Legislator Case Law & Legislation
2-22-16669/3 AI generated

2-22-16669/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-22-16669/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. P. (hageja) esitas 7. novembril 2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi K. S. vastu elatise vähendamiseks. Hageja soovib tsiviilasjas nr 2-21-3445 kinnitatud

Legislator headnote

AI generated

2-22-16669/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: A. P. (hageja) esitas 7. novembril 2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi K. S. vastu elatise vähendamiseks. Hageja soovib tsiviilasjas nr 2-21-3445 kinnitatud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

9. november 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-16669

Tsiviilasi

A. P. hagi K.S. vastu elatise vähendamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A. P., isikukood XXX;

Kostja K.S., isikukood XXX.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-22-16669.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. A. P. (hageja) esitas 7. novembril 2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi K. S.

vastu elatise vähendamiseks. Hageja soovib tsiviilasjas nr 2-21-3445 kinnitatud

kompromissiga kokku lepitud elatise summa muutmist. Hageja toob esile, et alates

aastast 2023 tõuseb riiklik toetus kolme lapsega peredele 860 euroni kuus. Hageja

ettepanek igakuiseks laste elatisraha summaks on 576 eurot.

2. 9. novembril 2022 esitas hageja hagiavalduse täienduse, millele lisas kohtumääruse

tsiviilasjas nr 2-21-3445.

3. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg-st 1 lahendab kohus

hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise

puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohaselt

tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse

võtmisest keeldumise põhjus.

4. Tartu Maakohus 12. mai 2021 määrusega kinnitanud hageja ja alaealiste seadusliku

esindaja K. S. 10.05.2021 kohtuistungil sõlmitud kompromissi, mille järgi leppisid

pooled kokku, et hageja tasub alates 1. juunist 2021 tasub hageja laste ülalpidamiseks

nende seadusliku esindaja pangakontole kokku 1126 eurot kuus, mis koosneb

elatisrahast 292 eurot iga lapse kohta ning 250 eurot lastega seotud lisakulutuste

hüvitamiseks.

5. TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui on rikutud

olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavaldus ei vasta TsMS § 338 ja § 363

sätestatud vorminõuetele. Hagi on esitatud vale isiku vastu ja puuduvad õigete

menetlusosaliste andmed. Hageja on märkinud kostjaks K. S., kes ei saa olla antud

asjas kostja. Kohus selgitab, et nõue elatise vähendamiseks tuleb esitada ülalpidamise

saamiseks õigustatud isikute vastu. Kostjateks saaksid sellise nõude puhul olla seega

alaealised lapsed.

6. Samuti on ebaselge hageja nõue ja selle kujunemise kord. Kohus saab aru, et hageja

hinnangul on tema jaoks aktsepteeritav tasuda elatist kolmele lapsele kogusummas.

Ebaselgeks jääb, kuidas on hageja summa arvestanud ning kuidas jaguneb see kolme

lapse peale. Hagejal tuleb selgelt esile tuua, millise summani tuleb vähendada igale

lapsele tasutavat elatist.

7. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui

hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes

üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama paragrahvi

teise punkti järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

8. Hageja ei ole piisavalt esile toonud nõude aluseks olevaid asjaolusid, mis

võimaldaksid nende õigsuse korral hagi rahuldada. Hageja tugineb elatise

vähendamise nõudes üksnes ühele asjaolule – riikliku toetuse kasvamine kolme

lapsega peredele summani 860 eurot kuus. Muid elatise vähendamist tingivaid

asjaolusid ei ole hageja esile toonud.

9. Kohus selgitab, et kui hageja soovib tugineda võimalikele muudatustele perehüvitiste

seaduses, siis on avaldus esitatud ennatlikult, kuna vastav seaduseelnõu ei ole veel

vastu võetud, seega võib selle sisu veel muutuda ning teadmata on, kas ja millal

võimalikud õigusmuudatused jõustuvad. Kohus selgitab, et samas eelnõus on

paralleelselt menetluses perekonnaseaduse muudatus, mis välistab lasterikka pere

toetuse mahaarvestamise tasutava elatise summast, seega välistaks eelnõu sellisel

kujul vastuvõtmine hageja nõude.

10. TsMS § 340¹ lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide

või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab

kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja

puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kohtu

hinnangul on hagiavalduse puudused niivõrd olulised, et selle käiguta jätmine TsMS

§ § 340¹ lg 1 alusel oleks otstarbetu ning vastuolus TsMS §-s 2 sätestatud

põhimõttega tagada tsiviilasja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja

võimalikult väikeste kuludega. Kuigi hagiavalduse vormilised puudused võiksid

eelduslikult olla kõrvaldatavad, ei ole võimalik hagejal muuta faktilist asjaolu, et

tema nõude alus ei ole käesoleval hetkel õiguskorda lisandunud ning selle sisu

arvestades välistaks see praegusel kujul vastuvõtmisel hageja nõude.

11. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9, § 371

lg 2 p 1 ja 2 alusel.

12. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel, st elatise nõude vähendamise aluse

tekkimisel, on hagejal võimalik kohtule esitada selge tsiviilkohtumenetluse nõuetele

vastav hagiavaldus õigete kostjate vastu.

13. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt

kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja

tagastab selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid

tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

14. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust

kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja

et see ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik