2-22-15176/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-22-15176

1 / 4

KOHTUMÄÄRUS RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja T.S.a (S., ik xxxxxxxxxxx) pankrot 08.11.2022 kell 16.00.

2. Algatada võlgnik T.S.a (S., ik xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada võlgniku T.S. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post pinker@hot.ee pankrotihalduritunnistus nr 36, välja antud 22.06.2004).

4. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 08. novembril 2023.

5. Pankrotihalduril tuleb koostada 10 päeva jooksul kohtule võlgniku varaja võlanimekiri.

6. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 28. november 2022 kell

13.00 (Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja, Rüütli tn 19, I korrus, saal nr 1), kuhu kutsuda võlgnik ja usaldusisik.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.

8. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Kohtujurist Jaanika Juurik Määruse tegemise aeg ja koht

08. november 2022, Pärnu kohtumaja, kell 16.00 Tsiviilasja number 2-22-15176 Tsiviilasi T.S.a maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks Menetlustoiming Pankroti väljakuulutamine, kohustusest vabastamise menetluse algatamine, usaldusisiku määramine. Edasiskaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik: T.S., ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxx Usaldusisik: Pankrotihaldur Andrus Õnnik,

2-22-15176

2 / 4

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

10. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg).

11. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

11.1. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx, kokku xxxxxxxxxxx.

11.2. Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks xxxxxxxxxxx ja lisanduva käibemaksu xxxxxxxxxxx ulatuses, kokku summas xxxxxxxxxxxt ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX).

11.3. Jätta usaldusisiku tasu summas xxxxxxxxxxx eurot (sh 20% käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) võlgniku kanda ja mõista see võlgnikult usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX).

12. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

13. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.S. esitas 11.10.2022 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse ja 20.10.2022 kõrvaldas avalduses esinenud puudused. Maksejõuetusavalduse kohaselt palub T.S. palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. T.S. on vallaline ja tal on kaks ülalpeetavat. Liiklusregistris on tema nimele registreeritud sõiduauto Xxxxxxxxxxx, millel väärtus puudub, kuna auto lammutati varuosadeks viis aastat tagasi ja seda pole registrist kustutatud. Igakuiseks sissetulekuks on töötasu 800 eurot ja sotsiaaltoetus riigilt (nn lasteraha) summas 120 eurot, igakuiste väljaminekute suuruseks on 830 eurot ehk võlgnevuste tasumiseks jääb 90 eurot. Võlgnikul on maksejõuetusavalduse kohaselt kohustused kuue võlausaldaja ees ja kohustuste kogusumma ületab 15 300 eurot. Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et võttis esimese laenu 2019 korteri remondi jaoks. Oli kokkulepe, et teeb koos lapse isaga korteris remondi ja koos makstakse laen tagasi. Aga kuna lapse isal ilmnesid tõsised alkoholiprobleemid, siis jäi remont tegemata ja mindi lahku. Võlgnik küll samasse korterisse elama, aga laen jäi ainult võlgniku tasuda. Võetud raha eest tasus võlgnik oma täiendkoolituse ning lootis, et saab hakata ise rohkem raha teenima. Kahjuks see ei õnnestunud, kuna ei olnud kliente ja tavatöö juurest pidi tihti puuduma, kuna laps oli haige. Järgmise laenud võttis, kui olin lapsehoolduspuhkusel, selleks, et saaks ära maksta laenumaksed. Sellega suurenesid aga järjest kulud. Sattus võla lõksu.

2-22-15176

3 / 4

Proovis olukorda päästa refinantseerimisega, aga ka see ei toiminud. Lõpuks võttis uusi laene, et vanu tasuda ja igakuiselt elada. Nüüd peab endale tunnistama, et nii ei saa see edasi minna, kuna igakuised tagasimaksed on juba üle 500 euro. Makseraskuste ületamiseks pöördus võlgnik võlanõustaja poole, kes aitas tekkinud olukorra üle vaadata ning tutvustas erinevaid võimalusi. Võlgnik koostas endale põhjaliku ülevaate oma kohustustest ning on proovinud vähendada oma kulutusi. Töö juures on võtnud nii palju tunde kui võimalik ning lisaks on proovinud võimalikult palju müügitulu pealt juurde teenida. Võlgnik plaanib edasi käia tööl nii tiheda graafikuga kui võimalik. Olemas on lapsehoidja, kes saab toetada, kui laps haigeks jääb, et võlgnik saaks ikkagi vähemalt osaliselt edasi raha teenida. Alates järgmise õppeaasta algusest plaanib minna omandama keskharidust täiskasvanute õppes, selleks et parandada oma tööhõive võimalusi tööturul. Lisaks hoiab oma kulutused väikesed ning hoidub igati uutest laenudest. Võlgnik on palunud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist mida põhjendab sellega, et võlgade tasumiseks jääb nii vähe raha üle, et võlgnik ei kujuta ette et suudaks läbida võlgade ümberkujundamise menetluse.

2. Võlgnik on kohtule 25.10.2022 telefoni teel kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur Andrus Õnniku määramisega usaldusisikuks. Pankrotihaldur esitas 25.10.2022 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab FiMS § 15 ja Pankrotiseaduse (PankrS) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu.

3. Kohus võttis 26.10.2022 avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku T.S. usaldusisikuks kuni pankroti väljakuulutamiseni kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Andrus Õnniku.

4. Usaldusisik esitas 03.11.2022 Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 17 lg 2 sätestatud hinnangu. Usaldusisiku hinnangul on T.S.a maksejõuetuse peamiseks põhjuseks elulise olukorra muutumisel järelemõtlematu uute laenude võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks ja varasemate laenude tasumiseks. Maksejõuetuse süvenemisele on aidanud kaasa õnnemängude mängimine. Võlgnik oli maksejõuetu juba 2020-l aastal, kui ta polnud enam võimeline oma regulaarsest sissetulekust katma hädavajalikke elamiskulusid ja laenumakseid. Hinnang edasise menetluse osas, sh, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada.

Võlgade ümberkujundamise menetluse perspektiivsusest: 2022 aasta viimase kahe kuu keskmine sissetulek on olnud 1080,50 €/kuus, ning igapäevased elamiskulud 830€/kuus. Seega jääb tal laenumakseteks 250,50€ /kuus. Matemaatiliselt oleks 15 547,25€ suuruse kohustuse 5-ks aastaks ajatamisel igakuine makse (ilma intresse ja viiviseid juurde arvestamata) 260€/kuus. Seega võiks teoreetiliselt arutada ka võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist, tähtajaga 5 aastat, tingimusel, et võlausaldajad nõustuvad loobuma edaspidisest intressitulust.

Praktikas aga tuleb arvestada veel järgmiste asjaoludega: Võlgnikul on uuel töökohal veel katseaeg; Töölepingu järgne palk on 5,5€/tund, e 800-900€/kuus (brutotasuna), millest ei jätku isegi igapäevaste kulutuste tasumiseks; Boonuse ja lisatundide pealt lisatasu saamine ei ole garanteeritud; Töötasu võib väheneda laste haiguste ajal; Võlgnik ei saa endale praegu lisatööd lubada, kuna põhitööst vabal ajal peab ta lastega tegelema ja nende eest hoolitsema; Eluasemena saab ta praegu kasutada lapse isale kuuluvat korterit ilma üüritasuta.

Samas on korteri omanik rääkinud võimalikust korteri müügist. Sellisel juhul peab võlgnik eluaseme üürima, millega tema kulud suurenevad märkimisväärselt ( vähemalt 300€ võrra kuus); Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja äsja tekkinud, vaid ta on maksejõuetu juba 2-3 aastat. Samadele seisukohtadele asus ka võlgnikku maksejõuetusavalduse koostamisel nõustanud võlanõustaja E.E.. Väljapakutud tingimusel võlgade ümberkujundamise puhul oleks võlgniku eelarve nii pingeline, et kasvõi ühel eeltoodud põhjustel töötasu vähenemisel või kulutuste suurenemisel ei suudaks võlgnik ümberkujundamise kava täita ja peaks ikkagi esitama pankrotiavalduse.

Eriti tundlik on elamispinna küsimus, kuna

2-22-15176

4 / 4

ilmselt ei saa ta lõputult olla tasuta üüripinnal. Lisaks peaks arvestama ka sellega, et alates 01.07.2022 on kohustustest vabastamise üldiseks tähtajaks nähtud ette 3 aastat. Seega oleks 5- aastane võlgade ümberkujundamise periood võlgniku suhtes majanduslikult täiesti ebamõistlik ja ebaõiglane võrreldes teiste maksujõuetusvõlglastega, kelle suhtes algatatakse pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Võimalik laenude refinantseerimine: Eelnevas punktis märgitud muutujaid arvestades võiks olla võlgnikule jõukohane igakuiste laenukohustuste makse maksimaalselt kuni 100€. Kui arvutada laenude refinantseerimist nt intressimääraga 10% aastas ( mis tõenäoliselt siiski ei oleks realistlik), siis

15 547,25€ suuruse laenu, intressiga 10% aastas makse 30-aastase tähtaja puhul oleks 136€. Laenu refinantseerimisel arvestavad pangad/laenuandjad laenutaotleja maksevõimet, vanust, tagatisi, senist maksepraktikat. Praktikas ei ole ükski laenuandja valmis andma 30-aastast tagatiseta laenu inimesele, kes kasvatab üksinda 2 alaealist last, ning kelle pere sissetulek on vaid ca 1000€/kuus, sh palk ületab vaid vähesel määral miinimumpalka ( 2023.a. miinimumpalk on 725€). Lähtudes eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et: T.S. oma sissenõutavaks muutunud kohustusi käesoleval ajal täita ei suuda; võlgade ümberkujundamine ei ole perspektiivne, kuna pole realistlik, et võlgnik oleks praeguste elamisja töötingimuste puhul võimeline tähtaegselt tasuma võimaliku ümberkujundamiskava järgseid makseid ja samaaegselt igapäevaseid minimaalseid elamiskulusid; laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna talle jõukohase tähtaja ja intressiga laenu väljastamist finantsasutuste laenupoliitika ei võimalda. Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ( PankrS § 1 lg 2- võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine). T.S. on maksejõuetusavalduses koos pankroti väljakuulutamisega taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ülaltoodu alusel tuleb usaldusisiku hinnangul: kuulutada välja T.S.a (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot; nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on andnud); algatada T.S.a kohustustest vabastamise menetlus.

5. Kohus korraldas FIMS § 18 lg 1 teisest lausest tulenevalt ärakuulamise 04.11.2022.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankroti väljakuulutamine

6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku Andrus Õnniku koostatud ja 03.11.2022 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Avalduse kohaselt on T.S.a teadaolevad kohustused kogusummas 15 547,25 €, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Võlgnik on seni tasunud oma igakuiseid makseid vastavalt graafikule. Igakuiste laenumaksete suuruseks on kokku 607,98€. Tegelikult ei ole võlgnikul vahendeid igakuiselt 607,98 € tasumiseks ja siiani on ta makseid teinud uute laenude arvelt. Enne 2021-aastat oli laen Bondora AS-ist, mille võlgnik refinantseeris 16.03.2021, ülejäänud kohustused võeti ajavahemikul 24.11.2021-12.08.2022. Võlgniku viimase kahe kuu keskmine sissetulek oli 1 080,50€ (keskmine töötasu 960,50+peretoetus 120). Vastavalt maksejõuetusavaldusele on tema igakuised hädavajalikud kulud 830€. Võlgnikul vara puudub. Usaldusisik ei ole võlgniku vara hulka lugenud: 1) konto jääke, kuna võlgnikul ei ole keelatud konto kasutamine ilma usaldusisiku nõusolekuta ning seega konto jääk võib olla käesolevaks

2-22-15176

5 / 4

ajaks muutunud; 2) koduse majapidamise esemeid ja tehnikat, kuna kasutatud esemete turuväärtust on keeruline esialgu hinnata ja see selgub pankrotimenetluse käigus; 3) järelmaksuga 2022 augustis soetatud telerit ja pesumasinat, kuna pole teada , kas võidakse kasutada omandireservatsiooni (tagasimaksed pole veel alanud). Võlgniku nimele on registreeritud sõiduauto Xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx, 2001vl, sõiduki registrikanne on peatatud, puudub liikluskindlustus ja tehnoülevaatus ( viimane ülevaatus lõppes aprillis 2016). Võlgniku nimele oli registreeritud sõiduauto Xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx, mis on seoses lammutamisega registrist kustutatud 30.11.2021. Võlgnik on viimase 1,5 aasta jooksul mänginud internetiportaalides õnnemänge ning kulutanud sellele arvestatavaid summasid. 31.10.2022 esitas võlgnik usaldusisikule tõendi selle kohta, et ta on pannud endale täieliku hasartmängude keelu (õnnemängud, Loto ja Toto) võimalikuks maksimaalseks 3-aastaseks tähtajaks. Eeltoodud andmete põhjal on kohus seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

7. Kohus, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS §

51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

8. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.

9. PankrS § 31 lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. Pankrotihaldur peab tagama selleks ajaks pankrotivara nimekirja.

10. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

11. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 66 lg 1). Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (PankrS § 41).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

12. FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotivõi täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

2-22-15176

6 / 4

13. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus T.S.a võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1-2).

14. Lähtudes FiMS §-st 15 nimetab kohus usaldusisiku, kellele teeb ülesandeks täita FiMS §-s 17 sätestatud kohustused. Võlgnik on kohtule 25.10.2022 telefoni teel kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur Andrus Õnniku määramisega usaldusisikuks. Pankrotihaldur esitas 25.10.2022 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab FiMS § 15 ja Pankrotiseaduse (PankrS) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Usaldusisiku ülesannetes olev pankrotihaldur nõustab võlgnikku ja teostab võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalvet (FiMS § 46). Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks Andrus Õnniku.

15. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg-d 3-7). FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 08. novembriks 2023.

16. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d

1 ja 3).

Menetluskulud

17. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS §

150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1

2-22-15176

7 / 4

ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.

18. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

19. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär xxxxxxxxxxxt.

20. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata xxxxxxxxxxx (käibemaksuga).

21. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

22. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS §

183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu

2-22-15176

8 / 4

alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

23. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on xxxxxxxxxxx tunni eest (pooltunde xxxxxxxxxxxx eurot) xxxxxxxxxxxx eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasust xxxxxxxxxxxt, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest.

24. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas xxxxxxxxxxxt, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxt, kokku xxxxxxxxxxxt menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm