2-18-17055/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-17055 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel, vanemkohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-17055 Tsiviilasi AS Eesti Raudtee hagi AS Operail vastu kasutustasu püsikulu osa ja sellele lisanduvate viiviste tasumise nõudes Tsiviilasja hind 6 888 206,98 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, asukoht Toompuiestee 35, 10133 Tallinn) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Reesa Laur ja Toomas Tamme (Advokaadibüroo LINKLaw, epost

reesa.paatsi@linklaw.ee ja toomas.tamme@linklaw.ee Kostja: AS Operail (endise ärinimega AS EVR Cargo) (registrikood 11575850, asukoht Metalli 3, 10615 Tallinn) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Martti Peetsalu ja Triinu Järviste (Advokaadibüroo TGS Baltic, epost menetlus@tgsbaltic.com) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja AS-i Eesti Raudtee ja kostja AS-i Operail vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. AS Operail tasub AS-ile Eesti Raudtee kompromissi korras netosumma 530 000 (viissada kolmkümmend tuhat) eurot kolmes võrdses osas maksegraafiku alusel

2-18-17055 2

järgmiselt: 1.1.1. esimene osamakse netosummas 176 666,67 eurot (ükssada seitsekümmend kuus tuhat kuussada kuuskümmend kuus eurot ja kuuskümmend seitse senti) hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul alates edasilükkava tingimuse saabumisest (käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 1.8); 1.1.2. teine osamakse netosummas 176 666,67 eurot (ükssada seitsekümmend kuus tuhat kuussada kuuskümmend kuus eurot ja kuuskümmend seitse senti) hiljemalt 31.07.2023; 1.1.3. kolmas osamakse summas 176 666,66 eurot (ükssada seitsekümmend kuus tuhat kuussada kuuskümmend kuus eurot ja kuuskümmend kuus senti) hiljemalt 31.07.2024. 1.2. AS Operail tasub kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.1 nimetatud kompromissisumma maksegraafiku alusel aktsiaseltsi Eesti Raudtee arvelduskontole nr xxx selgitusega: „Tsiviilasjas nr 2-18-17055 jõustunud kompromissi täitmine“. Kohtumääruse resolutsiooni p-st 1.1 tuleneva kokkulepitud rahalise kohustuse täitmiseks ei esita AS Eesti Raudtee AS-ile Operail arvet. 1.3. Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.1 kokkulepitud rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on AS-il Eesti Raudtee õigus nõuda AS-ilt Operail viivitusintressi (viivis) 0,2% (null koma kaks protsenti) päevas, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 1.4. Tsiviilasja menetlemisega seotud poolte menetluskulud ja kohtueelsed õigusabikulud jäävad poolte endi kanda. 1.5. Kompromissilepinguga loetakse kõik poolte vahelised hagi eseme ja alusega seonduvad vastastikused nõuded lõppenuks ning asendatakse kompromissilepingust tulenevate nõuetega. 1.6. Kui kohus kompromissi ei kinnita kõikide punktide osas või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromissileping tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissilepingu sel juhul algusest peale kehtetuks. 1.7. Kompromissist taganemine või ülesütlemine ei too kaasa kompromissi esialgse õigussuhte tagasiulatuvat taastumist sellisel kujul, nagu see oli enne kompromissi sõlmimist. 1.8. Kompromissileping on sõlmitud edasilükkava tingimusega. AS Operail loobub kolme (3) tööpäeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest haldusasjades nr 3-22-1077 ja 3-22-1419 esitatud kaebustest. Kompromissilepingus kokkulepitud õiguslikud tagajärjed saabuvad, kui kohus on nimetatud haldusasjades AS-i Operail kaebustest loobumise tõttu lõpetanud menetlused jõustunud kohtumäärustega. Kui edasilükkav tingimus ei saabu, loetakse kompromissileping algusest peale kehtetuks ja menetlus käesolevas tsiviilasjas jätkub. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-17055.

2-18-17055 3

3. Toimetada määrus poolte lepingulistele esindajatele kätte. Menetluskulude jaotus 1. Pooled on kohtumääruse resolutsioonis kinnitatud kompromissis kokku leppinud, et tsiviilasja menetlemisega seotud poolte menetluskulud ja kohtueelsed õigusabikulud jäävad poolte endi kanda. 2. Rahuldada hageja taotlus poole tsiviilasjas tasutud riigilõivu tagastamiseks ning tagastada hagejale määruse jõustumisel hagilt tasutud riigilõiv 1700 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on AS-i Eesti Raudtee hagi AS-i Operail vastu kasutustasu püsikulu osa ja sellele lisanduvate viiviste tasumise nõudes. Pooled esitasid 19.10.2022.a kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ning tsiviilasjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses istungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja on esitanud taotluse tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 1700 eurot. Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 486 lg 4 koosmõju alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui

2-18-17055 4

kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud ka menetluskulude jaotuse osas. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on käesolevas tsiviilasjas riigilõivuna 3400 eurot. Kohus tagastab käesoleva määruse jõustumisel hagejale riigilõivu pooles ulatuses, s.o 1700 eurot ning kannab selle taotluses märgitud isiku arvelduskontole. Kohus lühendab poolte soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise õiguse tähtaega (TsMS § 661 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel

kohtunik