3-22-1019/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(21)

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. november 2022, Tallinn

Haldusasja number 3-22-1019

Haldusasi X. X. kaebus Eesti Töötukassa 21.01.2022 otsuse nr

TVH/22/003024 ja 04.04.2022 vaideotsuse nr VO/22/585

tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks

vaadata tema taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised Kaebaja – X. X., volitatud esindaja adv. Jaanika Reilik-

Bakhoff

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad P. T., Raido

Rink

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 11. oktoobril 2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 9. detsembril 2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X. (kaebaja) esitas 06.01.2022 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks.

2. Eesti Töötukassa tegi 21.01.2022 otsuse nr TVH/22/003024, millega tuvastas, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud.

Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku

töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid,

nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang

liikumise, käelise tegevuse ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades, mille põhjuseks

on närvisüsteemihaigus. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise ning

2(21)

suhtlemise valdkondades ning ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel

kinnitust. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, mille põhjuseks on unehäire. Taotleja kirjeldatud

piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda

hinnates.

Taotlejal on pulsisageduse kiirenemise, vererõhu languse, episoodiliselt esineva jalgade

lihastõmbluste ja valu ning seljavalu tõttu piiratud pikkade vahemaade käimine, treppidel liikumine,

kestvalt ühes asendis seismine ja istumine, lamavast ja istuvast asendist püstitõusmine.

Episoodiliselt esineva käte valu ja värina tõttu on takistatud asjade haaramine sõrmedega ja käte

täppisliigutuste sooritamine. Põiefunktsiooni kontrollimise häire tõttu on raskendatud urineerimise

reguleerimine. Neelamishäire tõttu on raskendatud vedeliku joomine. Taotlejal on unehäire, vaimse

võimekuse vähenemise ning keskendumisraskuse tõttu takistatud igapäevatoimingute planeerimine

ja sooritamine ning muutustega toimetulek. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud

valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.

3. Kaebaja esitas 21.02.2022 Eesti Töötukassale vaide 21.01.2022 otsuse nr TVH/22/003024 ja

24.01.2022 otsuse nr TVT/22/004292 kehtetuks tunnistamiseks ja esitatud taotluste uuesti läbi

vaatamiseks, sest tema töövõime on vähenenud.

4. Eesti Töötukassa tegi 04.04.2022 vaideotsuse nr VO/22/585, millega jättis vaide rahuldamata.

Eksperdiarvamuse koostanud tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst analüüsis veel kord vaide

esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ning jääb oma esialgse eksperdiarvamuse

juurde, et vaide esitaja töövõime ei ole vähenenud, kuid täiendab eksperdiarvamuses toodud

põhjendusi. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses

vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO

ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et täiendatud eksperdiarvamuse põhjendused ja

hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele,

eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta. Vaide esitaja on käinud vahepeal (ekspertiisi koostamise ja

vaidele vastamise vahelisel ajal) psühhiaatri vastuvõtul (11.02.2022). Diagnoositud depressioon,

kuid tablettravi ordineerimist vajalikuks ei peetud. Esinevad ka unehäired, kuid püsivat ravi

unehäirete tõttu samuti ordineeritud ei ole. Arvestades antud asjaolusid saab piiranguid hinnata

jätkuvalt vaid kergeks.

5. Kaebaja esitas 04.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 04.04.2022

vaideotsuse nr VO/22/585 peale.

6. Kohus võttis 30.05.2022 määrusega menetlusse kaebuse Eesti Töötukassa 21.01.2022 otsuse nr

TVH/22/003024 ja 04.04.2022 vaideotsuse nr VO/22/585 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaadata tema taotlus uuesti läbi. 7. Haldusasjas toimus 11.10.2022 kohtuistung.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

8. Kaebaja soovib töötada ja tal oleks ka piisavalt erialast tööd, aga tervis ei ole võimaldanud

seda varsti juba aasta jooksul teha. Kaebaja on kaebuse esitamise seisuga viis kuud töötuna arvel

olnud. Kaebaja raviarst ja teised nõustavad meedikud ei oska anda hinnanguid tegutsemispiirangute

kestuse ja prognoosi osas, kuna tegemist on keerulise, muutuva ning mõnede võtmetegevuse

valdkondade osas ka progresseeruva seisundiga. Olukord, kus kaebajal esineb pidevalt ootamatult

erineva raskusastmega piiranguid mitmete võtmetegevuse sooritamisel, teeb võimatuks

pikemaajaliste plaanide tegemise ning lubadustest ja kokkulepetest kinnipidamise.

3(21)

9. Tõele ei vasta vaideotsuses toodud väide, et Töötukassa hindas vaide esitaja töövõime

ulatust, võttes aluseks tema enda poolt 06.01.2022 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud

hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed. Tegemist ei ole mitte

kaebaja enda poolt, vaid Töötukassa juhtumikorraldaja poolt kaebaja ütluste alusel kirja pandud

hinnangutega kaebaja tervisele. Kirja pandud hinnangud ei ole sealjuures kaugeltki mitte põhjalikud

ega täpsed ning ei anna selget ülevaadet kaebaja tegelikust seisundist.

10. Töövõimet hinnanud ekspertarst on kasutanud vaid osasid tervisedokumente ning Eesti

Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsinud väga väikest hulka kõigist asjakohastest

terviseandmetest. Sellel põhjusel, et Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst ei ole läbi

töötanud kõiki asjakohaseid terviseandmeid, ei saa nõustuda Töötukassa väitega, et Töötukassa

ekspertarst suutis asjakohaselt hinnata seda, kas töövõimet hinnanud eksperdi arvamus on olnud

kaalutlusvigadeta. Võttes arvesse haigusseisundi kestust (alates 2021 augustist), selle muutlikkust

ja uudsusest tingitud diagnoosimisraskusi ning tõsiasja, et ekspertarst ei kasutanud töövõime

hindamisel kõiki tervisedokumente, ei saa nõustuda vaideotsuses toodud väitega, et

eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta.

11. Kaebaja taotles vaides vastuvõtupõhist ekspertiisi. Vaideotsuses ei ole ühegi sõnaga kaebaja

taotlust puudutatud ega selgitatud, miks otsustas töövõime hindaja mitte kasutada tervishoiuteenuse

osutaja vastuvõtu põhist ekspertiisi ja miks ei küsinud ta täiendavaid andmeid kaebaja poolt viidatud

Töötukassa poolt võimaldatud spetsialistilt. Samuti ei nähtu vaideotsusest, et küsitud oleks

täiendavaid andmeid taotluses nimetatud arstidelt ning täiendavate andmete mitteküsimist ei ole ka

põhjendatud.

12. Dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu kohaselt ei ole kaebaja töövõime

vähenenud, kuid töövõime toetamiseks on vajalik füsioteraapia ja psühhoteraapia. Psühholoogist on

olnud abi vaimse seisundi stabiliseerimisel, aga tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole nende

nõustamiste tulemusena vähenenud. Samuti ei ole psühholoog nõustamiste käigus osanud kaebajale

soovitada ühtegi täiendavat psühhoteraapiat, mis töövõime taastumist toetaks. Töövõime hindamise

eksperthinnangus välja toodud soovitused töövõime toetamise võimaluste osas ei ole kas

asjakohased või ei ole andnud tulemusi.

13. Töövõime hindamise otsuses antud soovitus õppida selgeks uus jõukohane töö ei ole

teostatav. Kaebaja tervislik seisund ei võimalda töötada ega õppida. Kuna kaebaja on alates 2021.

aasta septembrist akadeemilisel puhkusel tervislikel põhjustel, ei saa pidada adekvaatseks töövõime

hindamise otsuses antud soovitusi.

14. Ekspertarthinnangus on kaebaja nelja valdkonna kuue võtmetegevuse juures märkinud, et

tema suutlikkus on antud valdkonnas muutlik. Ekspertarst ei ole oma hinnangutes võtmetegevustele

seda ühelgi korral arvesse võtnud ja on tuginenud ainult ajas hajutatud uuringute käigus ilmnenud

objektiiviseeritud kaebustele ning sedagi vaid osaliselt. Samuti ei paista tema hinnangutest, et ta

oleks kaalutlenud nelja valdkonna kuue võtmetegevuse puhul esinevat võimekuse muutlikkust kui

tegutsemist ja osalemist tervikuna oluliselt mõjutavat faktorit.

Kaebaja kurgurefleksid on muutlikud ja mõjutavad valdkondi „Teadvusel püsimine ja

enesehooldus“, „Õppimine ja tegevuste sooritamine“, Muutustega kohanemine ja ohu tajumine“

ning „Suhtlemine“. Kasutades pulsikella kogutud andmeid, näitab tarkvararakendus Samsug Health,

et hapnikusisaldus kaebaja veres on väga sageli alla tervislikuks peetavat taset. Tervislikuks

peetakse hapnikusisaldust 95%-100%, kuid näiteks vahemikus 15.03.-21.05.2022 langes kaebaja

vere hapnikusisaldus rohkem kui pooltel öödel aeg-ajalt kuni 92%-ni või madalamale. Kõige

madalam mõõdetud hapnikusisaldus oli lausa 81% ning 100% oli see vaid kolmel ööl.

Kurgupiirkonna funktsioonide nõrgenemine on kaasnevalt toonud hingamispuudulikkuse ja

unehäired.

4(21)

Kaebaja südame löögisageduse kiirenemine või aeglustumine toimub prognoosimatult. Kuna

südame löögisageduse järsk tõus toimub sageli ka öösiti, annab see oma osa kaebaja unehäirete

avaldumisse ning mõjutab füüsilist ja vaimset taastumist. Muutlik südame löögisagedus mõjutab

võimekust valdkondades „Liikumine“, „Käeline tegevus“, „Õppimine ja tegevuste sooritamine“,

„Muutustega kohanemine ja ohu tajumine“ ja „Suhtlemine“. Objektiivsed andmed südame töö kohta

näitavad, et probleemid südamega süvenesid pärast üldseisundi parandamiseks kasutatud ravimi

kasutamist 17.-20.12.2022 ja antud ravimi infolehel on südamepekslemine (südamelöökide

tunnetamine), kiirenenud või ebakorrapärane südamerütm toodud kui üks võimalik kõrvaltoime.

Seega ei saa tõendatuks pidada ekspertarsti seisukohta, et tervisandmetes puudub informatsioon

selle kohta, et esineks ravimite kõrvaltoimeid või et need oleksid tegutsemisvõimet piiravad.

Kaebaja põie töö on muutlik, mis mõjutab valdkonda „Teadvusel püsimine ja enesehooldus“.

Ekspertarst ei ole arvesse võtnud, et kuna kaebaja põie tööd reguleerivad närvid on saanud

kahjustada, esineb ka uriinilekkeid ning et see info on epikriisides (AS Lääne Tallinna Keskhaigla

epikriisid nr 81270978 ja 81646741) kirjas. Tegelikult esineb probleeme ka soole kontrollimisega

ning ka selles osas esineb lekkeid ja sellekohase info on kaebaja edastanud anamneesi võtmise

käigus.

Igapäevategevuste käigus ei jõua kaebaja näiteks enam voodipesu kuivama panemiseks seda üles

tõsta ega kokku voltida. Samuti ei jaksa kaebaja enam ühe käega tõsta panni ega lõigata suuremat

survet eeldavaid toiduaineid. Alates 2021. aasta oktoobrist esineb hooti perioode, kus tugevalt on

häiritud peenmotoorika ja sõrmede töö, mis teeb väga raskeks arvutil trükkimise. Kaebaja käelise

tegevuse muutlikkus on objektiivsete andmetega tõendatud isegi nendel harvadel kordadel, mil

kaebaja võimekust selles valdkonnas on meedikute poolt mõõdetud, kuid ekspertarst on kasutanud

oma seisukoha kujundamiseks ainult ühte epikriisi. Samas oli eksperthinnangu koostamise ajal

tervise infosüsteemis olemas veel neli epikriisi, mille andmetest nähtub pigistusjõu,

sirutuspainutusjõu ja sõrmede koordinatsiooni muutlikkus.

15. Ekspertarst on oma hinnangus tõdenud, et kaebajal on vaimse energia vähesuse, meeleolu

alanemise, unehäirete ning keskendumisraskuste tõttu kerged piirangud igapäevatoimingute

planeerimisel ja teostamisel ning igapäevase psüühilise koormusega toimetulekul. Samuti tõdeb ta,

et kaebajal esinevad meeleolu ja tahteaktiivsuse alanemine, unehäired, keskendumisraskused,

mäluhäired. Vaideotsuses on tõdetud, et kaebajal on diagnoositud depressioon, kuid

antidepressantravi ei ole peetud vajalikuks alustada. Hinnangu koostamisel on ekspertarst tuginenud

perearsti dr K. R. 09.11.2021 kuupäevaga epikriisile, 2.12.2021 toimunud neuropsühholoogilise

testimise kokkuvõttele, mis sisaldub 03.01.2022 neuroloog dr M. H. epikriisis ning 11.02.2022

psühhiaater dr M. K.i epikriisile. Eksperthinnang ei võta arvesse tõsiasja, et neuropsühholoogiline

testimine toimus praeguseks juba 5,5 kuud tagasi ja juba töövõime hindamise taotluse esitamise

hetkeks oli olukord palju muutunud ning praeguseks on see veelgi enam muutunud. Kaebaja on juba

alates 01.02.2022 uneuuringute järjekorras, et objektiviseerida magamisega seotud probleemid.

Psühhiaater ei pidanud otstarbekaks välja kirjutada antidepressante seetõttu, et mitte suurendada

kaebaja ravimkoormust.

16. Töövõime hindamise eksperthinnangust ja kaasnevatest dokumentidest selgub, et viis

valdkonda seitsmest on saanud koondhindeks arvväärtuse 1. See tähendab, et kaebajal on

eksperthinnangu kohaselt kergeid piiranguid enamikus hindamise valdkondades ja arusaamatuks

jääb, kuidas ekspertarst ei mõista selliste suurel hulgal esinevate piirangute koosmõjul tekkivat

võimekuse langust. Kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangud on väljendunud märksa sügavamal

kujul kui eksperthinnang väidab. Ekspertarsti hinnangul ei ole tegemist erijuhtumiga, aga hinnangu

juures puudub põhjendus, millele tugineb ekspertarsti sellekohane seisukoht. Kaasnevates

dokumentides ei ole erijuhtumi võimalust käsitletud. Kaebaja kahtleb selles, et töövõime hindajaks

osutunud perearsti väljaõppega eksperdil oli selle pidevalt muutuvate ja teisenevate autoimmuunse

5(21)

geneesiga haigusseisunditest tingitud tegevuspiirangute adekvaatse hindamise ja kaalutlusõiguse

eesmärgipärase rakendamise jaoks olemas küllaldane erialane kompetents. Kaebaja leiab, et

piirangute koosmõju on suur ning seetõttu on tegemist erijuhtumiga.

Kaebaja 02.09.2022 täiendavad seisukohad

17. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on haldusakti andes rikkunud haldusmenetluse olulisi

põhimõtteid, mistõttu tuleb vastustaja haldusakt tühistada ning kohustada vastustajat andma välja

haldusakt, millega määrataks kaebajale vähemalt osaline töövõime kaotus.

18. Vastustaja on ka ise oma vastuses välja toonud, et tegemist on tavapärasest töövõime

hindamise menetluse juhtumist keerukama meditsiinilise olukorraga, mis väljendub peamiselt

selles, et kaebajal on oma tervise osas hulgikaebusi. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja seisukohal, et

vastustaja ei oleks tohtinud otsuse tegemisel lähtuda vaid infosüsteemides leitava lühikirjeldusega

kaebaja sümptomite osas, vaid oleks pidanud koguma ise täiendavaid tõendeid, et adekvaatselt

hinnata kaebaja tervislikku seisundit ning töövõime võimalikku vähenemist. Kaebaja viitab, et

töötukassa oleks sellises olukorras pidanud küsima kaebajaga tegelevatelt spetsialistidelt (nt

neuroloog, uneõde, psühhiaater, vastustaja enda psühholoog ja juhtumikonsultant) täiendavaid

seisukohti ja selgitusi. Eeltoodut vastustaja aga teinud ei ole, mistõttu on kaebaja seisukohal, et

vastustaja on rikkunud HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet ning see on kaasa toonud vale

haldusakti, mis tuleb tühistada.

19. Vastustaja oleks pidanud kaebaja ära kuulama peale seda, kui vastustaja oli tutvunud

infosüsteemides olevate andmetega ning andud esialgse hinnangu kaebaja tegutsemisvõimele enne

lõpliku haldusakti andmist. Seda aga vastustaja kahjuks ei teinud. Kui vastustaja aga oleks oma

kohustust täitnud, oleks kaebaja saanud vastustajale oma olukorda selgitada ning vajadusel esitada

ka täiendavaid tõendeid.

20. Kaebaja nendib, et vaidlustatav haldusakt küll sisaldab mingisugust põhjendust, kuid sellist

põhjendust ei saa antud olukorras pidada kuidagi piisavaks. Vastustaja poolt esitatud põhjendusest

ei ole võimalik tuvastada, kuidas on vastustaja täpselt kaalutlusõigust teostanud, kas ta on kogunud

täiendavaid tõendeid ja suhelnud kaebajaga tegelevate spetsialistidega ning mis kõige olulisem –

haldusakti põhjendustest ei nähtu, kas ja kuidas vastustaja on endale selgeks teinud, mis diagnoos

on kaebajale pandud ning mida see endaga kaasa toob. Samuti ei ole vaidlustatavast haldusaktist

võimalik tuvastada, kuidas hinnati kaebaja tegutsemisvõimet vastavalt tervise- ja tööministri

07.09.2015. a määrusele nr 39 (edaspidi nimetatud ka „määrus nr 39“). Seetõttu leiab kaebaja, et

vastustaja on rikkunud haldusakti põhjendamise kohustust, mistõttu tuleb haldusakt tühistada.

21. Kaebaja

viitab,

et

isegi

juhul,

kui

eeldada,

et

vastustaja

on

erinevates

tegutsemisvaldkondades hinnanud tegutsemispiiranguid õigesti, siis asjaolu, et tegutsemispiirangud

esinevad kaebajal viies valdkonnas seitsmest viitab ilmselgelt asjaolule, et tegemist on erijuhtumiga.

Ka vastustaja ise on oma vastuses kohtule välja toonud korduvalt, et tegemist on keerulise

olukorraga, kuna kaebajal esineb hulgaliselt kaebusi, mistõttu jääb kaebajale eriti arusaamatuks,

miks ei ole vastustaja isegi mitte kaalunud võimalust, et tegemist võiks olla erijuhtumiga määruse

nr 39 § 2 p 6 mõttes. Vastustaja on jätnud kaalutlusõiguse erijuhtumi osas täielikult teostamata.

Kaalutlusõiguse teostamata jätmise näol on tegemist aga kaalutlusreeglite olulise rikkumisega,

mistõttu tuleb vastustaja poolt välja antud haldusakt tühistada. Vastustaja on alles vastuses kaebusele

vastanud, miks ei ole tegemist erijuhtumiga. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja vastusest aga

täpselt siiski aru saada, miks tegemist ei ole erijuhtumiga ning vastustaja on erijuhtumi definitsiooni

ka selgelt valesti tõlgendanud, märkides, et erijuhtumiga ei ole tegemist, kuna eelduslikult töötamine

ei halvendaks isiku tervislikku seisukorda. Viidatu ei ole aga erijuhtumi kriteeriumiks.

6(21)

22. Kui kohus peaks leidma, et kaebaja erinevad tervisevaevused kvalifitseeruvad kõik skooriga

„1“ ning neid ei liideta ning tegemist ei ole erijuhtumiga, siis leiab kaebaja, et määrus nr 39 § 6 lg

6 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS). Määruses nr 39 sätestatud isiku tegutsemisvõime

hindamise kord läheb kaebaja hinnangul vastuollu PS §-ga 28. Määruse nr 39 § 6 lg-te 1 ja 2 kohaselt

antakse ekspertarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse 7 valdkonnas

ja võtmetegevustes, mis on välja toodud määruse nr 39 § 3 lg-s 2, milleks on liikumine, käeline

tegevus, teabe edasiandmine ja vastuvõtmine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja

tegevuste sooritamine, muudatustega kohanemine ja ohu tajumine ning suhtlemine. Määruse nr 39

§ 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga

valdkonna võtmetegevuse kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt vastavustabelile järgnevalt: 0 –

piiranguid ei tuvastatud, 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu tegevust või

esineb vähem, kui 25% ajast, 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu

või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise

tervisekahjustuseta inimesel, 3 - raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb

väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski

teostatav, 4 - täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt summeeritakse

võtmetegevuste raskusastmed töövõime tuvastamiseks, v.a. raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1.

Eeltoodu toob kaasa olukorra, kus kaebajaga sarnane isik on pandud olukorda, kus tal esineb

tegutsemispiiranguid viies võtmevaldkonnas seitsmest, mis tähendab reaalsuses seda, et isik ei ole

töövõimeline, kuid ta jääb ilma PS-s sätestatud põhiõigusest riigi abile töövõimetuse korral.

Sisuliselt võib sel juhul isikul esineda 5 võtmetegevuses probleem 24% ajast ehk sisuliselt

5*24=120% ajast esineb isikul tegutsemispiirang, kuid seda ei arvestata.

Vastustaja seisukohad

23. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

24. Töövõime hindamise menetluses koostas eksperthinnangu AS Arstikeskus Confido ekspertarst

T. K. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli

0. Ekspertarst leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

25. Töötukassa 21.01.2022 otsuses on märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev

eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas.

14.01.2022 eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate sellest, kuidas kaebaja suhtes tehtud

otsus kujunes (kes oli ekspertarst, milliseid terviseandmeid kasutati, milline hinnang anti igale

võtmetegevusele ja mis põhjusel). Seega saab lugeda, et töövõime hindamise otsuse

põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud.

Lisaks saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud pärast 21.01.2022 otsuse tegemist. Eesti

Töötukassa on töövõime hindamise otsust täiendavalt põhjendanud vaideotsuses ning

kohtumenetluses esitatud dokumentides (Eesti Töötukassa 29.06.2022 vastus kaebusele, dr P.

T.e 28.06.2022 kirjalik seisukoht). Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlustatud otsused selliste

põhjendamispuudustega, mis võiks kaasa tuua haldusakti tühistamise.

26. Ekspertarst analüüsis veel kord vaide menetlemise käigus kaebaja terviseandmeid (31.03.2022)

ning jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, kuid

täpsustas mõningaid eksperdiarvamuses toodud põhjendusi. Eesti Töötukassa töövõime

hindamise ekspertarst dr P. T. analüüsis samuti vaidemenetluses (1.04.2022) töövõime

hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja dr T. K. koostatud

eksperdiarvamusi ning nõustus eksperdiarvamuses antud hinnangu ja põhjendustega. Ka

käesolevas haldusasjas on dr P. T. kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud

7(21)

tegutsemispiirangud uuesti üle vaadanud ning koostanud 28.06.2022 kirjaliku seisukoha, milles

jääb arvamuse juurde, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

27. TTO ekspertarst on kaebaja enesehinnangule ja objektiivsetele terviseandmetele tuginedes

hinnanud liikumise valdkonna piirangud võtmetegevustes 1.1 ja 1.3 kergeteks (skoor 1) ning

võtmetegevuses 1.2 puuduvateks (skoor 0). TTO ekspertarst on põhjendanud hinnangut

asjaoluga, et kaebajal on lamavast ja istuvast asendist püstumise järgselt tekkiva pulsisageduse

kiirenemise ning vererõhu languse tõttu takistatud pikaajaline seisvas asendis püsimine.

Kaebajal on episoodiliste lihastõmbluste tõttu takistatud pikaajaline istuva asendi säilitamine.

On suuteline ühel kohal püsima kui saab kehaasendeid vahetada. Kaebajal on takistatud jalgsi

tasasel maal pikkade vahemaade läbimine. Terviseandmete alusel puuduvad kaebajal häired,

mis põhjustaksid piiranguid ohutul ringiliikumisel. Liikumise valdkonnas on põhjendatud

hinnata kerged piirangud s.t haiguseisundist tulenevad piirangud esinevad alla 25% ajast.

Vastustaja rõhutab, et neuroloogiliselt on kaebajat mitmekülgselt uuritud. Dr T. on rõhutanud

oma epikriisis edasise jälgimise vajalikkust,

mis

on Lääne-Tallinna Keskhaigla

neuroloogiakeskuses ka jätkuvalt planeeritud.

Uneuuringut ei ole veel antud andmetel toimunud. Üldise koormustaluvuse testina on

terviseandmetes füsioterapeudi poolt teostatud 2 minuti kõnnitest ja selle tulemus 185m ületab

ealist normi. Spetsiifilisemat

koormustaluvuse

objektiviseerimist

terviseandmed

ei

kajasta. Olemasolevate andmete alusel ei ole võimalik hinnata enam, kui kergeid

piiranguid liikumisel eri tasapindadel ning seismisel. Esineb hulgaliselt muutliku iseloomuga

kaebusi, mis ei ole püsivad. Objektiivne leid on tagasihoidlik, ravile on olnud positiivne vastus.

28. TTO ekspertarst on hinnanud piirangud käelise tegevuse valdkonnas võtmetegevustes 2.1 ja 2.2

puuduvateks (skoor 0) ja võtmetegevuses 2.3 kergeteks (skoor 1), käelise tegevusega seotud

muud piirangud on hinnatud võtmetegevuses 2.3. TTO ekspertarst on märkinud, et kaebajal

esineb kerge piirang käelisel tegevusel. Episoodilise valulikkuse ja treemori tõttu on kaebajal

takistatud asjade haaramine sõrmedega, asjade sõrmitsemine, täppisliigutuste tegemine.

Vastustaja märgib, et põhjendatud on käelise tegevuse valdkonnas hinnata piirangu kergeks s.t

haiguseisundist tulenevad piirangud esinevad alla 25% ajast. Terviseandmete alusel on kaebajal

tekkinud alates juuli 2021 lõpust erinevaid kaebusi, mis võivad mõjutada käelist tegevust.

Kaebused on olnud ajas muutliku iseloomuga, mõned nendest harvad.

29. TTO ekspertarst on hinnanud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas kõikides

võtmetegevustes piirangud puuduvateks (skoor 0). TTO ekspertarst on märkinud, et kaebaja on

kirjeldanud kerget episoodilist kahelinägemist. Kaebajat on korduvalt hinnatud ja uuritud

neuroloogide poolt ning nägemishäireid objektiviseeritud ei ole. Vastustaja märgib, et

terviseandmete põhjal ei ole leitud koldelist neuroloogilist kahjustust, mida oleks käsitletud kui

püsiva nägemisfunktsiooni kahjustuse põhjust. Tervise infosüsteemis on vaideotsuse

koostamise seisuga viimane silmaarsti sissekanne 12.07.2021, mis kirjeldab nägemise

kompenseeritust prillidega. 30. TTO ekspertarst on hinnanud teadvusel püsimise ja

enesehoolduse valdkonnas kerged piirangud (skoor 1) võtmetegevustes 4.2. ja 4.3.

Enesehooldusega seotud muud piirangud 4.4. on hinnatud puuduvateks (skoor 0). TTO

ekspertarst on märkinud, et kaebajal on sagenenud urineerimisvajadus. Uriini väljutamine ja

uriinipidamisvõime häiritud ei ole. Kaebajal on kerge neelamishäire, mille tõttu on takistatud

vedeliku seerianeelamine. Peab vedelikku neelama lonkshaaval. Toidu neelamine ilma

iseärasusteta. Vastustaja nõustub, et antud valdkonnas on võimalik hinnata kerge piirang

tualettruumi

toimingutes.

Põieõe

sissekandele

tuginedes

on

tegemist

sagedase

urineerimistungiga, kusjuures jääkuriini ei leitud s.t põis tühjeneb normaalselt. Samuti on kerge

püsiv piirang hinnatav söömisel ja joomisel. 18.08.2021 on pöördumine EMOsse neelamishäire

kaebusega. Kaebajal on esinenud kurgurefleksi vähenemist, mis septembris 2021 LOR-arsti

8(21)

vastuvõtul ei kinnitunud. 16.12.2021 läbi viidud neelamisuuringul leiti kerge neelamishäire, mis

võib tekitada probleeme seerianeelamisel, soovituslik juua lonkshaaval, vajalik edaspidine

jälgimine. Käte värisemist, mis võiks olla püsivaks takistuseks söömisel ja joomisel,

terviseandmed ei kinnita. Soojendavatest määretest tingitud käte ja jalgade libedus ei ole

hinnatav kui töövõimet mõjutav püsiva piirangu põhjus. 31. TTO ekspertarst on hinnanud

õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna kerge piiranguga (skooriga 1). TTO ekspertarst on

märkinud, et kaebajal on vaimse energia vähesuse, meeleolu alanemise, unehäirte ning

keskendumisraskuste tõttu kerged piirangud igapäevatoimingute planeerimisel ja teostamisel

ning igapäevase psüühilise koormusega toimetulekul. Objektiivsete terviseandmete alusel ei ole

tegemist intellekti ega kognitiivse võimekuse langusega, pigem on kaebajal psühholoogilise

testi hinnangul väga kõrged eneseootused ning liigne keskendumine enese seisundile.

Psühhiaatri hinnangul oli esialgne kohanemishäire muutunud kliiniliselt väljendunud

depressiooniks, mis vajab toetavat psühhoteraapiat ja vajadusel kaaluda ka medikamentoosset

antidepressantravi. Vaideotsuse tegemise ajal ei ole andmeid, et oleks olnud vajadust alustada

antidepressantraviga.

32. TTO ekspertarst on hinnanud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas

võtmetegevuses 6.1 kergeteks (skooriga 1), 6.2 puuduvateks (skooriga 0), 6.3. kergeteks (skooriga

1). TTO ekspertarst on märkinud, et kaebajal on vähenenud stressitaluvuse ja emotsionaalse

labiilsuse tõttu piirangud väljaspool kodu liikumisel. Kaebajal on langenud stressitaluvuse ja

unehäirete tõttu ka piirangud toimetulekuga uutes ja harjumatutes situatsioonides, igapäevarutiini

muutustes. Tuleb toime tavapärastes, rutiinsetes tingimustes ja oludes. Vastustaja märgib, et

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on põhjendatud hinnata piirangud kergeteks.

Võtmetegevuses 6.1 Väljaskäimine hinnatakse võimekust väljas käia, minna tuttavatesse ja

tundmatutesse kohtadesse arvestades vaimset ja emotsionaalset seisundit, mitte kehalisi piiranguid.

Vaimseteks probleemideks võivad olla näiteks orienteerumisfunktsioonide häired ajas, kohas ja

endas või teistes isikutes. Emotsionaalseks takistuseks võib olla hirm. See võtmetegevus peegeldab

võimekust planeerida tegevusi ja lahkuda kodust saatjata. Antud valdkonnas võtmetegevuses 6.2

kirjeldab kaebaja, et tunneb end turvalisemalt, kui abikaasa saadab teda. Kaebajal on diagnoositud

depressioon, kuid pole kirjeldatud paanikahoogusid, orienteerumisraskusi ega otsest saatja vajadust.

Arstivisiitidel käies ei ole kordagi mainitud, et külastused oleksid seotud ülemäärase ärevuse tõusu

või saatja vajadusega. Tegemist on pigem puuduva piiranguga, mis on siinkohas hinnatud

maksimaalselt kergena. On põhjendatud hinnata, et puuduvad piirangud võtmetegevuses 6.2 Riski

või ohu tajumine. Terviseandmetes ei ole viiteid, et kaebaja oleks enda käitumisega tekitanud enda

või teiste tervisele ohtlikke olukordi, sealhulgas neid ohte tajumata. Selles võtmetegevuses

hinnatakse taotleja võimet aru saada igapäevategevuste ohtudest. Näiteks ohtudest, mis võivad

esineda elektriliste kodumasinate kasutamisel majapidamises, vee keetmisel, teravate tööriistade

kasutamisel aia- või remonditöödel jne. Võimekust ohust aru saada võivad mõjutada erinevad

vaimse arengu häired, neuroloogilised haigused, ajukahjustused, teatud kõrvaltoimetega ravimite

kasutamine vms. Kaebajal on diagnoositud mõõdukas meeleoluhäire, kuid terviseandmetes ei ole

viiteid, et kaebaja oleks enda käitumisega tekitanud enda või teiste tervisele ohtlikke olukordi,

sealhulgas neid ohte tajumata. On põhjendatud hinnata, et esinevad kerged piirangud

võtmetegevuses 6.3. Toimetulek muutustega. Antud võtmetegevuses hinnatakse toimetulekut

igapäevaharjumuste muutustega. Võtmetegevuses võib piiranguid olla inimestel, kellel on

ajukahjustus, mõõdukas kuni raske õppimishäire, erinevad autismi vormid, obsessiiv-kompulsiivne

häire, ärevushäire, psühhoosid jne. Seisundi raskus ning teatud juhtudel (nt ärevushäired,

meeleoluhäired) ka esinemissagedus on olulised faktorid, mida arvestada piirangu raskusastme

määratlemisel. Kaebajal on diagnoositud neuroloogiline haigusseisund, millega kohanemine on

olnud raske, psühholoogilises testis on välja toodud liigne keskendumine oma seisundile ning

psühhiaatri

hinnangul

on

esialgne

kohanemishäire

muutunud

kliiniliselt

väljendunud

9(21)

depressiooniks, mis vajab toetavat psühhoteraapiat ja vajadusel tuleb kaaluda ka medikamentoosset

antidepressantravi. Vaideotsuse tegemise ajal ei ole andmeid, et oleks olnud vajadust alustada

antidepressantraviga. Terviseandmete alusel ei ole kaebajal esinenud ebaadekvaatseid reaktsioone

tavapärases elus ettetulevatele muutustele.

33. TTO ekspertarst on hinnanud piirangud suhtlemise valdkonnas puuduvateks (skooriga 0).

TTO ekspertarst on märkinud, et terviseandmed ei kinnita antud valdkonnas piiranguid, mis oleksid

hinnatavad üldise püsiva töövõime hindamise kontekstis. Vastustaja märgib, et suhtlemise

valdkonnas on põhjendatud hinnata piirangud puuduvateks. Võtmetegevuses 7.1. Suhtlemisega

hakkamasaamine. Antud võtmetegevuse juures hinnatakse võimekust suhelda teiste inimestega

näost näkku, ent raskusi võib esineda ka suhtlemisel telefonitsi, skaibi vms teel. Sageli esineb

suhtlemisvõime langust raskete ärevushäirete, autismi, psühhoosidega kulgevate häirete ning ka

ajukahjustuste korral. Piirangut põhjustav ärevus/hirm on normaalsetest reaktsioonidest tugevam

(kuni surmahirmuni), kutsudes esile ka märgatavaid füüsilisi reaktsioone. Tegutsemisvõime

täielikku piirangut iseloomustab elamine sotsiaalses isolatsioonis. Kaebaja terviseandmete alusel on

isik võimeline iseseisvalt suhtlema pereringis ning ametiasutustes, meditsiiniasutustes.

Võtmetegevuses 7.2. Kohane käitumine. Antud võtmetegevuses hinnatakse kontrollimatute

agressiivsuse või vihaepisoodide esinemist igapäevastes situatsioonides; olukordi, kus isiku

käitumine inimestevahelises suhtluses ei vasta üldtunnustatud normidele. Kaebaja ebakohast

käitumist terviseandmed ei kinnita.

34. TTO ekspertarst ei ole kaebajaga nõustunud ravimite kõrvaltoimete püsimise osas. Kaebaja

on viibinud statsionaarsel ravil 15.12. - 20.12.2021 LTKH-s ja saanud pulssravi solumedroliga 1g x

3 päeva, millega sümptomid vähenenud. Märtsi lõpus oli plaanis pulssravi kordamine, kuid kuna

kaebaja statsionaaris viibides haigestunud koroonasse, siis on ravi edasi lükatud aprilli lõppu.

Vastustaja märgib, et ei ole objektiivset kinnitust, et detsembris kasutatud ravi solumedroliga oleks

põhjustanud püsivaid kõrvaltoimeid.

35. TTO ekspertarst on märkinud, et unehäiret on arvestatud kui liigväsimuse põhjust

võtmetegevuse 5.2 hindamisel. Vastustaja märgib, et kaebaja on välja toonud unehäire, mille

esinemist on väsimuse põhjusena arvestatud. Vaideotsuse tegemise seisuga on kaebaja uneuuringute

tegemise järjekorras.

36. Eeltoodust tulenevalt on Eesti Töötukassa 21.01.2022 otsusega nr TVH/22/003024 ja

04.04.2022 vaideotsusega nr VO/22/585 õiguspäraselt tuvastatud, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. 37. Vastustaja märgib, et töövõime hindamise avalduse täitmine juhtumikorraldaja poolt

taotleja ütluste alusel on tavapärane protseduur. Vastustaja märgib täiendavalt, et kaebajal oli

võimalus vahetult enne töövõime hindamise avalduse menetlemist enesehinnangulisi piiranguid

avalduses täpsustada. Seda kaebaja ka 7.01.2022 tegi e-kirja teel. Eelnevast tulenevalt on kaebajal

võimaldatud avaldust täiendada ja talle on olnud tagatud seega võimalus olla täiendavalt ära

kuulatud.

38. Vastustaja märgib, et ekspertiisi teostamiseks tuleb kasutada järgmisi tervise infosüsteemis

olevaid andmeid: üldjuhul viie viimase aasta diagnoosid ja asjakohased epikriisid; retseptikeskuse

andmetel kahe viimase aasta jooksul välja kirjutatud retseptiravimid ja meditsiiniseadmed; kahe

viimase aasta haiguslehtede episoodid (kestused kuupäevaliselt) ja väljastamise aluseks olevad

diagnoosid. Hindamisel on antud juhul üle vaadatud ja arvesse võetud tervise infosüsteemis

kajastuvad terviseandmed vaidemenetluses koostatud eksperdiarvamuse seisuga, eksperdiarvamuse

koostamisel ja hilisemas vaidemenetluses on korduvalt terviseandmetesse sisse logitud nii TTO kui

vastustaja ekspertarsti poolt, hiliseim päring tervise infosüsteemi on TTO ekspertarsti poolt

teostatud 31.03.2022. Hilisemalt kohtumenetlusega seotult on teostatud päring tervise infosüsteemi

töötukassa ekspertarsti poolt 10.06.2022. Hilisemalt kui vaideotsuse koostamise kuupäevaga

04.04.2022 tervise infosüsteemi lisandunud andmeid antud kaebuse raames arvesse ei võeta.

10(21)

Vastustaja märgib täiendavalt, et terviseandmed on üle vaadatud, kuid ekspertarvamuses ja

vaideotsuses tuuakse piiranguid põhjustavate objektiivsete terviseandmetena välja vaid olulisemaid

ja sageli ka hiliseimad terviseandmed, mis kajastavad kokkuvõtlikult käesolevat olukorda. Üle on

vaadatud tervise infosüsteemis olevad nii viimase viie aasta jooksul sisestatud kui ka varasemad

terviseandmed, mis võiksid olla seotud käesolevalt töövõimet mõjutavate püsivate piirangutega. 39.

Vastustaja märgib, et terviseandmetest lähtuvalt on kaebajat mitmekülgselt uuritud erinevate arstide

ja spetsialistide poolt. Tervise infosüsteemis on põhjalikud sissekanded. Ei esinenud olukorda, mil

oleks tekkinud vajadus andmete täiendamiseks s.t. oleks tekkinud kahtlus, et antud ajahetkel oleks

raviarstidel olnud mingid terviseandmed, mida ei olnud sisestatud tervise infosüsteemi.

Dokumendipõhine hindamine on sellistel juhtudel valdav töövõime hindamise praktika.

Visiidipõhine ekspertiis s.t. isik kutsutakse ekspertarsti või ekspertiisimeeskonda kuuluva

spetsialisti vastuvõtule, et täpsustada isiku selgituste, vaatluse ja vajadusel tegutsemis- ja

osalemisvõime testi abil konkreetseid piiranguid. Visiidipõhine ekspertiis viiakse läbi, kui

terviseandmed on ebapiisavad või vastukäivad. Antud juhul sellist vajadust ei olnud.

40. Vastustaja selgitab, et eksperthinnangus antavad soovitused ongi soovitused, mis vaadatakse

läbi järgnevate teenuste käigus. Töövõime hindamise käigus ei anna ekspertarst ühtegi saatekirja

ühelegi teenusele, kindlasti ka mitte ravimeditsiini spetsialistile või eriarstile.

41. Vastustaja selgitab, et üldise püsiva töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja

haridus, eriala või varasem töökogemus, kas ta hetkel õpib või mitte. Töövõime hindamisel ei tule

hinnata seda, kas kaebaja on võimeline töötama omandatud erialal, vaid kas kaebaja on võimeline

töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Seega ei

too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui kaebajal on

võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista.

42. Vastustaja märgib, et võttes arvesse kaebaja hinnangut oma seisundile ja objektiivseid

terviseandmeid, hinnatakse tegutsemisvõime piirangu raskusaste numbriliselt. Kui kaebaja

hinnangu alusel pole piirangu raskusastet määratletud, sest kaebaja on märkinud, et tema seisund

on muutlik, peab ekspertarst määrama tegutsemisvõime piirangu raskusastme kaebaja kirjelduse

ning tervise infosüsteemi andmete alusel. Muutliku ja/või ägenemiste ja vaibumistega kulgeva

seisundi korral võetakse arvesse piirangute esinemise sagedust, kestvust ja intensiivsust. Eelkõige

arvestatakse piirangu esinemist ajaliselt pikema perioodi jooksul. Kuna töövõime hindamine koos

piirangute esinemisega on suunatud prognostilise kaalutlusega kestvusajaga taotluse esitamisest

ettepoole, arvestatakse piiranguid, mis on käesolevalt jäänud püsima ning ilmselt jäävad püsima

määratud ravi foonil kauemaks kui kuus kuud.

43. Vastustaja märgib, et pulsikella andmed võivad olla sisendiks, mis võimaldab/aitab teha

ravimeditsiinis otsuseid järgnevate uuringute ja/või analüüside vajalikkuse kohta. Tervise

infosüsteemis puuduvad andmed, et oleks esinenud tarvidust sertifitseeritud meditsiiniandmete abil

kontrollida kaebaja kardiopulmonaalset seisundit süvendatult enam kui kaebaja on välja toonud.

24tunni holteruuring ja EKG-uuringute alusel ei ole diagnoositud haigusseisundit, mis püsivalt

mõjutaks üldist töövõimet.

44. Vastustaja selgitab, et otsus kognitiivse võimekuse testi kordamise või mõne muu

psühholoogilise testi teostamise vajadus jääb raviarstile. Ei esine viiteid, et intellekt ja kognitiivsed

võimed oleksid ajavahemikus 02.12.2021 (kognitiivse võimekuse testi teostamise kuupäev) -

04.04.2022 (vaideotsuse kuupäev) oluliselt muutunud. Unehäire esinemine kui väsimuse põhjustaja

on eksperdiarvamuses arvesse võetud. Antidepressantravi alustamise vajalikkus oli vaideotsuse

kinnitamise ajal psühhiaatri hinnangul edaspidiseks kaalumiseks. Retseptikeskuse andmetel ei ole

kaebaja ravikoormus suur.

11(21)

45. Vastustaja ei nõustu kaebaja põhjendustega sellest, et tema terviseisundi tõttu tuluks tema

töövõimet hinnata erijuhtumina. Ei ole tegemist olukorraga, mil töötamine eelduslikult halvendaks

isiku tervislikku seisukorda. Esinevad mitmed kerged piirangud, kaebaja on välja toonud, et viies

valdkonnas seitsmest on hinnatud kerged piirangud. Samas on võtmetegevuste kaupa hinnatud

kerged piirangud kaheksas võtmetegevuses kaheksateistkümnest, kusjuures vaimse valdkonna

piirangud on otseselt mõjutatud kehalise valdkonna piirangutest. Ühtegi otseselt töövõimet

mõjutavat, s.t mõõdukat või rasket piirangut ei hinnatud. Siiski ei ole antud juhul kaalutlemisel

oluline mitte kergete piirangute üldarv, vaid kaalutlusotsus tugineb asjaolule, kas kaebaja on

suuteline tööturul konkureerima ja osalema. Terviseandmete ja kaebaja enesehinnangule toetudes

on kaebajal tunnetatav elukvaliteedi langus ja diagnoositud neuroloogiline haigusseisund põhjustab

mitmeid töövõime hindamise metoodika järgi hinnatavaid kergeid piiranguid mitmes

võtmetegevuses, mis siiski vaideotsuse tegemise ajahetkel ei olnud püsivat üldist töövõimet

vähendavad.

Eesti Töötukassa 20.09.2022 täiendavad seisukohad

46. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate

andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“

(edaspidi määrus) § 5 lg-s 1 on loetletud, milliste andmete alusel eksperdiarvamus töövõime

hindamiseks koostatakse. Punkt 3 sätestab, et taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral

saab tugineda täiendavatele terviseandmetele taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning

tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt.

Nagu sätte sõnastusest nähtub, kogutakse taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt täiendavaid

terviseandmeid, kui taotleja tegutsemisvõime vajab täpsustamist. Seega ei ole see töövõime

hindamise menetluse kohustuslik osa. Võttes arvesse kohtule esitatud kahe ekspertarsti teadaolevat

arvamust, leiab vastustaja, et täiendavate terviseandmete kogumine kaebaja raviarstidelt ei oleks

mõjutanud asja sisulist otsustamist. Kaebaja ei ole ka välja toonud, milliste täiendavate asjaolude

kohta tema raviarstid infot valdavad, mis vastustajale kättesaadavatest terviseandmetest ei selgu. 47.

Tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule suunamine ei ole töövõime hindamise menetluse kohustuslik

osa, vaid sõltub olemasolevate terviseandmete piisavusest. Praegusel juhul ei ole tegemist

olukorraga, kus terviseandmed oleks puudulikud olnud. Vastustaja on arvestanud töövõime

hindamisel kõikide asjakohaste terviseandmetega. Samuti pole kaebaja väitnud, et olemasolevad

terviseandmed oleks omavahel vastuolus. Vastuolu on tekkinud üksnes kaebaja seisukoha ja

ekspertarstide seisukoha vahel, mis on töövõime hindamise vaidluste puhul tavaline ega loo eraldi

alust visiidipõhiseks töövõime hindamiseks. Seega leiab vastustaja jätkuvalt, et kaebaja suunamata

jätmine tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ei too kaasa tehtud otsuse õigusvastasust.

48. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega kaebaja ärakuulamata jätmisest. Kohtupraktikas

on korduvalt kinnitust leidnud, et taotluse esitamisega töövõime hindamiseks on taotlejale olnud

ärakuulamisõigus juba tagatud. Oluline on ka märkida, et kuigi vastustajal on töövõime hindamisel

kahtlemata teatav hindamisruum, ei ole sellele vaatamata tegemist kaalutlusotsusega, vaid tuvastava

haldusaktiga, mille põhjendamisvigadel ei ole samavõrra määravat tähendust (vt. Tallinna

Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsuse nr 3-19-705, p 16.). See ei tähenda aga, et töövõime hindamise

otsust ei tuleks üldse põhjendada. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud töövõime hindamise otsus

siiski kontrollitav ja esitatud materjaldisest on siiski võimalik järeldada, kuidas lõpptulemuseni on

jõutud.

49. Kaebajal oli eksperdiarvamuse andmise ja vaidevastuse koostamise ajaks (vt statsionaarne

epikriis

28.03.2022) diagnoositud polüneuropaatia,

kliinilise

avaldusena

peenkiudude neuropaatiana, mis väljendusid sensoorsete (tundlikkuse) häirete erinevate

ilmingutena erinevatel ajahetkedel ja valdavalt lühiajalistena. Samas ei takistanud haigusseisund

püsivalt töövõime hindamise aluseks olevate võtmetegevuste teostamist. Vahetult enne vaideotsuse

12(21)

koostamist oli planeeritud korduv ravikuur, mis lükkus edasi kaebaja ägeda haigestumise tõttu.

Vastustaja on ka jätkuvalt seisukohal, et tegemist ei ole erijuhtumiga. Vastustaja ei pidanudki eraldi

vaidlustatavas otsuses kaaluma erijuhtumi rakendamist, kuivõrd tegemist ei ole erijutumiga. Selline

kaalutlus ei oleks asjakohane.

50. Vastustaja märgib esmalt, et PS-st tuleneb riigi üldine kohustus abistada vanaduse,

töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral, kuid seadusandja pädevuses on täpsemalt määrata,

millist liiki abi ja millises ulatuses osutatakse ning kehtestada tingimused abi saamisele. Asjaolu, et

isikul puudub õigus töövõimetoetusele ei tähenda, et ta oleks jäänud ilma riigipoolsest abist.

Vajaduse korral (uuringute teostamine, statsionaarne ravivajadus) on isikul võimalik kasutada ajutist

töövõimetuslehte ja sellega reguleeritud hüvitisi, püsivat pikaajalist üldist töövõime langust ei

tuvastatud, seega ka PS-sest ei saa järeldada töövõime vähenemist ulatuses, mis takistaks tal

töötamist. Ebaõige on kaebaja järeldus, et olukorras, kus isikul esineb tegutsemispiiranguid viies

valdkonnas seitsmest, siis tähendab reaalsuses see seda, et isik ei ole töövõimeline, kuid ta jääb ilma

PS-s sätestatud põhiõigusest riigi abile töövõimetuse korral. Nagu eelnevalt märgitud, siis

seadusandja pädevuses on otsustada, kellele ja millal makstakse töövõimetoetust. Kooskõlas TVTS

ja määrusega ning töövõime hindamise metoodikaga on kaebaja hinnatud siiski töövõimeliseks ja

tal puudub seega õigus töövõimetoetusele.

KOHTU PÕHJENDUSED

51. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

52. Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 21.01.2022 otsuse nr TVH/22/003024 ja 04.04.2022

vaideotsuse nr VO/22/585 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata tema töövõime

hindamise taotlus uuesti läbi. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

Kaebaja leiab, et tal oleks tulnud tuvastada vähemalt osaline töövõime. Seega vaidlevad pooled selle

üle, kas kaebaja töövõime hindamine toimus õiguspäraselt. Täpsemalt on kaebaja tõstatanud

uurimispõhimõtte täitmata jätmise, põhjendamiskohustuse täitmata jätmise, kaebaja ära kuulamata

jätmise enne otsuse tegemist, ekspertarsti poolt antud liiga madalad hinnangud kaebaja piirangutele

ja erijuhtumi kohaldamata jätmise küsimused. Täiendavalt on kaebaja taotlenud tervise- ja

tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu,

töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 6 lg 6

PS-ga vastuolus olevaks tunnistamist.

53. Vaidlus puudub selles, et Eesti Töötukassa on töövõime hindamiseks pädev haldusorgan.

Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja on tööealine isik.

54. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

55. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti,

teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu

õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega saab

kohus Eesti Töötukassa otsuste õiguspärasuse hindamisel võtta arvesse ainult neid asjaolusid, mis

olid vastustajale nende tegemise ajal teada.

56. Esmalt selgitab kohus seda, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole isiku töövõime

kohta tehtud otsus kaalutlusotsus, vaid klassikalises mõttes hindamisotsus. Töövõimetoetuse

seaduses (TVTS) ei anta vastustajale võimalust jätta isiku töövõime vähenemine tuvastamata, kui

13(21)

seaduses sätestatud alustel on isiku töövõime vähenemine tõendatud. Kaalutlusõigus on

haldusorganile antud volitus valida õigusnormi rakendamisel erinevate õiguslike tagajärgede vahel.

Hindamisotsustega on tegemist aga siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks

hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste

asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (Riigikohtu

20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 16-17). Seega tuleb Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse

õiguspärasuse hindamisel lähtuda sellest, et sellele ei kohaldu kaalutlusotsusele kehtestatud

rangemad põhjendamisreeglid, mis ei võimalda otsust kohtumenetluses täiendavalt põhjendada.

57. Töövõime hindamist reguleerivad TVTS ning määrus nr 39. Töövõimet hindab ning

töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (TVTS § 3). Töövõime hindamisega

tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime

hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise

piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena

tuvastatakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui isiku töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1).

58. Eesti Töötukassa tugineb töövõime hindamisel ka töövõime hindamise metoodikale, mis on

avalikult kättesaadav dokument. 1 Töövõime hindamiseks väljatöötatud metoodika võimaldab

tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatuse, tegutsemise ja osalemise

piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.

59. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate

abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute

avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5

lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal,

vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses

mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.

60. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes

isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise

infosüsteemi ehk TIS-i andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral

arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse

kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).

61. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi

kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine eri

tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2)

käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud

piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel

püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega

seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste

alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6)

muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades

1 https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika

14(21)

piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite

kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3). Võtmetegevuste raskusastmetele

antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt

järgnevad:

0 – piiranguid ei tuvastatud;

1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast;

2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt;

tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik

sooritada, vastav funktsioon puudub.

62. Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete

arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja

1 määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei liideta. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse

töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6).

63. Töövõime hindamise menetluses koostas 14.01.2022 eksperthinnangu AS Arstikeskus Confido

ekspertarst dr T. K.. Kuna töövõime hindamise puhul ei ole reguleeritud, millise eriala arst tohib

töövõimet hinnata, ei saa ekspertarsti hinnangut pidada ebausaldusväärseks üksnes selle tõttu,

et tegemist on perearstiga. Kaebajal tuvastati kerged tegutsemispiirangud (arvväärtusega 1)

liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste

sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades. Kaebaja töövõime

ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 0, sest arvväärtusi

1 ei liideta. Sellest tulenevalt jõudis ekspertarst järeldusele, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud.

64. Esmalt peatub kohus põhjendamiskohustuse täitmisel. Kirjalik haldusakt ja soodustava

haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus

esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis

viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamata jätmine on vormiviga, mis võib kaasa tuua

haldusakti tühistamise, kui see võis mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58).

Töötukassa 21.01.2022 otsuse põhjendustes on toodud valdkondade kaupa välja, millised

tegutsemispiirangud kaebajal tuvastati ja millest need on põhjustatud. Hinnangute arvväärtusi

ja arvväärtuste aritmeetilist keskmist ei ole eraldi välja toodud. Samuti ei ole selgitatud, miks

kõik piirangud kergeks hinnati. Otsuse õiguslike alustena on viidatud TVTS §-dele 5-9 ning

tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 tervikliku õigusaktina, ilma kindlaid sätteid

täpsustamata. Samas on 21.01.2022 otsuses märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks

olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas.

Eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate sellest, kuidas kaebaja suhtes tehtud otsus

kujunes (kes oli ekspertarst, milliseid terviseandmeid kasutati, millise arvväärtusega hinnang

anti igale võtmetegevusele ja mis põhjusel). Seega saab lugeda, et töövõime hindamise otsuse

põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud. Kuna

töövõime hindamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei ole selle põhjendamisvigadel samavõrra

määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr

3-19-705, p 16). Erinevalt kaalutlusotsusest saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud pärast

esialgse otsuse tegemist. Seega saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud Eesti Töötukassa

15(21)

poolt 04.04.2022 vaideotsuses ja kohtumenetluses esitatud seisukohtades, sealhulgas

kohtuistungil.

Küll aga märgib kohus, et eelistada tuleks haldusakti võimalikult põhjalikku ja veenvat

põhjendamist juba esimeses isikule tehtavas otsuses. Kuigi isikul on õigus töövõime hindamise

otsust vaidlustada vaide- ja kohtumenetluses, ei tohiks see olla ainuke võimalus saada tehtud otsuse

kohta põhjalikud selgitused. Ka Riigikohus on rõhutanud, et töövõime hindamise otsuse

põhjendamine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse (Riigikohtu 20.06.2022 otsus

nr 3-20-2474, p 32). Praeguses asjas esitas Eesti Töötukassa kohtumenetluses mitmeid uusi

põhjendusi, kuid kuna kaebajal oli võimalik neile vastata, ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga,

kus Eesti Töötukassa haldusaktid tuleks põhjendamispuuduse tõttu tühistada.

65. Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja

hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud

piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on

eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui eksperdiarvamuse andja

hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud

piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele

kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse

andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele

üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil

põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja

kaasamist (p 22). Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 märkinud ka seda, et

halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on

kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti, eelkõige

võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).

66. Riigikohus on 20.06.2022 otsuses nr 3-20-2474 täiendavalt selgitanud, et haldusorgani

hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada

haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. Siiski võib kohus olla

rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui

hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev

õiguste riive ei ole intensiivne. Riigikohus leidis, et kuigi töövõime hindamise asjas eeldab

hindamine meditsiiniteadmisi, on tegemist intensiivse riivega. Lisaks esineb hindamiseks

võrdlemisi tihe õiguslik raamistik, mistõttu ei saa kohus piirduda vaid ratsionaalsuse või

ilmselgete vigade testiga. Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja

hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult

(p 20).

67. Kaebaja märkis töövõime hindamise taotluses tegutsemispiirangud järgnevalt:

1) Liikumine: 1.1. Liikumine eri tasapindadel – 1 (kerge piirang); 1.2. Ohutu ringiliikumine –

9 (muutlik); 1.3. Seismine ja istumine – 3 (raske piirang); 1.4. Liikumisega seotud muud

piirangud – 9.

2) Käeline tegevus: 2.1. Käte sirutamine – 0 (piirang puudub); 2.2. Asjade liigutamine – 2

(mõõdukas piirang); 2.3. Käteosavus – 2; 2.4. Käelise tegevusega seotud muud piirangud –

9. 3) Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine: 3.1. Teabe edasiandmine – 0; 3.2. Teabe vastuvõtmine

– 9; 3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud – 0.

16(21)

4) Teadvusel püsimine ja enesehooldus: 4.1. Teadvusel püsimine – 0; 4.2. Tualettruumi

toimingud – 9; 4.3. Söömine ja joomine – 9; 4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega

seotud muud piirangud – 9.

5) Õppimine ja tegevuste sooritamine: 5.1. Tegevuste õppimine – 0; 5.2. Tegevuste alustamine

ja lõpetamine – 1; 5.3. Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – 0.

6) Muutustega kohanemine ja ohu tajumine: 6.1. Väljaskäimine – 0; 6.2. Riski või ohu tajumine

– 9; 6.3. Toimetulek muutustega – 9; 6.4. Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud

muud piirangud – 0.

7) Suhtlemine: 7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine – 2; 7.2. Kohane käitumine – 2; 7.3.

Suhtlemisega seotud muud piirangud – 9.

8) Ravimite kõrvaltoimed: Jah, kuna kaebajat on ravitud väga intensiivse ravimiga haiglas,

mille mõju kestab siiani (sh vaimsele tervisele).

9) Muud tervisehäired: Unehäire on väga oluline tervisehäire. Pulsikell näitab, et hapnik on

öösel alla normi. Neelupiirkonnast kaovad ära teatud refleksid, nt köhimise ja okserefleks.

68. Ekspertarst dr T. K. 14.01.2022 eksperthinnangust nähtub, et kaebajal tuvastati kerge

tegutsemispiirang liikumise valdkonna võtmetegevustes 1.1 (liikumine eri tasapindadel) ja 1.3

(seismine ja istumine), 2.3 (käteosavus), 4.2 (tualettruumi toimingud), 4.3 (söömine ja joomine), 5.2

(tegevuste alustamine ja lõpetamine), 6.1 (väljaskäimine), 6.3 (toimetulek muutustega).

Tervisandmetes puudub informatsioon selle kohta, et esineks ravimite kõrvaltoimeid või, et need

oleksid tegutsemisvõimet piiravad. Taotlejal esinevat unehäiret on arvestatud võtmetegevuse

"tegevuste sooritamine" hindamise all.

Ekspertarst dr T. K. on 14.01.2022 eksperthinnangus põhjendanud piirangutele antud hinnanguid,

tuues uuringutulemuste all välja konkreetsed terviseandmed. Kohus ei pea vajalikuks ekspertarsti

põhjendusi ja viiteid terviseandmetele kohtuotsusesse ümber kirjutada. Asjaolu, et ekspertarst on

eksperthinnangus välja toonud ainult osad terviseandmed, ei tähenda, et ülejäänud terviseandmeid

poleks üldse arvestatud. Vastustaja on selgitanud, et ekspertarvamuses ja vaideotsuses tuuakse

piiranguid põhjustavate objektiivsete terviseandmetena välja vaid olulisemaid ja sageli ka

hiliseimad terviseandmed, mis kajastavad kokkuvõtlikult käesolevat olukorda. Eesti Töötukassa on

esitanud kohtule kaks faili, mis sisaldavad kaebaja terviseandmeid (Eesti Töötukassa 29.06.2022

vastus kaebusele, terviseandmed seisuga 31.03.2022 ja 10.06.2022). Mõlemad failid on rohkem kui

100 lehekülje pikkused. Arvestades kaebaja kohta olemasolevate terviseandmete hulka, ei oleks

kohtu hinnangul võimalik kajastada neid töövõime hindamise eksperthinnangus, ilma et

eksperthinnang muutuks raskesti jälgitavaks. Kohtul puudub alus arvata, et ekspertarst ei vaadanud

enne oma seisukohtade andmist kaebaja terviseandmeid täies mahus üle.

Kui dr T. K. piiranguid ei tuvastanud (andis hinnanguks 0), on ta põhjenduseks märkinud, et kaebaja

poolt kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad, kirjeldatud piirangud ei

leidnud TIS-i andmetel kinnitust või on viidanud kirjeldatud piirangute hindamisele muu valdkonna

raames. Eesti Töötukassa on esitanud kohtule kaebaja terviseandmete väljavõtted ja nendest ei

nähtu, et ekspertarst oleks andnud hinnanguid, mis on otseses vastuolus olemasolevate

terviseandmetega. Kaebaja on mitmes võtmetegevuses märkinud piirangud muutlikeks, mis

tähendab, et need ei saagi olla püsivalt mõõdukad või rasked. Dr T. K. koostas vaidemenetluses

31.03.2022 eksperthinnangu, kus jäi samale lõplikule seisukohale, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Eesti Töötukassa 04.04.2022 vaideotsuses on välja toodud, et kaebaja käis 11.02.2022

psühhiaatri vastuvõtul. Diagnoositud on depressioon, kuid tablettravi ordineerimist vajalikuks ei

peetud. Esinevad ka unehäired, kuid püsivat ravi unehäirete tõttu samuti ordineeritud ei ole.

17(21)

Arvestades antud asjaolusid jäi vastustaja seisukohale, et piiranguid saab hinnata jätkuvalt vaid

kergeks.

Vaidemenetluses ja kohtumenetluses on oma seisukoha andnud ka Eesti Töötukassa töövõime

hindamise ekspertarst dr P. T. (Eesti Töötukassa 29.06.2022 vastus kaebusele, lisad „TK arsti

hinnang vaidemenetluses.pdf“ ja 28.06.2022 allkirjastatud „Töötukassa ekspertarsti seisukoht

haldusasjas nr 3-22-1019.docx“). Seega on täidetud Riigikohtu praktikas seatud nõue, et

piirangutele antud hinnangud tuleb üle vaadata ka teise ekspertarsti poolt. Dr P. T. on oma

28.06.2022 seisukohas jäänud dr T. K.ga samale seisukohale ja on põhjalikult selgitanud

võtmetegevustele antud hinnanguid. Terviseandmete ja kaebaja enesehinnangule toetudes nõustus

dr P. T. sellega, et kaebajal on tunnetatav elukvaliteedi langus ja diagnoositud neuroloogiline

haigusseisund põhjustab mitmeid töövõime hindamise metoodika järgi hinnatavaid kergeid

piiranguid mitmes võtmetegevuses, kuid vaideotsuse tegemise ajahetkel ei olnud need siiski püsivat

üldist töövõimet vähendavad. Kohtuistungil selgitas dr P. T. täiendavalt, et hindamise ajal olid

mitmed piirangud vähenenud, leevenenud või osutunud harvaesinevateks, mida iseloomustavad

näiteks vaidemenetluse ajaks olemas olnud Lääne-Tallinna

Keskhaigla neuroloogia statsionaarse ravi epikriisid (11.10.2022 istungi helisalvestis, kell

10:47:47). Dr P. T. toonitas, et töövõime hindamisel ei ole oluline see kui kindel diagnoos isikul on,

vaid menetlus on suunatud objektiivselt kinnitatud piirangute hindamisele ravi foonil. Kui ravi pole

mingil põhjusel rakendatud, siis seda võetakse ka arvesse (11.10.2022 istungi helisalvestis, kell

10:51:00). Näitena viitas dr P. T. sellele, et kaebaja puhul ei ole rakendatud valuravi, mis viitab

sellele, et piirangud on pigem kerged. Dr P. T. viitas ka vaidemenetluse ajal olemas olnud psühhiaatri

hinnangule, mille kohaselt oli kaebaja esialgne kohanemishäire oma terviseprobleemidega

muutunud kliiniliselt väljendunud depressiooniks, mis vajab toetavat psühhoteraapiat ja vajadusel

oli kaalumisel ka antidepressantravi (11.10.2022 istungi helisalvestis, kell 10:54:50). Kuna ravi

antidepressantidega oli alustamata, ei olnud vastustajal võimalik kuus kuud edasiulatuvalt hinnata

sümptomite püsivust (11.10.2022 istungi helisalvestis, kell 11:00:05). Kaebaja on väitnud, et

antidepressantravi ei alustatud kokkuleppel psühhiaatriga, sest kaebaja ravikoormus oli juba suur.

Seda TIS-i andmete väljavõttest selgelt ei tulene ja ka vastustaja hinnangul puudub põhjus pidada

kaebaja ravikoormust suureks.

69. Kaebaja on kohtumenetluse jooksul esitanud silmaarsti 29.06.2022 epikriisi, uneuuringu

30.06.2022 epikriisi ja taastusraviarsti 04.07.2022 epikriisi. Tegemist on pärast Eesti Töötukassa

21.01.2022 otsust ja 04.04.2022 vaideotsust tekkinud terviseandmetega, mistõttu ei saanud

vastustaja neid töövõime hindamisel arvesse võtta. Epikriisidest ei nähtu ka sellist infot, mis võiks

töövõimele antud hinnangu tagantjärgi ümber lükata. Silmaarsti 29.06.2022 epikriisis on fikseeritud

teatav nägemise langus (kaugelenägevus), mille täpsem põhjus jääb selgusetuks. Kuna nägemise

langus on prillidega korrigeeritav, ei ole see Töötukassa varasema praktika järgi olnud asjaolu, mis

tooks kaasa töövõime vähenemise. Uneuuring õnnestus kaebajal läbida alles pärast töövõime

hindamise menetlust ja vaidemenetlust pika ravijärjekorra tõttu. Uneuuringu 30.06.2022 epikriisist

nähtub, et kaebajal esineb kerges/mõõdukas astmes obstruktiivne uneapnoe ja rahutute jalgade

sündroomi kahtlus. Obstruktiivse uneapnoe valikraviks on püsiva positiivse õhurõhu (CPAP) ravi.

Rahutute jalgade kaebuste esinemise korral on võimalik teostada raviproovi uneaegse liigutushäire

põhjusliku raviga, milleks on pramipeksool (annuses 0,09-0,27mg) või gabapentiin (alates annus

300mg). Kuna uinumise ja une säilitamise häireid on töövõime hindamisel arvesse võetud ja

hilisemalt on selgunud, et obstruktiivne uneapnoe esineb kerges/mõõdukas astmes, ei anna töövõime

hindamise järgselt diagnoositud unehäired põhjust kahelda kogu töövõime hindamise sisulises

õigsuses. Ka taastusraviarsti 04.07.2022 epikriisist ei nähtu infot, mis saaks tagantjärgi mõjutada

vastustaja tehtud otsuse lõppjäreldust.

18(21)

70. Eeltoodu põhjal puudub kohtul alus arvata, et ekspertarstid oleks kaebaja olemasolevaid

terviseandmeid sisuliselt valesti hinnanud. Vaidlus hinnangute andmise sisulise õigsuse üle taandub

praeguses asjas küsimusele, kas ekspertarstidel oli lõpliku otsuse tegemiseks piisavalt

informatsiooni või oleks vastustajal tulnud kaebajat täiendavalt üle kuulata ja täiendavat

informatsiooni koguda.

71. Kaebaja on juhtinud tähelepanu sellele, et tema taotlus töövõime hindamiseks ei ole

koostatud tema enda poolt, vaid tegemist on Töötukassa juhtumikorraldaja poolt tehtud

kokkuvõttega kaebaja pikematest selgitustest. Kohtule teadaolevalt on töövõime hindamise

menetluses tavapärane, et taotleja enda kommentaarid ei ole tekstina eriti mahukad ning piiranguid

on kirjeldatud kokkuvõtlikult. Töövõime hindamise menetluses arvestatakse lisaks taotleja enda

hinnangutele ka tema terviseandmeid, mis sisaldavad oluliselt detailsemat infot. Terviseandmeid

uurides võib ekspertarst hinnata piirangu suuremaks kui taotleja, mistõttu ei saa taotleja

kommentaaride kokkuvõtlikkus tuua kaasa tema töövõime hindamist paremaks kui see tegelikkuses

on. Kaebaja ei ole ka väitnud, et juhtumikorraldaja oleks taotlusesse kirjutanud midagi, mis on

tegeliku olukorraga otseses vastuolus. Töötukassa on selgitanud, et kaebajal oli võimalus vahetult

enne töövõime hindamise avalduse menetlemist enesehinnangulisi piiranguid avalduses täpsustada,

mida kaebaja 07.01.2022 e-kirja teel tegi. Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Kohus võtab

arvesse ka seda, et kaebajal oli vaidemenetluses võimalus esitada põhjalikumad selgitused oma

töövõime kohta, kuid ka vaidemenetluse tulemusel ei leitud, et kaebaja töövõime oleks vähenenud.

Seega ei pea kohus usutavaks, et Eesti Töötukassa oleks teinud teistsuguse otsuse, kui Töötukassa

juhtumikorraldaja oleks täitnud kaebaja töövõime hindamise taotlust põhjalikumalt.

72. Kaebaja leiab, et töövõime hindamise menetlus viidi läbi õigusvastaselt, sest vastustaja ei

taganud kaebajale õigust olla ära kuulatud pärast taotluse esitamist ja enne 21.01.2022 otsuse

tegemist. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma

arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 2 sätestab, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu

sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja

vastuväidete esitamiseks. HMS § 40 lg-s 3 on loetletud olukorrad, kus haldusmenetluse võib läbi

viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Töövõime hindamise menetlus algab

töövõime hindamise taotluse esitamisega Eesti Töötukassale, kus taotleja juba selgitab oma

terviseseisundiga seonduvat. Seega ei saa töövõime hindamise menetluses tekkida olukorda, kus

haldusakt antakse üllatuslikult, s.o ilma haldusakti adressaati toimuvast menetlusest

informeerimata. Töövõime hindamise menetluses ei anta taotluse esitajale eraldi tähtaega

täiendavate seisukohtade esitamiseks enne otsuse langetamist. Kohtule teadaolevalt ei ole sellist

praktikat seni kohtute poolt õigusvastaseks peetud. Vastustaja on oma 20.09.2022 seisukohas

viidanud näiteks Tallinna Halduskohtu 21.12.2017 lahendile nr 3-17-1695, milles kohus leidis, et

isik sai oma seisukoha avaldada töövõime hindamise taotluse esitamisel, mistõttu talle oli

haldusmenetluses ärakuulamisõigus tagatud. Kohus ei näe praeguses haldusasjas põhjust senisest

praktikast kõrvale kalduda. Kuna kehtiva korra järgi ei tee Eesti Töötukassa enne töövõime

hindamise otsust ühtegi toimingut, kus taotlejale antakse ülevaade Eesti Töötukassa poolt tuvastatud

asjaoludest ja esialgsetest seisukohtadest, puudub töövõime hindamise menetluses vajadus taotlejat

pärast taotluse esitamist täiendavalt ära kuulata.

73. Kaebaja on vastustajale ette heitnud, et täiendavaid andmeid ei küsitud taotluses nimetatud

arstidelt ega Töötukassa poolt võimaldatud spetsialistilt. Dr P. T. on oma 28.06.2022 kirjalikus

seisukohas märkinud, et terviseandmetest lähtuvalt on kaebajat mitmekülgselt uuritud erinevate

arstide ja spetsialistide poolt. TIS-s on põhjalikud sissekanded. Ei esinenud olukorda, mil oleks

tekkinud vajadus andmete täiendamiseks, s.t. oleks tekkinud kahtlus, et antud ajahetkel oleks

raviarstidel olnud mingid terviseandmed, mida ei olnud sisestatud TIS-i. TVTS § 7 lg 6 alusel on

19(21)

ekspertarstil õigus teostada terviseandmete päring, kui taotlusel/vaides märgitud arst ei ole andmeid

TIS-i sisestanud või TIS-i sisestatud olemasolevad terviseandmed vajavad täpsustamist või on sisult

vastuolulised. Töötukassa võib isiku piirangute täpsustamiseks andmeid taotleda ka töövõime

hindamise taotlusel/vaides märgitud spetsialistilt. Kohus nõustub vastustajaga selles osas, et kuna

raviarstidelt andmete täpsustamine toimub vastavalt vajadusele, ei ole tegemist töövõime hindamise

menetluse kohustusliku osaga. Täiendavate andmete küsimata jätmine saab uurimispõhimõtte

rikkumisena tuua kaasa otsuse tühistamise üksnes siis, kui on selge, et see rikkumine võis töövõime

hindamise otsust mõjutada. Näiteks Riigikohtu 20.06.2022 otsuses nr 3-20-2474 tõusetus

probleemina see, et töövõime hindamise taotleja ei käinud viimase viie aasta jooksul neurokirurgi

või neuroloogi juures ega kurtnud käelise tegevuse üle ja TIS-is andmed puudusid, millest Eesti

Töötukassa järeldas, et ta on paranenud. Riigikohus pidas sellist järeldust meelevaldseks ja leidis, et

isiku terviseandmed vajavad täpsustamist sh ei ole välistatud ka kaebaja neurokirurgi või neuroloogi

vastuvõtule suunamine (p 28, 32). Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist.

Pigem on tegemist vastupidise olukorraga, kus kaebaja kohta on palju terviseandmeid ja arstide

mittekülastamisest ei ole tehtud järeldust tema tervenemise kohta. Kaebaja on küll rõhutanud oma

olukorra keerulisust ja uudsust Eesti arstide jaoks, kuid eitada ei saa seda, et töövõime hindamise

menetluses analüüsitavate terviseandmete hulk oli suur. Kaebaja ei ole ka täpsustanud, milliste

asjaolude kohta oleks vastustaja pidanud raviarstidelt täiendavat infot hankima. 74. Kaebaja taotles

vaides vastuvõtupõhist ekspertiisi, kuid vaideotsuses ei ole taotlust puudutatud ja visiidipõhist

hindamist läbi ei viidud. Kohus nõustub, et vastustaja ei ole vaideotsuses visiidipõhise hindamise

läbiviimist või selle läbi viimata jätmist puudutanud. Vaideotsuses välja toodud kaebaja vaide

kokkuvõttes ei ole visiidipõhise hindamise taotluse esitamist isegi mainitud. Samas on vastustaja

esitanud oma seisukoha kohtumenetluses, mistõttu saab vaideotsuse vea lugeda kõrvaldatuks.

Edaspidi tuleb vaideotsuste koostamisel selliseid vigu vältida, sest isik ei peaks kohtusse pöörduma,

et saada oma taotlustele vastused. TVTS § 7 lg 3 esimene lause sätestab, et kui olemasolevate

andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema

töövõime kohta arvamuse saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse

osutaja vastuvõtule. Vastustaja on kohtumenetluses leidnud, et visiidipõhine ekspertiis viiakse läbi,

kui terviseandmed on ebapiisavad või vastukäivad. Antud juhul sellist vajadust vastustaja hinnangul

ei olnud ja kohus nõustub sellega. Õige on see, et visiidipõhine hindamine viiakse läbi vajaduse

korral, mitte igal juhul, kui isik seda taotleb. Nagu kohus on eelnevalt juba välja toonud, ei olnud

praegusel juhul tegemist olukorraga, kus visiidipõhise hindamise vajaduse oleks tinginud

terviseandmete vähesus. Lisaks ei saa visiidipõhise hindamise puhul kindel olla, et selle käigus

kogutud andmed on varasematest terviseandmetest põhjalikumad, sest ka visiidipõhine hindamine

kirjeldab üksnes hetkeolukorda. Visiidipõhine hindamine viiakse läbi piiratud aja jooksul erinevate

valdkondade kontrollimiseks. Näiteks isiku vaimse tervise hindamise seisukohalt võib visiidipõhine

hindamine olla oluliselt pealiskaudsem kui visiit psühhiaatri juurde, kes kontrollib vaimse tervise

probleeme põhjalikult. Seega ei leia kohus, et töövõime hindamise otsuse õigsus oleks kahtluse all

selle tõttu, et vastustaja ei suunanud kaebajat tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule.

75. Kaebaja leiab, et kui tema toimingupiirangutele antud hinnanguid ei saa hinnata kõrgemaks, siis

tuleks kohaldada erijuhtumit, sest kerged piirangud on tuvastatud viies valdkonnast seitsmest.

Määruse nr 39 § 2 p 6 kohaselt on erijuhtum erandlik hindamisjuhtum, mille korral valdkondade

kaupa tegutsemisvõimet hinnates on inimese tegutsemise ja osalemise piirangud vähe

väljendunud ja ei vasta osalise või puuduva töövõime kriteeriumitele, kuid tema töötamine on

terviseseisundi tõttu osaliselt või täielikult takistatud. Avalikult kättesaadavas töövõime

hindamise metoodika dokumendis on selgitatud, et erijuhtumi all mõeldakse erandlikku

töövõime hindamise juhtumit, mida ei ole võimalik käsitleda üheski hindamise valdkonnas ning

mille puhul isiku terviseseisund põhjustab piiranguid ainult ajuti või põhjustab kergeid

piiranguid mitmes hindamise valdkonnas või on risk töötamise jätkamisel haiguse

20(21)

süvenemiseks. Erijuhtumiga võib näiteks tegemist olla, kui: 1) taotleja saab halvaloomulise

kasvaja tõttu keemia- ja kiiritusravi, kuid kõikides küsitud valdkondades on tema

tegutsemisvõimekus hea; 2) taotlejal on raske põletikuline nahahaigus, mille tõttu on tal

nahakontakt mistahes objektidega (sh riietega) valu tõttu takistatud ja infektsioonioht on suur,

kuid kõikides küsitud valdkondades on tema tegutsemisvõimekus hea; 3) taotlejal on

kääbuskasv, mille tõttu jäävad talle raskesti kättesaadavateks igapäevaelus vajalikud töö-,

suhtlus- ja muud tasapinnad, kuid kõikides küsitud valdkondades on tema tegutsemisvõimekus

hea. Erijuhtumi puhul langetab ekspertarst kaalutlusotsuse töövõime ulatuse ja raskusastme

kohta, toetudes terviseandmete analüüsimisel ja töövõime hindamisel muu hulgas käesolevas

peatükis loetletud kriteeriumitele (töövõime hindamise metoodika, peatükk 3.2, alapeatükk

3.3.2, lk 15-16).

Kuna töövõime hindamine tugineb ekspertarsti hinnangule, on ka erijuhtumi esinemine ekspertarsti

seisukohal põhinev. Ekspertarsti 14.01.2022 ja 31.03.2022 hinnangud sisaldavad punkti 10

pealkirjaga „Erijuhud“, mille all on märgitud: „Taotleja andmete töötlemisel ilmnenud teave selle

kohta, et tegemist on raske haiguse või kehalise või vaimse häirega või tegutsemispiirangut

võimendava haiguste koosmõjuga ning selle haiguse või häire tõttu oleks isiku vaimne või kehaline

tervis ohus, kui piiratud töövõime jääks tuvastamata.“ Ekspertarst märkis, et erijuhtumit ei esine.

Vastustaja on vastuses kaebusele tuginenud erijuhtumi välistamisel põhiliselt sellele, et tegemist ei

ole olukorraga, mil töötamine eelduslikult halvendaks isiku tervislikku seisukorda. Kohus märgib,

et eksperthinnangus ja vastustaja kirjalikes seisukohtades on tuginetud teistusugusele erijuhtumi

määratlusele kui määruse nr 39 § 2 punktis 6. Nimetatud säte ei nimeta erijuhtumi kohaldamise

eeldusena seda, et töötamine peaks isiku vaimset või kehalist tervist ohustama või isiku tervislikku

seisukorda halvendama. Pole selge, millisest allikast on pärit töövõime hindamise metoodikas

sisalduv selgitus, et erijuhtumi esinemiseks peab terviseseisund põhjustama piiranguid ainult ajuti

või esinema risk haiguse süvenemiseks töötamise jätkamisel. Vastustaja varasemate erijuhtumit

välistavate põhjenduste asjakohasus oli arutlusel ka kohtuistungil, kus vastustajal oli võimalus

täiendavalt põhjendada, miks kaebaja juhtum ei ole erijuhtum. Vastustaja selgitas, et tuvastatud

piirangute puhul tuleb n-ö piirangute taha vaadata. Kaebajal tuvastatud kerged piirangud olid

hinnatud 2022 jaanuari seisuga ja vaideotsuse tegemise seisuga olid need vastustaja hinnangul

maksimaalsed võimalikud piirangud, sest teatud juhtudel ei olnud kaebaja kaebustele objektiivset

kinnitust. Seega jäi vastustaja seisukohale, et kaebajal tuvastatud kerged piirangud ei ole koosmõjus

sellised, et kaebaja töötamine oleks terviseseisundi tõttu osaliselt või täielikult takistatud. Kohus

loeb erijuhtumi kohaldamata jätmisega seonduva põhjendamispuuduse kohtumenetluses

kõrvaldatuks ja leiab, et tegemist ei ole olukorraga, kus erijuhtum võis valesti kohaldamata jääda.

76. Kaebaja leiab ka, et määrus nr 39 § 6 lg 6 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga

28, kuna määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed töövõime

tuvastamiseks, v.a. raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1. Eeltoodu toob kaebaja hinnangul kaasa

olukorra, kus kaebajaga sarnane isik on pandud olukorda, kus tal esineb tegutsemispiiranguid viies

võtmevaldkonnas seitsmest, mis tähendab reaalsuses seda, et isik ei ole töövõimeline, kuid ta jääb

ilma PS-s sätestatud põhiõigusest riigi abile töövõimetuse korral. Kohus kaebaja käsitlusega ei

nõustu.

PS-st tuleneb tõepoolest riigi üldine kohustus abistada vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja

puuduse korral, kuid seadusandja pädevuses on ka täpsemalt määrata, millist liiki abi ja millises

ulatuses osutatakse ning kehtestada tingimused abi saamisele. Vastavate tingimuste määramine ei

ole PS-ga vastuolus, kuivõrd tagab abi andmise nendele isikutele, kes seadusandja hinnangul seda

vajavad. Nimetatu on kooskõlas riigi rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise

põhimõttega. PS-st ei tulene riigi kohustust abistada isikuid olukordades, kus nad abi tegelikkuses

ei vaja. Seega ei tähenda asjaolu, et isikul puudub määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaldamise tulemusena

21(21)

õigus töövõimetoetusele, et tema PS § 28 kaitsealas olevat õigust oleks kitsendatud. Tegemist on

olukorraga, mida seadusandja on käsitlenud olukorrana, mil isiku abivajadus ei ole selline, et

täidetud oleksid abivajaduse kriteeriumid. Vastustaja märgib ka põhjendatult, et praegusel juhul ei

jää kaebaja ilma riigipoolsest abist. Vajaduse korral (uuringute teostamine, statsionaarne

ravivajadus) on isikul võimalik kasutada ajutist töövõimetuslehte ja sellega reguleeritud hüvitisi,

püsivat pikaajalist üldist töövõime langust ei tuvastatud, seega ka PS-sest ei saa järeldada töövõime

vähenemist ulatuses, mis takistaks tal töötamist.

77. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 21.01.2022 otsus nr TVH/22/003024 on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna vaidemenetluse esemeks olnud haldusakt

on õiguspärane, tuleb õiguspäraseks lugeda ka 04.04.2022 vaideotsus nr VO/22/585. Kuna Eesti

Töötukassa haldusaktid ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks

vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.

78. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud

kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt.

Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm