2-22-15248/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

9. november 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-15248

Tsiviilasi

R. O. hagi K. B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R. O., registrikood XXX, lepinguline esindaja

V. V.;

Kostja K. B., Eesti isikukood, sünd XXX.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-22-15248.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. R. O. (hageja) esitas 12.10.2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi K. B. (kostja)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Tartu Maakohtu 21.10.2022 kohtumäärusega jäeti hagiavaldus käiguta ja määrati

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks – kostja andmete esitamiseks ja kohtualluvuse

põhjendamiseks. Määrus on hageja lepingulisele esindajale kätte toimetatud

elektrooniliselt E-toimiku vahendusel 25.10.2022.

3. Hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul hagiavalduse puudusi kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 sätestab, et kohus lahendab

hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise

puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse

võtmisest keeldumise põhjus.

5. Juhindudes TsMS § 75 lg-st 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib

kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

6. TsMS § 79 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi.

TsMS § 363 lg 4 näeb ette, et kui hagi esitatakse muusse kohtusse kui kostja üldise

kohtualluvuse järgsesse kohtusse, peab hagi esitamist sellele kohtule põhjendama.

7. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüssel I) artikkel 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi

isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse

sõltumata nende kodakondsusest ning artikkel 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle

alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse

II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 18

lg 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle

liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Uuesti sõnastatud Brüssel I

määruse artikkel 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles

liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus

siseriiklikku materiaalõigust.

8. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik

alaliselt või peamiselt elab. Kohus märgib, et isiku peamine või alaline elukoht tuleb

välja selgitada faktiliste asjaolude alusel. Elukoha määramisel on oluliseks

kriteeriumiks vastavasse kohta elama asumise tahe.

9. Hagiavalduses on hageja märkinud kostja aadressiks XXX. Tsiviilasjas nr 2-22-

117811 ei õnnestunud Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnal juunis 2022 viidatud

aadressil menetlusdokumente kätte toimetada. Rahvastikuregistri andmetel on aadress

kehtetu alates 13.06.2022 ning kostjal puudub kehtiv elukoha aadress.

Rahvastikuregistris puuduvad ka vanemad kehtetud aadressid ja lisa-aadressid. Kostja

sündinud Lätis, ta on Läti kodanik ja tema emakeel on läti keel. Töötamise registri

andmetel ei ole kostja Eestis töötanud. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostja

Eestis maksustavat tulu kunagi teeninud. Kinnistusraamatu andmetel kostja ei oma

Eestis kinnisasju, liiklusregistri andmetel sõidukeid. Politsei- ja Piirivalveamet on

kohtule 21.10.2022 teatanud, et neil puuduvad andmed kostja elukoha kohta ning

isikuga ei ole seotud ühtegi juhtumit.

10. Seega puudub kohtu andmetel kostjal Eestis elukoht, kohtule kättesaadavatest

allikatest ei nähtu seost Eestiga, sh tahet Eestis elada. Hageja ei ole hagiavalduses

kohtualluvust põhjendanud. Kohus on jätnud hagi 21.10.2022 määrusega käiguta ning

palunud kohtualluvust põhjendada, samuti esitada kostja tegelikud andmed või tuua

esile, mida hageja on nende kättesaamiseks teinud. Hageja puudusi kõrvaldanud ei ole.

11. TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele

kohtule.

12. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata,

jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba

menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

13. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 ja §

3401 lg 2 alusel.

14. Kui hagiavaldust ei võeta menetlusse põhjusel, et asi ei allu sellele kohtule, edastab

kohus avalduse kohtualluvuse järgi õigele kohtule, välja arvatud juhul, kui asi ei allu

rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule (TsMS § 372 lg 7, TsMS § 75 lg 2).

15. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 alusel kannab

menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab

selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole,

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

16. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel avaldus tasutud

riigilõivu tagastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik