiotsimise aktis kirjeldamata kuldmüntide ja Rolex kella eest Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt toimus .

S. septembril 2012. S. Soeson vabanes vahi alt 8. Soesoni elukohas läbiotsimine 10. märtsil 2013. Alles 26. mail 2016 esitatud taotluses andis ta teada, et läbiotsimise käigus on tema elukohast kadunud kuldmündid ja Rolexi kell. Juhul, kui S. Soeson avastas vahi alt vabanedes nende esemete kadumise, saanuks ta teavitada sellest menetlejat kohe, esitada kuriteoteate. Maak , et on ohus möönis isiku valik, kuidas oma õigusi kaitsta, kuid aastaid hiljem on kallihinnaliste kuldmüntide ja Rolex kella olemasolu või nende kadumist uurida tunduvalt keerulisem kui Kohtule ei ole esitatud ka pärast mõne kuu möödumist. tõendeid kuldmüntide ja kella olemasolu kohta.

Määruskaebused 3. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused S. Soeson ja tema kaitsja A. Salu.

1-17-8498

3.1

S. Soesoni esialg

saabus 18. jaanuaril 2022. Selles kaebuses taotleb ne määruskaebus

S. Soeson maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, v.a menetluse lõpetamise osas. , et ei ole vaidlustatavat veel

Ühtlasi märgib määrust kätte saanud.

S. S. Soeson märgib, et on saatnud oma taotluse või kaebusega seoses kohtule tõendeid, kuid talle tead on kirjad aolevalt ei ole need kohtuni jõudnud. Ta leiab, et kuna arestimaja registreerinud ei , tuleks lugeda kohus need kätte saanuks. S. Soeson leiab, et sellest tulenevalt oleks tohtinud tema tõendeid täielikult tähelepanuta jätta. S. Soesoni väitel on ta saatnud kohtule taotlused 8. veebruaril 2021, 12. aprillil 2021, 11. juunil 2021, 21. juunil 2021, 3. juulil 2021 5. juulil 2021, 8. juulil 2021, 14. juulil 2021, 6. augustil 2021, 13. augustil 2021, 15. augustil 2021, 27. augustil 2021, 1. septembril 2021, 2. septembril 2021, 13. novembril 2021. Lisaks sellele on loetelus taotlusi, mille saatmise kuupäev puudub või on ebaselge.

S. Soeson heidab ette, et jätkuvalt rikutakse tema kaitseõigust ja vähendatakse tahtlikult pankrotivara. Talle ei anta toimikutele juurdepääsu ega võimaldata koopiate tegemist. Ka ei ole tal võimalik saada kokku oma kaitsjaga. Kohus pole võtnud seisukohta või on jõudnud valele järeldusele taotluste puhul, mis puudutavad

• põhiõiguste rikkumist;

• hüvitise määramist seoses vahistamisega Poolas (S. Soesoni väitel on tema vahistamine ebaseaduslik, tema kinnipidamistingimused ei ole vastanud nõuetele; talle ei võimaldatud arstiabi; samuti on talle tekitatud kahju sellega, et vahistamise tõttu on jäänud väiksemaks tema pensioniõiguslik staaž, ta ei ole saanud täita oma laste ülalpidamise kohustust);

• pankrotivara väärtuse vähenemist (vara väärtuse vähenemine on tingitud sellest, et kui

S. Soeson 2016. a vahistati, kaotas ta kontrolli oma vara üle);

• ametnike omavoliga tekitatud kahju hüvitamist;

• Eesti Vabariigi uurimisorganite pahatahtlikkust, mis seisneb kriminaalmenetluse üleandmises Poolale;

• erinevaid menetlusdokumente

S. Soeson leiab, et kohus on jätnud alusetult rahuldamata vara hüvitamise taotluse. Omand on puutumatu ja püha. Läbiotsimise eest vastutab ametnik. Läbiotsimisel osalenud ametnikest kolm on vallandatud altkäemaksu võtmise ja kolmandatele isikutele jälitustoimingu kohta info edastamise eest. S. Soesoni hinnangul näitab see, et süsteem on mäda. Ta leiab, et sest tulenevalt pe

aks kohus lugema tema väited kadunud asjade kohta usaldusväärseks. Ta märgib, et arestimaja töötajate poolt talle kuuluvate elektriseadmete hävitamise näol on tegemist omandi konfiskeerimisega, milleks peab olema seaduslik alus. Maksuameti poolt võetusega võetud esemete kohtutäiturile edastamise näol ei ole tegemist seadusliku tegevusega

– võetuse teel saadud asjad tuleb tagastada, tunnistada asitõendiks või konfiskeerida.

Veel heidab S. Soeson ette, et maksuamet hoidis raamatupidamisdokumente põhjendamatult kaua enda käes. Tegemist on ametivõimu kuritarvitamisega, mille tõttu ettevõtte tegevus seiskus.

1-17-8498

Veel soovib S. Soeson esitada kahjunõude seoses Rahapesu Andmebüroo tegevusega. Sellega seoses palub S. Soeson välja nõuda kõik teda ja tema ettevõtet puudutavad Rahapesu Andmebüroo kontrollitoimikud.

S. Soesoni väitel andis Eesti menetluse Poolale üle ja Poolas pikendati tema vahistamist Eestis välja antud Euroopa vahistamismääruse tõttu.

S. Soesoni väitel piirati tema põhiõigusi sellega, et pärast tema vahi alt vabastamist 8. märtsil

2013 kohaldati tema suhtes elukohast lahkumise keeldu. Tegemist oli alusetu põhiõiguse piiranguga, sest sel ajal ei viidud läbi ühtki menetlustoimingut.

3.2 Ringkonnakohus sai

S. Soesoni

. Soeson

1. märtsil 2022 täiendava määruskaebuse S. märgib , et sai vaidlustatava maakohtu määruse kätte 15. veebruaril 2022. selles

S. Soeson paludes

vaidlustab maakohtu määrust, sõnastada määrus selliselt, et kohus: 1) l b -te 1 ja 2 alusel tema suhtes kriminaalmenetluse KarS 389 õpeta KrMS § 199 lg §

1 -te 2 lg ja 3 – § 22 lg 3 järgi aegumistähtaja möödumise, kaitseõiguse rikkumise ja põhimõtte

fair trial eiramise tõttu ning mõista ta esitatud süüdistuses õigeks. b

2) b lõpeta KrMS § 2742 lg ja § 2052 alusel tema suhtes kriminaalmenetlus KarS 255 lg 1 e § järgi mõistliku aja möödumise, kaitseõiguse rikkumise ja põhimõtte menetluse fair trial eiramise

b tõttu ning mõista ta esitatud süüdistuses õigeks. 3) lõpeta KrMS § 199 lg b -te 1 ja 2 alusel tema suhtes kriminaalmenetluse KarS § 201 lg 1 järgi aegumistähtaja möödumise, kaitseõiguse rikkumise ja põhimõtte eiramise tõttu fair trial

ning mõista esitatud süüdistuses õigeks b ta . 4) tühista Harju Maakohtu 1. märtsi 2017 määrusega b tema suhtes kohaldatud vahistami

se kaitseõiguse rikkumise ja põhimõtte eiramise tõttu alates määruse koostamisest, s.o fair trial

14. detsembrist 2021. 5) tühista Harju Maakohtu 6. märtsil 2017 ja 20. jaanuaril 2020 välja antud b tema suhtes Euroopa vahistamismäärused kaitseõiguse rikkumise ja fair trial põhimõtte eiramise tõttu alates määruse koostamisest, s.o 14. detsembrist 2021. 6) b Eesti Vabariigilt tema

309 163,70 eurot valitud mõista KrMS § 183 alusel kasuks välja 4 kaitsjatele makstud tasu ja muu menetluskulu katteks, millele lisandub viivis

113 lg 1 VÕS § teises

lauses sätestatud määras alates 14. detsembrist 2021 kuni võla tasumiseni. 7) rahuldab taotlus

ed süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ja pankrotivara väärtuse vähenemise tagastamiseks. Kokkuvõtvalt on määruskaebuses toodud loetelu koha

S. Soesoni selt tekitatud talle kahju järgnevalt: elektriseadmete omastamisega; kuldmüntide ja Rolexi kella kadumisega; ÜRO 17. detsembri 2015 resolutsiooni nr 70/175 rikkumistega (mis seonduvad tema kinnipidamise ja tervise kahjustamisega); Poolas olnud tööandja eluruumist asjade kadumisega;

1-17-8498

pankrotivara vähenemisega; Tallinna Vanglas kasutatud ebaseaduslike uurimismeetoditega; ebaseaduslike menetlustoimingutega, mis puudutavad menetluse üleandmist Poolale; laste võõrutamisega temast ja sellega, et ta pole saanud lastele elatist maksta; elukohast lahkumise keeluga; pensioniõigusliku staaži saamata jäämisega; ebaseadusliku vabaduse võtmisega; Schengeni direktiivi kohaldamata jätmisega; tervise kahjustamise ja arstiabita jätmisega;

S. Soesoni ajakirjanduses kurjategijana käsitlemisega; Rahapesu Andmebüroo kontrolliga.

S. Soeson

leiab, et rikutud on tema põhiõiguste miinimumstandardeid. Ta märgib, et enne vahistamise otsustamist peab kohus kontrollima, kas on piisavalt tõendeid õigustamaks vahistamist. Kohus peab kontrollima faktilisi asjaolusid ja kuulama ära süüdistatava arvamuse. Pooltel on õigus tutvuda iga vahistamise aluseks oleva dokumendiga ja anda selle suhtes arvamus. S. Soesoni väitel ei ole talle alates vahistamismääruse väljastamisest tagatud õigust advokaadiga ega võimaldatud tutvuda materjalidega ja anda esitada nende suhtes oma seisukoht. Ka ei ole ta saanud suhelda oma lastega. Põhiõiguste miinimumstandardite rikkumisega tekkis reaalne kahju pankrotivara vähenemise tõttu. Kuna tema suhtlemist advokaatidega piiratakse, läks mööda pankrotivara tagasinõudmise tähtaeg. Kuna tema pankrotivara vähenemine on tingitud tema kaitseõiguse omavolilisest ja tahtlikust rikkumisest, tuleb taastada varasem olukord.

S. Soeson leiab, et prokuratuur korraldas tema vahistamise Poolas, kuna ta osales kohtumenetluses aktiivselt. Eesti Vabariik menetleb kriminaalasja paralleelselt Poola Vabariigiga ja keeldub kriminaalmenetlust lõpetamast. Poola Vabariigis peetavas kriminaalmenetluses ei ole tema süüdistatava õigused tagatud. Eesti Vabariigis välja antud Euroopa vahistamismäärust kasutatakse Poolas tema vahi all pidamise pikendamiseks.

S. Soesoni hinnangul tuleneb eelnevast menetleja süüline käitumine, mille tagajärjed on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses. Lisaks heidab S. Soeson prokuratuurile ette, et prokuratuur on eelnevalt menetlenud kriminaalasja Rahapesu Andme

büroo haldusmenetluse raames. Kohus on jõudnud valele järeldusele leides, et pole teada, kas oleks jõutud õigeks või - süüdimõistva kohtuotsuseni. Põhiõigusi võib piirata vaid menetluses, mis päädib süüdimõistva kohtuotsusega. Süüdimõistva kohtuotsuse puudumisel tuleb tekitatud kahju ja kannatused hüvitada.

1-17-8498

Vale on ka kohtu seisukoht, et Tallinna Vanglal puudub süü. Kohtu kohustus on tagada inimväärikad tingimused ja vara säilimine, sest vabaduse piiramine toimub kohtumääruse alusel. Kohus on jõudnud väärale järeldusele seoses Rahapesu Andmebüroo ametnike tegevusega. Rahapesu Andmebüroo ametnikud on lasknud S. Soesoni vara arestida, teinud tema kohta päringuid teistesse riikidesse, saatnud regulaarselt päringuid pankadele. Samuti on väär kohtu järeldus kuldmüntide ja Rolexi kella kohta. S. Soeson kordab väidet, et läbiotsimisega seotud ametnikud lekitasid jälitustegevusega seotud informatsiooni ja tegelesid koos Rahapesu Andmebürooga ebaseadusliku jälitustegevusega. Need ametnikud vahetasid jälitustegevusega saadud informatsiooni müümise tõttu ametit. Seega ei ole tegemist puhta mainega ametnikega. Rolexi kella olemasolu nähtub Rahapesu Andmebüroo kontrolltoimikutest, sest 750o prooviga kell oli tehingutes etaloniks.

S. Soeson avaldab arvamust, et prokuröri või politseiametniku vastu kriminaalasja alustamise taotlemine ei anna tulemust. Tihti määratakse prokurör kohtunikuks, et vältida vastutust.

S. Soesoni väitel esitati tema vahistamise taotluses valeandmeid.

S. Soeson leiab, et tema kaitseõigust on oluliselt rikutud sellega, et talle ei ole tagastatud andmekandjaid ja tal pole võimalik esitada oma tõendeid.

S. Soeson leiab, et kohus oleks pidanud ta KarS § 255 lg 1 järgi õigeks mõistma, sest KarS 22 § lg 3 389 –

1 lg 2 ja lg 3

järgi kvalifitseeritud kuritegu on aegunud. Veel märgib S. Soeson, et kriminaalasjas nr 1 8498 süüdistatakse teda vara omastamises, kuid prokurör ei ole arvestanud tema eraisiku pankroti väljakuulutamisega. Seega oleks EB pidanud esitama nõudeavalduse pankrotihaldurile. Kuna ta seda ei teinud, ei ole nõuet ega ka omastamise koosseisuelemendiks olevat varalist kasu. Ühtlasi leiab S. Soeson, et omastamine on aegunud. Veel väidab ta, et hoopis on talle võlgu. EB

S. Soeson leiab, et kaitsja taotletud tasu 306 730,73 eurot ja kuluhüvitis 2937,18 eurot on õigustatud. S. Soeson väidab, et tal on tekkinud õigusabikulusid veel 1,7 miljonit eurot. Seejärel märgib S. Soeson aga, et ta menetluskulud on 4 309 163,70 eurot.

3.3 Kaitsja vaidlusta

S. Soesoni suhtes b maakohtu määrust osas, millega kohus lõpetas kriminaalmenetluse

. Samuti KarS § 255 lg 1 järgi menetluse mõistliku aja möödumise tõttu vaidlustab kaitsja valitud kaitsjale makstud tasu katteks Eesti Vabariigilt välja mõistetud tasu suuru

st ja väljamakse viisi ning süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise rahuldamata jätmist.

3.3.1 enda Kaebuses märgitakse, et S. Soeson taotleb KarS § 255 järgi esitatud süüdistuses õigeksmõistmist või selles osas kriminaalmenetluse lõpetamist § KrMS 199 lg 1 p 1 alusel.

S. Soeson on seisukohal, et talle etteheidetava teise astme kuriteo aegumisega lõpetamisel ei saa teda süüdistada kuritegelikku ühendusse kuulumises. Seda eelkõige se tõttu, et talle e etteheidetava teise astme kuriteo osas on kriminaalmenetlus lõpetatud ilma süüdimõistva otsuseta. Elik S. Soeson ei saanud kuuluda kuritegelikku ühendusse, mille tegevus on suunatud

1-17-8498

teise astme kuritegude toimepanemisele, mida S. Soeson pole toime pannud. Menetluslikult toetab seda taotlust KarS § 255 järgi esitatud süüdistusest tingimuslik loobumine ning asjaolu, et süüdistusakti kohaselt puudus kuritegelikul ühendusel looja, juht ja liikmete värbaja. Asjast eraldatud MK kriminaalasj -s 256 as ei heideta kohtuotsusest nähtuvalt talle ette KarS § sätestatud käitumist. Seega ei ole väidetavat kuritegelikku ühendust loodud, seda pole juhitud ning sinna pole värvatud liikmeid. Kaitsja märgib lisaks, et KrMS § 2052 võimaldab kriminaalmenetluse lõpetamist üksnes kohtueelses menetluses Riigiprokuratuuri nõusolekul. Kohtueelne menetlus on ammu lõppenud, samuti puudub Riigiprokuratuuri nõusolek.

3.3.2 Kaitsja . Kaitsja selgituste kohaselt

palub ümber arvestada tema töötunnid on tema töö maht olnud kokku 1084 tundi. Mõistlikuks tunnihinnaks peab kaitsja 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaitsja viitab Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-115-14 p-le 14, milles peeti juba 2014. aastal õigusteenuse osutamisel mõistlikuks kuni 153 (ilma käibemaksuta) euro suurust tunnitasu. Kuigi tegemist on tsiviilkolleegiumi lahendiga ab see , käsit siiski üldist õigusteenuse osutamise turuhinda. Pea samal ajal on kriminaalkolleegium pidanud mõistlikuks tunnihinnaks õigusteenuse osutamise (ilma käibemaksuta). ei tohi jätta ka l kuni 177 eurot Tähelepanuta inflatsioonitase asjaolu, et kaitsja pole tasu saanud.

Kaitsja me tõusu ja kogu menetluse vältel peab Riigikohtu suuniseid arvestades 2015-2016. aastate turuja kohtupraktikapõhist 150 euro suurust tunnitasu mõistlikuks ning palub menetluskulude/valitud kaitsjale makstud tasu suurus arvestada selle põhjal. Kaitsja möönab, et lähtus menetluskulude arvestamisel kohtuistungite aja arvutamisel AET-s märgitud kohtuistungile planeeritud ajast. See tulenes eelkõige asjaolust, et kõikide kohtuistungite protokollid polnud nähtavad, millest johtuvalt puudus täpse ajaarvestuse kohta ülevaade. Arvestades mh eraldi ka toimunud kokkuleppemenetlust, sellele eelnenud läbirääkimisi ja näiteks aega, millal nö oodati videosilda Poola Vabariigiga, tuleb pidada kohtuistungite toimumise arvestuslikuks ajaks kokku 219 tundi ning sellest johtuvalt ettevalmistuse ajaks 44 tundi (koefitsiendiga 0,2, s.o samaselt kohtumääruses).

Seega moodustub kohtuistungite ja nendele ettevalmistamise aeg kokku ajakulu 263 tundi. Kaitsja peab asjakohatu , justkui poleks istungi protokollidega ks maakohtu määruses toodut tutvumine enne süüdistatava suhtes kohtuvaidluste toimumist . Protokollidega nö vajalik reaalajas tutvumine on eriti oluline ristküsitluste läbiviimisel, samuti dokumentaalsete tõendite esitamise voorus nende jälgimisel. Ka ei saa kaitsja jätta tähelepanuta kohtumäärusi või muid menetluslikke dokumente (sh Poolast ja poolakeelseid), millistesse süüvimine võtab aega.

Juhul, kui kohus ei soostu nimetatud menetlusdokumentide mahu järgi kaitsja ajaarvestusega, hindab kaitsja kirjeldatud dokumentide tutvumiseks/läbitöötamiseks 62 tundi. Kohtueelses menetluses kogutud materjale esitas prokuratuur toimikute näol kokku 15 233 lehekülge, sh hoomamatu tsiviilhagi. Pärast kaitsja taotlust esitati toimikust eraldatud ning täi davad materjalid, mida oli pea kaks tuhat lehekülge. Üksnes kaitsestrateegia koostamise en ning kaitseakti ja süüdistuse kohta kaitsja arvamuse ettevalmistamiseks on vältimatult vajalik tutvuda kõigi süüdistuse poolt esitatud materjalidega.

Kaitsjal kulus prokuratuuri poolt esitatud materjalide läbitöötamiseks 253 tundi.

1-17-8498

Kohtumenetluse ettevalmistamiseks, kaitsestrateegia elluviimiseks, sh kaitseakti koostamiseks, avakõne ettevalmistamiseks, samuti kohtus uuritavate tõendite usaldusväärsuse kontrolliks palusid kaitsjad S. Soesonil esitada omapoolseid tõendeid, mis võivad tema süüd välistada. Tulenevalt asjaolust, et S. Soeson tegutses täiesti iseseisvalt ja eraldi kõikidest teistest kohtualustest, oli kohtueelses menetluses otseselt temaga seotud materjalide hulk võrreldes teistega marginaalne. Eeltoodust lähtuvalt esitas S. Soeson kaitsjatele enda hinnangul süüd välistavaid tõendeid hulgas, mida on võimalik mõõta 1,14 terab ga infoühiku mahu mõõdus. aidi Seda on vähemalt 30 korda rohkem kohtueelses menetluses kogutud materjalist. Koos kaitsjate poolt dokumentide koostamisega (kaasa arvatud kohtueelses menetluses koostatud) kulus kaitsedokumentide koostamisele ja kaitsealuse dokumentide uurimisele/selekteerimisele kokku

506 tundi. Kaitsja

märgib, et tema lapsuse tõttu on menetluskulude kaaskirjas taotletud menetluskulude väljamõistmist OÜ-le Tasakaal Invest. Samas palus kaitsja suulisel esitlusel menetluskulud välja mõista kaitsealuse kasuks ning kanda kaitsja A. Salu poolt osutatud õigusteenuse kulud

Tasakaal Invest OÜ a/a-le nr EE777700771001548450 LHV pangas. Sellekohast tahteavaldust on kinnitanud 28. detsembril 2021 S. Soeson isiklikult ning tema tahteavalduse on tõestanud Poola Vabariigi advokaat . Kaitsja palub S. Soesoni AF kasuks välja mõistetud menetluskulud kanda -le LHV pangas. Tasakaal Invest OÜ a/a Määruskaebusele on lisatud S. Soesoni taotlus/kinnituskiri, milles ta palub selles kriminaalasjas tema kasuks välja mõistetud menetluskulud, sh valitud kaitsja tasu, kanda Tasakaal Invest OÜ- le. Ta selgitab, et A. Salu osutab talle kaitseteenust formaaljuriidiliselt küll isikuliselt, kuid majanduslikus mõttes Tasakaal Invest OÜ kaudu. Ta kinnitab, et ei ole Tasakaal Invest OÜ-le valitud kaitsjale tema teenuste eest midagi tasunud; samuti ei ole kaitseteenuste eest tasunud isik, kes on tema nimel pärast tema vahistamist Poola Vabariigis andnud A. Salule käsundi tema kaitsetegevuse teostamiseks.

3.3.3

Ühtlasi märgib kaitsja, et toetab S. Soesoni seisukohti seoses süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise vaidlustamisega.

4. Tallinna Ringkonnakohus võttis 17. märtsi 2022 määrusega esitatud kaebused menetlusse, andis tähtaja seisukohtade ja taotluste esitamiseks kuni 14. aprillini 2022 ning määras määruse teatavaks tegemise ajaks 3. mai 2022. Poola Vabariigi kinnipidamisasutuses viibivale S. Soesonile saatis ringkonnakohus määruse ärakirja justiitsministeeriumi kaudu.

5. Tallinna Ringkonnakohus tegi 3. mail 2022 määruse, millega uuendas määruskaebemenetluse. Ringkonnakohus selgitas määruses, et kohus ei olnud saanud kinnitust, et S. Soeson on saanud ringkonnakohtu 17. märtsi 2022 määruse kätte eetõttu ei olnud ringkonnakohtul . S kindlust, et

S. Soesonil o li olnud reaalne võimalus kirjalikus menetluses oma seisukohti ja taotlusi esitada. Sellest tulenevalt andis ringkonnakohus S. Soesonile kirjalike seisukohtade esitamiseks uue tähtaja, s.o 14 päeva määruse kättesaamisest selleks KrMS § 307 lg 1 , ning uuendas p 1 alusel

1-17-8498

menetluse. Määruses selgitati, et kuupäeva, millal ringkonnakohus teeb teatavaks määruse, millega lahendab määruskaebused, saab ringkonnakohus määrata kindlaks alles siis, kui on saanud kinnituse, et S. Soeson on

määruskaebemenetluse uuendamise määruse kätte saanud.

6. Ringkonnakohus sai 17. mail 2022 S. Soesoni 28. aprilli 2022 kuupäeva kandva taotluse määruskaebuse esitamise täht . Soeson märgib selles, et sai kohtu poolt aja ennistamiseks. S saadetud vaidlustatava määruse kätte 20. Lisaks märgib, et sai 27. aprillil 2022 aprillil 2022. tutvuda Poolas asuva ja Eestist Poola üle antud kriminaalasja materjalidega, millest tulenevalt soovib täiendada esitatud määruskaebust tõenditega.

7. juunil 2022 sai ringkonnakohus S. Soesoni 27. mai 2022 kuup taotluse tema äevaga kaitseõiguse rikkumise tunnistamiseks seoses sellega, et Lublini Ringkonnakohus tsenseeris kaitsja A. Salu poolt talle 27. mail 2022 saadetud kirja.

7. Ringkonnakohus sai 5. augustil 2022 teatise selle kohta, et S. Soeson on saanud Tallinna Ringkonnakohtu 17. märtsi 2022 määruse kätte 14. juunil 2022.

8. Ringkonnakohus sai 10. augustil 2022 S. Soesoni 14. juuni 2022 dateeritud taotlused ga seisukoha andmise võimaldamiseks, tõendite esitamiseks ja kaitseõiguse rikkumise tunnistamiseks.

S. Soe kis son mär , et ta sai Tallinna Ringkonnakohtu 17. märtsi 2022 määruse kätte 14. juunil 2022. Tal puudub ID- us, kaart, juurdepääs arvutile ja kontakt kaitsja A. Saluga. S. Soeson pal et tal võimaldataks tutvuda asja materjalidega, sh prokuröri seisukohaga ja anda seisukoht. Lisaks taotleb S. Soeson, et ringkonnakohus võtaks kriminaalasja materjalide juurde tema poolt maakohtule saadetud ja talle kaitsja A. Salu kaudu tagastatud materjalid (lisatud taotlusele).

20. septembril 2022 sai ringkonnakohus S. Soesoni kandva avalduse,

22. juuli 2022 kuupäeva milles S. Soeson taotleb kahju hüvitamist mõistliku menetlusaja rikkumise tõttu.

28. septembril 2022 sai ringkonnakohus S. Soesoni 17. septembri 2022 kuupäevaga taotluse täiendavate õigusabikulude hüvitamiseks ja kaitseõiguse rikkumise tuvastamiseks.

S. Soeson märgib taotluses, et Poola Vabariik muutis advokaadiga suhtlemise tingimusi nii, et ta saab advokaadiga rääkida limiteeritult üks kord nädalas 10 minutit. See tähendab, et tal tuleb telefonikõnede asemel tellida advokaadiga visiit. Advokaadil kulub selleks, et temaga arestimajas kokku saada, kolm tundi. See tähendab, et advokaadil kulub temaga kokku saamiseks üks tööpäev, mis tingib S. Soesonile kulu ettemaksu näol vähemalt 50 000 eurot.

S. Soeson taotleb tema kaitseõiguse rikkumise tunnistamist ja lisakulu hüvitamist summas

50 000 eurot.

9. Ringkonnakohus tegi 10. oktoobril 2022 määruse, millega jättis S. Soesoni taotlused, mis puudutavad ja määruskaebemenetluse tähtaja ennistamist, tõendite esitamist ja kriminaalas materjalidega tutvumist, rahuldamata.

1-17-8498

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Maakohtu määruse sisuliseks muutmiseks ei ole alust, määruskaebused tuleb rahuldada vaid osas, mis puudutab taotlust, et S. Soesoni kasuks välja mõistetud õigusabikulude hüvitis tasutaks arveldusarvele. Tasakaal Invest OÜ

11. I on lmselgelt põhjendamatu

S. Soesoni taotlus muuta maakohtu määruse resolutsiooni ning mõista ta lisaks menetluse lõpetamisele ka õigeks. Kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette üheaegselt menetluse lõpetamist ja isiku õigeksmõistmist. Menetluse lõpetamine tähendab, et kohus ei võta isiku süüküsimuses seisukohta. Maakohtu istungite protokollidest nähtuvalt oli

S. Soeson nõus menetluse lõpetamisega vastavalt aegumise ja mõistliku menetlusaja möödumise tõttu ega taotlenud menetluse jätkamist.

12. Põhjendamatud on S. Soesoni ja tema mõista S. Soeson KarS § 255 kaitsja taotlus

ed lg 1 järgi õigeks või lõpetada tema suhtes menetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Praeguses määruskaebemenetluses ei ole ringkonnakohtul kriminaalmenetluse seadustiku järgi võimalikki kumbagi neist otsustustest teha. Kriminaalmenetluse lõpetamist kohtuistungil reguleerib KrMS § 274. Selle paragrahvi esimene lõige ütleb otse, et kohtuliku arutamise raames on määrusega võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p – -des 2 8 sätestatud alustel. KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud alusel ei lõpetata menetlust määrusega, vaid tehakse õigeksmõistev kohtuotsus. See ei tähenda aga, et ringkonnakohus saaks maakohtu määruse tühistada ja teha määruskaebemenetluses õigeksmõistva otsuse. Kohtuotsus on kohtulahend, mis tehakse kriminaalasja arutamise tulemusel, määruskaebemenetluses kohtuotsust teha ei saa. Järelduse, kas isik on talle etteheidetavas kuriteos süüdi või mitte, teeb kohus menetluse kui terviku lõppedes. Nagu öeldud, kui S. Soeson oli seisukohal, et KarS § 255 lg 1 järgi tuleks ta õigeks mõista, ei oleks ta pidanud nõustuma menetluse lõpetamisega mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et ei pea põhjendatuks väidet, nagu langeks teadvalt ebaõigete maksudeklaratsioonide esitamisele kaasaaitamise aegumisega automaatselt ära ka KarS § 255 lg-le 1 vastav tegu. KarS § 255 lg 1 kuriteokoosseis ei eelda, et isik oleks mõne teise kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud. See, kas isik on toime pannud mingeid tegusid, mis näitavad tema kuulumist kuritegelikku ühendusse, on tuvastatav hoolimata sellest, et see tegu iseseisva kuriteona on aegunud (ringkonnakohtu hinnangul on olukord võrreldav 12. oktoobril 2008 kriminaalasjas nr 1-17-

5176 tehtud Riigikohtu määruses käsitletuga).

13. Alusetu on kaitsja määruskaebuse mõttekäik, justkui ei oleks maakohtul olnud õigust mõistliku menetlusaja möödumise tõttu menetlust lõpetada. Kaitsja on määruskaebuses märkinud, et KrMS § 2052 võimaldab kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu üksnes kohtueelses menetluses Riigiprokuratuuri nõusolekul, praegusel juhul oli kohtueelne menetlus ammugi läbi. Seega on kaitsja leidnud, et KarS § 255 lg 1 järgi oleks kriminaalmenetluse võinud mõistliku menetlusaja möödumise tõttu lõpetada üksnes kohtueelses menetluses ja Riigiprokuratuuri nõusolekul. Tegemist on täiesti alusetu seisukohaga. See, et kohtueelses menetluses saab kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja

1-17-8498

möödumise tõttu lõpetada KrMS § 2052 sätestatud tingimusel, ei tähenda, et kohtumenetluses ei oleks üldse võimalik sel alusel kriminaalmenetlust lõpetada või et ka kohtumenetluses on nõutav Riigiprokuratuuri nõusolek. Kriminaalmenetluse kohtumenetluses lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu reguleerib KrMS § 2742, mis annab kohtule õiguse menetlus lõpetada ega nõua Riigiprokuratuuri nõusolekut. KrMS § 2742 viitab KrMS §-le 2052, kuid seda üksnes puutuvalt viimases nimetatud asjaoludesse (milleks on kuriteo raskus, kriminaalasja keerukus ja mahukus, kriminaalmenetluse senine käik).

14. Seoses S. Soesoni taotlusega lõpetada menetlus ja mõista ta õigeks KarS § 201 lg 1 järgi, märgib ringkonnakohus, et KarS § 201 lg 1 järgi menetluse lõpetamist maakohtus ei arutatud ja maakohus pole selles süüdistuses menetluse lõpetamist määruses käsitlenud. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebemenetluses kaebuse alusel maakohtu määruse õiguspärasust ja põhjendatust. See tähendab, et nende küsimuste ringi, mida määruskaebemenetluses saab vaidlustada, moodustavad küsimused, mida maakohus käsitles või pidanuks käsit Seega on kõnealune taotlus asjassepuutumatu. lema.

15. Valdava osa S. Soesoni kaebustest moodustavad väited, et tema erinevaid õigusi on rikutud, ning taotlused tekitatud kahju hüvitamiseks. Ka nende puhul tuleb arvestada, et ringkonnakohus kontrollib määruskaebemenetluses kaebuse alusel maakohtu määruse õiguspärasust ja põhjendatust. Maakohus pidi menetluse lõpetamisel käsitlema kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist kohtule esitatud taotluses toodud alustel ja ulatuses. Kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus tuleb vastavalt SKHS §-le 12 esitada kirjalikult. Nagu maakohtu määruses märgitud, on S. Soeson esitanud maakohtule kirjaliku kahju hüvitamise taotluse 26. mail 2016. Selles on S. Soeson taotlenud, et kohus mõistaks Eesti Vabariigilt välja

1. hüvitise 182 päeva kestnud alusetu vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest koos viivisega;

2. hüvitise koos viivisega elektriseadmete (teleri, veekeedu kannu, elektrilambi) eest, mille Tallinna Vangla jättis talle tagastamata;

3. kriminaalmenetluse algatamisele eelnenud perioodil seoses KarS § 255 hüvitise koos viivisega lisakulude eest, mida põhjustas kriminaalmenetluse alustamisele eelnenud kontrollimenetlus;

4. hüvitise koos viivisega läbiotsimisel kaduma läinud kuldmüntide ja Rolex kella eest;

5. hüvitise koos viivisega vahistamise tõttu ära jäänud reisi eest. Maakohtu 31. mai 2021 istungil (kd V; tl. 82 prd, 84 ) on olnud jutuks, et kohus ei ole saanud kätte kõiki taotlusi, mille S. Soeson on väidetavalt saatnud. S. Soeson on leidnud määruskaebuses, et kuna tema on taotlused saatnud, tuleb lugeda kohus need kätte saanuks ning seega ei oleks kohus tohtinud jätta neid lihtsalt tähelepanuta. See seisukoht on põhjendamatu – ilmselgelt saab kohus võtta seisukoha ainult nende taotluste suhtes, mis on kohtuni jõudnud.

Pealegi andis maakohus pärast seda, kui oli ilmnenud, et S. Soeson on väidetavalt saatnud kirjalikke taotlusi, kuid kohus pole neid kätte saanud, S. Soesonile piisava võimaluse esitada taotlus(ed) uuesti. Nimelt määras kohus uue istungiaja andmaks S. Soesonile võimalust esitada kirjalikke taotlusi. Kuigi S. Soeson väidab, et on esitanud vahepealsel ajal rea taotlusi, on põhjust selles kahelda. Istungite vahelisel ajal on maakohus saanud S. Soesonilt kirjalikke taotlusi, kuid need ei puuduta menetluse lõpetamist ega kriminaalmenetluses tekitatud kahju

1-17-8498

hüvitamist. Kohtutoimikus on taotlused kohtuniku taandamiseks ja kohtuistungi kinniseks kuulutamiseks (kd V; tl. 146, 147). Neid taotlusi maakohus 1. detsembri 2021 istungil käsitles. Süüdistatav ega kaitsja ei tõstatanud küsimust, et lahendamist vajaks veel rida kirjalikke taotlusi. Seoses menetluse lõpetamisega oli juttu vaid sellest, et kaitsja esitab menetluskulude hüvitamise taotluse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tagas S. Soesonile ja tema kaitsjale reaals e e võimalus esitada taotlusi, mida nad vajalikuks pidasid. Esiteks seab väite, et suur hulk S. Soesoni taotlusi ei jõudnud maakohtuni, kahtluse alla fakt, et kohus on kaks S. Soesoni esitatud taotlust kätte saanud (seejuures väärib tähelepanu, et S. Soesoni määruskaebuse kohaselt on kohtul jäänud kätte saamata ka taotlused, mis on esitatud samal päeval kohtuni jõudnud taotlusega). Samas leiab ringkonnakohus, et juhul kui S. Soesoni Poola kinnipidamiskohast posti teel saadetud kirjad ei pruukinud jõuda Harju Maakohtuni, oleks saanud taotluse esitada kaitsja vahendusel. Kaitsja on 1. detsembri 2021 istungil teatanud kohtule, et nädal enne istungit kohtus ta

S. Soesoniga Poola kinnipidamiskohas (kd V; tl. 148). Eelnevast tulenevalt on asjassepuutumatud S. Soesoni määruskaebustes esitatud väited ja taotlused, mis puudutavad tema kaitseõiguse rikkumisi, tema Poolas vahi all pidamise asjaolusid ja tingimusi, Poolas tehtud menetlustoimingutega talle tekitatud kahju (pankrotivara vähenemist ja väidetavat vara kaduma minekut) . Kirjalikku taotlust, milles oleks nendele jms argumentidele tuginedes taotletud kahju hüvitamist, maakohtule esitatud ei ole ja maakohus ei saanudki neid väiteid oma määruses käsitleda.

16. Mis puutub 26. mail 2016 esitatud kahju hüvitamise taotlusesse, siis on maakohus õigesti märkinud, et osa seal märgitud kahjudest ei ole tekitatud kriminaalmenetluses. See tähendab, et tegemist ei ole kahjudega, mille hüvitamise otsustamine on kriminaalasja lahendava kohtu pädevuses. Maakohtu pädevuses oli üksnes nende kahjude tuvastamine ja nende hüvitamise otsustamine, mis tekitati lõpetatava kriminaalmenetlusega. Väidetavad k t tekitatud maakohtu määrusega lõpetatud ahjud, mida ei ole tegelikul kriminaalmenetluse raames, on elektriseadmete S. Soesonile tagastamata jätmisega tekitatud ja Rahapesu Andmebüroo kontrolliga tekitatud kahju. Nagu maakohtu määruses selgitatud, ei ole väidetavalt kahju tekitanud Tallinna Vangla olnud selles kriminaalasjas menetleja. S. Soesoni määruskaebuses esitatud väide, et ta oli vahi all kohtumääruse alusel, ei muuda väidetavalt tekitatud kahju kriminaalmenetluses tekitatud kahjuks. Vahistamise täideviimine ei ole kriminaalmenetluse osa. Mis puutub Rahapesu Andmebüroo toimingutesse, siis see, et neid ei tehtud kriminaalmenetluses, on ilmne juba kahju hüvitamise taotlusest endast: taotluses on märgitud, et tegemist oli enne kriminaalmenetlust toimunud kontrolliga.

– ja seega väljaspool –

17. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud rahuldamata ka taotluse kuldmüntide ja Rolexi kella väärtuse hüvitamiseks. Hüvitada saab sellise kahju, mille tekkimine on tõendatud. S. Soeson on esitanud vaid üldsõnalise väite, et läbiotsimisel võeti ilma seda läbiotsimisprotokolli märkimata ära 15 000 euro väärtuses kuldmünte ja 20

000 eurot maksev

1-17-8498

Rolexi kell. Taotluses ei ole isegi täpsustatud väidetavalt kaduma läinud kella ja müntide andmeid, rääkimata sellest, et taotlusele oleks lisatud tõendeid, et S. Soesonil oleks need mündid ja kell üldse olnud. Samuti pole täpsustatud, kus need asjad olid ning millal avastas

S. Soeson nende kadumise (nagu maakohtu määruses märgitud, tuli S. Soeson väitega, et sellised asjad läbiotsimisel kaduma läksid, välja alles 26. mail 2016 esitatud taotluses, kuigi läbiotsimine toimus 10. septembril 2012 ja vahi alt vabanes S. Soeson 8. märtsil 2013). Selle tuvastamiseks, et läbiotsimisel läksid kaduma kuldmündid ja Rolexi kell, ei ole piisav S. t Soesoni määruskaebus es esitatud väide, et läbiotsimisel osalenud ametnikest kolm on vallandatud altkäemaksu võtmise ja kolmandatele isikutele jälitustoimingu kohta info edastamise eest.

18. Kohus keeldus S. Soesoni Eestis vahi all viibitud aja eest hüvitise välja mõistmisest põhjendusega, et KarS § 255 lg 1 järgi lõpetati S. Soesoni suhtes menetlus mõistliku aja möödumise tõttu, SKHS § 5 lg 1 kohaselt hüvitatakse vahistamisega tekitatud kahju menetluse lõpetamise korral üksnes juhul, kui menetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1, 2 või 5 alusel. Seega on alusetu S. Soesoni määruskaebustes väljendatud seisukoht, et menetluse lõpetamise korral tuleb igal juhul menetlusega tekitatud kahju hüvitada. Ringkonnakohus nendib, et vahistamismääruses on tuginetud uute kuritegude toimepanemise ohu tuvastamisel nii talle KarS § 22 lg 3 – 3891 lg 2 ja lg 3 kui ka KarS § 255 lg 1 järgi esitatud kahtlustusele (kd III; tl. 76–80). SKHS § 5 lg 1 p 1 näeb tõesti ette, et vahistamisega tekitatud kahju hüvitatakse menetluse lõpetamise tõttu ainult juhul, kui menetlus lõpetatakse KrMS ustes ei ole esitatud argumente, miks oleks § 199 lg 1 p 1, 2 või 5 alusel. Määruskaeb hoolimata SHKS § 5 lg 1 p s 1 öeldust vahistamisega tekitatud kahju hüvitamine õiguslikult -

põhjendatud.

19. Nii kaitsja kui S. Soeson vaidlustavad maakohtu määrust S. Soesonile õigusabikulu hüvitamise ulatuse osas. Konkreetseid vastuargumente maakohtu seisukohtadele on siiski esitanud vaid kaitsja. S. Soeson on üksnes märkinud, et toetab kaitsja taotlust, esitanud seejärel aga väiteid, et tema menetluskulud on tegelikult veel palju suuremad, ulatudes miljonitesse eurodesse. S. Soesoni tõendamata väited maakohtu määruse tühistamiseks alust ei anna.

19.1 Kaitsja leiab, et kohus on põhjendamatult lugenud kaitsja tunnitasu mõistlikuks suuruseks 125 eurot. Oma seisukohta põhjendab kaitsja sellega, et Riigikohus on lugenud mõistlikuks ka taotluses tooduga võrreldavaid tunnitasusid. Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna see argument alust hüvitatava õigusabikulu suuruse muutmiseks. Mõistlik tunnitasu ei ole mingi kindlaks määratud suurus, vaid see sõltub konkreetsest kohtusjast ja osutatud õigusabi iseloomust. Kaitsja enda viidetud

määruseski on Riigikohus rõhutanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (p 14). On selge, et tunnustatud tippjuristidel või mingi spetsiifilise valdkonna tippspetsialistil on selle valdkonnaga seotud vaidluses õigus küsida suuremat tunnitasu kui mitte samavõrd tunnustatud kaitsjal või esindajal. Tuginedes enda ajavahemikul 2014 2016 tehtud otsustele, nendib ringkonnakohus – , et 150 eurot ei olnud sel ajal kindlasti tavaline advokaadi tunnitasu määr; toona võis advokaadi tunnitasu ilma käibemaksuta jääda isegi alla 100 euro, praeguseski asjas oli Tark Grunte

1-17-8498

Sutkiene Advokaadibüroo tunnitasu 110 eurot, millele lisandus käibemaks

. Ringkonnakohtu kogemuse põhjal on 150 eurot muutunud tavaliseks advokaadi tunnitasu määraks alles viimasel ajal. Praegusel juhul ei ole kaitsja advokaat ning tegemist ei ole karistusõiguse tippspetsialistiga (mida näitab kasvõi määruskaebuses esitatud väidete argumenteerituse ja põhjendatuse tase). Kaitsja argumenti, et ta pole terve menetluse vältel mingit tasu saanud, peab ringkonnakohus asjakohatuks. Kaitsja on osutanud S. Soesonile õigusabi lepingu alusel. Seega see, millal klient õigusabi eest maksab, on kliendi ja õigusabi osutaja omavaheline asi. Kohus ei lahenda praegu kaitsjale tasu maksmise, vaid kaitsealusele tal tekkinud õigusabikulude hüvitamise küsimust. Eelnevast tulenevalt ei näe ringkonnakohus alust lugeda mõistlikuks suuremat tunnitasu, kui luges maakohus.

19.2 Kaitsja vaidlustab maakohtu määruses olevat kaitsja töötundide arvestust, mille kohaselt luges kohus kohtuistungeile kulunud ajaks 113 tundi. Seejuures möönab kaitsja, et kohus on kohtuistungite aja arvutamisel lähtunud „AET märgitud kohtuistungile planeeritud ajast“. Kaitsja väidab aga, et kõikide kohtuistungite protokollid pole nähtavad. Lisaks leiab kaitsja, et arvestada tuleb veel kokkuleppemenetlust ja sellele eelnenud läbirääkimisi ning Poola Vabariigiga videosilla ootamise aega. Kokkuvõtvalt väidab kaitsja, et ajakulu oli kokku 219 tundi ehk 106 tundi kohtu arvutatust rohkem. Kaitsja väited jäävad aga üldsõnaliseks. Kuigi kaitsja väidab, et maakohus on jätnud osa istungeid arvestamata, pole kaitsja märkinud, millised kohtuistungid on kohus kaitsja hinnangul arvestamata jätnud. Samuti pole kaitsja näidanud ära, kuidas neist maakohtu arvestamata jäänud istungite ja muude toimingute ajakulust tulid kokku need 106 tundi, mille võrra on kaitsja väitel tema tegelik töö maht olnud maakohtu arvestatust suurem. Seega ei ole kaitsja väited, et maakohus on jätnud osa tegelikult tehtud tööd arvestamata, kontrollitavad ega anna alust ajakulu arvestuse muutmiseks.

19.3 Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka kaitsja etteheide, et maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata kohtuistungi protokollidega tutvumisele kulunud aja. Ringkonnakohus möönab, et kohtuistungi protokollidega tutvumine võib olla vajalik ka nt ristküsitluse jaoks, nagu kaitsja määruskaebuses väidab. Sellega seoses tuleb aga märkida, et kuigi maakohus ei ole pidanud põhjendatuks eraldi ajakulu kohtuistungi protokollidega tutvumiseks, on kohus arvestanud ka istungiks ettevalmistamise ajakuluga. Istungiks ettevalmistamine hõlmab ilmselgelt ka ristküsitluseks ja muude tõendite uurimiseks ettevalmistamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtu määruse muutmiseks ka toimikuga tutvumise ajakulu puudutavas osas. Maakohus on möönnud seda, et kriminaalasja materjalid on mahukad: kohus on toonud välja, et toimik koosneb 16 köitest, millele lisandub 25 asitõendite köidet. Kohus pidas selle materjali läbitöötamiseks vajalikuks ajakuluks 200 tundi. Kui jagada see aeg kokku 41 toimiku vahel, jääb ühe köitega tutvumiseks veidi alla 5 tunni. Ringkonnakohus peab seda aega täiesti piisavaks, et selgitada välja olulisemad tõendid ning põhjalikumat süüvimist vajavad tõendid läbi töötada.

19.4 Kaitsja väitel vajasid läbi töötamist veel S. Soesoni poolt kaitsjale antud tõendid, mis olevat sisaldanud 1,4 terabaiti infot. See kaitsja väide on üldsõnaline ja tõendamata.

1-17-8498

19.5 Eelnevast tulenevalt ei anna kaitsja määruskaebus alust maakohtu määruse tühistamiseks ka S. Soesoni õigusabikulu puudutavas osas.

19.6 Maakohus märkis määruses, et kuigi kaitsja taotles menetluskulude hüvitamist Tasakaal Invest OÜ õigusabikulu hüvitis mõista välja S. Soesoni kasuks. Kaitsja märgib -le, tuleb määruskaebuses, et menetluskulude hüvit se Tasakaal Invest OÜ kasuks väljamõistmise i taotlemine oli tema eksitus. Ta taotleb, et õigusabikulude hüvitis mõistetaks välja S. Soesoni kasuks, kuid tasutaks S. Soesoni nõusoleku alusel Tasakaal Invest OÜ arveldusarvele.

S. Soeson on oma määruskaebuses seda taotlust toetanud. Ringkonnakohus tõdeb, et kaitsealusel on õigus taotleda, et õigusabikulude hüvitis makstaks kellegi teise pangakontole. Kuna S. Soeson on selleks soovi avaldanud, tuleb määrata, et maakohtu määrusega S. Soesoni kasuks välja mõistetud õigusabikulude hüvitis tuleb tasuda Tasakaal Invest OÜ arveldusarvele nr EE777700771001548450 LHV pangas.

20. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse sisuliselt muutmata, kuid teeb KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 2 alusel täpsustuse, mille kohaselt tuleb S. Soesoni õigusabikulude hüvitis tasuda Tasakaal Invest OÜ arveldusarvele nr

EE777700771001548450 LHV pangas.

Selle täpsustuse osas tuleb määruskaebused rahuldada, muus osas aga jätta rahuldamata.

Allkirjastatud digitaalselt