2-21-14108/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. november 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-14108

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind/ vastuhagi

hind

Skata Advisers OÜ hagi TTN Business Travel

Management International OÜ vastu võla nõudes ning

TTN Business Travel Management International OÜ

vastuhagi Skata Advisers OÜ vastu poolte vahel

30.10.2020

koostatud

vastastikuste

arvelduste

kontrollimise akti tühiseks tunnistamise nõudes

19 468,51 eurot/3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Skata Advisers OÜ (registrikood 12588926;

asukoht XXX, Talllinn)

Hageja esindaja: L.U (e-post xxx)

Kostja: TTN Business Travel Management International OÜ

(registrikood 14087743; asukoht XXX office 405, Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja: Oksana Smirnova (e-post xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista TTN Business Travel Management International OÜ-lt Skata

Advisers OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 18 026,40 eurot, viivis seisuga

08.11.2021 summas 1687,07 eurot ning alates 09.11.2022 viivis põhivõlalt (s.o 18

026,40 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni

põhivõla tasumiseni.

3. Vastuhagi jätta rahuldamata.

4. Menetluskulud jätta TTN Business Travel Management International OÜ kanda.

5. Välja mõista TTN Business Travel Management International OÜ-lt Skata

Advisers OÜ kasuks menetluskulud summas 2970 eurot, s.o riigilõiv summas 770

eurot ja esindaja tasu summas 2200 eurot.

6. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb TTN Business Travel

Management International OÜ-l tasuda Skata Advisers OÜ-le hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (2970 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

08.09.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid TTN Business Travel Management

International OÜ (kostja), juhatuse liikme M O isikus ja Skata Advisers OÜ (hageja), juhatuse

liikme O M isikus, 01.04.2019 raamatupidamisteenuste osutamise lepingu nr.xxx.

Raamatupidamisteenuste osutamise lepingu p.1.2.1. ja p.1.2.2. kohaselt kohustus hageja osutama

kostjale raamatupidamisteenuseid ja teisi teenuseid, mis on kajastatud lepingu 1. lisas.

Raamatupidamisteenuste osutamise lepingu p.4.1. kohaselt maksab kostja

raamatupidamisteenuste eest hageja poolt esitatud arvete alusel. Hageja teostas

raamatupidamisteenused ja esitas arved kostjale. Kostja täitis oma kohustused korrektselt, aga

alates märtsist 2020 hakkas rikkuma oma kohustusi. 29.02.2020 hageja poolt esitatud arve nr

20200215 on tasumata 2 562 euro ulatuses, 31.07.2020 esitatud arve nr 202007191 on tasumata

644 euro ulatuses, 31.07.2020 esitatud arve nr 20200720 on tasumata 2 292 euro ulatuses,

18.08.2020 esitatud arve nr 20200817 on tasumata 1 770 euro ulatuses, 18.08.2020 esitatud arve

nr 20200818 on tasumata 1 350 euro ulatuses, 11.09.2020 esitatud arve nr 20200915 on tasumata

1 272 euro ulatuses, 22.10.2020 arve nr 20201025 on tasumata 1 118,40 euro ulatuses;

22.10.2020 esitatud arve nr 20201026 on tasumata 954 euro ulatuses, 22.10.2020 arve nr

20201027 on tasumata 1 110 euro ulatuses, 22.10.2020 esitatud arve nr 20201028 on tasumata 1

074 euro ulatuses; 22.10.2020 esitatud arve nr 20201029 on tasumata 780 euro ulatuses.

Lähtudes ülaltoodust võlgnevuse summa on 15 926,40 eurot.

01.06.2019 sõlmisid pooled äripindade rendilepingu nr.xxx. Äripindade üürilepingu p.3.1

kohaselt kontoripinna üür on 300 eurot kuus. Kostja hakkas rikkuma oma kohustusi ja ei

maksnud üüritasu alates märtsist 2020 kuni 31.10.2020. Võlgnevuse summa on 2100 eurot.

Kuna hageja ei pidanud võimalikuks jätkata lepingusuhteid kostjaga, siis 30.10.2020 pooled

lõpetasid raamatupidamisteenuste osutamise lepingu nr.xxx kokkuleppel alates 02.11.2020.

Kostja kinnitas, et kõik lepingust tulenevad maksed ja tasumata võlgnevus tuleb kostjal tasuda

viivitamata. Samuti pooled lõpetasid äripindade rendilepingu nr.xxx alates 01.11.2020.

30.12.2020 saatis hageja meeldetuletuse kostjale, mille kohaselt hageja palus kustutada

võlgnevuse summas 18026,40 eurot hiljemalt 06.01.2021. Kuna kostja ei ole võlgnevusi

kustutanud, on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt õigus nõuda viivist.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista raamatupidamisteenuste osutamise

lepingu

nr.XXX järgne võlgnevus summas 15 926,40 eurot ning viivis seadusjärgses määras arvestatuna

tähtaegselt tasumata põhinõudelt 15 926,40 eurot kindla summana hagi esitamisest (08.09.2021)

kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1) arvestatuna

tähtaegselt tasumata põhinõudelt. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista äripindade

rendilepingu nr.XXX järgne võlgnevus summas 2 100 eurot ning viivis seadusjärgses määras

arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt 2 100 eurot kindla summana hagi esitamisest

(08.09.2021) kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1)

arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt.

05.05.2022 täpsustas hageja, et tugineb oma nõude alusena deklaratiivsele võlatunnistusele.

Pooled kooskõlastasid ja allkirjastasid 30.10.2020 akti, mille alusel kostja kinnitas, et seisuga

30.10.2020 kostja võlgnevuse summa on 18 026 eurot, sh 2100 eurot üüritasu. Poolte poolt

allkirjastatud aktis on kajastatud arvete kuupäevad, numbrid ja summad. Seega kostja tunnistas,

et temal on võlg hageja ees lähtudes hageja poolt esitatud arvetest. Seega poolte vahel on

sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus, mille kohaselt kostja tunnistas võla olemasolu täies

ulatuses hageja poolt esitatud arvete alusel ja loobus vastuväidetest.

Kostja vastus ja vastuhagi

Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja ei ole nõus sellega, et hageja osutas kostjale

teenuseid ja väljastas arveid vastavalt nimetatud lepingu tingimustele. Kostja on seisukohal, et

hageja poolt väljastatud arved ei ole aluseks kohustuste tekkimiseks ning tegelikult kostja ei ole

saanud hagejalt teenuseid antud mahus ja arvetes kajastatud summade suuruses. Hagi on esitatud

kostja vastu konflikti tõttu, mis tekkis kostja eelneva ja kehtiva juhtkonna vahel.

Kostja märkis, et alates 16.01.2019 kuni käesoleva ajani on hageja osanikuks R M OÜ, kellele

kuulub hetkel 100% osakapitalist. R M OÜ asutajateks on M O ja S S. Kostja äriühingu tegeliku

juhtimisega ja arenemisega Eestis tegeles 2019 ja 2020 aastate jooksul osanike tellimusel just

nimelt M O , kes oli kostja juhatuse liige perioodil 27.07.2016 kuni 31.12.2020. Seega ajal,

millal sõlmiti hagiavalduses nimetatud leping (01.04.2019), oli kostja kehtiv juhatuse liige M O ,

kes oli samuti hageja 75% kasusaajana. Kostja juhtkonnale ja osanikele ei olnud teada sellest

huvide konflikti kohta kuni 2020 lõppuni, millal oli lõpetatud kõik suhted M O iga. Kostja on

seisukohal, et M O olles kostja juhatuse liikmena on rikkunud oma lojaalse- ja hoolsuskohustusi

ka kostja vastu. Kostja on seisukohal, et M O on oma kohustusi rikkunud, tellides kostjale

kahtlase iseloomuga teenuseid äriühingult, mille osanik (kasusaaja) on tema ise (temale kuuluva

äriühingu kaudu).

Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et hagiavalduse kohaselt väljastas hageja kostjale arved,

kus on märgitud muu hulgas ka summad konsultatsiooniteenuste eest tariifiga 80 eurot/tund.

Hagiavalduse juurde on lisatud raamatupidamise teenuste hinnakiri, mille kohaselt maksu- või

raamatupidamise konsultatsiooni tasu on 50 eurot/ tund. Seega hageja käitus pahatahtlikult ning

tegutsedes oma või oma tegeliku kasusaaja (M O i) kasu suurendamise huvides väljastas arved,

mille summasid ületavad lepingus kajastatud tariife. Seega hageja nõue selles osas peab olema

vähendatud vähemalt 2160 euro võrra (5760-3600). Kostja ei ole nõus hagi summaga täies

ulatuses, kuna kostja vaidlustab arvetes kajastatud teenuste osutamist. Kostja samuti juhib kohtu

tähelepanu sellele, et hageja poolt väljastatud arved ei vasta seadusega ettenähtud nõudele.

Olukorras, kus arve on puudulik ja seetõttu ei ole võimalik tehingu tegelikku majanduslikku sisu

tuvastada, on põhjendatud asuda seisukohale, et maksukohustuslane ei ole kaupa/teenust saanud.

Hagejal oli võimalus lõpetada leping omal algatusel seoses kostja arvete tasumata jätmisega juba

aprillis 2020. Vaatamata sellele hageja esindaja kinnitas hagiavalduses, et 30.10.2020 pooled

lõpetasid raamatupidamisteenuste osutamise lepingu nr.XXX kokkuleppel alates 02.11.2020.

Hageja kinnitas, et kõik lepingust tulenevad maksed ja tasumata võlgnevus tuleb kostjal tasuda

viivitamata. Sellest kostja teeb järelduse, et hageja tegelik kasusaaja M O kasutas oma võimalus

raha teenimiseks ning hageja jätkas kostjale tasu arvestamisega ja arvete väljastamisega. Lisaks

sellele kokkulepe lepingu lõpetamise kohta oli allkirjastatud kostja poolt M O iga isiklikult.

Arvestades huvide konflikti olemasolu on kostja seisukohal, et antud dokument ei saa olla

objektiivseks tõendiks antud menetluses ja ei oma juriidilist võimu.

Kostja tegevusalaks on lennupiletite vahendusmüük internetis. Arvestades antud asjaolu ei olnud

kostja tegevuse toimumiseks üüriruumid üldse vajalikud. Kostjal on alus eeldada, et üürileping

oli sõlmitud kostja endise juhatuse liikmega (M O ) omal algatusel alusetu rikastumise eesmärgil,

kuna kostja tegevus toimub interneti kaudu. Nimetatud lepingu p.2.1 kohaselt: Üürileping

jõustub 01.06.2019 ja kehtib kuni 31.05.2020. Hagiavalduse kohaselt hageja jätkas kostjale

arvete esitamisega perioodil 01.06 kuni 14.10.2020, so perioodil, kuna leping oli juriidiliselt

lõpetatud. Kostja ei tunnista kahtlase iseloomuga rendilepingu alusel väljastatud arved täies

ulatuses.

26.05.2022 esitas kostja vastuhagi 30.10.2020 allkirjastatud vastastikuste arvelduste

kontrollimise akti tühiseks tunnistamiseks. 30.10.2020 poolte esindajad kooskõlastasid ja

allkirjastasid akti, mille alusel kostja esindaja (endine juhatuse liige M O ) kinnitas, et seisuga

30.10.2020 on kostja võlgnevus hageja ees 18 026 eurot, sh 2100 eurot – üüritasu. Kostja leiab,

et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Kostja on seisukohal, et kostja endine juhatuse

liige M O , kuritarvitades oma juhatuse liikme pädevust, on allkirjastanud antud dokumenti

selleks, et luua kostja jaoks uus kohustus ning antud dokument oli koostatud kõigepealt temale

kuuluva juriidilise isiku (so Skata Advisors OÜ) kasuks. Seadusega sätestatud

lojaalsuskohustusest ja hea usu põhimõttest tuletatav juhatuse liikme kohustus hoiduda huvide

konfliktis tegutsedes kolmanda isikute huvide eelistamisest äriühingu huvidele. Kuna

vaidlustatav dokument (30.10.2020 allkirjastatud akt) oli koostatud ja allkirjastatud huvide

konflikti olukorras isikuga (kostja endine juhatuse liige M O ), kes on rikkunud oma juhatuse

liikme kohustusi, on see dokument tühine heade kommetega vastuolu tõttu.

Hageja vastus vastuhagile

Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja ei vaidle selle vastu, et poolte vahel on

sõlmitud 2 lepingut ja hageja teostas teenused ja esitas arved kostjale ning kostja aktsepteeris

hageja poolt esitatud arveid täies ulatuses. Kostja poolt ei olnud esitatud mitte ühtegi

pretensiooni seoses hageja poolt teenuste osutamise või mitteosutamisega lepingute kehtivuse

ajal, arvete esitamisel, võlatunnistuse allkirjastamisel ja lepingute lõpetamisel. Samuti jääb

arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel kostja väidab, et tema poolt esitatud dokumendid

tõendavad M O i ja kostja vahel huvide konflikti olemasolu ja kostja endise juhatuse liikme M O

i poolt kohustuste rikkumist. Hageja juhib tähelepanu sellele, et lepingute sõlmimisel ja

30.10.2020 allkirjastatud võlatunnistuse kooskõlastamisel ja allkirjastamisel kostja poolt ei olnud

esitatud mitte ühtegi pretensiooni või teadet, et M O il puudub pädevus lepingute sõlmimiseks

või pädevus on piiratud. Samuti on vaja rõhutada, et piirangud ei olnud kajastatud Äriregistris.

Hageja leiab, et 30.10.2020 tehing ei ole tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuna kostja

poolt ei ole põhjendatud ega tõendatud asjaolusid, mis võiksid kaasa tuua tehingu tühisuse.

Seega 30.10.2020 võlatunnistus on kehtiv.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid

kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.

2. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et pooled on 01.04.2019

sõlminud raamatupidamisteenuste osutamise lepingu, mille kohaselt kohustus hageja

osutama kostjale raamatupidamisteenuseid, s.h korrastama raamatupidamisdokumente,

tegema kandeid pearaamatusse, koostama ja esitama maksudeklaratsioone ning osutama

muid lepingu lisas 1 nimetatud teenuseid (leping dtl 11-17, lepingu lisa 1 koos tõlkega dtl

18, 19). Hagiavalduse kohaselt on hageja seoses osundatud lepinguga esitanud kostjale

11 arvet, mis on hageja väitel tasumata 15 926,40 euro ulatuses (arved dtl 22-43). Samuti

loeb kohus tuvastatuks, et pooled on 01.04.2019 sõlminud äripindade üürilepingu

nr.XXX, milles on kokku lepitud, et kostja üürib hagejalt pinda aadressil xxx ning tasub

pinna kasutamise eest üüri 300 eurot kuus (dtl 44-52). Lepingu p 1.2 kohaselt kehtib

üürileping kuni 31.05.2020. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata üüritasu alates

märtsist 2020 kuni 31.10.2020 summas 2100 eurot (arved dtl 53-66).

3. Kohus asub seisukohale, et 01.04.2019 sõlmitud raamatupidamisteenuste osutamise

leping on olemuslikult käsundusleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et

käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele

isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle

eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Üürilepingu osas kohaldub VÕS § 271, mis

sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu

(üüri). VÕS § 310 lg 1 kohaselt kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik

asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või

üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet.

4. Kohus loeb tuvastatuks, et 30.10.2020 lõpetasid pooled raamatupidamisteenuste

osutamise lepingu poolte kokkuleppel alates 02.11.2020 (dtl 67, 68). Kostja on nimetatud

dokumendi p-s 1.2 kinnitanud, et kõik lepingust tulenevad maksed ja tasumata võlgnevus

tuleb kostjal tasuda viivitamata, kuid igal juhul hiljemalt 5 pangapäeva jooksul alates

lisalepingu jõustumise kuupäevast. Samuti on pooled 30.10.2020 kooskõlastanud ja

allkirjastanud akti, mille alusel kostja kinnitas, et seisuga 30.10.2020 on kostja

võlgnevuse summaks 18 026 eurot, sh üür 2100 eurot (dtl 324-327). Nimetatud aktis on

kajastatud arvete kuupäevad, numbrid ja summad. Kohus asub seisukohale, et kostja on

akti allkirjastamisega tunnistanud, et temal on võlg hageja ees lähtudes hageja poolt

esitatud ja aktis kajastatud arvetest.

5. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et

lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on

võlatunnistus. Riigikohus on oma lahendis 2-19-5601 selgitanud, et kui hageja esitab

kostja vastu võlatunnistusest tuleneva nõude, peab kohus esmalt võtma seisukoha, kas

esitatud dokument on võlatunnistuse andja õigusliku sidumise tahteta antud kinnitus

(võlgniku ühepoolne mittetehinguline tunnistus) või õiguslikult siduv võlatunnistus (p

16.1). Juhul kui tegemist on tehinguga, tuleb hinnata, kas väidetud võlatunnistus on

abstraktne (konstitutiivne) või kausaalne (deklaratiivne). Tõendamaks, et võlgnik

tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb

hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse

deklaratiivset võlatunnistust. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte

ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal. Kui abstraktse kohustuse loomise tahet ei

tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega

üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega

lihtsustada selle sissenõudmist (p 16.2).

Kohus asub seisukohale, et 30.10.2020 akti puhul ei ole tegemist võlgniku ühepoolse

kinnitusega, vaid mõlemad pooled on fikseerinud tasutud ja tasumata arved ning kostja

on tunnistanud konkreetsetel arvetel kajastatud kohustusi. Kuivõrd kumbki pooltest ei ole

tõendanud iseseisva kohustuse loomise tahet, asub kohus seisukohale, et 30.10.2020

allkirjastatud akti puhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega.

6. Kostja on asunud menetluses seisukohale, et 30.10.2020 allkirjastatud võlatunnistus on

tühine heade kommete vastasuse tõttu. Kostja on viidanud huvide konfliktile ning et

kostja endine seaduslik esindaja M O on oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud,

tellides kostjale kahtlase iseloomuga teenuseid äriühingult, mille osanik (kasusaaja) on

tema ise (temale kuuluva äriühingu kaudu).

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 p 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole

algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt

alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 86 lg 1 sätestab,

et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 p-

de 1 ja 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või

peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust,

ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele

tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust

väljas. Kohus selgitab täiendavalt, et tehingud võivad olla heade kommetega vastuolus

erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada

ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib

ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib

tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest

käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-111-

08, p 23).

Kohus loeb kostja poolt esitatud tõenditega tõendatuks, et alates 16.01.2019 on hageja

osanikuks R M OÜ, kellele kuulub 100% osakapitalist ning et nimetatud äriühingu

asutajateks olid M O ja S S (dtl 138-144). Samuti loeb kohus tõendatuks, et kostja

juhatuse liikmeks oli perioodil 27.07.2016 kuni 31.12.2020 M.O (dtl 145, 146). Samas

on kohus seisukohal, et üksnes antud registrikaartide väljavõtted ei tõenda huvide

konflikti olemasolu või asjaolu, et M O oleks oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud.

Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, et kostja

endine juhatuse liige oleks jätnud täitmata oma hoolsuskohustuse ning kuritarvitanud

oma õigusi isiklikes huvides või et hageja oleks kostja endise juhatuse liikme juhtimisel

väljastanud kostjale ebaõigeid arveid. Samuti on tõendamata, et 30.10.2020 akt oleks

allkirjastatud erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust

sellisest asjaolust või et kostja jaoks oleks võetud kohustused tehtud äärmiselt

ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus oleks

heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

30.10.2020 allkirjastatud võlatunnistus on kehtiv.

Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et isegi juhul, kui M O oleks oma kohustusi

juhatuse liikmena rikkunud, ei muuda see automaatselt tema poolt allkirjastatud

dokumente tühiseks. Juhul, kui kostjal on tekkinud kahju oma endise juhatuse liikme

tegevuse tõttu, siis on kostjal võimalus kaaluda hagi esitamist M O i vastu.

7. Riigikohus on lahendis 2-19-5601 selgitanud, et kui võlatunnistus tehinguna kehtib ning

võlgnik oli loobutavatest vastuväidetest teadlik või pidi neist teadma ja sai loobumise

tagajärjest aru, on võlatunnistusega määratud vastuväidetest loobumine lõplik ning

võlgnik saab võlale esitada üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta võlatunnistuse

andmisega loobunuks. Missugustest vastuväidetest on deklaratiivse võlatunnistusega

loobutud, tuleb kohtutel välja selgitada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse

eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki (p 16.3).

Võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik

deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse

võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele

tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada (p 16.4).

Kohus nõustub hagejaga, et kostja on loobunud 30.10.2020 mh vastuväidetest

asjassepuutuvatel arvetel kajastatud teenuste saamise kohta arvetel kajastatud ulatuses

ning nendel märgitud tasu eest, sest kostjale pidi 30.10.2020 seisuga olema teada

missuguseid teenuseid, millises ulatuses ta saanud on ning millises tasus olid pooled

vastavate teenuste eest kokku leppinud. Samuti pidi kostjale olema 30.10.2020 teada, kas

ta on jätkanud üürilepingu eseme kasutamist pärast lepingu tähtaja möödumist

31.05.2020 ning kas ta kasutab seda jätkuvalt. 30.10.2020 aktil puuduvad igasugused

viited kostjapoolsetele vastuväidetele või et kostja tunnistaks mõnel arvel kajastatud

võlgnevust üksnes osaliselt. Seetõttu leiab kohus, et kostja ei saa tugineda käesolevas

menetluses vastuväidetele, et kostja ei ole saanud hagejalt teenuseid arvetel kajastatud

ulatuses ja tasu eest ning et kostja ei ole jätkanud üürilepingu eseme kasutamist pärast

lepingu tähtaja möödumist ning kasutanud seda vähemalt kuni 31.10.2020. Sellega seoses

ei pea kohus vajalikuks anda ka oma hinnangut hageja tõenditele seoses teenuste

osutamisega (dtl 227-299).

8. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kuna kostja ei ole võlgnevust tasunud, siis leiab kohus, et hagi võlgnevuse

väljamõistmiseks summas 18 026,40 eurot on põhjendatud. Kuna kostja on viivitanud

võlgnevuse tasumisega, siis on põhjendatud välja mõista kostjalt ka viivis. Perioodil

08.09.2021 kuni 08.11.2021 moodustab viivis põhivõlgnevuselt 1687,07 eurot.

9. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista võlgnevus summas 18 026,40 eurot ning viivis seisuga 08.11.2021 summas

1687,07 eurot ja alates 09.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni kohustuse täitmiseni.

Vastuhagi jätab kohus rahuldamata.

10. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

12. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt

on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2

kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS §

175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

13. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas

3550 eurot (käibemaksuta), s.h riigilõiv summas 750 eurot ning lepingulise esindaja tasu

summas 2800 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid:

-

Kliendi poolt esitatud dokumentide uurimine ja analüüs 1 tund; kliendiga nõupidamine

30 min; tõendite kogumine ja hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine ja kohtusse

esitamine 4 tundi; ajakulu kokku 5 tundi 30 min;

-

Tutvumine 17.11.2021 kohtu seletusega ja kliendiga nõupidamine 22.11.2021 30 min;

22.10.2021 kostja poolt esitatud vastusega tutvumine ja kompromisslepingu projekti

koostamine ja kohtusse esitamine 29.11.2021 1 tund 30 min; 02.12.2021 kostja poolt

esitatud arvamusega tutvumine ja kliendiga nõupidamine 30 min; kokku ajakulu 2 tundi

30 min;

-

17.11.2021 kohtu seletuse kohaselt kliendiga nõupidamine ja hageja seisukoha ja

taotluste ettevalmistamine (hageja poolt esitatud dokumentide analüüs, tõendite

kogumine, päringu Maksu- ja Tolliametile ja Äriregistrile koostamine ja esitamine

30.12.2021) ja kohtule esitamine 10.01.2022 kokku 5 tundi 30 min;

-

10.12.2021 kostja poolt esitatud seisukohaga tutvumine ja kliendiga nõupidamine 1 tund;

tõendite kogumine ja hageja vastuväite koostamine ja kohtule esitamine 26.01.2022 3

tundi 30 min; kokku ajakulu 4 tundi 30 min;

-

26.01.2022 kostja poolt esitatud seisukohaga tutvumine ja 22.03.2022 kostja poolt

arvamusega tutvumine ja kliendiga nõupidamine kokku 2 tundi;

-

Kohtu poolt esitatud määrusega tutvumine (menetluse uuendamine) ja hageja täpsustatud

seisukoha koostamine kohtu nõude kohaselt ja kohtule esitamine 3 tundi;

-

Kostja poolt esitatud vastuhagiga tutvumine ja analüüs, kliendiga nõupidamine 1 tund,

vastuse koostamine kohtu nõude kohaselt ja kohtule esitamine 30.08.2022 4 tundi. Kokku

ajakulu 5 tundi.

Esmalt märgib kohus, et peab põhjendatud kuluks hageja kulu riigilõivule summas 750

eurot. Tegemist on menetluses vajaliku kuluga, mille hageja on reaalselt ka hagiavalduse

esitamisel tasunud.

Lepingulise esindaja poolt osutatud teenuste osas asub kohus seisukohale, et esmased

toimingud menetluses võivad olla ajakulukamad. Esindajal tuleb analüüsida asjaolusid

ning tõendeid õigusliku positsiooni kujundamiseks. Asjaolude selgitamiseks on kohtu

hinnangul vajalik ka kliendiga suhelda. Seega on toimingud seoses hagiavalduse

esitamisega põhjendatud kokku 5 tundi ja 30 minutit. Tutvumise kohtu selgitustega ja

kostja 02.12.2021 arvamusega ning toimingud seoses kompromisslepinguga ja kliendiga

nõupidamisega peab kohus põhjendatuks kokku 2 tunni ulatuses. Tegemist ei ole kohtu

hinnangul õiguslikult keerukatega ega mahukate toimingutega. Arvestades hageja poolt

10.01.2022 esitatud dokumendi põhjalikkust ja tõendite mahtu peab kohus nimetatud

dokumendi koostamise usutavaks ajakuluks 5 tundi ja 30 minutit. 10.12.2021, 26.01.2022

ning 22.03.2022 kostja poolt esitatud seisukohtade tutvumise ning sellega seoses

kliendiga nõupidamise ja vastuväidete koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus

kokku 4 tundi. Kohus arvestab esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Menetluse

uuendamise ja hageja täpsustuste koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus kokku 1

tund ja 30 minutit. Tegemist ei olnud õiguslikult keerukate ega mahukate dokumentidega.

Lepingulise esindaja teenused seoses kostja vastuhagiga peab kohus põhjendatuks kokku

3 tundi ja 30 minutit. Kohus arvestab esitatud dokumentide sisu ja mahuga ning

asjaoluga, et sisuliselt uusi väiteid nimetatud dokumentides esitatud ei ole. Kokku peab

seega kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 22 tunni ulatuses.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli menetluskulude nimekirja kohaselt 100 eurot.

Tegemist on mõistliku ja põhjendatud tunnitasu suurusega. Seega on esindaja tasu kokku

põhjendatud 2200 eurot.

14. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas

2970 eurot, s.o riigilõiv 770 eurot ja esindaja tasu 2200 eurot.

15. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus lahendis,

et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hgejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik