3-22-2284/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-22-2284 Määruse kuupäev

10. november 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Virgo Kosemetsa (Kosemets) kaebus Tõrva Vallavolikogu

27. septembri 2022. a määruse nr 1-2/2022/15 tühistamiseks RESOLUTSIOON Tagastada Virgo Kosemetsa kaebus Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tõrva Vallavolikogu võttis 27. septembri 2022. a määrusega nr 1-2/2022/15 vastu Tõrva valla haridusja noortevaldkonna arengukava 2030.

2. Virgo Kosemets esitas 25. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tõrva Vallavolikogu 27. septembri 2022. a määruse nr 1-2/2022/15 tühistamiseks.

3. Tartu Halduskohus jättis 26. oktoobri 2022. a määrusega V. Kosemetsa kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja.

4. V. Kosemets esitas 1. novembril 2022 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja põhjendas, et kaebuse esitamise eesmärk ei ole tühistada otsus selle sisu tõttu. Kaebuse esitamise eesmärk on jõuda olukorda, kus asjasse puutuvatele elanikele antakse seadusest tulenev võimalus kaasa rääkida arengukava koostamisel. Huvitatud isikuks on nii kaebaja volikogu liikmena kui ka valla koolide õpilaste vanemad. Oma huvide kaitseks pöördusid kaebaja kui saadiku poole grupp valla elanikke, kelle huve kõnealune määrus enim riivab. Kaebaja pöördub halduskohtu poole nii enda kui ka avalike huvide kaitseks. Kohaliku omavalitsuse valitseja peab järgima seaduses sätestatud kohustusi oma tegevuses.

KOHTU SEISUKOHT

5. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

6. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib kaebuse esitada vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2).

7. Kohus selgitab, et kohaliku omavalitsuse valitsemine ehk poliitilised otsustused, mida tehakse enamasti otstarbekuse alusel, ei allu reeglina kohtulikule kontrollile. Selles osas saab iga üksikisik ennekõike kaasa rääkida aktiivse või passiivse valimisõigusega, st valides ja osutudes valituks (Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) § 156 lg 2). Isikul on kaebeõigus siis, kui otsustatakse konkreetselt talle antavate hüvede või seatavate kohustuste-keeldude üle. Subjektiivse õiguse all, mille kaitseks saab kohtusse pöörduda, peetakse PS § 15 lg 1 esimeses lauses silmas üksikisiku huve kaitsvaid juriidilisi positsioone, mille alusel tal on kohustatud subjektilt võimalus nõuda tegusid, enda tegevuse talumist või tegevusest hoidumist. Subjektiivse õiguse tekkimiseks peab normiga kaitstud huvi olema individuaalne ja personaalne, st kuuluma kaebuse esitajale. Kollektiivne õigushüve subjektiivset õigust kaitsenormi kaudu ei loo ning seda kaitsev kaebus (populaarkaebus) pole PS § 15 lg 1 esimese lause esemelises kaitsealas (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. märtsi 2019. a otsus asjas nr 5-19-7, Riigikohtu halduskolleegiumi 28. mai 2020. a määrus asjas nr 3-19-1627, p 11).1 Ka volikogu liikmel on PS § 15 lg 1 esimesest lausest tulenev õigus pöörduda kohtusse üksnes siis, kui volikogu otsus rikub tema isiklikke õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. märtsi 2019. a määrus asjas nr 3-17-2784, p 8 ja seal viidatud kohtupraktika). HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud nõudes, et kaebuse võib esitada üksnes “oma õiguse kaitseks“, viitab sõna “oma“ sellele, et kaebajal peab olema isiklik puutumus vastava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema õiguse riives. Teiseks peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil (kaitstav on “õigus“, mitte lihtsalt huvi või muu nõrgema kategooria puutumus).2

8. Kaebaja viidatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 37² lg-s 5 nimetatud kohaliku omavalitsuse elaniku õigused ei ole piiramatud ega tähenda seda, et iga elanik peab olema kaasatud kõikidesse otsustusprotsessidesse ja saama vastavaid otsuseid vaidlustada. Kohaliku omavalitsuse haridusja noortevaldkonna arengukava vastuvõtmist puudutavate otsuste vaidlustamiseks ei ole seaduses sätestatud erandjuhtu, mis lubaks nende otsuste peale pöörduda kaebusega kohtusse teise isiku või avalike huvide kaitseks. Sellist õigust ei saa kohtu hinnangul tuletada ka kaebuses viidatud KOKS sättest ega PS §-st 14. Kaebaja ei saa kohtusse pöördudes kaitsta avalikku huvi, et kohaliku omavalitsuse tegevus, millega tema enda konkreetseid õiguseid ei riivata, oleks seaduslik, demokraatlik või otstarbekas. Kaebaja põhjendustega nõustudes peaksid valla elanikud saama vaidlustada igat kohaliku omavalitsuse akti, kuid nagu kohus seda eelnevalt selgitas, ei ole kohtukaebeõigus absoluutne. Kohalik elanik saab vastavalt PS §-le 156 kasutada oma õigust kaasa rääkida ja meelsust avaldada ennekõike kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.

9. Kuivõrd seadus ei anna praegusel juhul õigust pöörduda kohtusse teise isiku või avalike huvide kaitseks, on kaebeõiguse olemasolu tuvastamisel määrava tähtsusega, kas ja millist kaebaja õigust vaidlusalune otsus riivab.

10. Puuduste kõrvaldamise avaldusest ja kohtuasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja vallavolikogu liige, kes on saanud vallaelanike vajadusi ja huvisid kaitsta hääletamise teel volikogu pädevuses olevate küsimuste otsustamisel. Kaebaja osales 27. septembril 2022

Vt ka põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 15 kommentaare. Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3486/paragrahv_15.

2 HKMS kommenteeritud väljaanne, § 44, lk 180.

toimunud vallavolikogu istungil, kus ta sai volikogu liikmena realiseerida enda õigust võtta osa volikogu istungist, esitada seal ettepanekuid ja küsimusi ning hääletada.

11. Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja peamised etteheited vastustajale seonduvad vallaelanike ära kuulamata jätmises. Kaebaja osutab KOKS § 37² lg-le 5, mis sätestab, et vallavõi linnavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia koostamisse. Kohtu hinnangul tagab kohalike omavalitsuse elanike kaasamine arengukava koostamisse ennekõike avalike huvide kaitse ning tegemist ei saa olla olukorraga, kus väidetavalt rikutud normi eesmärk oleks kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmine, seda olenemata sellest, kas kohalik omavalitsus pidi praegusel juhul sealsed elanikud haridusja noortevaldkonna arengukava vastuvõtmise otsustusprotsessi kaasama või mitte.

12. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, tagastab kohus

V. Kosemetsa kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

13. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

14. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu kaebajale vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik