1-22-5713/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

8. november 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-22-5713 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 20. oktoobri 2022. a otsus, millega Artur Hüvenen tunnistati kokkuleppemenetluses KarS § 121 lg 2 p 3, § 263 lg 1 p 1 ja § 4231 järgi süüdi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Artur Hüvenen (ik 38909302723), apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta Artur Hüveneni apellatsioon Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2022. a otsuse peale kriminaalasjas nr 1-22-5713 läbi vaatamata ja tagastada see esitajale.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2022. a otsusega tunnistati Artur Hüvenen süüdi KarS § 121 lg 2 p

3 järgi ja teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ja § 4231 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti A. Hüvenenile liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmata karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Sellest kuulus koheselt kandmisele 4 kuud vangistust ja ülejäänud 1 aasta 7 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui A. Hüvenen ei pane 2 aasta ja 3 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegude ja täidab kontrollnõudeidja kohustusi. Samuti mõisteti A. Hüvenenilt välja sundraha summas 981 eurot ja muu menetluskulu katteks 233,40 eurot, kokku summas 1214,80 eurot, mis tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. A. Hüvenen esitas 1. novembril 2022 Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja temalt välja mõistetud menetluskulu riigi kanda jätmist ning lisakohustusena määratud narkootiliste ainete tarvitamise keelu tühistamist.

3. A. Hüveneni apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

4. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

5. Seega tuleb käesolevalt kontrollida, kas vaidlustatakse mõnda eelpool viidatud nõude järgimist.

6. A. Hüveneni kaebusest on arusaadav, et ta vaidlustab maakohtu otsust osas, millega temalt mõisteti välja menetluskulu summas 1214,40 eurot, mille tasumise tähtajaks määrati üks aasta. Ta soovib temalt välja mõistetud menetluskulude riigi kanda jätmist. Samuti osas, millega määrati talle keeld mitte tarvitada narkootikume.

7. Kohtuotsusega süüdistatavale määratav lisakohustus – keeld narkootikume tarvitada – on KrMS §

245 lg 1 p 8 alusel kokkuleppe osaks. Kohtutoimikust nähtub, et kõnealune kokkulepe on sõlmitud

23. septembril 2022 A. Hüveneni, tema kaitsja ja prokuröri vahel, mille A. Hüvenen kinnitas enda allkirjaga. A. Hüvenen kinnitas 20. oktoobril 2022 toimunud kohtuistungil, et kokkuleppe on talle arusaadav ja ta on sellega nõus, paludes kokkuleppe kinnitada. Seega nõustus A. Hüvenen kokkulepet sõlmides lisakohustusena täitma narkootikumide tarvitamise keeldu.

8. Süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvad kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 245 lg 1 p 12 alusel samuti kokkuleppe osaks. Ka siinkohal avaldas A. Hüvenen kohtuistungil, et talle on menetluskuludega seonduv arusaadav. Seega oli A. Hüvenen teadlik, et temalt mõistetakse kohtuotsusega välja menetluskulu summas 1214,40 eurot, mille tasumise tähtajaks on ettenähtud üks aasta alates otsuse jõustumisest.

9. Maakohus kinnitas sõlmitud kokkuleppe kohtuotsusega. Seega järgis maakohus KrMS § 247 lg 2 nõudeid, tehes kindlaks, kas süüdistatav on kokkulepet sõlmides järginud oma tõelist tahet ja kas viimane on kokkuleppest aru saanud, sealhulgas menetluskulude tasumise kohustusest ja määratud lisakohustusest.

10. Viimaks märgib ringkonnakohus, et KrMS § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 alusel on menetluskulude ositi tasumiseks ette nähtud tähtaeg maksimaalselt üks aasta. Seega on A. Hüvenenil võimalik mõjuvate põhjuste olemasolul ühe aasta möödudes taotleda Tartu Maakohtult menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist.

11. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et käesolevalt ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu asjas ka KrMS § 339 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

12. Tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 326 lg 2 p-st 3, § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Hüveneni apellatsiooni Tartu Maakohtu

20. oktoobri 2022. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aarne Sarjas kohtunik