2-21-1076/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 10.11.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-1076

Kohtuasi

X

(X)

avaldus

alaealise

lapse

suhtes

ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.10.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (ema) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev

Puudutatud isik I (laps) F (isikukood XXXXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Leino Biin

Puudutatud isik II (isa) Y (isikukod XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus

Eestkosteasutused Tallinna linna Haabersti Linnaosa

Valitsus ja Rakvere Vallavalitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda vastu võtmast täiendavate tõenditena X 21.09.2022 menetlusdokumendile

lisatud vanemate sms-de väljatrükke.

2. Jätta rahuldamata Y 15.09.2022 vastuväide kohtu tegevusele.

3. Harju Maakohtu 01.10.2021 määrus tühistada.

4. Teha uus määrus, millega jätta X avaldus alaealise lapse ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.

5. Y määruskaebus rahuldada.

6. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jätta iga menetlusosalise enda kanda, välja

arvatud alaealisele lapsele määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

2-21-1076

2

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Avaldaja (ema) esitas 22.01.2021 Harju Maakohtule avalduse, milles soovis saada

otsustusõigust

lapse

viibimiskoha,

tervise

ja

hariduse

küsimuste

otsustamiseks.

Maakohtumenetluse lõpus täpsustas ema, et soovib siiski vanemate ühise hooldusõiguse osalist

lõpetamist ja ainuhooldusõiguse saamist lapse viibimiskoha, tervise- ja haridusküsimuste üle

otsustamisel.

2. Laps sündis XX.XX.XXXX. Isa ja lapse vahel on kindlaks määratud suhtluskord, kuid isa ei

pea sellest kinni. Ka ei ole ta lapsega muul moel väga kontakti otsinud, mõned üksikud kõned

enne kokkulepitud külastusi. Isa ei ole tundnud huvi lapse tervise ega hariduse kohta. Lapsel

on astma, millest isa on teadlik, kuid haigus ei ole tema jaoks piisavalt oluline, et manustada

lapsele ravimeid ja selle üle oli palju vaidlusi 2019. a. Võimalusi lapse haridusest osa saada on

isale lasteaiast pakutud, ta lisati vanemate meili-listi, talle pakuti võimalusi osaleda isadepäeva

üritustel jne. Samuti on lasteaias võimalus liituda e-lasteaiaga, kus saab lapse tegemistel silma

peal hoida. Teadaolevalt ei ole isa ühtegi neist võimalustest kasutanud.

3. Lapse elukorraldus emaga on stabiilne ja rutiinne. Laps käib esmaspäevast reedeni lasteaias,

v.a pikad pausid, kui valitsus soovitas lapsed koju jätta. Kodu on tema jaoks turvaline keskkond,

tuba jagab ta vanema õega. Kodus on tal eakohased mängu- ja õppevahendid, samuti on ta

käinud huviringides. Laps on väga seltsiv ja rõõmus, tema areng on eakohane. 2021. a sügisel

läheb ta kooli.

4. Kuni 2021. a jaanuarini elasid ema ja lapsed Mustamäel kahetoalises korteris. 2021. a

jaanuaris soetas ema koos abikaasaga kodu ja soovis laste sissekirjutusi muuta. 09.01.2021

saatis ema isale elukohateate e-mailile XXX, sms-ga numbrile XXXXXXX ja läbi

rahvastikuregistri, aga vastust ei saanud. Ema võttis ühendust lastekaitse ametnikuga, kellele

isa väitis, et lastel puuduvad normaalsed elutingimused ning tema ei kavatse sissekirjutuseks

nõusolekut anda. Isa olevat nõudnud, et peab oma silmaga kõik üle vaatama. Lastekaitse

vanemspetsialist tegi koduvisiidi ja kinnitas, et laste jaoks on kõik tingimused täidetud ning

lastega on kõik korras. Sissekirjutus saadi 16.02.2021.

5. Isaga on olnud probleeme. Isa soovib ema elu kontrollida mõtlemata lapse heaolule. Laps

elab Tallinnas, isa Lääne-Virumaal.

Puudutatud isikute seisukohad

6. Isa vaidles avaldusele vastu. Ema avalduse rahuldamine ei aita last kuidagi. Lapsega seotud

küsimused on alati saanud lahenduse. Vanematel ei ole vaidlusi hariduse ja tervise osas. Isa ei

2-21-1076

3

kavatse keelata, kui ema soovib lapsega reisile minna. Lapse elukoha muutmiseks ei olnud isa

nõusolekut vaja, sest nii eelmisel kui sel korral muudeti sissekirjutust isa nõusolekuta.

7. Eestkosteasutus Tallinna Haabersti LOV toetas avalduse rahuldamist, leides, et see vastab

lapse huvidele. Ema kolis pärast suhte lõppemist tagasi Tallinnasse ning on loonud uue

perekonna. Isa on kohtunud tütrega harva, eelmisel aastal toimus ainult 4 kohtumist. Laps on

isast võõrdunud ning tal puudub temaga emotsionaalne side. Seda kinnitab ka ema, kes väitis,

et laps ei tunne huvi isa vastu ega küsi tema kohta midagi. Kuna isa ei näita üles huvi lapse

vastu ning elab eemal, ei ole ta lapse igapäevaelu küsimustega kursis. Lapse elu korraldab

täielikult ema. Lapsel on tekkinud hea kontakt kasuisaga (ema uus abikaasa), kes hoolitseb ka

vanema õe eest. Ema koos laste ning uue abikaasaga elavad 2021. a algusest kolmetoalises kõigi

mugavustega korteris, kus lastele on eraldatud tuba ja neil on kõik vajalik olemas. Ema sõnul

tema abikaasa sisuliselt asendab tütardele isa. Samuti kinnitasid lapsed, et ema abikaasa hoolib

nendest ja nad veedavad perega koos vaba aega. Ema sõnul ei ole isa kunagi lapse eest tõsimeeli

hoolitsenud. Peale lahkuminekut ei ole isa koostööd teinud, vaid tekitanud aeg-ajalt emale

probleeme, üritanud tema ellu sekkuda, ilmunud ootamatult mitmel korral tema elukohta ja

nõudnud kohtumist lapsega. Isa venitab last puudutavates küsimustes otsuste vastuvõtmisel ja

temaga ei ole võimalik kasvatada last üksmeeles. Ema soovis jaanuarist 2021 last sisse

registreerida Tallinnasse, kuid isa ei andnud mitme kuu jooksul nõusolekut. Seetõttu otsustas

ema pöörduda kohtusse. Isa ükskõikne ja lapse huve eirav suhtumine võib edaspidi oluliselt

kahjustada lapse heaolu. Kuna vanemad ei jõudnud kompromissile lapse elukoha

registreerimise küsimuses, on tõenäoline, et isa hakkab takistama ema ka muude

isikuhoolduslike küsimuste otsustamisel, mis hakkab mõjuma lapse heaolule negatiivselt, kui

situatsioon nõuab kiiret reageerimist.

8. Lapsele määratud esindaja toetas avalduse rahuldamist. Aastaid on kestnud vanemate vahel

erinevad vaidlused lapsele elatise maksmise, lapse õe põlvnemise ja lapsega suhtluskorra

küsimustes. Kohtumäärusega nr 2-17-3946 kinnitati kompromiss, mille kohaselt lapse

elukohaks on ema elukoht ning kokku lepiti suhtluskord isaga. Tegelikkuses suhtluskord ei

toimi, selle põhjustes on vanematel erinev seisukoht. Vestlustest vanematega selgus, et nende

suhted on endiselt pingelised, mis takistab neil käitumast hooldusõiguse küsimustes

ratsionaalselt ja lapse huvidest lähtuvalt. Lapse huvidega oleks vastuolus olukord, kus vanemate

vaheliste pingeliste suhete või ühe vanema ignorantsuse tõttu jäävad tegemata lapse

hooldusõiguse küsimustes vajalikud otsustused. Lapse huvidega on kooskõlas, kui

hooldusõiguse küsimusi lapse viibimiskoha, hariduse ja tervishoiu osas otsustaks ainuisikuliselt

ema.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus rahuldas 01.10.2021 määrusega avalduse ja lõpetas osaliselt vanemate ühise

hooldusõiguse lapse suhtes ning andis hooldusõiguse viibimiskoha, tervise ja hariduse, sh

huvihariduse, küsimuste üle otsustamisel ainuisikuliselt emale.

10. Määruse põhjendustes tugines kohus perekonnaseaduse (PKS) § 123 lõikele 1, § 116

lõigetele 2 ja 1, § 124 lõikele, § 137 lõigetele 1–3.

11. Laps sündis XX.XX.XXXX. Pere elas Lääne-Virumaal. Vanemate kooselu lõppes 5 a

tagasi. Laps kolis koos emaga Tallinnasse elama ja isa jäi elama Lääne-Virumaale. Lapse ja isa

suhtlus on järjest harvemaks jäänud. Eelmisel aastal viibis laps isa juures neli korda ja sel aastal

mitte kordagi. Seega eelmisel ja praegusel aastal ei ole isa lapse suhtes isikuhooldust teostanud.

Ema on ainuisikuliselt lapse elu korraldanud. Praeguseks enam isa lapse igapäevaeluga kursis

2-21-1076

4

ei ole. Vanemate vahel on alates 2017. a olnud kohtus mitmeid hooldusõiguse ja suhtluskorra

vaidlusi. Nimetatust nähtub, et vanematel ei ole õnnestunud kohtuväliselt lapsega seotud

küsimustes kokku leppida.

12. Lapse huvides on, et tema eest hoolitsevad mõlemad vanemad, kuid lapse huvides ei ole, et

vanemate keerulise suhtluse tõttu jäävad küsimused lahendamata. Isa ei andnud nõusolekut

lapse elukoha muutmiseks ja see oli ema avalduse esitamise ajendiks. Samas isal ei olnud

elukohavahetusele ühtegi sisulist vastuväidet. Kohtumenetluses oli isa seisukohal, et vanemad

on lapsega seotud küsimused lahendatud saanud.

13. Antud juhul on tuvastatav, et lapse hooldusõiguse küsimused on lahenduse saanud kohtu ja

lastekaitse kaudu. Selline lapse elu korraldamine ei ole lapse huvides. Kuna lapsega seotud

küsimused vajavad lahendamist mõistlikumalt kui kohtu ja lastekaitse abiga, tuleb vanemate

ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada lapse viibimiskoha määramise ning hariduse ja tervisega

seotud küsimustes ning andis selles ulatuses hooldusõiguse emale ainuisikuliselt.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõike 3 kohaselt jättis kohus lapse

esindamisega seotud kulud riigi kanda ja ema menetluskulud jäid tema enda kanda.

Määruskaebus

15. Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega

avaldus rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palub isa jätta ema kanda.

16. Maakohus rikkus asja lahendamisel menetlusnorme. Ema esitas avalduse tuginedes PKS

§-le 119. Menetluse kestel ei taotlenud ema vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist

PKS § 137 tähenduses. Maakohus hakkas alles 30.09.2021 (päeval, mil pidi kuulutatama

lõpplahend) kõrvaldama võimalikku ebaselgust. Ema vastas kohtule, et soovib siiski ühise

hooldusõiguse lõpetamist, ja kohus tegi järgmisel päeval lahendi avaldaja muudetud nõude

osas. Kui kohus nägi, et ema avalduse sisu vastas rohkem mingile muule nõudele, tulnuks

kohtul seda selgitada juba menetluse alguses.

17. Lisaks eelnevale ei ole maakohus sisuliselt avaldaja PKS § 137 alusel esitatud nõuet

menetlusse võtnudki. Samuti ei andnud kohus isale võimalust avaldada 30.09.2021 nõude osas

seisukohta ega kuulanud teda selles osas ära. Ema ei taotlenud esitatud nõude muutmist (TsMS

§ 376). Kõik rikkumised on olulised.

18. Kui ringkohus leiab, et saab teha asjas ise uue lõpplahendi, tuleb avaldus jätta täies ulatuses

rahuldamata. Maakohus hindas tõendeid pealiskaudselt ja lähtus ema tõendamata väidetest.

Seoses lapse viibimiskohaga tõi ema ainsa vaidluspunktina välja, et isa ei andnud nõusolekut

lapse elukohaandmete muutmiseks rahvastikuregistris. Isa selgitas maakohtus, et tema poole

pöörduti selles küsimuses esmakordselt alles lastekaitsetöötaja poolt. Asjaolude selgitamiseks

soovis isa teada, kas ema ka tegelikult märgitud aadressil elab. Sellist asjade käiku ei ole õiglane

tõlgendada isa kahjuks. Avaldus tulnuks jätta rahuldamata ka põhjusel, et elukoha

registreerimise küsimus lahenes ja sisulist vaidlust vanemate vahel selle üle tegelikkuses ei

olnudki. Kui hooldusõiguslik vanem küsib enne nõusoleku andmist täpsustavaid küsimusi, ei

tähenda see keeldumist, vaid viitab vastutustundlikule vanemale. Vanemate vahel ei ole

vaidlust lapse elukoha küsimuses.

2-21-1076

5

19. 28.09.2021 kohtuistungil tõstatas ema esindaja teoreetilise teema, kas ja kuidas võiks ema

lapsega reisimas käia. Isa on algusest peale olnud seisukohal, et ei takista emal lapsega reisida

ning sellist probleemi ei ole kunagi olnud. Suhtluskorra vaidluses oli just isa see, kes soovis, et

reisimise teema kajastuks korras. Isa soovi ei arvestatud. Samas kinnitas isa juba siis, et tal ei

ole vastuväiteid reisimisele. Ema ei ole isegi põhistanud, et tal oleks probleeme lapsega

reisimisel.

20. Vanemate vahel ei ole vaidlusi lapse hariduse, sh huvihariduse, küsimustes. Isa ei ole teinud

takistusi lasteaia või kooli valimisel. Ema ei ole ühtegi reaalset vaidlusküsimust esile toonud,

vaid on üksnes väitnud, et isa ei ole tundnud huvi lapse hariduse vastu. Isa sellega ei nõustu.

Isa ei nõua igapäevaselt aruandeid lapse hariduse kohta ega selgitusi nt kooli valiku kohta. Isa

peab loomulikuks, et kuna lapse elukoht on ema juures, läheb laps kooli, mis on tema elukoha

või ema töökoha vms läheduses. Ema on teinud otsused nendes küsimustes valdavalt iseseisvalt,

isa teavitamata ja kaasamata. Vältimaks konflikte ei ole isa sellest suuremat skandaali tekitanud.

See aga ei tähenda, et isal puudub huvi. Kui ema tundis muret, et isa ei tundnud piisavalt huvi,

võinuks ema seda isale mainida ja vähemalt püüda ta kaasata otsustusprotsessi.

21. Tervise osas on ema esitanud tõendamata väited, justkui ei hooli isa lapse tervisest, ei ole

teda ravinud jne. Lapsel ei ole jäänud ravi saamata isast tulenevatel põhjustel. Ema on käinud

lapsega aktiivselt ja regulaarselt arsti juures ega ole kordagi palunud isa abi. Seega tegelikkuses

on ema ise jätnud isa lapse terviseküsimustesse kaasamata, mis ei tähenda aga isal huvi

puudumist. 28.09.2021 ärakuulamisel jäi kõlama, et laps oleks justkui isa tõttu sattunud mitmel

korral haiglasse, kuna isa ei pööranud lapse tervisele piisavalt tähelepanu. Kõik ema väited selle

kohta on tõendamata ja valed.

22. Maakohus suhtus poolte väidetesse pealiskaudselt ja viis menetluse läbi kiirustades. Kohtu

otsustuse kujunemine ei ole lahendis jälgitav. Ka ei ole lahend isa suhtes õiglane, kuna

vanemate vahelistes vaidlustes on isa mõnevõrra taandunud, et vältida alusetuid süüdistusi ja

tülisid. Isa mõistliku käitumise tulemusel hooldusõiguse lõpetamine ei saa olla lapse huvides.

Menetlusosaliste seisukohad

23. Ema, lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutused leidsid, et määruskaebus ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Menetluse edasine käik

24. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

25. Ringkonnakohus selgitas korraldavas määruses, et saab ise tsiviilasja lõpuni lahendada seda

maakohtusse tagasi saatmata. Ema poolt esiletoodud elulised asjaolud annavad aluse

kvalifitseerida avaldust PKS § 137 lõike 1 alusel esitatud nõudeks. Menetlusosalised said

õiguse esitada seisukohad kohtu selgitustele.

26. Isa esitas vastuväite ringkonnakohtu tegevusele ja leidis, et vaidlus tuleb saata tagasi

maakohtule. Ka muus osas jäi isa määruskaebuse väidete juurde. Ka teised menetlusosalised

jäid maakohtus ja vastustes kaebusele esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-21-1076

6

27. Ringkonnakohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtade ja tõenditega, leiab, et maakohus

kohaldas asja lahendades ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusõiguse

norme, mis toob kaasa vaidlustatud määruse tühistamise. Ringkonnakohus saab ise teha uue

määruse, millega jätab ema avalduse rahuldamata ja jaotab uuesti menetluskulud (TsMS § 659,

§ 657 lõike 1 punkt 2). Isa määruskaebus kuulub rahuldamisele.

28. TsMS § 659 ja § 639 lõike 1 alusel kohaldub ringkonnakohtu määrusele TsMS § 442 lõige

5, mille kohaselt tuleb lõpplahendi resolutsioonis mh lahendada seni lahendamata taotlused.

Praeguses asjas on seni kohtul võtmata seisukoht ema 21.09.2022 menetlusdokumendile lisatud

vanemate sms-ide (t I kd lk 186-199) kohta. Menetlusdokumendis on ema osadele nendest

viidanud ning selgitanud isa ja lapse suhtluse puudumist. Sellest saab kolleegium järeldada, et

ema soovib sms-dega alates 28.04.2022 tõendada isa ja lapse suhtluse puudumise põhjuseid.

29. Kolleegium on seisukohal, et konkreetsed sms-d ei oma tähtsust hooldusõiguse vaidluse

lahendamisel. Need võivad omada tähtsust võimalikus vaidluses kohtu poolt määratud

suhtluskorra täitmise kohta, aga see väljub praeguse asja piiridest. Lapsega suhtlemise kohta on

jõustunud vanemate vaheline kompromiss (kinnitatud 16.04.2019 kohtumäärus tsiviilasjas

2-17-3946). Seega kuigi TsMS § 667 lõike 3 teise lause kohaselt võib määruskaebust lahendav

kohus vajadusel koguda uusi tõendeid, tuleb ema esitatutest keelduda TsMS § 238 lõike 1

esimese lause alusel. Kuna sms-d on esitatud elektrooniliselt, siis nende tagastamist esitajale ei

toimu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-68-14, punkt 19).

30. Lahendamata on ka isa 15.09.2022 vastuväide ringkonnakohtu tegevusele. Vastuväite

kohaselt ei nõustu isa kohtu indikatsiooniga selle kohta, et tsiviilasi on võimalik määruskaebuse

alusel lahendada sisuliselt lõpuni teise astme kohtus, kuna avalduse aluseks olevad elulised

asjaolud on ema toonud välja maakohtus ja isa sai neile vastuväiteid esitada, samuti said

seisukohad esitada teised menetlusosalised. Ringkonnakohus oli korraldavas määruses

seisukohal, et küsimus ema avalduse kvalifitseerimisest (kas PKS § 119 või § 137 alusel) on

kohtu pädevuses. Isa on seisukohal, et kuna ema oli 30.05.2021 avalduse terviktekstis toonud

selgelt välja, et soovib otsustusõigust PKS § 119 alusel, siis PKS § 137 alusel arutataks ema

avaldust esmakordselt alles ringkonnakohtus ja tagatud ei ole asja läbivaatamine kolmes

kohtuastmes.

31. Kolleegium vastuväitega ei nõustu ja jääb seisukohale, et saab praeguses asjas ise teha

lõppmääruse ka olukorras, kus maakohus rikkus TsMS § 392 lõike 1 punktides 3 ja 41 sätestatud

kohustust selgitada eelmenetluses välja mh menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited

esitatud avalduse kohta ning asja lahendamisele kohalduv õigus. Samuti rikkus maakohus

TsMS § 199 lõike 1 punkti 6, mille kohaselt on menetlusosalisel mh õigus vaielda vastu teiste

menetlusosaliste põhjendustele. Kolleegium nõustub isaga, et maakohtul tulnuks ema nõude

õigusliku kvalifikatsiooniga seonduvat menetlusosalistega selgelt arutada ja juba menetluse

käigus võtta selles osas selge seisukoht ning teavitada sellest menetlusosalisi. Alternatiivselt

oleks maakohus saanud rikkumised ise kõrvaldada, uuendades 30.09.2021 menetluse ja andes

teistele menetlusosalistele võimaluse avaldada seisukoht ema sama kuupäeva e-maili (t I kd lk

102) kohta. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et elulised asjaolud, millele ema avalduse

esitamisel toetus, maakohtumenetluses ei muutunud ja teised menetlusosalised (sh isa) sai

nende osas vastuväited) (ja vajadusel tõendid) esile tuua. See, et kõik elulised asjaolud, mida

menetlusosalised vajalikuks pidasid, said nad tuua välja maakohtus, nähtub ka vastustest

ringkonnakohtu 05.09.2022 määrusele, kus keegi asjassepuutuvaid uusi elulisi fakte esile ei

toonud. TsMS § 436 lõikest 7 tulenevalt kohaldab õigust kohus. TsMS § 477 lõike 5 järgi ei ole

kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende

2-21-1076

7

hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt saab

ringkonnakohus asja ise lõpuni lahendada seda maakohtusse tagasi saatmata.

32. Riigikohus on lahendis nr 2-21-233 (punktis 15) selgitanud, et kui kohtule esitatakse PKS

§-de 119 või 137 alusel avaldus põhjusel, et vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel

erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles erimeelsused seisnevad ja seejärel

hindama hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest

lähtuvalt põhjendatud (PKS § 123, TsMS § 477 lõige 5). Seega ei oma olulist tähtsust, et

19.07.2021 määruse resolutsiooni punkti 1 kohaselt algatas maakohus ema avalduse alusel

hagita menetluse otsustusõiguse saamiseks. Olulist tähtsust omavad elulised asjaolud, millised

ema menetluses esile tõi ja mida vaidluse korral tõendas. Nende eluliste asjaolude alusel pidi

maakohus võtma seisukoha, kas lapse huvides on piirata isa hooldusõigust mõne lapse elu

puudutava ühekordse olulise küsimuse otsustamiseks või hooldusõiguses ulatuslikumate

muudatuste tegemiseks, andes emale õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate

küsimuste üle teatud valdkonnas / valdkondades. Samas on Riigikohus selgitanud, et mõlema

vanema ühine hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses.

33. Praeguses asjas pöördus kohtusse ema ja tõi menetluses esile, et XX.XX.XXXX sündinud

tütar elab temaga ja ta soovis seoses elukoha muutumisega registreerida lapse uut elukohta, aga

isa ei andnud selleks nõusolekut; isaga on pidevalt probleemid, kuna ta soovib ema elu

kontrollida ega mõtle lapse heaolule; isa ei täida kokkulepitud suhtluskorda; isa unustab lapsele

ravimeid manustada, mistõttu oli 2019. a palju vaidlusi; isal on võimalus osaleda lapse lasteaia-

elus, kuid ta ei tee seda; 2021. a sügisel läheb laps kooli; laps on käinud huviringides; seoses

elukoha vahetuse registreerimisega võttis ema isaga ühendust nii e-maili, sms-i kui

rahvastikuregistri kaudu, kuid isa ei vastanud, vaid pöördus lastekaitse poole; lastekaitse tegi

koduvisiidi ja peale seda saadi sissekirjutus 16.02.2021; ema soovib minna piirangute

leevenedes lapsega reisima, aga isa ei pruugi nõusolekut anda; laps elab teises linnas ja on

meelevaldne taotleda iga asja jaoks isalt nõusolekut (t I kd lk 4, 24-25, 81). Ärakuulamisel

28.09.2021 (protokoll t I kd lk 100-100b) tõi ema esile, et hariduse osas vaidlusküsimusi veel

ei ole, sest laps läks alles kooli; isaga ta lapse kooli valikut ei arutanud, laps läks

elukohajärgsesse kooli; ema soovib lapse hariduse üle otsustada, et vältida vaidlusi tulevikus;

tervise küsimustes olid vaidlused 2019. a, kui isa ei tunnistanud, et lapsel on astma ega andnud

ravimit, kui laps oli tema juures; praegu on lapsel endal meeles ravimit võtta; reisile minekuks

ei ole isalt nõusolekut küsinud, reisimine ei ole tulnud mõttessegi; ema tahab ise otsustada enda

lapse üle, kes tema juures elab; üks kord juhtus, et sai isa juurest tagasi lapse, kes pandi tilguti

alla ja anti adrenaliini, samuti nii, et ema pidi jääma kaheks nädalaks hoolduslehele.

34. Isa tõi maakohtus esile, et andis nõusoleku lapse elukoha muutmiseks augustis 2021; laps

on kolinud alates 2017. a märtsist Tallinnas 4 korda; varem nõusolekut ei andnud, kuna ei

teadnud, millised tingimused uues elukohas lapsel on; kohtumisi lapsega on jäänud vahele, kui

isa on näinud lasteaia e-keskkonnas haigestumisi lapse rühmas; koroona ajal reisimine ei ole

mõistlik, aga küllap saab ka selles kokkuleppele; ei ole teada, kuhu ema reisida soovib; ka isa

ei saa ema nõusolekuta lapsega reisida; lapsega teise riiki kolimisega isa nõus ei oleks;

28.-30.05.2021 tähistas laps oma sünnipäeva koos isapoolsete sugulastega; isa ei soovi

kontrollida ema elu, isal endal on uus perekond juba 4 aastat; isa ei ole jätnud ühtegi tähtsat

lapse tervise küsimust lahendamata või vastamata; haridusküsimusi isaga arutatud ei ole (t I kd

lk 45, 64-68). Ärakuulamisel 28.09.2021 (protokoll t I kd lk 100-100b) tõi isa esile, et ei olnud

kindel, millised tingimused lapsel uue kohas on ja palus lastekaitsel kontrollida, aga tulemustest

talle ei teatatud; ta ei pääse kooli e-keskkonda; ei ole põhjus, miks peaks ta keelama emal

lapsega reisima minna; laps on olnud haiglas, aga põhjust ei tea.

2-21-1076

8

35. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et praeguses asjas ei ole toodud

kohtu ette elulisi asjaolusid, mis annaksid aluse lapse huvide kaitseks piirata isa otsustusõigust

mõnes konkreetses ühekordses olulises lapse elu puudutavas küsimuses, st avalduse

lahendamiseks PKS § 119 alusel. Ema tõi ärakuulamisel selgelt esile, et lapse elukoha sai ta

registrisse kantud veebruaris 2021; reisile minna ei ole ta mõelnud ega selleks isalt nõusolekut

küsinud; lapsele on elukohajärgne kool valitud; vaidlused lapsele ravimite andmisega seoses

olid 2019. a ja nüüd võtab laps ise vajadusel ravimit. Ühtegi sellist lapse elu puudutavat

ühekordset olulist vaidlusküsimust, mida tuleks kohtul lahendada emale ühekordse

otsustusõiguse andmisega, tsiviilasja materjalidest ei nähtu.

36. Seega tuli maakohtul võtta seisukoht, kas lapse huvides võib olla piirata isa hooldusõigust

ulatuslikumalt tulevikku suunatult, st anda emale ainuhooldusõigus kõigi teatud valdkonda

kuuluvate lapse elu puudutavate küsimuste otsustamisel (PKS § 137). Maakohus leidis, et ema

avaldus on põhjendatud ja isa hooldusõigusi tuleb piirata nii lapse viibimiskoha, hariduse kui

tervise küsimustega tulevikus tegelemisel selliselt, et selles osas jääb hooldusõigus ainult

emale. Maakohtu põhjenduste kohaselt on isa ja lapse suhtlus jäänud järjest harvemaks; ema on

lapse elu ainuisikuliselt korraldanud; isa enam lapse igapäevaeluga kursis ei ole; alates 2017. a

on vanemate vahel olnud mitmeid kohtuvaidlusi, mis tähendab, et nad ei suuda kohtuväliselt

lapsega seotud küsimusi kokku leppida; lapse huvides ei ole, et vanemate keerulise suhtlemise

tõttu jäävad küsimused lahendamata; ema avalduse ajendiks oli, et isa ei andnud ühegi sisulise

vastuväiteta nõusolekut lapse elukoha muutmiseks; lapse hooldusõiguse küsimused on saanud

lahenduse kohtu ja lastekaitse kaudu ning selliselt lapse elu korraldamine ei ole tema huvides,

lapsega seotud küsimused vajavad lahendamist mõistlikumalt.

37. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Praeguse vaidluse lahendas maakohus küll õigesti

hagita menetluse reegleid (TsMS § 477) järgides, kuid ületas seaduses kohtule antud

kaalutlusõiguse piire. PKS § 137 alusel ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale

ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsustus, mille kohtunik teeb oma

siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huve (PKS § 123 lõige 1). Sellisesse otsustusse saab kõrgema

astme kohus sekkuda üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud kaalutluse piire või

rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei lähtunud maakohus

praeguses asjas lahendi tegemisel lapse huvidest ega kaalunud vajalikul määral isa õigusi ega

põhjendanud oma seisukohti jälgitavalt. Maakohus jättis hindamata kogutud tõendid ega

tuvastanud asjas tähtsust omavaid elulisi asjaolusid.

38. Vaidlustatud lahendist ei nähtu, milliste kohtuvaidluste alusel asus maakohus seisukohale,

et lapse hooldusõiguse küsimused on senini saanud lahenduse vaid kohtu ja lastekaitse kaudu

ja et ka tulevikus ei suuda vanemad suure tõenäosusega taotletavates valdkondades

(viibimiskoht, haridus, tervis) kokkuleppel vajalikke küsimusi lahendada. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on vanemad viidanud kahele vaidlusele seonduvalt X-ga, milleks on

elatise vaidlus ja suhtluskorra vaidlus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt lõppes elatise vaidlus

tsiviilasjas nr 2-18-105555 hageja poolt loobumisega ja praeguses asjas selgitas ema

maakohtus, et saab igakuiselt elatist 150 eurot (t I kd lk 100 pöördel). Seega kokkuvõttes lõppes

see kohtuasi sisuliselt vanemate kokkuleppega. Suhtluskorra vaidluses (tsiviilasi nr 2-17-3946)

on vanemad küll läbinud lepitusmenetluse, kuid ka see lõppes kompromissi kinnitamisega

kohtu poolt. Seega sõltumata erimeelsustest nähtub nendest vaidlustest, et kokkuvõttes on

vanemad siiski võimelised lapsesse puutuvaid küsimusi mõistlikult lahendama.

39. Kolleegiumi arvates ei pööranud maakohus piisavat tähelepanu isa põhjendustele, miks ta

ei andnud koheselt elukoha muutmiseks nõusolekut. Isa tõi esile, et ema oli koos lapsega peale

2-21-1076

9

2017. a Tallinnasse kolimist juba korduvalt elukohti vahetanud, mistõttu soovis ta teada, kas

uue elukoha tingimused on lapsele sobivad. Ema ei lükanud korduva kolimise väidet ümber.

Isa vastav pöördumine lastekaitse poole on tõendatud nendevahelise kirjavahetusega, millest

nähtub, et isa pöördus 28.01.2021 Haabersti LOV poole, et saada teada, kus laps tegelikult elab

ja millised on seal tingimused (t I kd lk 73). Eestkosteasutus vastas isale, et tegeleb nii lapse

elukoha kui koduse olukorra väljaselgitamisega (t I kd lk 74). Ärakuulamisel eestkosteasutuse

esindaja selgitas, et peale asjaolude väljaselgitamist isale tulemustest ei teatatud (t I kd lk 100a

protokollis ajamärk 00:26:01). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt andis eestkosteasutus peale

asjaolude väljaselgitamist ise 16.02.2021 nõusoleku rahvastikuregistris lapse elukoha

registreerimiseks (t I kd lk 95-96). Eeltoodu alusel on kolleegium seisukohal, et isale ei saa ette

heita, kui ta hoolib oma lapse elutingimustest ja soovib nendega kursis olla. Samas kolleegium

möönab, et eelduslikult oleks vanemate avatud ja usaldusliku suhte puhul isa pöördunud tema

jaoks lapsega seotud tähtsa info saamiseks esmalt ema poole. Sellele vaatamata sai lapse

elukoht registreeritud isa nõusolekuta ja kuna tegemist oli ühekordse toiminguga, siis

kolleegiumi arvates ei saa nõusoleku andmisega viivitamine praeguses asjas eelpool tuvastatud

asjaoludel anda alust isa hooldusõiguse lõpetamiseks lapse viibimiskoha määramisel tulevikku

suunatuna. Maakohus ei tuvastanud ja ema ei toonud ka esile, et vanemate vahel oleks lapse

elukohaga seonduvalt mistahes muid vaidlusi, sh vaidlusi emaga koos reisimise teemal. Ema

kinnitas ärakuulamisel, et ei ole mõelnudki reisima minna. Isa kinnitas menetluses korduvalt,

et ei tee lapse reisimisele emaga takistusi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub vanemate

vahel vaidlus, et laps elab emaga. Seda on kinnitatud ka asjas nr 2-17-3946 kohtumäärusega

kinnitatud kompromissi punktis 1.

40. Kolleegiumi hinnangul ei tuvastanud maakohus ka, et vanemate vahel oleks ületamatuid

erimeelsusi seonduvalt lapse tervise küsimustega. Asjaolu, et mitmeid aastaid enne menetletava

avalduse esitamist võis olla arusaamatusi lapsele ravimite manustamisega, ei anna alust

edasiulatuvalt isa hooldusõiguse lõpetamiseks. Ka ärakuulamisel tõi ema esile lapse

haigestumise kohta vaid mitme aasta taguseid juhtumeid. Samuti selgitas ema, et praeguseks

on laps nii suur, et manustab vajalikku astma ravimit endale ise (t I kd lk 100b ajamärk

00:43:56). Kohtule on esitatud (isa poolt) lapse tervise kohta statsionaarne epikriis erakorralise

pöördumise kohta SA Tallinna Lastehaiglasse 22.10.2017 (t I kd lk 114-116) ja ülevaade emale

väljastatud hoolduslehtedest aastatel 2013 kuni 2021 (t I kd lk 134-136). Nendest

dokumentidest ei saa teha järeldust, et isa ei hooli lapse tervisest ja / või teeb emale mistahes

takistusi lapse tervisega seotud küsimustes vajalike otsustuste vastuvõtmisel. Nendest nähtub

tavapärane olukord eelkooliealise lasteaias käiva lapsega Eesti kliimas, kes põeb erinevaid

külmetushaigusi tihti ja haigestub ootamatult. Ema selgitustest ärakuulamisel saab järeldada, et

ta ei kaasa isa igapäevaselt lapse tervisega seotud küsimuste otsustamisse. Isa seisukohtadest

nähtub, et tema ka ei pea vajalikuks teatud küsimustes (tervis, haridus) ema ja lapse

elukorraldusse sekkuda, mis tegelikult tähendab, et ta usaldab ema otsustusi. Ainuüksi sel

põhjusel, et ema ei kaasa isa lapse tervisega seotud otsustustesse ja isa seda ka ei nõua, ei anna

alust isa hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Kui selline vaikiv kokkulepe vanemate vahel ei

kahjusta lapse huve, vaid vastupidi - loob tema kasvamiseks rahulikuma keskkonna - saab

tegemist olla aktsepteeritava ühise hooldusõiguse toimimisega.

41. Sarnaselt tervisega seotud küsimustega ei tuvastanud maakohus ka vanemate vahelisi

erimeelsusi lapse hariduse küsimuste lahendamisel. Selles valdkonnas ei toonud ema esile

mistahes vaidlusküsimusi ka mitte minevikus. Vanemate seisukohtadest nähtuvalt toimib ka

selles valdkonnas vaikivalt kokkulepe, et ema kui lapsega koos olev vanem tegeleb nii

igapäevaste kui olulisemate (nt lasteaia ja kooli valik) hariduse küsimustega ja isa ema

otsustustesse ei sekku. Sellises olukorras ei ole alust eeldada, et vanemate vahel peaks tekkima

2-21-1076

10

ületamatuid erimeelsusi ka tulevikus ning puudub alus isa hooldusõiguse lõpetamiseks lapse

haridusega seotud küsimustes.

42. Maakohus tugines määruses ka asjaolule, et isa ja lapse suhtlus on jäänud järjest harvemaks.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei pööranud piisavat tähelepanu isa

vastuväidetele, mis seondusid covid19 pandeemiast tingitud raskustega suhtlemisel. Üldiselt

teadaolevalt oligi aastatel 2020-2021 pandeemiast tingitult oluliselt takistatud isiklik

suhtlemine eraldi elavate vanemate ja laste vahel. Küll aga on kolleegium seisukohal, et

probleemid kohtu poolt kinnitatud suhtluskorra täitmisel ei ole aluseks PKS § 137 kohase

vanema hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Sellised probleemid võivad küll täiendavalt

tõendada vanemate erimeelsuste olulisust ja võimetust teha koostööd, kuid praeguses asjas ei

leidnud sellised erimeelsused ja võimetus eelnevalt tõendamist. Probleemid suhtluskorra

täitmisel tuleb mõlemal vanemal lahendada rahulikus koostöös lapse huve silmas pidades.

43. Eelnevalt käsitamata menetlusosaliste väited kohtu arvates asja lahendamisel tähtsust ei

oma ja menetlusökonoomia põhimõtet järgides kolleegium neile ei vasta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

44. Avalduse rahuldamata jätmisel jaotab kolleegium uuesti maakohtumenetlusega seotud

menetluskulud. Samuti jaotab kolleegium määruskaebemenetlusega seoses tekkinud

menetluskulud. Kolleegium on TsMS § 172 lõike 1 alusel seisukohal, et arvestades vaidluse

sisu, on õiglane jätta iga menetlusosalise kulu tema enda kanda, välja arvatud alaealisele lapsele

määratud õigusabi kulu, mis jääb Harju Maakohtu 19.07.2021 määruse alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)