1-21-5058/25 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-21-5058 Määruse kuupäev

10. november 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kohtuasi O.K katseaja KarS 74 4 alusel pikendamata § lg jätmine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 11. augusti 2022.

a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Vangla

, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

12. oktoober 2022, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tartu Ringkonnakohtu 11. augusti 2022. a ja Tartu Maakohtu 21. juuni 2022.

a määruse põhiosa, jättes välja põhjenduse, mille kohaselt § sealt eeldab KarS 75

1 p-s 2 lg sätestatud registreerimisnõude täitmine kriminaalhooldusaluse ltsisulist arutelu ja koostööd kriminaalhooldusametnikuga. 2.

Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. 3.

Määruskaebus jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2021. a otsusega tunnistati O.K süüdi karistusseadustiku (KarS) 121 1 ja 424 1 ning talle liitkaristuseks 11 kuud § § järgi mõisteti lg lg vangistust. KarS 74 lg- 1 see vangistus tingimisi

§ ja 3 alusel jäeti täitmisele pööramata, kui te O.K ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib Kar § S 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab Kar § sätestatud kohustust S 75

2 p-s 8 lg

osaleda

kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis.

2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond taotles 13. juuni 2022. erakorralises ettekandes kohtult a KarS 74

4 alusel katseaja pikendamist

ehk 14. juulini 2023. § ühe kuu võrra lg O.K Erakorralise ettekande kohaselt rikkus O.K registreerimis (KarS 75 nõu § et lg 1 p 2), sest ta ilmus 16. mai 2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholi tarvitanuna. l

3. Tartu Maakohtu 21. juuni 2022. rahuldamata. Kohus leidis, et ehkki a määrusega jäeti taotlus O.K oli alkoholijoobes, ei rikkunud ta sellega registreerimis . Tema nõuet ühes liitris väljahingatavas õhus oli a suust tuli alkoholi lõhna ning t 0,466 milligrammi alkoholi, tem ema reaktsioon olid . Samas oli

samuti tema ajaja kohataju selge, id O.K häiritud kõne,

1-21-5058

2(4) tasakaa

l ning koordinatsioon häireteta. Seega polnud süüdimõistetu seisundis, mis takistanuks sisulist arutelu kriminaalhooldusametnikuga.

4. Maakohtu Tartu Vangla, kes taotles katseaja pikendamist määruse vaidlustas ühe O.K kuu võrra.

5. Tartu Ringkonnakoh

11. august 2022.

kaebuse rahuldamata. us jättis a määrusega i Kohtukolleegium leidis, et kuna

alkoholi tarvitamise kohtuotsusega ei määratud O.K-le keeldu, saaks tema käitumise lugeda registreerimiskohustuse rikkumiseks vaid juhul, kui alkoholi tarvitamise tõttu ol võimatu või nuks registreerimistoimingu sisuline tegemine oluliselt raskendatud. Pole tuvastatav, et O.K ei olnud koostööks . Seetõttu valmis ei ole tõendatud ka registreerimiskohustuse rikkumine. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu määruse jätkuvalt vaidlustas Tartu Vangla, kes taotleb O.K katsea ja pikendamist ühe kuu võrra. Määruskaebuse esitaja leiab, et registreerimisele tulek alkoholijoobes on registreerimisnõude rikkumine, olenemata joobe raskusest. Hoolduskava elluviimiseks peab kriminaalhooldusalune olema registreerimisel sellises seisundis, et ta suudaks kriminaalhooldajaga sisulist vestlust pidada ja teha, sh arvamust avalda ning kaasa koostööd da tööta võimeline aga üksnes ja analüüsivõimet da. Selleks on

kaine inimene, sest keskendumisvähendab juba väikene alkoholijoove. ei pruugi registreerimistoimingu käigus Joobes inimene kuuldut adekvaatselt hinnata ega sellest aru saada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Menetletavas millistel tingimustel on KarS 75

1 p-s 2 asjas vaieldakse selle üle, § sätestatud lg kontrollnõude käsitatav see, kui käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu rikkumisena ilmub kriminaalhooldusosakonda registreerimisele joobeseisundis. Maaja ringkonnakohtu arvates on rikkumisega tegemist siis, kui joove on see takistab tal süüdimõistetu sedavõrd raske, et registreerimistoimingu raames kriminaalhooldajaga arutelusid pidada ja muul moel sisulist koostööd teha. Tartu Vangla leiab aga, et registreerimisele tulek joobeseisundis on alati KarS 75 § lg 1 p 2 rikkumine, kuna joove kahandab igal juhul toimingu tulemuslikkust. Kolleegium ei nõustu kummagi seisukohaga ja märgib, et nii egistreerimisnõudele kohtud kui ka vangla on omistanud r tunduvalt ulatuslikuma sisu, kui seadus seda . võimaldab

8. KarS 75

1 p 2 kohustatud ilmuma § näeb ette, et käitumiskontrolli ajal on süüdlane lg kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Seega piirdub registreerimis sisu sellega, et nõude süüdlane ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal isiklikult kriminaalhooldusosakonda, kus tema tulek fikseeritakse.

ei anna Kõnesolev säte seaduslikku alust kohustada süüdimõistetut täiendavalt mingites „ osalema sisulistes registreerimistoimingutes“, hõlma mis ks lisaks ka nt arutelu kriminaalhooldusametnikuga, id temalt juhatuse ja õpetuse saamist, enda arvamuse avaldamist v . Vangla ja kohtute vastupidine mt tõlgendus väljub § sõnastuslikest piiridest. Riigikohus on korduvalt ilmselgelt KarS 75

1 p 2 lg märkinud, et karistusõiguses ei saa normi tekstist isiku õigusi kitsendavalt ulatuslikult kõrvale kalduda ja karistusõigusnormi sisu selgitamisel tuleb esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. mai 2022. a otsus nr 1-20-1599/54, p 30).

9. Seadus eristab ajal kehtivaid

S 75 süüdlase suhtes käitumiskontrolli kontrollnõudeid (Kar § a) lg i 1) j kohustusi (KarS 75 lg-d 2 4). kehtivad alat a b) § – Kontrollnõuded ühtmoodi kõigi

1-21-5058

3(4) käitumiskontrollile allutatu üldse ja täiendav te jaoks. Samas seda, kas kui, siis milline kohustus (kohustused) süüdlasel käitumiskontrolli ajaks panna igal üksikjuhul e , otsustab kohus individualiseeritult, arvestades kuriteo Osutatu toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. peegeld ka erinevust k sisus. ab ontrollnõuete ja kohustuste

10. Kontrollnõuded käitumiskontrolli formaalse mille peamine eesmärk on moodustavad raamistiku, tagada, et vabaduses viibiv süüdimõistetu oleks riigile kättesaadav et tema üle saaks teha ja järelevalvet. § hõlma aga KarS 75 lg ei individualiseeritud tegevusi, mis peaks kindlustama id isiku edasise tegemist ei ole , mida reguleerivad sama paragrahvi õiguskuulekust: hooldusega lõiked 2– vt järgmine punkt). Ükski Kar § sätestatud nõue süüdlasele

4 ( S 75 lg-s 1 test ei pane kohustust vastu kriminaalhooldaja poolt nna pakutavat abi. Ka KarS 75 võtta ö sotsiaaltöö § lg p-s 3 esitada sätestatud nõue kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta informeerimis- (vt ka tähendab üksnes süüdlase ja tõendamiskohustust Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi märts 12. i 2021. otsus nr 5-20-11/9, a p 19), mitte aga kohustust saada osa kriminaalhooldaja teenuse . st nõustamis Eelmärgitu ei tähenda seda, et ja kriminaalhooldusseaduse (KrHS) 2 kriminaalhooldaja ei oleks õigustatud – § 6 järgi isegi kohustatud abistama ning ka sellist t, kes on katseajaks allutatud – nõustama süüdimõistetu üksnes Kar § sätestatud kontrollnõuetele. Sellisel juhul on kõnesoleva abistamis S 75 lg-s 1 e ja nõustamis eeldus aga süüdimõistetu § kehtiv sõnastus süüdlast selleks e enda soov. KarS 75 lg

ei kohusta.

11. Kriminaal materiaalse sisu moodustavad KarS 75 lg- 2 4 alusel hoolduse süüdimõistetule § – te käitumiskontrolli ajaks määratud Nende hulka võib kuuluda

kohustused. ka kohustus osaleda aktiivselt vestlustel t vmt. kriminaalhooldajaga peetavatel nõustamis , arutada enda käitumis Kõnesolev saab tõhusalt eesmärki teenida üksnes juhul, kui süüdimõistetu kohustus aga on avaldanud ise valmisolekut kohustuse osaleda seda täita. Seepärast saab kohus panna süüdlasele aktiivselt kriminaalhooldajaga peetavatel nõustamisvestlustel § KarS 75

4 alusel. Peaks kohus lg leidma, et kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades on tarvilik tema aktiivne osalemine kriminaalhooldaja nõustamisel, kuid süüdimõistetu selleks nõusolekut ei anna, tuleb tavaliselt kaaluda KarS 74 kohaldamisest loobumist ja karistus kohe

§ täitmisele pöörata.

12. Olukorras, kus kohus ei ole süüdimõistetut anud kriminaalhooldajaga nõustamisvestlusi kohust pidama vmt toiminguid tegema, ei saa sellist kohustust tuletada ka määruskaebuse esitaja viidatud hoolduskava (KrHS 27). Hoolduskavaga

kriminaalhooldusalusele st § pole võimalik määrata kohustusi, mis ei tulene vahetult seadusest (KarS 75 § või mida ei ole süüdimõistetule lg ) seaduse (KarS 75 lg-d 2 4) alusel pannud kohus. KrHS 27

1 ei anna kriminaalhooldajale § – § lg volitust asuda hoolduskavaga

kohtuotsusega pandud kohustuste ringi. täiendama süüdimõistetule Seda kinnitab seegi, et seadusandja tunnistas alates 1. mai 2004 kehtetuks KrHS 29. Osutatud st § säte nägi ette, et kriminaalhooldusalune on kohustatud täitma talle kohtuotsusega määratud kohustusi ja kohtuotsuse ja kriminaalhooldaja poolt hoolduskava alusel antud korraldusi. Kõnesoleva muudatuse ette näinud seaduse (RT I 2004, 27, 176) eelnõu (196 SE –

Riigikogu X koosseis) seletuskirjas märgiti muu hulgas, et „[k]riminaalhooldusalune on kohustatud järgima karistusseadustikus toodud nõudeid, hoolduskava alusel antud korralduste järgimise nõuet KarS välja ei too, mistõttu ei saa see olla ka sanktsioonide aluseks.“

13. Menetletavas asjas ilmus

O.K selleks ettenähtud ajal kriminaalhooldusosakonda ja tema alkoholijoove ei takistanud selle fakti fikseerimist (nt isikusamasuse tuvastamise võimatuse tõttu). Järelikult ei ole § sätestatud kontrollnõuet rikkunud ta KarS 75

1 p-s 2 lg . Samuti pole kindlaks tehtud asjaolusid, mis võiksid viidata mõne muu kontrollnõude rikkumisele. Määruskaebuse esitaja väidetud suutmatust osaleda alkoholijoobe tõttu tulemuslikult arutelus

O.K

1-21-5058

4(4) kriminaalhooldajaga ei saa aga süüdimõistetule ette heita, sest kohtuotsusega ei ole talle sellist kohustust pandud.

14. Kolleegium nendib, et ilmudes kriminaalhooldusosakonda registreerimisele joobeseisundis, väljendab kriminaalhooldusalune lugupidamatust kriminaalhooldaja ja laiemalt riigivõimu suhtes. Ehkki selline tegu on taunitav, ei too see juhul, kui kohus ei ole määranud süüdlasele alkoholi tarvitamise keeldu (KarS 75 2 p 2

§ ), tavaliselt kaasa õiguslikke tagajärgi. lg

15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrM § S 390 lg- 1 st

361 lg p- 3, muudab kolleegium st ning § nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu sealt eksliku määruse põhiosa, jättes välja järelduse KarS 75

1 p 2 sisu kohta. ja seega ka maakohtu § Muus osas jääb ringkonnakohtu –

– määrus lg muutmata. Tartu Vangla t kolleegium ei rahulda. määruskaebus

(allkirjastatud digitaalselt)