2-20-3856/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(14)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-3856

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. november 2022, Tartu

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Viive Aasma hagi Mareh Kalda vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. detsembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viive Aasma apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3780 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(apellant)

Viive

Aasma

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi

Katrin Paulus

Kostja Mareh Kalda (isikukood XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Tartu Maakohtu 30. detsembri 2021. a otsus osas, milles kohus

määras kindlaks Mareh Kalda menetluskulude rahalise suuruse, mõistes

2(14)

Viive Aasmalt Mareh Kalda kasuks välja menetluskulu 1215 eurot (maakohtu

otsuse resolutsiooni p 3). Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Rahuldada Viive Aasma apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Jätta rahuldamata Mareh Kalda 2. novembri 2022. a taotlused menetluse

peatamiseks käesolevas tsiviilasjas.

4. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Viive Aasma

kanda.

5. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja

lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Viive Aasma (hageja) esitas 10. märtsil 2020 Tartu Maakohtule hagi Mareh Kalda

(kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise

kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise nimetatud hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras.

Hagiavalduse kohaselt kirjutas kostja 14. oktoobril 2019 EKRE Sõprade Klubi Facebooki

(FB) grupis J. Böhmi poolse artikliviite jagamise alla järgnevad kommentaarid:

▪ "Muuseas, septembrist on proua nõuniku firma Yandex takso ainuesindaja

Eestis. See firma on otseses seoses Kremliga. Aga nõuniku jaoks raha ei haise."

▪ "Seega kasutas oma ametikohta ära, et oma firma jaoks sidemeid ja kliente saada.

Tuhlas nagunii dokumentides, mida oma huvides kasutas."

Eeltooduga kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Hageja maine rikkumine seisneb

ebaõigete faktiväidete avaldamises. Avaldatud faktiväited on ebaõiged ja kostja ei saa

tugineda õigusvastasuse puudumisele, kuna on ilmselge, et kostja ei ole avaldatud andmeid

piisava hoolsusega kontrollinud. Kostja väidab, et hageja on taksofirma Yandex

ainuesindaja Eestis, et hageja kasutas oma ametikohta ära selleks, et oma firma jaoks

sidemeid ja kliente saada ning et hageja tutvus nõuniku ametis olles dokumentidega enda

huvides. Avaldatud faktiväited sisaldavad endas väärtusotsustust, mis on hageja au teotav.

3(14)

Kostja avaldatud faktiväide, nagu oleks hageja taksofirma Yandex ainuesindaja Eestis, on

ebaõige. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg-s 1 sätestatust, eeldaks

kostja poolt avaldatud väide seda, et hageja on kas Yandexi kaubamärki omava firma

juhatuse liige või oleks juhatuse liige mõnes Eestis loodud tütarühingus, millel oleks

samuti Yandexi kaubamärgi kasutamise õigus. Äriregistri andmetel on Eestis registreeritud

kaks äriühingut, mille (nüüdseks) kehtetutes ärinimedes oli kasutatud nime Yandex.

Hageja ei ole kummagi äriühingu juhatuse liige. Hageja on suhtekorraldusettevõtte

Osaühingu Alfa-Omega Communications (AOC) juhatuse liige. See osaühing osutas

taksofirmale Yandex kommunikatsioonialast teenust, mis hõlmab endas näiteks

sotsiaalmeediakampaaniate

korraldamist,

klienditoe

eestikeelset

haldamist,

reklaamiagentuuridega koostöö tegemist jmt. Tegemist ei ole mingil viisil tegevusega,

mida saaks samastada või kasvõi võrrelda juhatuse liikme tegevusega. Hageja seostamine

taksofirma esindamisega ei ole iseenesest au teotav, kuid see on siiski ebaõige faktiväide

ning kostjal lasub kohustus selline teave eemaldada.

Ebaõige on kostja faktiväide, nagu oleks hageja kasutanud oma ametikohta ära selleks, et

oma firma jaoks sidemeid ja kliente saada ning tutvuda dokumentidega enda huvides.

Kostja väidetust võib järeldada, et hageja kasutab oma ametipositsiooni ära enda huvides

ehk hageja on korruptant, st äraostetav, kõlbeliselt laostunud ametnik. Sisuliselt väitis

kostja, et hageja on kasutanud talle antud volitusi ja pädevust selleks, et panna toime

karistusseadustikus sätestatud süütegusid, nt mõjuvõimuga kauplemise näol ning

saavutada seeläbi mingi isiklikke huve kandev eelis. Kostja ei ole tõendanud, ega saagi

tõendada, et tema avaldatud andmed vastavad tegelikkusele. Hageja ei ole kunagi

kasutanud oma ametipositsiooni ära ei enda ega kellegi kolmanda huvides.

Kostja avaldatu sisu ja eesmärk pole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele, vaid

see on suunatud hageja isiku pihta eesmärgiga seada kahtluse alla hageja usaldusväärsus

ning alavääristada hagejat. Samuti ei ole kostja mingil viisil kontrollinud, kas tema

avaldatu ka tõele vastab.

Kostja esitatud ebaõige faktiväide ametipositsiooni kuritarvitamise kohta on põhjustanud

hagejale

ja

tema

ettevõtte

töötajatele,

koostööpartneritele

ning

lähedastele

ebamugavustunnet töökohtumistel, avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega

suheldes, kusjuures see häirib oluliselt hageja igapäevaelu elamist. Hagejal on esinenud

olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone, on äärmiselt muserdav end pidevalt

kostja poolt avaldatud laimu vastu kaitsta. Sarnane moraalne kahju on põhjustatud ka

hageja perekonnaliikmetele ja lähedastele, kes on temaga seotud. Lisaks kannatas tugevalt

ka hageja tõsiseltvõetavus ettevõtjana.

Riigikohtu praktikat arvestades on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik ka

tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 1047 lg 2). Faktiväites sisalduv väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis

oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava

tähendusega. Ebaõige faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku

"väärtustamist" negatiivse hinnanguga. Kostja avaldatud faktiväited võimaldavad hageja

hinnangul väärtustada hagejat negatiivselt. Kostja avaldatu kannab endas väärtusotsustust,

mis annab hageja isikule selgelt negatiivse kuvandi. Hageja maine on kostja avaldatud

faktiväidete tõttu kahjustunud, kuna väidetest tulenev mulje hagejast on Eesti

kultuurikeskkonnas igal juhul taunitav.

Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel mittevaralise kahju hüvitamist.

VÕS §-s 1047 nimetatud ebaõigete andmete all mõistetakse praktikas ebaõigeid

faktiväiteid. Selliste väited on põhimõtteliselt kontrollitavad, nende tõesus või väärus

kohtumenetluses tõendatav. Kostja poolt avaldatud väiteid on võimalik objektiivselt

4(14)

kontrollida (st nende aluseks on teatud kontrollitav elusündmus). Seoses kostja poolt

avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb

kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta

toime pannud ei ole. Kostja avaldatud teksti pinnalt jäi keskmisele mõistlikule lugejale

mulje, justkui hageja oleks eluliselt ebakompetentne, laisk ja ahne inimene. Kostja lõi

hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis hagi esitamise seisuga pole muutunud ega

muutumas.

Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ei oma põhimõttelist tähendust see, kas

tegemist on ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga. Igal juhul tuleb

järeldada, et kostja rikkus hageja isiklikke õigusi ning vastutab kahju tekkimise eest.

Arvestades üldist elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise

suhtes, hageja maine täielikus hävitamises osalemist ning kostja ükskõiksust pärast

nõudekirja saamist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5000 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata.

Kostja avaldatud faktiväited on tõesed ning antud hinnangud kohased. Hagejal puudub alus

nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja on ise oma ebaeetilise ja avalikkuse

teravdatud tähelepanu pälvinud käitumisega ministri nõuniku ametis olles ning skandaalse

lahkumisega töölt ajendanud kostjat kommenteerima. Hageja peab avalikus ametis oma

tegevuse eripärast tulenevalt taluma võrreldes keskmise inimesega rohkem kriitikat ning

arvestama sellega, et inimesed tema tegevust ja käitumist arvustavad. Tulenevalt

VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest ei pruugi hageja kohta ebaõigete faktiväidete ja/või

ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane. Hageja pole

usutavalt tõendanud, milline kahju täpselt ja just kostja tegevusest tulenevalt tekkis. Kohtul

tuleb hinnata nii hageja enda tegevust kui ka kostja postituste sisu koosmõjus ja tervikuna,

eriti arvestades põhjust, miks hageja tegevus laialdast kommenteerimist leidis.

Hageja kuuluv AOC osutas taksofirmale Yandex kommunikatsioonialast teenust. See

teenus hõlmab endas näiteks sotsiaalmeediakampaaniate korraldamist, klienditoe

eestikeelset haldamist, reklaamiagentuuridega koostöö tegemist jmt. Hagejale peaks hästi

teada olema avalikult kättesaadav info, et taksofirmat Yandex seostatakse julgeolekuohuga

(eelkõige võimalike klientide delikaatsete isikuandmete soovimatu lekkimisega) nii EL-is

kui ka Eestis, samuti on Yandex.Taxi tegevuse küsitav seaduslikkus leidnud laialdast

avalikkuse tähelepanu. Kui sellisele ettevõttele nagu Yandex tehakse avalikku kampaaniat,

sh sotsiaalmeediakampaaniat, mille eesmärk on suurendada nimetatud ettevõtte turuosa,

suunates võimalikult suurt osa inimesi pakutavat teenust tarbima, ei saa seda kuidagi

käsitleda kui ministeeriumis nõunikuna töötavale isikule kuuluva äriühingu tavapärast

majandustegevust, mis ei pälviks avalikkuse laialdast tähelepanu ning mille osas ei esitata

faktiväiteid ega anta hinnanguid. Kostjale teadaolevalt lahkus hageja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumist

põhjusel,

et

tema

tegevus

ei

vastanud

korruptsioonivastases seaduses nõutule. Hageja äriühingu AOC tegevus oli otseselt seotud

Yandexi huvide esindamise-kaitsmisega Eestis. Hageja lahkus lõpuks töölt ministri otsesel

nõudmisel ning mh põhjusel, et ta ei olnud astunud tagasi oma eelnimetatud äriühingu

juhatusest ega astunud vabatahtlikult seaduse nõudeid järgides tagasi ka meedianõuniku

kohalt ning oma põhitöö tegemise asemel ministeeriumis tegeles aktiivselt hoopis oma

suhtekorraldusettevõttele kontaktide loomisega.

Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole

iseenesest isikuõigusi rikkuv ega seega õigusvastane. Kostja kasutas temale Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) §-st 45 tulenevat sõna- ja mõttevabadust, õigust vabalt väljendada oma

arvamust ja veendumusi.

5(14)

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi 30. detsembri 2021. a otsusega rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1215 eurot.

Otsuse kohaselt saab mittevaralise kahju hüvitamise aluseks olla nii au teotavate ebaõigete

faktiväidete avaldamine (VÕS § 1047 lg 1) kui ka ebakohaste väärtushinnangute

avaldamine (VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1). PS §-dest 17 ja 45 tulenevalt on

sõnavabadus üks demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi, millega põrkub põhiõigus

aule ja heale nimele.

Pooletel puudub vaidlus ning hageja esitatud väljavõtte alusel FB kommentaariumist on

ka tuvastatav, et kostja kirjutas FB-s J. Böhmi jagatud Postimehe artikli ("Täispikkuses ja

muutmata: minister Kingo nõuniku avameelne avaldus") alla hageja kohta järgnevalt:

▪ "Muuseas, septembrist on proua nõuniku firma Yandex takso ainuesindaja

Eestis. See firma on otseses seoses Kremliga. Aga nõuniku jaoks raha ei haise."

(kommentaar I);

▪ "Seega kasutas oma ametikohta ära, et oma firma jaoks sidemeid ja kliente saada.

Tuhlas nagunii dokumentides, mida oma huvides kasutas." (kommentaar II).

Kohus märkis, et kuigi nii hageja kui ka kostja on leidnud, et kostja poolt kirjapandu puhul

on tegemist faktiväidetega, ei ole kohus seotud poolte antud hinnanguga.

Kohus leidis, et kostja kommentaar I on peamiselt faktiväide, millest keskmine arukas

inimene võib aru saada, et hageja töö on seotud Venemaa (viide Kremlile) äriühingu

Yandex takso ainuesindamisega Eestis. Samas lõpeb kommentaar kostja arvamuse ehk

väärtushinnanguga, millest võib keskmine mõistlik lugeja aru saada, et kostja avaldab

isiklikku nördimust selle üle, et hageja on samaaegselt Eesti Vabariigi ministri heaks

töötamisega nõus saama sissetulekuid ka Venemaaga seotud äriühingult.

Kommentaar II on tervikuna kostja väärtushinnang hageja kohta. Kuigi esmapilgul võib

näida, et kindlas kõneviisis avaldatu puhul võiks olla tegemist kostja poolt avaldatud

tõsikindla faktiga, siis teine lause kommentaarist reedab, et tegemist on siiski kostja poolt

hageja suunal avaldatud isikliku arvamusega, mis on kantud kommentaaris I väljendatud

seisukohast, et hageja töötas samaaegselt nii ministri nõunikuna kui Venemaaga seotud

äriühingu huvides. Kohtu hinnangul viitab arvamuslikku laadi seisukohale kommentaari II

esimeses lauses kasutatud sõna "nagunii", mis on mh subjektiivsetele järeldustele või

hinnangutele osutav sõna (sama tähendusega ka: "niikuinii"). Kohtu arvates on oluline

vahe lausetel "isik tuhlas dokumentides" ja "isik nagunii tuhlas dokumentides". Esimesest

näitest võib aru saada kui ühemõttelisest ümberlükkamatust konstateeringust, s.o

tõsikindlast faktist. Teise näite puhul peegeldub lauses ütleja isiklik arusaam, kuidas tema

arvates inimene võis tegutseda. Isiklikke arusaamu ja ettekujutusi mingitest asjaoludest

ning nendest ajendatud väljaütlemisi ei saa aga kohtu hinnangul pidada faktiväiteks, vaid

väärtushinnanguks.

Seega on kommentaar I kostja faktiväide, mis on põimunud väärtushinnanguga, ning

kommentaar II on tervikuna väärtushinnang.

VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult

kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud

asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, mh

ebakohase väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti

6(14)

suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi ei

ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid

seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast

hindamisest.

Kuigi iga isik tunnetab oma au, head nime ja minapilti subjektiivselt, siis vaidluse korral

au ja hea nime teotamise üle lähtub kohus objektiivse mõistliku isiku arusaamast ning

arvamusest. Avaldatud hinnanguid või faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st

kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida isik mõistliku isiku arusaama järgi üldsusele

avaldas. See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole relevantne.

Hageja on hagis märgituga ise möönnud, et kostja kirjapandu, milles ta seostab hagejat

taksofirmaga Yandex, ei ole hageja au teotav. Hageja on pidanud kommentaari I ebaõigena

esitatud faktiväiteks seetõttu, et hageja ei ole olnud Yandex ainuesindaja TsÜS § 34 lg 1

tähenduses, st Yandexi kaubamärki omava firma juhatuse liige või juhatuse liige mõnes

Eestis loodud tütarühingus, millel oleks Yandexi kaubamärgi kasutamise õigus. Kuigi

kostja on vaidlusaluses kommentaaris terminiga "ainuesindaja" juriidilisest kontekstist

lähtuvalt eksinud, tuleb sellele vaatamata nõustuda hageja seisukohaga, et vastav

kommentaar ei ole siiski hageja au teotav. Kohtule pole teada, et kostja oleks põhjalike

õigusteadmistega isik, kelle puhul saaks eeldada ka juriidilisest aspektist läbimõeldud

sõnavõtte. Hageja ise on jaatanud enda seotust Yandexiga ja seega saab järeldada, et

paralleelselt ministri nõunikuna töötamisele on ta osutanud läbi äriühingu AOC teenuseid

ka eelnimetatud äriühingule. Seega vaatamata kostja ekslikule väljendile "ainuesindaja" ei

saa ümber lükata hageja enda poolt tunnistatud fakte. Hageja seotus AOC-ga on tuvastatav

ka kohtule esitatud tõendite põhjal.

Seega ei ole faktiväide "Muuseas, septembrist on proua nõuniku firma Yandex takso

ainuesindaja Eestis. See firma on otseses seoses Kremliga" hageja au teotav ega mainet

kahjustav. Samuti ei ole kostja avaldatud väärtushinnang "Aga nõuniku jaoks raha ei haise"

VÕS § 1046 tähenduses mainet kahjustavalt ebakohane. Kostja subjektiivse arvamusena

väljendatu on teravalt sõnastatud ja kriitiline, kuid mitte ebasünnis ega vulgaarne ning jääb

põhiseadusliku sõnavabadusõiguse (PS § 45) lubatavatesse raamidesse ega ole

õigusvastane.

Kommentaar II on kommentaaris I avaldatust meelevaldsem. Kostja arvamusest võib

keskmine inimene aru saada nii, et tema hinnangul võis hageja ministri nõuniku ametit

enda ärihuvides ära kasutada, kasutades tema käes ministri nõunikuna olevaid dokumente

enda firmale sidemete loomiseks ja klientide saamiseks. Kuna tegemist on kostja

subjektiivse väärtushinnanguga, siis erinevalt faktiväitest ei ole võimalik tõendada selle

arvamuse tõesust või väärust. Siiski peab analüüsima selle kommentaari võimalikku

õigusvastasust VÕS § 1046 tähenduses. Kostja avaldus dokumentides väidetava tuhlamise

kohta on otseses seoses kostja kommentaariga I, kus kostja avaldas kaudselt pahameelt

selle üle, et hageja, töötades ministri nõunikuna, tegi samaaegselt paralleelselt tööd enda

äriühingu huvides.

Samas ei saa keskmine lugeja kohtu hinnangul kommentaarist aru nii, et hageja on neid

kostja poolt spekulatiivselt avaldatud toiminguid ka tegelikkuses teinud. Kostja

väärtushinnanguna avaldatud mõttearendus ei saa eeltoodu põhjendustel olla hageja mainet

kahjustav. Vastavat kommentaari võiks pidada hageja au teotavaks, kui kostja väljaöeldu

oleks käsitatav ilmselge ja vastuvaidlematu faktiväitena. Juhul kui kostja avaldanuks

nimetatud asjaolusid ühemõtteliselt kindlas kõneviisis absoluutse tõe pähe, mõjutanuks see

eeldatavalt ka hageja mainekuvandit kolmandate isikute ees.

7(14)

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on nentinud, et väljendusvabaduse kaitse ei laiene

üksnes informatsioonile ja ideedele, mida võetakse vastu heasoovlikult või käsitletakse kui

mitteründavat, vaid ka sellisele eneseväljendusele, mis ründab, šokeerib ja häirib (vt EIK

7. detsembri 1976. a otsus kohtuasjas nr 5493/72, Handyside vs. Ühendkuningriik).

Väärtushinnang loetakse põhjendatuks, kui see ei ole pelgalt spekulatiivne, vaid sellise

hinnangu andmiseks on olemas üldine (objektiivne) faktiline baas, mille põhjal eri

inimesed võivad teha ka erinevaid järeldusi (vt EIK 24. veebruari 1997. a otsus kohtuasjas

nr 19983/92, De Haes ja Gijsels vs. Belgia). Objektiivselt võis kostjal tekkida subjektiivne,

siseveendumusest ajendatud, faktilistel asjaoludel põhinev kahtlus, et samal ajal mitme

erineva isiku heaks töötades võis hagejal olla isiklik huvi kasutada talle ministeeriumist

kättesaadavat infot, mistõttu kostja seda ka oma kommentaaris lubatava liialduse piires ka

väljendas. Käesoleval juhul ei saa kostja poolt väärtushinnanguna kirjutatud teist

kommentaari pidada aga vulgaarseks, räigeks või inimväärikust alandavaks. Kohus leidis

kokkuvõttes, et ka kostja kommentaar II ei ole õigusvastane.

Kuna kumbki kostja kommentaaridest pole õigusvastane, on täitmata üks kahju hüvitamise

nõude eeldustest, mistõttu tuleb hageja mittevaralise kahju nõue kostja vastu jätta

rahuldamata. Nõude ühe eelduse puudumise tõttu ei analüüsinud kohus täiendavalt poolte

muid seisukohti ning nende kohta esitatud tõendeid. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu

jättis kohus rahuldamata ka viivisenõue.

Menetluskulud jaotas kohus TsMS § 162 lg-st 1 lähtudes.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub 31. jaanuaril 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada ning teha uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, et kommentaar I puhul on kostja väide õige või

põhjendatud, kostja üksnes eksis sõnakasutuses ning väide ei riku hageja õiguseid (st pole

õigusvastane). Väide, et hageja äriühing on Kremliga seotud Yandexi ainuesindaja Eestis,

on faktiliselt vale. Kuna väide on faktiliselt vale ning kostja kasutas seda väidet, et luua

hagejast ebaõige mulje enda kommentaaride jadas, siis on ka see väide õigusvastane.

Maakohtu otsuses esitatud põhjendus kostja sõnakasutuse juriidilise korrektsuse kohta

väljub poolte esitatud argumentidest (kostja pole öelnud, et ta oleks justkui eksinud ja et

kõrvalseisjad saaksid sellest eksimusest aru) ning ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga.

Maakohus ei saa, andmata pooltele võimalust selle kohta arvamust avaldada, käsitleda

faktilisi asjaolusid pooltest erinevalt. Kuna pooled vaidlesid vaid väite faktiõigsuse üle,

siis pidi maakohus vastavatesse piiridesse jääma.

Kostja ei tõendanud, et hageja äriühing (AOC) oleks Kremliga seotud Yandexi

ainuesindaja Eestis või et hageja või AOC oleks tegelenud üldse esindamisega (rääkimata

ainuesindamisest).

Kommentaar II (tervikuna) ei ole väärtushinnang. Tegemist on (ebaõige) faktiväitega, sest

kontekst on faktipõhine ning kõiki väiteid on võimalik jah-ei skaalal kontrollida ja

tõendada. Maakohus oleks pidanud kohaldama VÕS § 1047 lg 1, sest ametikoha ära

kasutamine oma firma jaoks sidemete ja klientide saamisel ja isiklikes huvides

dokumentides tuhlamine on objektiivselt tõendatavad asjaolud. Sõna "nagunii" kasutamine

kommentaaris ei saa muuta faktipõhist kommentaari subjektiivseks hinnanguks. Maakohtu

enda analüüs otsuse p-s 36, mille kohaselt on kommetaar II otseses seoses esimese

kommentaariga, oleks pidanud viima järelduseni, et tegemist on kaudse faktiväitega. Ka

ebaõige mulje jätmine on võrdsustatud ebaõigete andmete avaldamisega. Juhul kui keegi

jätab mulje, et talle on teada mingid kindlad faktid, mille kohta saab hinnanguid anda, siis

8(14)

avaldab ta tegelikult väite teatud faktide esinemise kohta. Faktidele antud hinnang ei ole

enam oluline, sest tegelikkuses eksitatakse avalikkust väitega teatud faktide esinemise

kohta.

Sarnast olukorda käsitles Riigikohus ka asjas nr 3-2-1-159-14 tehtud lahendi p-s 10.

Praegusel juhul oli samuti kostja tegevuse tahtlus kantud eesmärgist eksitada avalikkust

(st hagejat isiklikult mittetundvaid inimesi) hageja kohta ebaõige mulje jätmise kaudu.

Tegemist on faktiliselt vale kommentaariga – negatiivse sisuga valeväide teotab isiku au

ja on seega õigusvastane.

Mõlema kommentaari sisu on õigusvastane ning maakohtu vastupidine järeldus ei ole õige.

Maakohus on leidnud, et kommentaar II võiks olla õigusvastane vaid siis, kui väljaöeldu

oleks käsitatav ilmselge ja vastuvaidlematu faktiväitena. Kohtu selline käsitlus ei ole

kooskõlas senise kohtupraktikaga. Samuti jättis maakohus nõuetekohaselt arvestamata

kommentaaride avaldamise konteksti ja väidete kogumi. Väidete kontekst oli läbivalt

hageja halvustamine (mh seose loomine, justkui hageja tuhlaks dokumentides Kremliga

seotud ettevõtte huvides).

Maakohtu seisukoht, et kostjal võis tekkida "kahtlus", ei põhine kostja enda väidetel.

Kostja on väitnud, et kõik väited on tõesed (kinnitas võimalust neid tõendada). Järelikult

asus maakohus ise asjaolusid sisustama ja tegi seda pooltest erinevalt. Samuti pole tegemist

Eesti kultuurikontekstis "lubatava liialdusega". Hagejale teadaolevalt pole kohtupraktikas

selliseid "lubatavaid liialdusi" ka võimaldanud. Alusetute kahtluste külvamine pole

käsitletav kriitikana, mida inimene peab mõistlikult taluma.

Eelmärgitud kehtib ka kommentaar I kohta. Kommentaare tuleb vaadata loogilises seoses

ja tervikus ning nende avaldamise (negatiivses) kontekstis.

Hageja esitab apellatsioonkaebuses kaks uut (menetluses varem esitamata) väidet.

Esiteks tugineb hageja apellatsioonkaebuses selle, et kostja ei avaldanud enda arvamust,

vaid osales teadlikult hageja vastu suunatud laimukampaanias. Kostja ise tunnistas

hagejale detsembris 2021. a, et ta avaldas hageja kohta sotsiaalmeedias laimavat teksti,

mille kirjutas talle "messengeris" ette tema endine erakonnakaaslane Kert Kingo.

Vastutasuks laimu levitamisele kaasaaitamise eest organiseeris K. Kingo mh kostja

õigusabikulude hüvitamise ning soovis tulla hageja algatatud kohtuasjades (käesolevas

tsiviilasjas ja tsiviilasjades nr 2-20-3847 ja 2-20-3865) hageja vastu tunnistama.

Eelmärgitut arvestades on võimalik kostja käitumist kvalifitseerida ka tahtliku heade

kommete vastase käitumisena VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses.

Teiseks tugineb hageja sellele, et kostjal pole tekkinud ega teki lepingulise esindaja kulu.

Kostjale ei ole kunagi ühtegi arvet väljastatud, kostjal pole kokkulepet menetluskulude

maksmiseks ning kostja pole isegi kordagi enda advokaadiga suhelnud. Advokaadi leidis

ja temaga suhtles hagi teemal samuti vaid K. Kingo, kes lubas maksta ka kostja õigusabi

arved. Seega ei ole kostja esindaja kohtule esitatud taotlus hagejalt kliendi kulude

väljamõistmiseks faktiliselt õige, sest kulud kandis kostja eest K. Kingo ja kostjal pole

kohustust kulusid K. Kingole hüvitada (vastav kokkulepe puudub).

Uute väidete ja tõendite esitamine apellatsioonimenetluses on hageja hinnangul lubatud,

sest hageja sai vastavatest asjaoludest ja tõenditest teada alles detsembris 2021, kuid

maakohus lõpetas eelmenetluse 2. aprillil 2021 ning ei lubanud pooltel enam tõendeid

esitada. Lisaks on koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid olulised asja õigeks

lahendamiseks.

Kuna apellatsioonkaebuse väiteid arvestades tuleb hagi täielikult rahuldada, tuleb

menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Isegi juhul, kui kohus peaks hagi

9(14)

osaliselt või täielikult rahuldamata jätma, pole kostjal menetluskulu tekkinud ning

järelikult ei saa seda hagejalt ka välja mõista.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Kostja kommentaaris I ei ole midagi ebaõiget või solvavat. Kommentaaris on öeldud, et

hageja firma esindab Yandexit. Yandex on teadaolevalt seotud Kremliga ja hageja saab

Yandexi esindamise eest raha. Hageja ise on (jätkuvalt) kinnitanud, et tema äriühing AOC

Yandexile teenust osutab. Eelduslikult on see teenus tasuline. Jääb arusaamatuks, millega

hageja kostjat selle kommentaari puhul solvas.

Praeguseks on täielikult muutunud hageja tegevuse tähendus ning sellest tulenev kostja

kommentaari kontekst. Kui kommentaari kirjutamise ajal oli Eestis teada, et Yandexi

teenuste kasutamine ei ole otseselt soovitatav ja sellega kaasnevad riskid isikuandmete

lekkimiseks Vene Föderatsiooni luureametkondadele, siis käesoleval ajal on igasugune

seos äriühinguga, mille teenuseid kasutades võivad andmed lekkida, otsene oht

ühiskondlikule julgeolekule. Kuna Vene Föderatsioon alustas 24. veebruaril 2022 Ukraina

Vabariigi vastu hävitussõda, on Vene Föderatsiooni kui kuritegeliku riigiga seotud

ettevõtete tegevus, sh nii teenuste osutamine, toetamine, nõustamine jms on muutunud

üheseltmõistetavalt ohtlikuks ning ebaeetiliseks üle terve maailma. Tsiviliseeritud

elureegleid järgivates riikides on juba keelatud peaaegu kõikide Vene Föderatsiooniga

seotud ettevõtete tegevus. Eelduslikult puudutab või hakkab selline keeld kohe puudutama

ka Yandexit. Kostja siiski rõhutab, et ta ei pidanud kommentaari kirjutades silmas seda, et

hageja tuhlab dokumentides Kremliga seotud ettevõtte huvides. Viimane on hageja

juurdemõeldis. Vaidlusalused kaks kostja kommentaari on sisult täiesti erinevad.

Kostja kommentaar II ei ole selline, mis annaks hagejale aluse hüvitist nõuda. Lähtudes

VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest pidi hageja kui avaliku elu tegelane mõistlikult taluma

seda, et tema tegevust võidakse kritiseerida ka põhjendamatult.

Kostja arvates tuleb hinnata nii hageja enda tegevust kui ka kostja postituste sisu

koosmõjus ja tervikuna, eriti arvestades põhjust, miks hageja tegevus laialdast

kommenteerimist leidis. Apellatsioonkaebuses ei keskendu hageja vaidluse objektile, vaid

on esitanud rea asjasse mittepuutuvaid uusi väiteid ja tõendeid. Asjakohatud on hageja

väited, et tema vastane nn laimukampaania on eelnevalt koordineertitud ning kostjal ei ole

või ei saa olla tekkinud menetluskulu. TsMS §-le 174 lg-st 9 tuleneb, et menetluskulude

hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Hageja

väited menetluskulude osas tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on ilmselt esitatud

eesmärgil vabaneda menetluskulude tasumise kohustusest. Kostja on ka pärast

apellatsioonkaebuse esitamist esindajale kinnitanud, et soovib enda esindamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 kohaselt tühistada osas, milles kohus määras

kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse, mõistes hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulu 1215 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3), ning jätta menetluskulude

rahaline suurus maakohtu määrata TsMS § 177 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 sätestatud korras. Muus

osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei nähtu asja

materjalidest

menetlusõiguse

normide

selliseid

rikkumisi,

mis

võinuks

apellatsioonkaebuse väiteid arvestades mõjutada lõpplahendit. Ringkonnakohus järgib

maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki

korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10(14)

7.1.

Hageja väitel on kostja põhjustanud talle kahju isiklike õiguste rikkumisega.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostja käitumise

õigusvastaseks lugemine eelkõige VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja/või § 1047 järgi või ka

VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel.

Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt (alates 1. detsembri 1997. a otsusest tsiviilasjas nr

3-2-1-99-97) võib isiku au teotada (VÕS § 1045 lg 1 p 4) nii ebaõige faktiväite kui ka

ebakohase väärtushinnangu avaldamisega. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle

tõesus ja väärus kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus seevastu väljendub isikule

antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas

halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga

tõendada selle sisu tõesust või väärust.

7.2.

Maakohtu järelduste kohaselt on kommentaar I faktiväide, mis on põimunud

väärtushinnanguga, ning kommentaar II tervikuna väärtushinnang. Ringkonnakohus

nõustub nende maakohtu järeldustega.

7.3.

Apellatsioonkaebuse põhjendustest võib ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et

kommentaari I osas nõustub hageja maakohtuga selles, kas tegemist on faktiväite või

väärtushinnanguga, kuid hageja leiab, et väide, mille kohaselt on hageja äriühing (AOC)

Kremliga seotud Yandexi ainuesindaja Eestis, on faktiliselt vale (ning kostja kasutas seda

väidet, et luua hagejast ebaõige mulje enda kommentaaride jadas). Kommentaari II osas ei

nõustu hageja maakohtuga, et tegu on (tervikuna) kostja väärtushinnanguga. Hageja

arvates on kommentaaris II esitatud ebaõiged faktiväited, sest kontekst on faktipõhine ning

kõigi väitete tõesust on võimalik kontrollida ja tõendada. Lisaks toob hageja välja, et ka

kostja ise on menetluses väitnud, et kõik kommentaarides esitatud väited on tõesed (ja neid

on võimalik tõendada), ning maakohus asus ise lubamatult asjaolusid pooltest erinevalt

sisustama.

7.4.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest, ning TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled

vaidluse eseme ja menetluse käigu. Nendele põhimõtetele on viidanud ka maakohus

vaidlustatud otsuses.

Hagaja on asjas esitanud kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise

kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel eeldab mh seda,

et kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete

avaldamine on õigusvastane (vt ka Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-169-11, p 12). Iseensest võib nõustuda hagejaga selles, et kostja faktiväide, nagu

oleks AOC (mille juhatusse hageja kuulub) Kremliga seotud Yandexi ainuesindaja Eestis,

ei ole kitsas juriidilises tähenduses õige, vähemasti on see väide ebatäpne. Ka maakohus

ei ole otsuses tuvastanud, et väide Yandexi esindamise kohta TsÜS § 34 või muu sätte

tähenduses oleks tõene. Samas on maakohus õigesti leidnud, et see ekslik faktiväide ei ole

hageja au teotav ega mainet kahjustav. Hageja ei eita AOC lepingulist seotust Yandexi

kaubamärgiga ning möönab, et kostja väide, milles ta seostab hagejat taksofirmaga

Yandex, ei ole hageja au teotav. Hageja ei ole asjas taotlenud kostja poolt avaldatud

ebaõigete andmete ümberlükkamist või parandamist (VÕS § 1047 lg 4).

7.5.

Maakohus leidis õigesti, et ei ole asja lahendamisel seotud poolte hinnanguga

sellele, kas kostja poolt kirjapandu sisaldab faktiväiteid või väärtushinnanguid. Tegemist

on õiguse kohaldamise küsimusega, mille puhul ei ole kohus seotud poolte antava

õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Seega ei ole

põhjendatud ka hageja etteheide, nagu ei oleks maakohus lähtunud asja lahendamisel

poolte esitatust.

11(14)

Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et kommentaari II puudutavas erineb

maakohtu poolt 2. veebruari 2021. a määruses (tl-d 52–53) toodud õiguslik käsitlus otsuses

esitatud järeldustest. Nimelt leidis maakohus viidatud määruses, et kostjal tuleb mh

tõendada kommentaaris II kindlas kõneviisis esitatud väiteid. Seega pidas kohus suuremat

osa kommentaarist II määruses ilmselt faktiväideteks ning selles aspektis võis olla hiljem

otsuses esitatud käsitlus hagejale üllatav. Ringkonnakohus märgib, et kohus peab arutama

menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui

ka õiguslikust küljest (TsMS § 351 lg 1) ning ei või hinnata esiletoodud asjaolu otsuses

erinevalt mõlemast poolest, v.a juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt

poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht (TsMS § 436 lg 4

teine lause). Samas ei nähtu apellatsioonkaebuse väidetest, et see maakohtu minetus

võinuks mõjutada kohtu lõppjärelduste põhjendatust.

7.6.

Samuti on põhimõtteliselt õige hageja käsitlus, mille kohaselt on võimalik

ebaõigeid andmeid (õigusvastaselt) avaldada ka selliselt, et avaldaja jätab mulje, et talle

on teada teatud kindlad faktid, mille kohta saab hinnanguid anda. Sellisel juhul avaldab

isik sisuliselt väite teatud faktide esinemise kohta. Praegusel juhul see siiski nii ei ole.

Avaldatu käsitlemine faktiväite või väärtushinnanguna sõltub mh esitamise/avaldamise

kontekstist (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27).

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et keskmine lugeja ei saa

kommentaarist II aru selliselt, et kostjale on tõsikindlalt teada, et hageja on kommentaaris

viidatud toiminguid teinud (kasutanud ametikohta enda ärihuvides ära, tuhlanud

dokumentides jne). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kommentaar II on kostja

väärtushinnanguna käsitletav mõttearendus.

7.7.

Maakohus ei eksinud VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel. VÕS § 1046 lg 1

esimese lause järgi on au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime

või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama lõike teise lause

alusel tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit,

samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Ringkonnakohus rõhutab, et VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatut arvestades ei pruugi teise isiku

mainet kahjustavate hinnangute andmine (objektiivse teokoosseisu poolest teise isiku

õigust rikkuv tegu) olla veel õigusvastane. Viidatud lõike teise lause kohaselt eeldab

isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine kohtu poolt täiendavalt

väärtusotsustuse tegemist, mille käigus tuleb arvestada rikkumise liiki, rikkumise põhjust

ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse kaalumise kriteeriumid on toodud

VÕS § 1046 lg-s 2, mille kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui

rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate

isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda

erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

Praegusel juhul tuleb kaalumisel lähtuda ühelt poolt hageja PS §-s 17 sisalduvatest

põhiõigustest (au ja hea nime kaitse) ning teiselt poolt kostja väljendusvabadusest

(PS § 45). Maakohus on poolte erinevaid olulisi õigusi ja hüvesid kaalunud ning leidnud,

et

väärtushinnangute

avaldamine

kostja

poolt

oli

piisavalt

põhjendatud.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda selles küsimuses maakohtust erinevale

seisukohale.

7.8.

Ebakohase väärtushinnanguna võib mõista väärtushinnanguid (väärtusotsustusi),

mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale

ilmne (vt nt Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16). PS § 17

12(14)

kaitsealasse kuulub ka isiku maine (hea nimi), mida võidakse teotada isiku reputatsiooni

kahjustamisega avaliku arvamuse mõjutamise kaudu, sh meediakanalite kaudu. Samas ei

välista PS §-s 17 sõnastatud keeld au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab

üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046) (vt ka ülalviidatud Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 15).

Kostja kommentaarid on sisult kriitilised ning võivad mõjuda häirivana ja hageja

reputatsiooni Eestis ettevõtjana kahjustada, kuid kaaludes poolte PS §-dest 17 ja 45

tulenevaid põhiõigusi, jäävad väljendused lubatu piiridesse. Ringkonnakohtu hinnangul

saab valitsuse ministri nõunikku pidada ka avaliku elu tegelaseks küsimuses, mis puudutab

tema võimalikke isiklikke ärihuvisid nõunikuna töötamise ajal. Kuna selline nõunik võib

mh mõjutada ministri poliitilisi otsustusi, on igal juhul õigustatud ka avalikkuse teravatud

tähelepanu nõuniku isiklike majandus- ja ärihuvide vastu. Seetõttu võib olla õigustatud ka

tavapärasest teravam kriitika nõuniku tegevuse osas, sh põhjendamatu kriitika. Lisaks

tuleb

arvestada,

et

kommentaarid

on

avaldatud

sotsiaalmeedias,

kus

isiku

väljendusvabaduse piirid on võrreldes n-ö vana meediaga (ajalehed, raadio ja televisioon)

eelduslikult mõnevõrra laiemad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja

avaldatud kommentaarid ei ole vulgaarsed, hageja inimväärikust alandavad või mõnitavad.

7.9.

Hageja rõhutab apellatsioonkaebuses kommentaaride I ja II sisulist seotust ning

väidete avaldamise konteksti. Ringkonnakohtu hinnangul võib iseenesest nõustuda

maakohtuga ning hagejaga, et kommentaarides I ja II avaldatu on omavahel mõtteliselt

seotud. Hageja märgib õigesti, et ebaõige faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et

see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga. Ringkonnakohtu arvates see

praegusel juhul siiski nii ei ole. Maakohus on hageja väidetest järeldanud, et paralleelselt

ministri nõunikuna töötamisele osutas hageja äriühingu AOC kaudu teenuseid ka

Yandexile. Hageja seda maakohtu järeldust apellatsioonkaebuses ei vaidlusta. Hageja

väitel oli AOC sõlminud 2019. a septembri teises pooles lepingu Yandex.Taxi. B.V-ga.

Kommentaaris I kostja poolt ekslikult kasutatud väljend "ainuesindaja" ei muuda kostja

poolt antud väärtushinnanguid põhjendamatuteks.

7.10. Kommentaaride kontekst on kohtule esitatud materjalide põhjal küll negatiivne,

kuid see ei muuda veel kostja tegevust õigusvastseks. Samuti ei saa nõustuda hageja

käsitlusega, nagu võiks kostjat pidada vastutavaks sama postituse juurde kirjutatud

hilisemate kommentaaride eest. Nende kommentaaridega tekitatud võimalik kahju ei ole

hõlmatud kostja poolt väidetavalt rikutud kohtuste kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2).

Kostja ei ole nimetanud hagejat enda kommentaarides "nais Herman Simmiks", samuti ei

saa mõistlik lugeja kostja avaldatust järeldada, et hageja kasutas ministeeriumi töökohta

ära Kremliga seotud ettevõtte huvides.

7.11. Kostja käitumist ei saa ringkonnakohtu arvates kvalifitseerida tahtliku heade

kommete vastase käitumisena VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Isegi kui kostja kirjutas

kommentaarid kolmanda isiku soovitusel või mahitusel, ei muuda see kommentaaride sisu.

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et kommentaarides sisalduvate

väärtushinnangute sisu ei ole ebakohane (õigusvastane) ning ebatäpne väide hageja

äriühingu Yandexi "ainuesindajaks" olemisest kommentaaris I ei ole hagejat laimav.

8. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud

menetluskulude jaotust. Kuna hagi jääb rahuldamata ning apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt üksnes menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamise osas (vt otsuse p 9 ja selle

alapunktid), jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus märgib, et TsMS §178 lg 4 järgi ei

kuulu menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud hüvitamisele.

13(14)

9. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulu 1215 eurot.

9.1.

Asja materjalidest nähtuvalt on maakohtu poolt hagejalt kostja kasuks

väljamõistetud menetluskulu kostja esindajakulu. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt

nt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14).

9.2.

Apellatsioonkaebuses

esitatud

väiteid

ja

asjaolusid

arvestades

tekkis

ringkonnakohtul kahtlus, et maakohus ületas kostja menetluskulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire, kuna jättis kontrollimata, kas kostjal on tekkinud

esindaja õigusabi eest tasumise kohustus. Ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse

tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt ka

Riigikohtu 10. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p-d 13–14 koos nendes

viidatud praktikaga).

Hageja väidab apellatsioonkaebuses, tuginedes kaebusele lisatud FB sõnumivahetuse

väljavõttele (kaebuse lisa 2; tl-d 106–107), et kostjal pole tekkinud ega teki lepingulise

esindaja kulu. Kostja on sõnumivahetuses hagejale tunnistanud, et advokaat ei ole talle

kunagi ühtegi arvet väljastatud, kostjal pole esindajaga kokkulepet menetluskulude

tasumiseks ning kostja polevat isegi kordagi enda advokaadiga suhelnud.

9.3.

Kuna ringkonnakohtul tekkis eeltoodu põhjal kahtlus, kas kostjal on tekkinud

esindaja õigusabi eest tasumise kohustus, palus kohus kostjal TsMS § 176 lg 6 esimese

lause alusel esitada menetluskulusid tõendavad dokumendid, sh kulude kohta maakohtu

menetluses. Kostja esitas 21. oktoobril 2022 küll apellatsioonimenetluse kulusid tõendavad

dokumendid, kuid ei ole esitanud maakohtu menetluse kulusid tõendavaid dokumente.

Kostja esindaja selgitab 2. novembri 2022. a menetlusdokumendis (tl-d 129–130), et ei saa

kohtu nõutud kuludokumenti esitada alustatud kriminaalmenetluse nr 22913000011

(kriminaalasi) tõttu, kus seoses advokaadibüroo poolt esitatud arvetega on esitatud

kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 344 lg 1 järgi ning maakohtu kulusid puudutavaid

arveid peetakse võltsituteks. Ringkonnakohtu nõutud dokumentide esitamine praegusel

hetkel ja käesolevas menetluses riivaks esindaja enese mittesüüstamise privileegi, sest

kohtunõude täitmine pooleliolevas kriminaalasjas võib formaalselt kaasa tuua kostja

esindaja vastu täiendava kahtlustuse esitamise KarS § 345 lg 1 järgi. Kostja palub

eelnevaga seoses käesolevas asjas TsMS § 356 lg 1 alusel menetluse peatada kuni lahendi

jõustumiseni kriminaalasjas või alternatiivselt peatada tsiviilasja menetlus osaliselt, s.o

kostja menetluskulude osas maakohtus, kuni lahendi jõustumiseni kriminaalasjas.

9.4.

Hageja vaidleb 4. novembril 2022 esitatud seisukohas kostja menetluse peatamise

taotlusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja palub jätta kostja 2. novembri

2022. a menetluse peatamise taotlusega seotud menetluskulud TsMS § 169 lg 3 alusel

kostja kanda sõltumata menetluse lõpptulemusest.

9.5.

Ringkonnakohus

leiab

eelnevat

arvestades,

et

maakohtu

otsus

tuleb

menetluskulude kindlaksmääramise osas tühistada, kuna maakohtu menetlust puudutavas

osas ei ole esindajakulude tasumise kohustust võimalik ringkonnakohtule esitatud

selgituste ja dokumentide põhjal tuvastada. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks

menetlust tsiviilasjas kostja esitatud põhjendustel peatada (TsMS § 356 lg 1), kuna asja

sisuline lahendamine (hageja nõuete lahendamine) ei sõltu kriminaalasjas tehtavast

14(14)

lahendist. TsMS §-st 2 tulenevalt on tsiviilkohtumenetluse eesmärgiks ka tsiviilasja

lahendamine mõistliku aja jooksul. Tsiviilasja menetluse osaline peatamine ei ole

võimalik.

9.6.

Arvestades kostja 2. novembri 2022. a menetlusdokumendis esitatud põhjendusi

ning võimalust, et maakohtu menetluskulude tõendatus võib mh sõltuda kriminaalasjas

tuvastatavatest asjaoludest, peab ringkonnakohus hetke menetluslikus olukorras

mõistlikuks, et kulud määrab TsMS § 177 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 sätestatud korras tervikuna

kindlaks tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Seetõttu ringkonnakohus menetluskulude

rahalist suurust käesolevas otsuses kindlaks ei määra. Maakohtul on võimalik kaaluda

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluse peatamist TsMS § 356 lg 1 alusel.

9.7.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 174 lg 9 järgi ei välista menetluskulude

hüvitamist menetlusosalisele küll see, kui tema eest kandis kulud muu isik, kuid

õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimist tuvastamata ei ole siiski võimalik

menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt ka Riigikohtu 9. novembri 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 13).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest