3-21-1675/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

8. november 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1675

Haldusasi

PKI OÜ kaebus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti

04.06.2021 käskkirja nr T-9-1/21/38 tühistamiseks osas,

milles see puudutab Paldiski mnt 241b, Kadaka tee 195a,

Kadaka tee 90a, Kadaka tee 90b, Kadaka tee 92, Moonalao tn

6 ja Moonalao tn 20 kinnistuid ja Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 28.06.2021 kirja nr 3-2/19/3507-2 tühistamiseks või

alternatiivselt nimetatud kirja õigusvastasuse tuvastamiseks ja

OÜ Favorte kaebus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti

04.06.2021 käskkirja nr T-9-1/21/38 tühisuse tuvastamiseks

või alternatiivselt tühistamiseks OÜ Favorte omandis olevaid

kinnistuid puudutavas osas ja Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti 22.06.2021 kirjas nr 10-6/1490-2 sisalduva

haldusakti tühistamiseks OÜ Favorte omandis olevaid

kinnistuid puudutavas osas või alternatiivselt Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalameti toimingu õigusvastasuse

tuvastamiseks ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti

kohustamiseks jätkata detailplaneeringu nr DP015730

menetlusega ning Tallinna Linnavalitsuse 01.09.2021

korraldusega nr 916 vastuvõetud vaideotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja 1: PKI OÜ, esindajad v-adv Mikk Lõhmus ja v-adv

Vitali Šipilov

Kaebaja 2: OÜ Favorte, esindaja v-adv Toivo Viilup

Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindajad Inge Lumiste ja

Andres Aas

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung, 30.08.2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebaja PKI OÜ kaebus osaliselt ja tuvastada Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirja nr T-9-1/21/38 tühisus osas, milles see

puudutab Kadaka tee 195a, Kadaka tee 90a, Kadaka tee 90b, Kadaka tee 92,

Moonalao tn 6 ja Moonalao tn 20 kinnistuid.

2. Jätta rahuldamata kaebaja PKI OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

28.06.2021 kirja nr 3-2/19/3507-2 tühistamiseks või alternatiivselt nimetatud kirja

õigusvastasuse tuvastamiseks.

3. Rahuldada kaebaja OÜ Favorte kaebus ning tuvastada Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirja nr T-9-1/21/38 tühisus OÜ Favorte kinnistuid

puudutavas osas ning tuvastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 22.06.2021

kirjas nr 10-6/1490-2 sisalduva haldusakt tühisus detailplaneeringu menetluse

peatamisel OÜ Favorte omandis olevaid kinnistuid puudutavas osas ning tühistada

Tallinna Linnavalitsuse 01.09.2021 korraldus nr 916.

4. Mõista vastustajalt kaebaja PKI OÜ kasuks välja põhjendatud menetluskulud

summa 3800 eurot.

5. Mõista vastustajalt kaebaja Favorte OÜ kasuks välja põhjendatud menetluskulud

summa 4000 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 8.

detsembril 2022 esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg

1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna

Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PKI OÜ-le kuuluvad Tallinna linnas, Haabersti linnaosas kinnistud asukohaga Paldiski mnt

241b, Kadaka tee 195a, Kadaka tee 90a, Kadaka tee 90b, Kadaka tee 92, Moonalao tn 6 ning

Moonalao tn 20. Paldiski mnt 241b alale algatati 19.09.2012 Tallinna Linnavalitsuse

korraldusega nr 1268-k detailplaneeringu koostamine ning see võeti vastu 18.05.2021 ning

kehtestati Tallinna Linnavalitsuse 18.05.2022 korraldusega nr 455. 17.06.2015 algatati

korraldusega nr 1015-k Kadaka tee 195 a ja selle lähiala detailplaneeringu koostamise menetlus.

Selle detailplaneeringu koostamise menetlus ei ole lõppenud.

2. OÜ-le Favorte kuuluvad Tallinnas, Haabersti linnaosas kinnistud asukohaga Mäeküla tn 12,

Mäeküla tn 13, Mäeküla tn 16, Mäeküla tn 20, Tähetorni tn 96 ja Tähetorni tn 90b. Tallinna

linnavalitsuse 28.05.2008 korraldusega nr 947-k algatati Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute

detailplaneering.

3. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirjaga nr T-9-1/21/38

„Haldusaktide andmise menetluste peatamine kavandatava Astangu-Mäeküla kaitseala

piirkonnas“ (edaspidi 04.06.2021 käskkiri) otsustati peatada haldusaktide andmise menetlused

ametile esitatud Astangu-Mäeküla piirkonna kaitse alla võtmise ettepanekus nimetatud maa-

alal (04.06.2021 käskkirja lisa) ja sellega piirnevat ala puudutavate taotluste osas, mis võivad

mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit.

4. Keskkonnaministri 10.06.2021 määrusega nr 30 võeti vastu „Astangu nahkhiirte, rohe-

raunjala, püstkiviriku ja pruuni raunjala püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ.

Määrusega moodustatakse I kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide rohe-raunjala

(Asplenium viride) ja püstkiviriku (Saxifraga adscendens) ning II kaitsekategooriasse kuuluva

pruuni raunjala (Asplenium trichomanes) kasvukohtade ja II kaitsekategooriasse kuuluvate

nahkhiireliikide veelendlase (Myotis daubentoni), tiigilendlase (Myotis dasycneme),

tõmmulendlase (Myotis brandtii), habelendlase (Myotis mystacinus), suurkõrva (Plecotus

auritus) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaikade kaitseks ühine püsielupaik Harju

maakonnas Tallinna linnas Haabersti linnaosas.

5. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 22.06.2021 kirjaga nr 10-21/1815-1 (OÜ Favorte

kaebuse lisa 1) edastati PKI OÜ-le ja OÜ-le Favorte 04.06.2021 käskkiri, milles oli muuhulgas

öeldud, et „Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet peatab haldusaktide andmise menetlused

kavandatava kaitseala maa-ala ja sellega piirnevat ala puudutavate taotluste osas, mis võivad

mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. Amet jätkab nende haldusaktide

menetlust, mis potentsiaalselt ei mõjuta kavandatava kaitseala seisundit. Juhul, kui olete

esitanud taotluse, mille lahendamine võib mõjutada kavandatava kaitseala seisundit, teavitame

Teid taotluse menetlemise peatamisest eraldi.“.

6. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet vastas 22.06.2021 kirjaga nr 10-6/1490-2 (OÜ

Favorte kaebuse lisa 5) OÜ Favorte 27.05.2021 (OÜ Favorte kaebuse lisa 3) esitatud

pöördumisele ning märkis, et peatab Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringu

menetluse. Amet selgitas, et jätkab menetlust pärast seda, kui on valminud ekspertiis ja tehtud

otsus loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise kohta.

7. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 28.06.2021 kirjaga nr 3-2/19/3507-2 „Kadaka tee

195a kinnistu ja lähiala detailplaneeringust“ (PKI OÜ kaebuse lisa 12) teavitati PKI OÜ-d, et

kõik käimasolevad ehituse- ja planeerimisvaldkonna menetlused peatatakse käskkirja

andmisest arvates taotluses näidatud maa-alal kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse

alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks.

8. Favorte OÜ esitas 12.07.2021 (Favorte OÜ kaebuse lisa 6) Tallinna linnale vaide

haldusaktide menetluste peatamise peale.

9. PKI OÜ esitas 22.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-21-1675) Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirja nr T-9-1/21/38 tühistamiseks osas,

milles see puudutab kinnistuid Paldiski mnt 241b, Kadaka tee 195a, Kadaka tee 90a, Kadaka

tee 90b, Kadaka tee 92, Moonalao tn 6 ja Moonalao tn 20 ning Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 28.06.2021 kirja nr 3-2/19/3507-2 tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse

tuvastamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse peatada

04.06.2021 käskkirja ning 28.06.2021 kirja kehtivus PKI OÜ-le kuuluvate kinnistute osas.

10. Tallinna Halduskohus jättis 05.08.2021 määrusega PKI OÜ esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

11. Tallinna Linnavalitsuse 01.09.2021 korraldusega nr 916 „Vaideotsus (detailplaneeringu

koostamise jm menetluste peatamine Astangu-Mäeküla piirkonna kaitse alla võtmise menetluse

ajaks)“ (OÜ Favorte kaebuse lisa 7) jäeti OÜ Favorte vaie rahuldamata.

12. OÜ Favorte esitas 14.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse ( Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirja nr T-9-1/21/38 tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt tühistamiseks OÜ Favorte omandis olevaid kinnistuid puudutavas osas ja

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 22.06.2021 kirjas nr 10-6/1490-2 sisalduva

haldusakti tühistamiseks OÜ Favorte omandis olevaid kinnistuid puudutavas osas või

alternatiivselt

Tallinna

Keskkonna-

ja

Kommunaalameti

toimingu

õigusvastasuse

tuvastamiseks ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kohustamiseks jätkata

detailplaneeringu nr DP015730 menetlusega ning 01.09.2021 korraldusega nr 916 vastuvõetud

vaideotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-21-2086).

13. Tallinna Halduskohus liitis 21.09.2021 määrusega haldusasjad nr 3-21-1675 ja 3-21-2086

ühte menetlusse, liidetud haldusasja numbriks jäi 3-21-1675.

14. Tallinna Linnavalitsus algatas 15.06.2022 korraldusega1 nr 569 Astangu-Mäeküla

looduskoosluste kaitse alla võtmise menetluse. Korralduse lisast 1 „Astangu-Mäeküla kaitseala

välispiir“2 nähtub, et kaitseala välispiiri on osaliselt korrigeeritud ning erinevalt Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirjale nr T-9-1/21/38 lisatud kaitseala

välispiiri ettepanekust (PKI OÜ kaebuse lisa 11 lisa) on mitmed kaebajatele kuuluvad kinnistud

kavandatavast kaitsealast välja jäänud.3

15. Asjas toimus kohtuistung 30.08.2022, millel kaebaja loobus kaebusest Paldiski mnt. 241b

osas, mille kohta on kehtestatud detailplaneering.

KAEBAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

16. Kaebaja 1 nõuab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirja nr T-9-

1/21/38 tühistamist osas, milles see puudutab Paldiski mnt 241b, Kadaka tee 195a, Kadaka tee

901, Kadaka tee 90b, Kadaka tee 92 ja Moonaloa tn 6 kinnistuid. Ühtlasi nõuab kaebaja 1

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28.06.2021 kirja nr 3-2/19/3507-2 tühistamist või

alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamist.

17. Kaebaja 1 leiab, et käskkiri on õigusvastane ja tuleb tühistada. Käskkirjast ei selgu õigused

ega kohustused, mistõttu võib tegemist olla isegi tühise haldusaktiga. Käskkirjast ei nähtu selle

ruumiline ulatus (ehk see, millistele kinnistutele käskkiri laieneb), sisuline ulatus (ehk see,

milliste taotluste menetlemine peatatakse ehk millised taotlused võivad mõjutada ettepanekust

nimetatud Astangu-Mäeküla looduskaitseala seisundit) ega see, milliseid loodusobjekte silmas

peetakse. Neid küsimusi ei täpsusta ka käskkirjale järgnevad kirjad.

1 Leitav arvutivõrgus: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-public/inline-files/Astangu-

M%C3%A4ek%C3%BCla%20algatamise%20korraldus_2.pdf

2 Leitav arvutivõrgus: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-public/inline-files/Astangu-

M%C3%A4ek%C3%BCla%20kaitseala%20v%C3%A4lispiiri%20ettepanek_0.pdf

3 Menetluse algatamise korraldusele lisatud kaardi kohaselt hõlmab kavandatav kaitseala OÜ-le Favorte

kuuluvatest kinnisasjadest osa Tähetorni tn 90b kinnistut ning osa Tähetorni tn 96 kinnistust ning PKI OÜ-le

kuuluvatest kinnistutest üksnes Moonalao tn 6, Moonalao tn 20 ja Kadaka tee 92 kinnistuid.

18. Käskkirjal puuduvad mis tahes põhjendused ja seega on see formaalselt õigusvastane.

Samas lasus vastustajal selles küsimuses kõrgendatud põhjendamiskohustus. Vastustajal on

looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lõike 6 alusel väga lai kaalutlusõigus, millega peab kaasnema

ka ulatuslik põhjendamiskohustus.

19. Käskkiri on ka materiaalselt õigusvastane ning vastuolus kohaliku looduskaitse

eesmärkidega. Vastustaja soovib võtta kohaliku kaitse alla objektid, mida ei õnnestunud võtta

riikliku kaitse alla ehk millel ei ole spetsiifilist kohalikku kaitsevajadust. Käskkirja aluseks

olevas ettepanekus on taotletud looduskaitseala moodustamist, mis on riiklikul, mitte kohalikul

tasandil kaitstav loodusobjekt. Ettepanku põhjendustest ei nähtu, et loodusobjektid, mille

kaitset taotletakse, oleksid kohaliku kaitseväärtusega.

20. Vastustaja on jätnud kaalutlusõiguse täielikult teostamata, kuid kohaldanud rangeima

võimaliku tagajärje nii ajaliselt, ruumiliselt kui ka looduskaitseliselt. Seega rikub käskkiri

maaomanike õigusi suurimal võimalikul määral. Riigikohus on rõhutanud, et kohalikul

omavalitsusel on loodusobjekti kaitse alla võtmise üle otsustades ulatuslik kaalutlusruum, mille

sisustamisel tuleb arvestada ka kaitsmise vastu rääkivate huvidega. Mida mõjusamad on

kaitsmise vastu rääkivad seisukohad, seda kaalukam peab olema piirkondlik huvi objekti

kaitsmise vastu (Riigikohtu 30.05.2019 otsus asjas nr 3-17-563, p 9).

21. Käskkiri on ebaproportsionaalne, kuna kaebaja kinnistute osas ei ole looduskaitsevajadust.

Keskkonnaminister on kinnitanud, et alal esinevate liikide kaitse on juba tagatud

planeerimisdokumentide ja moodustatud püsielupaigaga. Ka Keskkonnaamet on leidnud, et ala

täiendav kaitse ei ole vajalik. Alal leiduvaid liike, mis ei ole kaetud püsielupaigaga, on võimalik

kaitsta isendikaitse kaudu.

22. Kaebaja 1 kinnistud asuvad ettepanekus toodud ala äärealal (v.a Moonalao 6 ja 20 kinnistud,

millele laieneb juba moodustatud püsielupaik) ja ei ole kaitseala jaoks olemuslikult sobilikud.

Oma kinnistute arendamisel, sh detailplaneeringute menetluses, on kaebaja viinud läbi mitmed

keskkonnaalased uuringud. Need kinnitavad, et Paldiski mnt 241b kinnistu ning Kadaka tee

195a ja selle lähiala puhul ei esine looduskaitsevajadust, mis õigustaks kaitseala loomist.

Paldiski mnt 241b kinnistu puhul ei ole leitud kahepaikseid ja roomajaid, samuti ei ole seda ala

kahepaiksetele ja roomajatele väärtuslikuna välja toodud. Kadaka tee 195a ja selle lähiala (st

ka Kadaka tee 90a, 90b ja 92 kinnistu) puhul ei tuvastanud planeeringualal läbi viidud

tolmeldajate ja päevaliblikate uuring kaitsealuseid liblikaliike ning kimalaste liigiline koosseis

ei ole selline, mida naabruses ei esineks.

23. Käskkiri rikub kaebaja 1 õiguspärast ootust. Üldplaneering ja teemaplaneering lubavad

kaebaja 1 kinnistutel arendus- ja ehitustegevust. Ka ettepanekus viidatud Tallinna rohealade

teemaplaneeringu kaardi järgi asuvad kaebaja kinnistud (v.a Moonalao 6 ja 20 kinnistud,

millele juba laieneb püsielupaik) mitte rohealal, vaid „arendusalal loodava või säilitatava

rohevõrgustikuga“, kus tuleb tagada vaid haljastuse minimaalne osakaal (kaebaja 1 kaebuse lisa

24).

24. Kaebaja 1 õiguste riive on väga intensiivne ning ebaselge ja põhjendamata

looduskaitsevajadus ei kaalu seda üles. Käskkiri keelab kaebajal täielikult arendada ligi 25

hektari suurust ala ning rikub õiguspärast ootust, mis kaebajal on kujunenud

planeerimisdokumentide ja ligi 10 aastat kestnud looduskaitsemenetluse alusel.

25. Kergekäeliselt, ilma igasuguse kontrollita ja põhjendusi esitamata kõigi haldusmenetluste

peatamine on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja õigusvastane.

26. 28.06.2021 esitas TLPA kaebajale 1 kirja seoses Kadaka tee 195a kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu menetluse peatamisega (kaebaja 1 kaebuse lisa 12). Kaebaja 1 möönab, et

28.06.2021 kirja õiguslik olemus on ebaselge ning tegemist võib olla informatiivse

dokumendiga. Siiski sellest, et seoses teise kaebaja kinnistutel menetletava planeeringuga –

Paldiski mnt 241b detailplaneeringuga – ei ole kaebajale sellist kirja esitatud, võib järeldada, et

28.06.2021 kiri võib omada regulatiivset toimet. Seega ei ole välistatud, et tegemist on

haldusakti või toiminguga, mis mõjutab kaebaja õigusi. Selguse huvides vaidlustab kaebaja ka

28.06.2021 kirja ning taotleb selle tühistamist, alternatiivselt (juhul, kui kohus peab kirja

haldustoiminguks) kirja õigusvastasuse tuvastamist. 28.06.2021 kiri on õigusvastane samadel

põhjendustel nagu ka vaidlusalune käskkiri.

27. Vastustaja seisukoht, mille järgi ei ole käskkirjaga planeerimismenetlusi peatatud, on

vastuolus vastustaja kirjade sisuga. Vastustaja on läbivalt rääkinud kindlas kõneviisis

menetluste peatamisest ilma mingisuguste täiendavate toimingute/haldusaktide vajaduseta ega

lisatingimusteta. Kui vastustaja soovinuks siduda menetluste peatamist mingite täiendavate

asjaoludega, oleks vastustaja kasutanud tingivat kõneviisi.

28. Vastustaja seisukoht on vastuolus ka vastustaja tegevuse ja faktilise olukorraga. Ka

vastustaja tegevus ja registriandmed näitavad, et detailplaneeringute menetlemine on

käskkirjaga peatatud. Väljavõtted Tallinna planeeringute registrist (PKI 3.08.2021 seisukoha

lisa 1) näitavad, et Paldiski mnt 241b kinnistu detailplaneeringu ning Kadaka tee 195a kinnistu

ja lähiala detailplaneeringu menetlus on peatatud, seda viitega just käskkirjale. Ka hiljem on

Kadaka tee 195a kinnistu ja lähiala detailplaneeringut läbi vaatav vastustaja ametnik PKI-le

teatanud, et planeerimismenetlus sõltub ekspertiisist moodustatava kaitseala kohta ning alles

pärast ekspertiisi valmimist saab otsustada, kuidas planeerimismenetlusega edasi minna (lisa

1). Vastav ekspertiis (Astangu-Mäeküla kaitseala põhjendatuse looduskaitseline ekspertiis,

vastuse lisa 1; edaspidi ekspertiis) on valminud juba 2021. a sügisel, st pea aasta tagasi, kuid

planeerimismenetluses

ei

ole

vastustaja

ühtegi

toimingut

teinud4.

Seega

on

planeerimismenetlus peatatud ka faktiliselt.

29. Vastuses toodu on suuresti asjakohatu. Käskkirja õiguspärasust tuleb hinnata 4.06.2021

seisuga.

30. Isegi kui käskkiri ei oleks regulatiivne, oleks see õigusvastane või tühine. Käskkiri on igal

juhul vastuolus selguse ja üheselt mõistetavuse nõudega (HMS § 55 lg 1). Samuti võib käskkiri

ebaselguse tõttu olla HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine. PKI nõustub Favorte seisukohaga, et

käskkiri võib olla tühine ka HMS § 63 lg 2 p 2 alusel, kuna sellest ei ole võimalik tuvastada,

kes on käskkirja adressaat ehk planeeringud võivad mõjutada ettepanekus nimetatud

loodusobjekti seisundit. Ka siis, kui käskkiri oleks mitte haldusakt, vaid toiming, oleks see

ebaselguse tõttu õigusvastane.

31. Ebaselgete avaldustega tekitatud tagajärgi ja riske peab kandma avalik võim, mitte

üksikisikud. PKI nõustub Favorte kaebuse tooduga, mille järgi vastustaja tekitatud õigusselguse

puudumine takistab kaebajate vara majandamist ja ettevõtlustegevust, st rikub nende

ettevõtlusvabadust ja omandiõigust. Samuti rikub käskkiri kaebajate õiguspärast ootust.

32. Detailplaneeringute menetluse peatamine on kohtus vaidlustatav. Käskkirja vaidlustatavust

toetab ka vastuses viidatud Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-62-08 – see ei välista menetluse

peatamist kui toimingu vaidlustamist, vaid võimaldab seda olukorras, kus menetlustoiming

rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (vt ka

Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-86-06, p-d 20 ja- 21). Lisaks ei puudutanud Riigikohtu

lahend asjas nr 3-3-1-62-08 LKS § 8 lg 6 kohaldamist, vaid olukorda, kus peatamine oli tehtud

samas menetluses. Praegu on aga peatamine tehtud muus menetluses kui planeerimismenetluses

– looduskaitse alla võtmise menetluses.

4 Vt https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP040020#tab35.

33. Kaebaja jääb ka seisukohale, et käskkiri ei ole proportsionaalne ja antud kaalutlusvigadega,

kuna kaitseala laiendamine PKI kinnistutele ei ole põhjendatud (vt II kd tl 96-98p).

34. Kaebaja 1 palub hüvitada oma menetluskulud kokku summas 19591,20 eurot (kaebaja 1

2.09.2022 taotlus).

35. Kaebaja 2 nõuab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirja nr T-9-

1/21/38 tühisuse tuvastamist või alternatiivselt tühistamist OÜ Favorte omandis olevaid

kinnistuid puudutavas osas ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 22.06.2021 kirjas nr

10-6/1490-2 sisalduva haldusakti tühistamist OÜ Favorte omandis olevaid kinnistuid

puudutavas osas või alternatiivselt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti toimingu

õigusvastasuse tuvastamist ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kohustamist jätkata

detailplaneeringu nr DP015730 menetlusega ning 01.09.2021 korraldusega nr 916 vastuvõetud

vaideotsuse tühistamist.

36. Vaidlustatud käskkiri on tühine. Vastavalt HMS § 63 lõikele 2 on haldusakt tühine, kui

sellest ei selgu haldusakti adressaat. Käskkirjas ei ole viidatud ühelegi isikule, vaid üksnes

umbmääraselt „maa-alale“. Käskkiri ei sisalda ühtegi põhjendust. Juhul, kui kohtu hinnangul ei

ole käskkiri tühine, tuleb see alljärgnevatel põhjustel tühistada.

37. Kaebaja 2 hinnangul on haldusmenetluse peatamine võrdväärne haldusakti andmisest

keeldumisega vähemalt aja vältel, mil menetlus on peatatud. Seega on tegemist vaidlustatava

haldusaktiga.

38. Ettepanek Astangu-Mäeküla piirkonna kaitse alla võtmise kohta ei õigusta haldusmenetluse

universaalset peatamist. Käskkirjas ei sisaldu mistahes põhjendusi ega kaalutlusi, mis

võimaldaksid mõista, millistele asjaoludele tuginedes on vastustaja haldusmenetluste

universaalset peatamist vajalikuks pidanud. Käskkiri on oluliste motiveerimispuudustega.

39. Erinevalt vaideotsuses (vt p 6.3.) märgitust ei ole käskkirjas ja kaebajale 2 edastatud

22.06.2021 kirjas nr 10-21/1815-1 esitatud selgitused „igati asjakohased, arusaadavad ja

piisavad“. Käskkiri ei vasta HMS § 54 ja § 56 nõuetele ning ei ole seega õiguspärane.

40. Väär on vaideotsuses punktis 6.4. avaldatud seisukoht, et looduskaitseala moodustamisest

loobumine ei anna alust pidada ala kohaliku kaitse alla võtmise ettepanekut perspektiivituks.

41. Kuigi LKS § 8 lg 1 on sätestatud nn igaüheõigus ettepaneku esitamiseks loodusobjekti

kaitse alla võtmiseks, ei tulene nimetatud regulatsioonist järeldus, justkui peaks vastavasisulise

ettepaneku esitamine tooma imperatiivselt kaasa kõigi ettepanekuga hõlmatud piirkonda

jäävate planeeringute menetlemise ja/või mistahes muude haldusaktide andmisele suunatud

haldusmenetluste peatamise. LKS § 8 lg 6 sätestatud võimaluse näol on tegemist haldusorgani

õigusega ning vastava õiguse kui diskretsiooni teostamisel on haldusorgan kohustatud

arvestama kõiki olulisi asjaolusid ja kõigi osapoolte (sh piirkonna kinnistuomanike)

põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Vastustaja poolt menetluse peatamise argumentatsioon

pidanuks sisaldama minimaalselt seda, mis asjaoludel annab esitatud ettepanek aluse kahelda

seni tehtud uuringute ja analüüside tulemustest ning võimaldab eeldada, et ilmnenud on mingid

uued asjaolud, mis erinevalt varasemalt antud piirkonna osas läbiviidud menetlustest selle

looduskaitse alla võtmist õigustavad.

42. Kaebajale 2 ei ole arusaadav, kas temale kuuluvate ehitusõigusega kinnistute osas peab

vastustaja võimalikuks edaspidi esitatavate taotluste (sh ehitusloa taotluse) sisulist menetlemist

või mitte. Õigusselguse puudumine takistab kaebajal 2 otseselt enda vara majandamist.

Olukorras, kus puudub selgus olemasoleva ehitusõiguse realiseerimise võimalikkuse osas, ei

ole kaebajal 2 võimalik oma majandustegevust kavandada. Mõistlikult ei saa eeldada, et

kaebaja 2 teeks igaks juhuks kulutusi projektdokumentide koostamiseks kui on teada, et

haldusorgan ei kavatse valmiva ehitusprojekti alusel esitatavat ehitusloa taotlust sisuliselt

menetlema asudagi. Sellise viivitusega kaasnev varaline kahju võib sõltuvalt asjaoludest

ulatuda miljonitesse eurodesse. Seetõttu on kriitilise tähtsusega, et käskkirjast nähtuksid

konkreetsed taotlused, mille menetlemise peatamist vastustaja põhjendatuks peab.

43. Vastustaja teavitas 22.06.2021 kirjaga nr 106/1490-2 kaebajat 2 detailplaneeringu

menetlemise peatamisest. Kaebaja 2 hinnangul oli DP selline peatamine lubamatu.

44. LKS § 8 lg 6 sätestatud kaalutlusõiguse realiseerimisel tuleb möödapääsmatult arvestada

seni Astangu-Mäeküla piirkonna looduskaitseala ja püsielupaikade moodustamisele suunatud

menetluste käigus tuvastatud asjaolusid. Teostatud ekspertiiside ja hinnangute käigus on

piirkonna looduskaitselised väärtused ammendavalt kaardistatud ning töötatud välja ka

optimaalsed ja tasakaalustatud meetmed nende kaitsmiseks. Olukorras, kus seni teostatud

ekspertiiside komplekse analüüsi tulemusena ei ole vastava valdkonna asjatundjate poolt

piirkonda looduskaitseala moodustamist põhjendatuks peetud ning on leitud, et

looduskaitseliste eesmärkide saavutamine on võimalik läbi püsielupaikade moodustamise, jääb

arusaamatuks vastustaja kergekäeline seisukoht, justkui õigustaks LKS § 8 lg 1 kohase

ettepaneku esitamine juba iseenesest mh DP menetlemise peatamist.

45. Üksikute „kodanike“ poolt LKS § 8 lg 1 alusel esitatud ettepanek Astangu-Mäeküla roheala

kaitse alla võtmiseks on põhjendamatu.

46. Astangu nahkhiirte, rohe-raunjala, püstkiviriku ja pruuni raunjala püsielupaiga

moodustamine on otsustatud keskkonnaministri 10.06.2021 määrusega nr 30. Eelnevaga on

saavutatud

tasakaalupunkt

kaitstavate

loodusväärtuste

ja

linnakeskkonnale

omaste

kinnisvaraarenduslike ambitsioonide vahel. Lubamatu on kaebaja asetamine olukorda, kus niigi

juba 13 aastat kestnud planeerimismenetlus järjekordselt peatatakse kuni 28 kalendrikuuks

eesmärgiga viia läbi varasemalt juba teostatud uuringutega suuresti samasisulisi uuringuid mh

DP-ga hõlmatud maa-alal, kusjuures ainsaks põhjenduseks on vastustaja arusaamatu argument,

et varasemalt tehtud uuringud või Keskkonnaameti poolt nende pinnal kujundatud seisukohad

ei olevat kohalikule omavalitsusele siduvad.

47. Puudub vaidlus, et kuni ettepaneku tegemiseni ei kaalunud vastustaja Astangu-Mäeküla

piirkonna kaitse alla võtmist. Tuginedes mh vastustajalt laekunud positiivsele tagasisidele on

ka kaebaja nõustunud senise planeerimismenetluse käigus arvukate kompromissidega nii

Tähetorni tn rekonstrueerimise käigus kui ka selle väliselt (sh on kaebajale kuuluvale maale

rajatud kergliiklustee, veejuhtimiseks vajalik infrastruktuur jne). Sellises olukorras

diametraalne ja sõnamurdlik seisukoha muutus peaks olema detailselt ja faktipõhiselt

argumenteeritud ning sisaldama ka vähemalt esialgselt ülevaadet sellest, kuidas kaasneva

viivitusega kaebajale 2 põhjustatav kahju kompenseeritakse.

48. Kokkuvõttes on kaebaja 2 seisukohal, et vastustaja poolt DP menetlemise peatamine on

õigusvastane.

49. Vaideotsus rikub kaebaja 2 õigusi sõltumata vaide esemest, kuivõrd vastustaja on

vaideotsuse punktis 6.9. mitte üksnes õigustanud detailplaneeringu kehtestamata jätmist 01.

juuliks 2018. a., vaid on viidanud sellele, et planeeringu koostamise korraldaja võib otsustada

detailplaneeringu koostamise lõpetamise ning et „mõistlik aeg DP menetlemiseks hakkab

ammenduma“. Vastustaja hoiatus, et ta võib DP jätta üldse kehtestamata olukorras, kus

vastustaja ise venitab ebamõistlikult DP menetlemisega, ei ole hea haldusega kooskõlas.

Seetõttu taotleb kaebuse esitaja ka vaideotsuse tühistamist.

50. Väär on vastustaja vastuses rõhutatu, justkui kaebaja 2 poolt vaidlustatud käskkiri ise ei

peata ühegi konkreetse taotluse menetlust, vaid annab üksnes aluse Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalametile peatada nende taotluste menetlused, mis võivad mõjutada võimalikku

Astangu-Mäeküla kaitseala seisundit. Kaebaja 2 kaebuse lisana 1 esitatud 22.06.2021 kirjas nr

10-21/1815-1 avaldas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ühemõtteliselt, et Käskkirjaga

„Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet peatab haldusaktide andmise menetlused

kavandatava kaitseala maa-ala ja sellega piirneva ala puudutavata taotluste osas, mis võivad

mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit“.

Käskkirjast ega selle kaaskirjast ei selgu, millised on need haldusaktid, mille menetlust

väidetavalt jätkatakse ja mis „potentsiaalselt ei mõjuta kavandatava kaitseala seisundit“,

mistõttu Kaebaja II sai ja pidigi järeldama, et haldusmenetlused peatatakse nii ehitusõigusega

kinnistute kui DP kinnistute osas. Vastustaja on seda DP kinnistute osas ka kaebajale 2

kinnitanud 22.06.2021 kirjaga nr 10-6/1490-2. Olukorras, kus käskkirjaga kõigi haldusaktide

menetlus peatatakse, välja arvatud erandid, mida ühelgi haldusakti adressaadil ei ole käskkirja

pinnalt mõistlikult võimalik sisustada, ei selgu haldusaktist selle adressaat, mistõttu käskkiri on

HMS § 63 lg 2 kohaselt tühine.

51. Vastustaja on vastuses üksnes korranud varasemas kirjavahetuse avaldatut ning ei ole

argumenteerinud (ega saagi argumenteerida) seda, kuidas kaebaja 2 kaebuses esitatud

seisukohad välistaksid kaebuse rahuldamist.

52. Detailplaneeringu menetluse peatamine pidanuks olema vastustaja poolt eriti põhjalikult

kaalutletud ja motiveeritud. Nagu Kaebaja 2 selgitas kaebuses, siis mistahes selliseid motiive

käskkiri ei sisalda.

53. Käesoleval juhul oli enne käskkirja vastuvõtmist enam kui 10 aasta vältel leitud, et

kaitsmisväärsete loodusväärtuste säilitamiseks ei ole Astangu-Mäeküla piirkonnas põhjendatud

looduskaitseala moodustamine, vaid piisab püsielupaiga moodustamisest. Sellises olukorras,

kus juba menetluse alustamist ei ole vastustaja poolt käskkirjaga nõuetekohaselt motiveeritud

(diskretsiooniõigust on kuritarvitatud), jäävad asjakohatuks vastustaja vastuse punktides 16-18

toodud arutlused selle kohta mitmes etapis toimub kaitse alla võtmise menetlus või mis etapis

see menetlus käesoleval ajal väidetavalt on. Olukorras, kus käskkirjaga on juba

haldusmenetluse alustamine olnud tühine ja/või õigusvastane, ei saaks ühelgi juhul sellise

haldusmenetluse tulemuseks olla õiguspärane haldusakt.

54. Arvestades, et juba haldusmenetlust on alustatud ebaõigesti, ei saa õiged olla ka vastustaja

väited, justkui käesoleval ajal ei saa rääkida kaebaja 2 õiguste rikkumisest. Vastustaja ei ole

vaielnud 08.11.2021 vastuses vastu sellele, et käesoleval juhul on DP kinnistute ala varasemalt

läbiviidud uuringute ja ekspertiiside tulemusena igakülgselt läbi uuritud ning leitud, et

kaitsmisväärsete

loodusväärtuste

säilitamiseks

ei

ole

põhjendatud

looduskaitseala

moodustamine, vaid piisab püsielupaiga moodustamisest ega ka sellele, et vähemalt kuni

käesoleva halduskohtumenetluse esemeks oleva menetluse alguseni objektiivseid takistusi

detailplaneeringu kehtestamiseks ei esinenud. Sellest tulenevat õiguspärast ootust arvestades

on kaebaja 2 nõustunud DP menetluses arvukate kompromissidega ja kandnud

märkimisväärseid kulusid. Kõik need toimingud, mis järgnevad käskkirja vastuvõtmisele,

tekitavad kaebajale 2 olulise kahju. Kaebaja 2 leiab, et tekkiva kahju peab temale hüvitama

vastustaja, kui käskkirja tulemusena alustatud haldusmenetluse tõttu ei õnnestu kaebajal 2

tehtud investeeringuid tagasi teenida (vt analoogia korras Riigikohtu 08.05.2014 otsuse

haldusasjas nr 3-3-1-9-14 punkte 33-34).

55. Kaebaja 2 rõhutab, et vastustaja poolt viidatud Astangu-Mäeküla kaitseala põhjendatuse

looduskaitsealasele ekspertiisi käskkirja vastuvõtmise ajal ei eksisteerinud, mistõttu ei saa

viidatud ekspertiis välistada kaebuse rahuldamist.

56. LKS § 8 lg 3 kohaselt oli vastustaja kohustatud kohaliku huvigrupi poolt esitatud

ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse üle

otsustamiseks viima läbi ekspertiisi kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku ehk

eksperdi. Käesoleval juhul rajanevad vastustaja argumendid kaitseala moodustamise

vajalikkuse osas sisuliselt tervikuna vastusele lisatud Astangu-Mäeküla käisele põhjendatuse

looduskaitselisel ekspertiisil, mille koostajaks ei ole aga sõltumatu ekspert, vaid Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalameti keskkonnahoiu ja -korralduse peaspetsialist Lauri Klein.

Seega tugineb vastustaja kaebaja 2 õiguste rikkumisel üksnes enda ametniku seisukohtadele.

57. Väär on vastustaja vastuses esitatud seisukoht, et vastustaja ei ole seotud riigi poolt kaitse

alla võtmise suhtes tehtud otsustega.

58. Riigikohus on juba 2002. aastal postuleerinud: diskretsiooni kohaldamine juhtudel, kui

seadus näeb ette diskretsiooni, pole mitte üksnes administratsiooni õigus, vaid ka kohustus.

Diskretsiooni korras isiku jaoks negatiivse otsuse tegemine peab olema põhjalikult

motiveeritud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.11.2002 otsuse asjas nr 3-3-1-52-02 p 11).

Kaebaja 2 kordab, et Astangu nahkhiirte, rohe-raunjala, püstkiviriku ja pruuni raunjala

püsielupaiga moodustamine on otsustatud keskkonnaministri 10.06.2021 määrusega nr 30.

Seetõttu, kahtlemata piirab see fakt, et juba riiklikult on saavutatud tasakaalupunkt kaitstavate

loodusväärtuste ja linnakeskkonnale omaste kinnisvaraarenduslike ambitsioonide vahel,

vastustajat diskretsiooniõiguse teostamisel ja Kaebaja II õiguste täiendaval piiramisel

käskkirjaga ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 22.06.2021 kirja nr 10-6/1490-2.

Kaebaja 2 leiab, et sellises olukorras, kus 2003 kuni 2019 on antud piirkonnas teostatud kokku

46 uuringut (vt kaebuse lisa 8), ei saa peale 14 aastat DP menetlust kaebaja 2 jaoks

sõnamurdlikult ühtäkki eelistada väidetavaid avalikke huve puutumatu looduskeskkonna

säilitamisele kaebaja 2 huvile tagada inimesi rahuldav elukeskkond ning sellega kaasnev

majanduse areng.

Kaebaja 2 on seisukohal, et menetluse peatamine on käsitletav haldusaktina. Erinevalt

vastustaja poolt avaldatud seisukohtadest tulenevalt ei teeni DP menetluse peatamine kuidagi

kaebaja 2 huve. EhSRS § 1 lg 4 kohaselt pidanuks planeerimismenetlus olema läbi viidud 3

aasta jooksul nimetatud seaduse jõustumisest ehk hiljemalt 01.07.2018, mistõttu vastustaja

käitumine ja DP menetlusega viivitamine on ilmselgelt käsitletav õigusvastase ja kaebaja 2

huve rikkuva tegevusena.

59. Vastustaja on käesolevas menetluses läbivalt argumenteerinud mh seda justkui võiks

kaebajate poolt vaidlustatud haldusmenetluste peatamist käsitleda lubamatuna üksnes juhul, kui

tegemist oleks eesmärgipäratu menetluse peatamisega, ning kuna kaebaja 2 kinnistute osas võib

kaitseala moodustamise korral detailplaneeringu sisu oluliselt muutuda, siis ei saa väita, et

menetluse peatamine oleks vastavas osas eesmärgipäratu. Kaebaja 2 vastustajaga ei nõustu ning

selgitab selles osas täiendavalt järgnevat.

Kirjavahetusest vastustajaga (22.08.2022 vastuse lisad 1-7, III kd tl 19-42) järeldub üheselt, et

DP menetlemise tervikuna peatamiseks puudus ja puudub jätkuvalt mistahes arusaadav

eesmärk või mõte, kuivõrd mh vastustaja enda poolt tellitud ekspertiisi tulemusena ei peeta

põhjendatuks kavandatava kaitseala moodustamist kogu DP-ga hõlmatud maa-ala osas,

mistõttu objektiivsed takistused DP menetluse jätkamiseks vähemalt positsioonide 1 kuni 22

osas puuduvad. Seda kinnitab üheselt ka fakt, et linnaametite endi väitel teevad nad juba alates

veebruarist 2021. a. „koostööd“ DP-u osalise vastuvõtmise võimalikkuse väljaselgitamiseks.

Asjaolu, et viidatud „koostöö“ ei ole käesoleva ajani materialiseerunud mitte ühegi arusaadava

menetlusotsusena, on eelneva kontekstis teisejärguline ning viitab üksnes vastustaja

haldussuutmatusele. Olukorras, kus linna enda kinnitusel ei ole ühelgi juhul mõeldav kaitseala

moodustamine ekspertiisiga põhjendatuks peetust suuremal maa-ala, on ilmselge, et DP

menetlemise peatamiseks maa-ala osas, mille arvel kaitseala moodustamist isegi mitte ei

kaaluta, puudub igasugune õigustus.

60. Lisaks esitab kaebaja 2 asja materjalide juurde vastustaja tellimusel Advokaadibüroo

TRINITI poolt 30.12.2021 koostatud õigusliku hinnangu aruande/memorandumi (edaspidi

nimetatud Õiguslik Hinnang; lisa 8, II kd tl 43-61p). Õiguslik hinnang tehti kaebajale 2

kättesaadavaks vastusena kaebaja 2 poolt esitatud teabenõudele alles 10.08.2022. Vastavalt

Õiguslikule Arvamusele võib kavandatava kaitseala moodustamine õigusvastaselt riivata mh

Tähetorni tn 96 kinnistu omaniku omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust, kusjuures see riive

on erakordne, isegi juhul, kui riive ei oleks õigusvastane. Hiljemalt viidatud Õigusliku

Hinnanguga tutvumise järgselt pidi vastustaja mõistma, et Tähetorni tn 96 kinnistu arvel

kavandatava kaitseala moodustamine kaebaja 2 õigusi rikkumata võimalik ei ole ning et

vähemalt Tähetorni tn 96 kinnistu kaasamine kaitseala koosseisu toob suure tõenäosusega kaasa

vastava haldusakti eduka vaidlustamise (tühistamise) kõnealuse kinnistu osas. Ilmselgelt ei ole

planeerimismenetluse peatamine põhjendusega, et eraldiseisvas haldusmenetluses soovitakse

anda etteteadaolevalt õigustühine haldusakt, käsitletav eesmärgipärase menetluse peatamisena

mh Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-56-08 tähenduses.

61. Kaebaja 2 palub hüvitada oma menetluskulud kokku summas 4165.20 (Kaebaja 2

30.08.2022 taotlus).

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

62. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata ning kaebajate kõik menetluskulud kaebajate

endi kanda. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.

63. Kaebajate vaidlustatud käskkiri ise ei peata ühegi konkreetse taotluse menetlust, vaid annab

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile aluse peatada nende taotluste menetlused, mis

võivad mõjutada võimaliku Astangu-Mäeküla kaitseala seisundit.

64. Kaebajate osas tuleb vahet teha selles, et kaebajat 1 ei ole Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti menetluse peatamisest eraldi teavitanud. Ka TLPA selgitas 29.07.2021

kirjas, et ameti 28.06.2021 kiri nr 3-2/19/3507-2 ei ole käsitatav menetlust peatava haldusaktina

ning kinnitanud, et haldusakti menetlus ei ole peatatud. Nimetatut arvestades leiab vastustaja,

et TLPA toimingud ei ole kaebaja 1 õigusi rikkunud.

65. Kaebaja 2 detailplaneeringu taotluse menetluse peatamine on õiguspärane. Kaebajale 2 on

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet edastanud eraldi 22.06.2021 kirja nr 10-6/1490-2,

mille kohaselt peatab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Tähetorni tn 90, 90b ja 96

kinnistute detailplaneeringu menetlemise ning jätkab menetlust pärast seda, kui on valminud

ekspertiis ja tehtud otsus loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise

kohta (kaebaja 2 kaebuse lisa 5).

66. Detailplaneeringu menetlus on peatatud LKS § 8 lg 6 alusel ning menetluse peatamise on

tinginud eesmärk vältida olukorda, kus vastustaja peab DP menetluses muutma looduskaitselisi

tingimusi või taganema neist uute asjaolude tõttu. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on

kaebajale 2 menetluse peatamise põhjendused eelviidatud kirjas esitanud. Muu hulgas on

kaebajale 2 selgitatud, et tulenevalt asjaolust, et Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute

detailplaneeringu ala on valdavalt loodusliku taimkattega roheala, mis Haabersti linnaosa

üldplaneeringu kohaselt kuulub ala rohevõrgustiku arengualasse ja on hõlmatud võimaliku

Astangu-Mäeküla kaitsealaga, ning asjaolust, et vastustaja on tellinud Astangu-Mäeküla

piirkonna kohaliku kaitse alla võtmise põhjendatuse, otstarbekuse ning kavandatavate

piirangute otstarbekuse ekspertiisi, peatatakse detailplaneeringu menetlus seetõttu, et ametil ei

ole võimalik seada looduskaitselisi tingimusi ilma, et sel puuduks mõju võimaliku kaitsealaga

hõlmatud loodusobjekti seisundile (kaebaja 2 kaebuse lisa 5).

67. Tallinna linn on nende toimingute tegemisel lähtunud LKS-st tulenevast loogikast. LKS §

8 lg 1 järgi on igaühel õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse

alla võtmiseks. 26.03.2021 on vastavasisuline ettepanek Astangu-Mäeküla kaitseala suhtes

esitatud. Nimetatud sätte kohaselt on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ka peatanud

(kaebajaga 2 seotud) Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringu menetlemise,

jätkates menetlust pärast seda, kui on valminud ekspertiis ja tehtud otsus loodusobjekti kaitse

alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise kohta. LKS § 8 lg 3 järgi korraldab kaitse alla

võtmise algataja ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja

otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava

ala eriteadmistega isiku (eksperdi). Nimetatud ekspertiis on käesolevaks hetkeks valminud

(vastustaja vastuse lisa 1) ning ka kaebajatele edastatud. LKS § 8 lg 5 kohaselt, kui ekspertiisiga

on selgunud, et loodusobjektil on looduskaitseseadusega sätestatud kaitse alla võtmise eeldused

ja kaitse alla võtmine on otstarbekas, algatatakse kaitse alla võtmise menetlus kooskõlas LKS

§-s 9 sätestatuga.

68. Arvestades eeltoodut jaguneb LKS §-de 8 ja 9 kohaselt kaitse alla võtmise menetlus kaheks

etapiks. Esimeses etapis (LKS § 8) alustatakse menetlust kaitse alla võtmise ettepaneku

põhjendatuse väljaselgitamiseks ning kui see on põhjendatud ja kaitse alla võtmine on

otstarbekas, algatatakse teises etapis (LKS § 9) kaitse alla võtmise menetlus. Menetluse

esimene etapp hõlmab ennekõike erialateadmisest lähtuvat hinnangut ala kaitse alla võtmise

vajaduse kohta ning juhul, kui Tallinna Linnavalitsus otsustab loodusobjekti kaitse alla võtmise

menetluse algatada, kaasatakse teises etapis menetlusosalistena kõik puudutatud maaomanikud

ning viiakse menetlus läbi vastavalt LKS §-s 9 sätestatud korrale. Ala kaitse alla võtmise otsuse

teeb vastustaja lähtudes ekspertiisi tulemustest, kaasatud isikute arvamustest jm asjas tähtsust

omavatest asjaoludest kaalutlusõiguse alusel, kuid vastavad kaalutlused teeb vastustaja alles

pärast seda, kui on otsustanud algatada loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse LKS § 9

lõike 1 alusel ning kaasanud kõik puudutatud maaomanikud, ehk menetluse teises etapis.

69. Kaebusele vastamise ajal ei ole menetluse esimene etapp veel lõppenud – Astangu-Mäeküla

kaitseala põhjendatuse looduskaitseline ekspertiis on valminud, kuid Tallinna Linnavalitsus ei

ole veel otsustanud ala kaitse alla võtmise menetluse algatamist. Lähtudes eelnevalt sedastatust

tuleb tähelepanuta jätta kõik kaebajate looduskeskkonda puudutavad väited, sest esiteks ei ole

käesoleva haldusasja esemeks küsimus sellest, kas vastustaja on õigustatud võtma kohaliku

kaitse alla Astangu-Mäeküla kaitseala. Nagu eelnevalt on selgitatud, ei ole menetlus jõudnud

veel LKS §-s 9 sätestatud etappi, seega ei saa praeguses menetluse staadiumis rääkida kaitseala

moodustamisega seotud kaebajate õiguste rikkumisest. Teiseks tuleb märkida, et vastustaja

peab loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamisel lähtuma LKS § 8 lõikes 3

nimetatud eksperdi arvamusest, mitte kinnisvaraarendusest huvitatud kaebajate, kellel

puuduvad looduskaitsealased eriteadmised, arusaamisest loodusväärtuste esinemise ja nende

kaitsevajaduse kohta.

70. Ekspertiisi kohaselt on Astangu-Mäeküla rohealale kohaliku kaitseala moodustamine

põhjendatud ja esinevad LKS-i järgsed eeldused kohaliku kaitseala loomiseks. Astangu-

Mäeküla piirkond on nii Tallinna kui Haabersti linnaosa alal ülioluline rohevõrgustiku tuumala,

mis on vähemalt viies suunas külgnevate koridoride ristumistee. Sellel alal on lisaks kogu alal

esinevate väärtuslikele looduskooslustele (soiste metsade kooslused, pangametsade kooslused,

linnukooslused, suurimetajate kooslused, taimekooslused ja tolmeldajate kooslused) ja sellest

tulenevate loodushariduslikele võimalustele ka kõrge potentsiaal Tallinna linnas veel säilinud

kunagise talumaastiku elementide ja militaarajaloo elementide tutvustamiseks. Kohalik

kaitseala on oluline luua ka seetõttu, et ala on ülioluline loomade, lindude ja tolmeldajate

läbirändeks ning selle ala kadumisel või killustumisel muutub suur osa Tallinna linnast

eluvaesemaks (vastustaja vastuse lisa 1, ekspertiisi lk 62). Ekspertiisi tulemused annavad

tunnistust sellest, et vastustaja senised LKS § 8 alusel tehtud toimingud on olnud õiguspärased

ja põhjendatud.

71. LKS kohaselt on riiklik kaitseala ja kohaliku omavalitsuse tasandi kaitseala üksteisest

erinevad kaitstavad loodusobjektid, seejuures on õigus loodusobjektide kohaliku kaitse alla

võtmise menetlusi algatada ja läbi viia kohalikul omavalitsusel ning järelikult ei ole kohalik

omavalitsus seotud võimalike riigi poolt kaitse alla võtmise suhtes tehtud otsustustega.

72. Lisaks näitab ekspertiis, et kaebajate kõik väited, mille kohaselt on piisavalt tehtud

uuringuid ning kaitse alla võtmise arutamist põhjendavaid aspekte pole, ainetud.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 10 sätestab vältimispõhimõtte, mille kohaselt

tuleb keskkonnaohtu vältida ning keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda,

kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või

olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Sama seaduse § 11

kirjeldab

ettevaatuspõhimõtte

sisu,

mille

kohaselt

tuleb

keskkonnariski

kohaste

ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada.

73. Astangu-Mäeküla kaitseala moodustamine otsustab Tallinna Linnavolikogu. Seni kuni ei

ole otsustatud Astangu-Mäeküla ala kohaliku kaitse alla võtmine, ei saa rääkida kaebajate

õiguste rikkumisest.

74. Tallinna Linnavalitsus on juba 01.09.2021 korralduses nr 916 (millega jäeti kaebaja 2

esitatud vaie rahuldamata) märkinud, et Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti otsus

loodusobjekti seisundit mõjutada võivate menetluste peatamise kohta ei ole suunatud isiku

õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, seega ei saa seda käsitada

haldusaktina haldusmenetluse seaduse § 51 mõistes. Vastustaja jääb nimetatud seisukoha

juurde ning leiab, et kõik tühistamiskaebusena käsitatavad nõuded tuleb nimetatud asjaolu tõttu

jätta rahuldamata.

75. Detailplaneeringu menetluse peatamine on menetlustoiming. HKMS § 45 lg 3 järgi võib

menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse

ainult juhul, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või

lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi

rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kuna käesolevas kaitse alla võtmise

menetluse staadiumis, kus ei ole otsustatud kaitse alla võtmise menetluse algatamist, ei ole

teada, kas Tallinna linn moodustab Astangu-Mäeküla kaitseala ja kas see tingib vältimatult

kaebajate õiguste rikkumise, ei ole antud juhul täidetud nimetatud HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud

kaebuse lubatavuse eeldus.

76. Kaebaja 1 kaebus tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et tema suhtes pole haldusakti

andmise menetlust peatatud, mistõttu puudub tal kaebeõigus ka HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt.

Kaebaja II puhul ei ole täidetud ka HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud kaebuse lubatavuse eeldus,

mis puudutab kaebaja mittemenetluslike õiguste rikkumist.

77. Ekspertiisis tehtud ettepaneku kohaselt tuleks suurulukitele, lindudele ja kahepaiksetele

piisavas mahus looduskoosluste säilitamiseks võtta Tähetorni tn 96 kinnistut vähemalt 7 ha

ulatuses kaitseala koosseisu, mis vähendaks soovitud ehitusmahtu umbes veerandi (25%) võrra

(vastustaja vastuse lisa 1, ekspertiisi lk 65-66). Kuna Astangu-Mäeküla ala kaitse alla võtmine

võib oluliselt mõjutada kaebaja 2 taotletud Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute

detailplaneeringu sisu, ei ole antud juhul detailplaneeringu menetluse peatamine ilmselgelt

eesmärgipäratu ega riku seega iseseisvalt Kaebaja 2 õigusi. Seetõttu ei ole kõnesoleva

menetlustoimingu vaidlustamine HKMS § 45 lg 3 kohaselt lubatav ja seega tuleb kaebaja 2

kaebus jätta rahuldamata.

78. Arvestades, et käesoleval hetkel ei ole teada, kas ja millises ulatuses seatakse kaebaja 2

kinnistutele looduskaitselisi piiranguid, siis teenib menetluse peatamine suures osas hoopis

kaebaja 2 huve, kuna see võimaldab tal vältida potentsiaalselt ebamõistlike kulutuste tegemist

ja sellest tulenevate võimalike kahjude tekkimist.

79. Ebaõige on kaebajate arvamus, et käskkirjaga on universaalselt peatatud kõikide taotluste

menetlus. Käskkirjal ei ole regulatiivset toimet, sest käskkirjal ei ole konkreetset adressaati.

Nagu vastustaja on varasemalt selgitanud, ei peata vaidlustatud käskkiri ise ühegi konkreetse

taotluse menetlust, vaid annab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile aluse peatada

üksnes nende taotluste menetlust, mis võivad mõjutada võimaliku Astangu-Mäeküla kaitseala

seisundit. Käskkirja teatavakstegemisel on ka selgitatud, et amet jätkab nende haldusaktide

menetlust, mis potentsiaalselt ei mõjuta kavandatava kaitseala seisundit ning juhul, kui taotluse

lahendamine võib mõjutada kavandatava kaitseala seisundit, võib amet peatada selle menetluse,

teavitades puudutatud isikut sellest eraldi. Seega olukorras, kus konkreetse haldusakti andmise

menetlus võis mõjutada kavandatava kaitseala seisundit, on see menetlus peatatud eraldi

haldusmenetlust taotlenud isikule adresseeritud kirjaga. Nii on kaebajale 2 saadetud

22.06.2021 kiri nr 10-6/1490-2, milles on kaebajat 2 teavitatud, et Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet peatab Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringu menetluses

ameti pädevuses olevad menetlustoimingud.

80. Kaebajat 1 ei ole Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet eraldi teavitanud menetluse

peatamisest ning ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet on 29.07.2021 kirjas selgitanud, et ameti

28.06.2021 kiri nr 3-2/19/3507-3 ei ole käsitatav menetlust peatava haldusaktina ning

kinnitanud, et haldusakti menetlus ei ole peatatud (vastustaja 02.08.2021 menetlusdokumendi

lisa 1). Seega ei ole Kaebaja 1 suhtes haldusakti andmise taotluse menetlust peatatud ning ka

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti toimingud ei ole rikkunud Kaebaja 1 õigusi.

81. Tõele ei vasta kaebaja 1 väide, nagu oleks Paldiski mnt 241b kinnistu detailplaneeringu

(DP031970) ja Kadaka tee 195a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP040020) menetlused

faktiliselt peatatud. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et Paldiski mnt 241b detailplaneering

on kehtestatud. Esitatud tõendist ei nähtu, et Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet oleks

peatanud enda pädevuses olevate haldusaktide andmise menetluse. Eelnimetatud tõendi

kohaselt on probleem tekkinud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetluses, mis

ei võimalda detailplaneeringu menetluses vajalikke toiminguid teha (kaebaja 1 18.07.2022

menetlusdokumendi

lisa

1).

Keskkonnamõju

strateegiline

hindamine

nähti

ette

detailplaneeringu algatamisel Tallinna Linnavalitsuse 17. juuni 2015 korralduse nr 1015-k

punktis 5 ning selle läbiviimine ei ole seotud vaidlustatud käskkirjaga, samuti ei saa

vaidlustatud käskkiri, millel puudub regulatiivne toime, peatada linnavalitsuse korralduse alusel

algatatud keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust. Kuna Kaebaja I taotletud

haldusmenetlused ei ole peatatud, ei ole rikutud kaebaja I õiguseid, sh ettevõtlusvabadust ega

omandiõigust.

82. Kaebaja 2 taotletud Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringu menetluses on

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti pädevuses olevad menetlustoimingud peatatud

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 22.06.2021 kirjaga nr 10-6/1490-2 (kaebuse 2 lisa 5)

looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 6 alusel. Nimetatud kirjas on sõnaselgelt öeldud, et peatatakse

üksnes Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringu menetlemine. Viidatud kirjaga

ei ole peatatud kaebaja 2 omandis olevate Mäeküla tn 12, Mäeküla tn 13, Mäeküla tn 16 ja

Mäeküla tn 20 kinnistute suhtes algatatud haldusakti andmise menetlusi, selliselt ei ole võimalik

seda kirja ka tõlgendada, nagu kaebaja II mõista annab.

83. Vastustaja ei nõustu kaebajate arvamusega, et vastustaja on rikkunud haldusakti

põhjendamiskohustust sellega, et on esitanud vaidlustatud käskkirja põhjendused tagantjärele

kohtule ekspertarvamuse esitamise kaudu. Seadusest ei tulene, et haldusakti andmise menetluse

peatamist peab põhjendama ekspertiisi tulemusel saadud järeldustega.

84. Vastustaja leiab, et olukorras, kus pole teada ega selge, kas ja millised looduskaitselised

piirangud võivad hakata takistama võimalik detailplaneeringulahenduste realiseerimist, ei ole

mõistlik jätkata detailplaneeringu menetlust.

85. LKS § 8 lg 3 kohase ekspertiisi on koostanud sõltumatu vastava ala eriteadmistega isik.

Lauri Klein ei olnud ekspertiisi koostamisel Tallinna linna ametnik (vt III kd tl 5-14) . Asjaolu,

et Lauri Klein on pärast kõnealuse ekspertiisi tegemist asunud Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti teenistusse, ei saa seada kahtluse alla tema eriteadmisi või erapooletust

ekspertiisi tegemise ajal, mis toimus tunduvalt enne isegi vastava konkursi väljakuulutamist.

86. Mis puudutab kaebajate detailplaneeringumenetluse peatamise vaidlustamise lubatavuse

kohta esitatud väiteid, siis kaebajad ei ole esitanud argumente, mis lükkaksid ümber Riigikohtu

asjas nr 3-3-1-56-08 esitatud seisukohti, mille kohaselt saaks menetluse peatamise

menetlustoiminguna vaidlustada üksnes eesmärgipäratu menetluse peatamise, s.o juhul, kui

peatamise aluseks olevad asjaolud ei saa mõjutada kehtestatava detailplaneeringu sisu. Kuivõrd

kaitseala moodustamise korral võib kaebaja 2 kinnistutele kehtestatava detailplaneeringu sisu

oluliselt muutuda, ei saa väita, et menetluse peatamine on eesmärgipäratu ehk eraldiseisvalt

vaidlustatav.

Asjaolu, et Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringu menetlus on kestnud 14

aastat, ei ole põhjustanud käesolevas haldusasjas vaidlustatud menetlustoiming. Samuti ei saa

LKS § 8 lg 6 alusel detailplaneeringumenetluse peatamine tingida lõpliku haldusakti ehk

kaitseala

moodustamise

või

mittemoodustamise

haldusakti

õigusvastasust,

kuna

haldusmenetluse peatamise menetlustoimingust ei olene loodusobjekti kaitse alla võtmise või

sellest keeldumise otsustamine. Seetõttu ei saa käesolevas asjas vaidlustatud menetlustoimingut

pidada selliseks menetlustoiminguks, mis vältimatult tingib antava haldusakti sisulise

õigusvastasuse. Eelnevast tulenevalt ei ole praegusel juhul haldusakti andmise menetluse

peatamine eraldi vaidlustatav.

87. Vastuväited kaitseala moodustamise kohta pole asjassepuutuvad, need tuleb esitada

loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses (vt III kd 3p-4).

88. Tulenevalt kaebaja 2 22.08.2022 esitatud arvamusest, et vastustajal puudus alus peatada

menetlus kogu detailplaneeringu alal, kuna ekspertiisikohane kaitseala ei hõlma kogu

detailplaneeringu ala, selgitab vastutaja, et ekspertiisis tehakse küll kaitseala piiride kohta

ettepanek, kuid see ei tähenda, et kaitseala piirid ei või menetluse kestel muutuda. LKS § 9

kohaselt on korraldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus avatud menetlusena ning

avalikul väljapanekul puudutatud isikute esitatud ettepanekute ja vastuväidete tulemusel võivad

loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse põhiseisukohad, sh kaitseala piirid, muutuda. LKS § 9

lg 10 kohaselt tuleb sellisel juhul avaldada uus teade ja korraldada uus avalik väljapanek

seaduses sätestatud korras.

Lähtudes eeltoodust on ebaõige on kaebaja 2 arusaam, et kaitseala ei saa moodustada

ekspertiisis kajastatud piiridest erinevalt. Avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute ja

vastuväidete tulemusena võidakse kaitseala piire muuta. Seejuures võib ka juhtuda, et mõnel

kinnistul kaitseala piire laiendatakse või hõlmatakse kaitseala koosseisu ka kinnistu, mida

ekspertiisis ei kajastata.

Näiteks on kaebaja 2 omandis oleva Tähetorni 90b kinnistuga piirneva Tähetorni 90 kinnistu

omanikud teinud ettepaneku laiendada kaitseala Tähetorni tn 90 ning selle Tähetorni tänava

vahele jääva maatükile Tähetorni 90b kinnistul, et parandada kavandatava kaitseala sidusust

Tähetorni tänavast lõunasse jääva Harku metsaga (lisa 1, III kd tl 65-72p). Tähetorni tn 90

kinnistul on unikaalne looduslik kooslus mitmete II ja III kategooria liikidega ning kahepaiksete

oluline sigimistiik. Tallinna linn hindab ja kaalub loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses

esitatud ettepanekut ning otsustab, kas ja millises ulatuses on otstarbekas sellega nõustuda.

89. Vastustaja leiab, et Tähetorni tn 90 kinnistute omanike avaldus on tõendiks, mis annab

tunnistust asjaolust, et kaebaja 2 tegevus Tähetorni tn 90b ja 96 kinnistutel halvendab oluliselt

ümbruskonna veerežiimi ja metsa seisukorda, mis seab ohtu kaitstava loodusliku koosluse.

Arvestades eeltoodut on põhjendatud kaebaja 2 omandis olevate Tähetorni 90b ja 96 kinnistute

detailplaneeringu menetluses haldusakti andmise menetluse peatamine LKS § 8 lg 6 alusel kuni

kaitseala moodustamise otsustamiseni.

90. Vastustaja vaidleb vastu ka kaebajate taotlustes toodud menetluskulude suurusele ja palub

neid asjakohasel juhul oluliselt vähendada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

91. Kaebajale 1 kuuluvad kinnistud asukohaga Paldiski mnt 241b, Kadaka tee 195a, Kadaka

tee 90a, Kadaka tee 90b, Kadaka tee 92, Moonalao tn 6 ning Moonalao tn 20. Kaebajale 2

kuuluvad kinnistud Mäeküla tn 12, Mäeküla tn 13, Mäeküla tn 16, Mäeküla tn 20, Tähetorni tn

96 ja Tähetorni tn 90b. Kõik need kinnistud asuvad vähemalt osaliselt alal, millele on taotlusega

soovitud saada kohaliku tähtsusega looduskaitseala staatust.

92. Kaebaja 1 on loobus kaebusest osas, mis puudutab Paldiski mnt 241b kinnistut seoses sinna

DP kehtestamisega, muude alade suhtes on ta kaebusest ei loobunud.

93. Kohus märgib asja lahendama asudes kõigepealt, et käesolevas kaebuses kaebaja 1 poolt

vaidlustatud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirjaga nr T-9-1/21/38

ja TLPA 28.06.2021 kirja ning ja kaebaja 2 poolt eelmainitud käskkirjale lisaks vaidlustatud

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 22.06.2021 Vastusele pöördumisele nr 10-6/ 1490-2

ja Tallinna Linnavalitsuse 01.09.2021 korraldusega nr 916 vastuvõetud vaideotsuses käsitletud

olukord on oma põhilises sisulises osas reguleeritud loodukaitseseaduse §-des 8 ja 9.

94. Kohus nõustub vastustajaga, et loodusobjekti looduskaitse alla võtmise menetlus koosneb

nähtuvalt LKS §-dest 8 ja 9 pärast vastava ettepaneku saamist sisuliselt kahest osast.

Kõigepealt korraldab loodusobjekti (ala) kohaliku kaitse alla võtmise ettepaneku saanud kaitse

alla võtmise algataja vastavalt LKS § 8 lg 3 ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla

võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi,

kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku (edaspidi ekspert).

Juhul, kui vastava ekspertiisi tulemusel on olemas loodusobjekti LKS-ga sätestatud kaitse alla

võtmise eeldused ja kaitse alla võtmine on otstarbekas, algatatakse kaitse alla võtmise menetlus

kooskõlas LKS §-s 9 sätestatuga. LKS § 9 lg 2 sätestab, et loodusobjekti kohaliku kaitse alla

võtmise menetluse algatab ja viib läbi kohalik omavalitsus.

Kokkuvõtvalt eelneb loodusobjekti kaitse alla võtmisele selle otstarbekuse ekspertiis ja alles

siis, kui ekspertiisi käigus tuvastatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ja

otstarbekus, algatatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus.

95. Kohus märgib, et käesoleval juhul nähtub vaidlustatud käskkirjast kõigepealt üheselt, et

sellega korraldatakse 26.03.2021 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile esitatud Astangu-

Mäeküla piirkonna kaitse alla võtmise ettepanekus (III tl 31-37) nimetatud loodusobjekti kaitse

alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuses

ekspertiisi läbiviimisest tulenevat tegevust (vt. käskkirja esimest lõiku). Kohus märgib, et

menetlusosaliste vahel selles küsimuses sisulist vaidlust ei ole ja vastavate toimingute tegemine

kuulub Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kompetentsi. Samuti märgib kohus, et

04.06.2021 käskkirjast ei nähtu, millal ja millise aktiga on vastav menetlus Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt algatatud. Samas ei oma viimane küsimus käesoleva

kaebuse lahendamise seisukohast määravat tähendust, sest vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt

on haldusmenetlus juba algatatud.

96. Kohus märgib, et tulenevalt LKS § 8 lg 3 on vastava ekspertiisi korraldamine ettepaneku

saajal otse seadusest tulenev kohustus ja tal puudub enamikel juhtudel kaalutlusõigus sellise

ekspertiisi korraldamisest loobumiseks. Kohus märgib, et praktikas võib siinkohal ette tulla

olukordi, kus esitatud ettepanek on ilmselgelt põhjendamatu ja kohus peab sellisel juhul

võimalikuks, et haldusorgan ei vii sellisel juhul lähtudes HMS § 5 lg 2 toodud haldusmenetluse

eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttest ekspertiisi läbi ja keeldub põhjendatult kaitse alla

võtmise menetluse algatamisest.

97. Kaebajad on käesoleval juhul väljendanud seisukohta, et tulenevalt varasemast riikliku

kaitseala moodustamisest ja selleks läbi viidud keskkonnamõjude põhjalikust hindamisest,

oleks pidanud jätma vastustaja ettepaneku läbi vaatamata kui ilmselgelt põhjendamatu.

Kohus selle seisukohaga ei nõustu ja nõustub vastustaja seisukohaga, et loodusobjekti riikliku

kaitse alla võtmisel ja kohaliku kaitse alla võtmisel võivad olla otsuse langetamisel erinevad

kaalutlused lähtudes kasvõi kohaliku kogukonna spetsiifilistest huvidest, mida looduobjekti

riikliku kaitse alla võtmise otsustamisel ei pea alati arvestama. Käesoleval juhul on vastavad

kohaliku kogukonna (sellesse kuuluvate ettepaneku esitajate) huvid selgelt väljendatud ka

26.03.2021 ettepanekus ja seetõttu pidi kohalik omavalitsus ettepaneku alusel läbi viima LKS

§ 8 lg 3 nimetatud ekspertiisi, et selgitada välja kaitse alla võtmise menetluse algatamise või

sellest keeldumise põhjendatus.

98. Kaebajad leiavad, et käesoleval juhul on selgelt õigusvastane, kui mitte tühine vaidlustatud

käskkirja osa, milles on LKS § 8 lg 6 alusel peatatud 26.03.2021 ettepaneku piirides asuvate

kaebajatele kuuluvate kinnistute detailplaneeringute menetlus. Kaebajad toovad haldusakti

puudustena välja igasuguste põhjenduste ja kaalutluste puudumise (HMS § 54 ja § 56 lg 2 ja 3)

ja asjaolu, et LKS § 8 lg 6 eeldab üheselt kaalutlusõiguse teostamist ning kõigi asjaosaliste

huvide arvestamist, mida vastustaja ei ole akti andmisel ilmselgelt teinud. Lisaks märgivad nad,

et käskkirja sisu on ebaselge ja sellest ei selgu, milliseid kinnistuid see mõjutab. Samuti leiavad

kaebajad, et menetluste peatamine on õigustatud ainult olukorras, kus loodusobjekti kaitse alla

võtmise menetlus on juba algatatud.

99. Kohus märgib kõigepealt, et nõustub vastustajaga selles, et LKS § 8 lg 6 sätestatud õigus

peatada ettepanekus sisalduva või kaitse alla võtmise menetluses käsitletava loodusobjekti

seisundit mõjutavate haldusaktide menetlemine ei käsitle ainult olukordi, kus on juba algatatud

kaitse alla võtmise menetlus. Vastava sätte sõnastusest ja ka kaitse alla võtmise üldisest

loogikast tuleneb üheselt, et vajaduse korral tuleb loodusobjekti mõjutavad haldusmenetlused

peatada juba ekspertiisi tegemisele asumisel, sest vastasel korral oleks võimalik näiteks juba

olemasoleva või veel saadava ehitusõiguse või kaevandusõiguse realiseerimisega kaitset

väärivad loodusobjektid hävitada või neid oluliselt kahjustada.

Samas nõustub kohus kaebajatega, et vastava õiguse olemasolu ei tähenda, et seda saaks

rakendada ilma igasuguse kaalutluse ja vastava otsuse põhjendamiseta.

Kohus märgib, et ta ei nõustu vastustaja seisukohaga, et käesoleval juhul ei puudutanud

26.03.2021 käskkiri ja vastustaja väidetel selle alusel hiljem vastu võetud eraldi haldusaktid

(tehtud toimingud) detailplaneeringute menetluste peatamiseks kaebajate õigusi ja kohustusi,

sest need on ajutised meetmed ja ei loo kellelegi õigusi ja kohustusi.

Kohus märgib, et kaebajad on kohtule veenvalt selgitanud, et nimetatud otsused puudutavad

nende õigusi tegelda ettevõtlusega ja teenida sellelt tulu, samuti toovad neile kaasa täiendavaid

ja olulisi kulutusi (näiteks maamaksu maksmine ja arenduseks võetud laenude täiendavate

intressikohustuste tasumine) seoses kavandatud arenduste edasilükkumisega. Üheselt

mõistetavalt ja selgelt on vastavad kohustused seoses oma majandustegevusega toonud välja

oma vaides käskkirjale ja 22.06.2021 kirjale nr 10/6/1490-2 kaebaja 2. Samuti on oluline, et

kaebajatel tuleb sellises olukorras taluda normaalsest haldusmenetlusest oluliselt pikemaid

menetlustähtaegu ehk rikutakse tema õigust kiirele ja efektiivsele haldusmenetlusele (HKMS §

5 lg 2).

Kaebajad on piisava põhjalikkusega selgitanud, milles seisneb nende põhjendatud huvi .

Põhjendamatu ning potentsiaalselt mitmeid aastaid vältav menetluse peatamine võib ka

sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust isiku mittemenetluslikke õigusi rikkuda.

Riigikohus on selgitanud (vrd Riigikohtu 14.01.2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-08, p 9),

et menetluse peatamise tagajärjel tekkiv viivitus haldusmenetluse läbiviimisel võib kujutada

endast iseseisvat menetlusosalise subjektiivsete õiguste rikkumist sõltumata menetluse

lõpptulemusest, sest ebamõistlikult pikk menetlusaeg võib põhjustada menetlusosalistele

ülemääraseid kulusid. Samuti rikuks iseseisvalt menetlusosalise õigusi haldusmenetluse

eesmärgipäratu peatamine iseenesest, kuna selle tagajärjeks on igal juhul menetlusaja

pikenemine. Kohus märgib, et käesoleval juhul on kaebaja 2 märgitud Tähetorni kinnistute

detailplaneeringu menetlus kestnud juba 15 aastat ja seetõttu peab menetluse peatamine olema

veelgi põhjendatum.

Kohus möönab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka võimalusega, et vastav loodusobjekt

võetakse tulevikus algatatava menetluse tulemusena kaitse alla ja seetõttu ei ole

arendustegevust võimalik lõpule viia, millest tulenevalt võib täiendavate kulutuste vältimise

otstarve olla üheks oluliseks põhjenduseks menetluse peatamisel.

Kohus on siiski seisukohal, et ainult täiendavate kulutuste ärahoidmise vajadus või võimalus ei

saa olla automaatselt põhjuseks menetluste peatamiseks. Ühestki vaidlustatud otsusest ei

nähtu, et vastustaja oleks kaebajate detailplaneeringute peatamisest tekkivate täiendavate

kohustuste suuruse enne otsuse langetamist välja selgitanud ja kaalunud seda võrreldes

detailplaneeringute edasiseks menetlemiseks vajalike kulutustega. Kohus märgib, et sellise

kaalutluse tegemine oleks kohtu hinnangul olnud igal juhul vajalik arvestades seda, et eelnev

loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus oli väga pikaajaline ja selle lõpptulemusena on

tekkinud olukord, kus kaebajate detailplaneeringutega seotud kinnistud jäid looduskaitsealaste

piirangute alalt välja ehk neil tekkis vähemalt esmane õigustatud ootus, et nad saavad oma

menetletavad detailplaneeringud mõistliku aja jooksul lõpuni menetleda.

Kohus ei taha siinkohal väita, et sellises olukorras ei oleks võimalik seada täiendavaid kohaliku

tähtsusega looduskaitselisi piiranguid, kuid kohus rõhutab, et kõiki vastavate piirangute

sisseviimise menetlustega seotud otsustusi oleks tulnud tekkinud olukorras vastustajal väga

põhjalikult kaaluda ja põhjendada.

101. Kohus ei nõustu kõiki talle teadaolevaid asjaolusid arvestades vastustajaga ka selles, et on

üheselt selge, et vaidlustatud käskkirjaga ei soovitud peatada ühegi detailplaneeringu või muu

ehitusõigusega seotud haldusakti menetlust ning selleks nähti ette täiendavate haldusaktide

andmine.

Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkirja andmisel oli selle andja selge eesmärk peatada

kõik vastavad menetlused vähemalt esitatud ettepanekus piiritletud alal ja seda on selgelt

käskkirjas väljendatud. Kohus põhjendab oma seisukohta kõigepealt vaidlustatud käskkirja

enda sõnastusega. Nähtuvalt käskkirja pealkirjast – „Haldusaktide andmise menetluse

peatamine kavandatava Astangu-Mäeküla kaitseala piirkonnas“ – on käskkirja selgelt

väljendatud eesmärgiks haldusaktide andmise menetluse peatamine. Sama järeldust kinnitab ka

käskkirja punktide 1 ja 2 sõnastus. Kohus ei nõustu vastustaja hilisema käskkirja tõlgendusega,

et käskkirja eesmärgiks ei olnud 26.03.2021 esitatud ettepaneku lisas oleval maa-alal kõigi

konkreetsete detailplaneeringute peatamine, vaid ainult nende detailplaneeringute peatamine,

mis võivad mõjutada ettepankekus nimetatud loodusobjekti (Astangu – Mäeküla piirkonna)

seisundit. Nähtuvalt käskkirja punkti 1 sõnastusest käib viimane grammatilisest loogikast

tulenevalt selgelt ainult nende haldusaktide andmise taotluste kohta, mis puudutavad piirnevat

ala ja võivad mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. Kohtu hinnangul on

ilmselge, et selles punktis esitatud menetluste peatamine hõlmab kõiki ettepanekus nimetatud

maa-alal asuvaid kinnistuid (sellele viitab kasvõi vastava lauseosa lõpus olev viide vastavale

maa-alale lisas). Lause teine osa, mis algab sõnaga „ja“ on kohtu hinnangul suunatud eelkõige

täiendavate peatamiste võimaldamisele juhtudel, kui piirangualaga piirnevate maa-alade suhtes

antavad haldusaktid võivad lõppastmes mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti

seisundit.

Asjaolule, et punkti 1 eesmärgiks ja sisuks oli kindlasti ka peatada ettepanekus nimetatud

piirkonnas asuvate maa-alade suhtes haldusaktide andmine viitab selgelt ka käskkirja punktide

2 ja 3 sõnastus ja nende loogiline ja kandev mõte. Kohus märgib, et juhul, kui käskkirja

eesmärgiks ei oleks olnud konkreetsete kinnistute (ettepanekus märgitud maa-alalasuvate)

suhtes just menetluste peatamine, ei oleks vaja siduda peatamise lubatavat aega vaidlustatud

käskkirjaga („.. kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks käesoleva käskkirja andmisest.“). Sellisel

juhul oleks loogilisem, et menetlused peatatakse kuni 28 kuuks alates vastava eraldi otsuse

tegemisest. Sellise tõlgenduse mõistlikkusele viitab üheselt ka LKS § 8 lg 6 viimane lause.

Lisaks nähtub tahe ikkagi kõik eelmainitud menetlused just nimetatud käskkirjaga peatada

käskkirja punktist 3, milles antakse keskkonnahoiu ja -korralduse juhtivspetsialistile ülesanne

teha käskkiri teatavaks ameti juhtivametnikele ning Tallinna Linnaplaneerimise Ametile,

Haabersti Linnaosa Valitsusele ja kinnistute omanikele. Kohus märgib, et selles ei tehta mingit

ettepanekut teistele linna organitele kaaluda vastavate haldusaktide peatamise otsuste tegemist,

vaid see tehakse lihtsalt (käskkiri ja haldusmenetluste peatamine) sündinud faktina neile

teatavaks.

102. Kohus märgib, et vastustaja püüdis kohtuistungil selgitada, et Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet sai peatada ainult enda pädevusse kuulunud haldusaktide menetluse ja mitte

detailplaneeringuid, mille peatamise pädevus on ainult Linnaplaneerimisametil. Kohtu

hinnangul on selline tõlgendus vastustaja poolt ennast õigustav ja ei vasta käskkirja ja kirjade

tekstile ja nende andja tegelikule tahtele, sest nii 04.06.2021 käskkirjast ja 22.06.2021 kirjadest

ja eriti kirjast nr 10/6/1490-2 nähtub kohtu arvates üheselt, et neile allakirjutanu pidas LKS §

8 lg 6 tõlgendades silmas, et just temal on kaitse alla võtmise taotluse saajana tulenevalt

seadusest õigus peatada kõigi loodusobjekti seisundit mõjutada võivate haldusaktide

menetlused. Just viimasena mainitud kirja viimases lõigus tuleb selline arusaamine kõige

selgemalt nähtavale, sest sellega peatatakse Tallinna Keskkonna ja kommunaalameti poolt

Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringute menetlus. Nähtuvalt kirja

adressaatidest saadeti sellest koopia teadmiseks ka Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, kes

vastavalt oma volitustele tegeleb detailplaneeringute menetlemisega.

Seda 1, et Keskkonna- ja kommunaalameti vaidlustatud käskkirja pidasid detailplaneeringu

menetlust peatavaks ka vastustaja enda ametnikud, kes tegid selle alusel kande

detailplaneeringu peatamise kohta detailplaneeringute registrisse. Kuigi vastav kanne hiljem

kustutati pärast selle kuulutamist ekslikuks, näitab juba sellise kande tegemise fakt ametiisiku

poolt, et ta pidas käskkirja sisuks käskkirjas sätestatuna just menetluste peatamist.

Sama näitas ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28.06.2021 kiri nr 3-2/19/3507-2, mille on

allakirjutanud detailplaneeringute teenistuse direktor. Kohus leiab, et juba asjaolu, et Tallinna

Linnaplaneerimise Amet oma 29.07.2021 ameti asejuhataja allkirjaga kirjas selgitas, et

eelmainitud kiri on ainult informatiivne ning ei peata detailplaneeringu menetlusi, mis

vajadusel peatatakse eraldi haldusaktiga, näitab, et 04.06.2021 käskkirjast saadi isegi

detailplaneeringute teenistuse direktori tasemel aru sama moodi, kui kaebaja 1 ning leiti, et

sellega peatatakse kõik käimasolevad ehituse- ja planeerimisvaldkonna menetlused käskkirja

andmisest arvates taotluses näidatud maa-alal, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks. Kohus

märgib siinkohal veel, et kõnekas on ka asjaolu, et 29.07.2021 TLPA kirjas mainitakse otsesõnu

ära kaebaja 1 poolt Tallinna Halduskohtusse esitatud kaebus ja seetõttu ei saa kohus täielikult

välistada, et nimetatud kiri koostati ka arvesse võttes esitatud kohtukaebust ja eesmärgiga

tugevdada või välja arendada vastustaja õiguslik positsioon kohtumenetluseks.

Kohtule jääb täielikult arusaamatuks ka vastustaja 8.11.2021 vastuses kaebusele esitatud ja

edaspidi korduvalt korratud seisukoht, et vaidlustatud käskkiri ei peata ühegi konkreetse

taotluse menetlust, vaid annab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile aluse peatada nende

taotluste menetlused, mis võivad mõjutada võimaliku Astangu-Mäeküla kaitseala seisundit.

Kohus märgib, et sisuliselt tähendab see seda, et täitevvõimu asutus ise annab endale volituse

teha teatud tegevusi isikute õiguste piiramiseks haldusmenetluste läbiviimisel. Kohus märgib,

et kohtu arusaamise järgi tuleb selline volitus ikka looduskaitseseaduse § 8 lg 6 ja § 9 lg 2 ja

selleks ei saa Keskkonna- ja Kommunaalamet ise endale õiguslikku alust luua, sest seda piirab

Eesti Vabariigi Põhiseaduses väljendatud võimude lahususe põhimõte ja täitevvõimu ja

kohaliku omavalitsuse tegevuse seaduslikkuse põhimõte.

Kohus märgib siinkohal kokkuvõtvalt, et linna esindajate väited, nagu ei saanuks Keskkonna-

ja Kommunaalamet peatada detailplaneeringute menetlemist tulenevalt selleks volituste ja

pädevuse puudumisest, tähendavad seda, et vähemalt 22.06.2021 kiri nr 10/6/1490-2 on tühine

algusest peale ainuüksi sellel põhjusel ehk kohus loeb selles osas kaebaja 2 kaebuse

põhjendatuks ja rahuldab selle tunnistades 22.06.2021 kirja nr 10/6/1490-2 ja selles sisalduva

haldusakti Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringute menetluse peatamise osas

õigusvastaseks ja tühiseks HMS § 63 lg 2 p 3 alusel.

103. Kohus on ka seisukohal, et käesoleva otsuse punktides 101 ja 102 toodust tulenevalt on

algusest peale tühine ka Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ameti juhataja 04.06.2021

käskkiri nr T9-1/21/38. Kohus märgib, et nimetatud käskkirjaga peatati nähtuvalt tema tekstist

kõigi haldusaktide andmine, mis asuvad Astangu -Mäeküla piirkonna kaitse alla võtmise

ettepanekus nimetatud maa- alal ja sellega piirnevat ala puudutavad taotlused, mis võivad

mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. Kohtu hinnangul on ilmselge, et LKS

§ 8 lg 6 ei anna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile selliseks tegevuseks volitust ja

seetõttu on nimetatud haldusakt antud selgelt oma pädevust ületades ehk samuti tühine HMS §

63 lg 2 p 3 alusel.

Lisaks eeltoodule on nimetatud haldusakt õigusvastane ka seetõttu, et sellel puuduvad

igasugused põhjendused ja kaalutlused. Kohus on eelnevalt juba selgitanud, et iga LKS § 8 lg

6 nimetatud võimalus haldusaktide menetluse peatamiseks eeldab vastavalt seadusele

kaalutlusotsuse tegemist ja selle põhjendamist. Vaidlustatud käskkirjas ei ole sisuliselt muid

põhjendusi, kui see, et vastustajale on esitatud ettepanek võtta Astangu-Mäeküla piirkonna

kaitse alla võtmiseks ja toimub selle ekspertiis. Kaudselt võib käskkirja põhjendusteks lugeda

ka esitatud ettepanekut, kuid selles puuduvad praktiliselt kõik vajalikud ja eespool kirjeldatud

põhjendused ja kaalutlused konkreetsete detailplaneeringute menetluse peatamiseks.

Arvestades asjaolu, et tegemist on kaebajaid oluliselt mõjutavate ja nende õigusi piiravate

haldusotsustega ja seetõttu oleks tulnud vastavad põhjendused ja kaalutlused anda vaidlustatud

käskkirjas.

104. Kohus märgib, et vastustaja katsed näidata käskkirja kui igasuguse mõjuta ja tähenduseta

haldusakti või menetlustoimingut, on ilmselgelt ennast õigustavad. Kohtule jääb täielikult

arusaamatuks, miks oli vastustajal vaja olukorras, kus ta ise sisuliselt tunnistas kohtus Tallinna

Keskkonna ja Kommunaalameti pädevuse puudumist detailplaneeringute peatamiseks, hakata

sama ameti poolt andma välja täiendavaid haldusakte (22.06.2021 kiri nr 10/6/1490-2)

detailplaneeringute peatamiseks. Sellises olukorras oleks olnud hoopis korrektne tunnistada

tehtud viga ja see parandada ehk tühistada vaidlustatud käskkiri ja vajadusel peatada

loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmist mõjutada võivad detailplaneeringud seaduses ja

Tallinna linna õigusaktides sätestatud korras.

105. Kohus nõustub käesolevat otsust tehes vastustajaga selles, et puudub vajadus tühistada

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28.06.2021 kiri nr 3-2/19/3507-2. Nimetatud kiri ei sisalda

ka kohtu hinnangul mingeid otsuseid, mis võiks mõjutada kaebaja 1 õigusi. Ka TLPA selgitas

29.07.2021 kirjas nr 3-2/19/3507-3, et vaatab läbi kaebaja 1 25.05.2021 esitatud Kadaka tee

195a detailplaneeringu materjalid ehk leidis samuti, et nimetatud kiri on informatiivne. Kohus

leiab, et nimetatud kirja näol oli tegemist teavet jagava menetlustoiminguga, mida ei saa

vaidlustada lähtuvalt HKMS § 45 lg 3. Seetõttu ei ole selle tühistamiseks, tühisuse või

õigusvastasuse tuvastamiseks käesolevas kohtumenetluses vajadust ning kaebaja 1 kaebus jääb

selles nõudes rahuldamata.

106. Kuna kohus tuvastas mõlema vaidemenetluses kaebaja 2 poolt vaidlustatud Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalameti ameti juhataja 04.06.2021 käskkirja nr T9-1/21/38 ja tühisuse

04.06.2021 käskkirja haldusakti ja 22.06.2021 kirja nr 10/6/1490-2 ja selles sisalduva

haldusakti Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringute menetluse peatamise osas

õigusvastasuse ja tühisuse, ei saa olla õiguspärane ka vaide rahuldamata jätnud Tallinna

Linnavalitsuse 01.09.2021 vaideotsus nr 916 ning kohus tühistab selle.

107. Kohus märgib täiendavalt, et käesolevate kaebuste menetluse muutis keeruliseks ja selle

lahendamise aeganõudvaks väga suur hulk väiteid ja asjaolusid, mis ei olnud otseselt seotud

kaebuse esemega ja puudutasid eelkõige võimalikku loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise

menetlust pärast selle algatamise otsustamist ning vastustaja erinevate organite tegevust

detailplaneeringute menetlemisel. Kohus märgib, et kõik need argumendid, mis puudutasid

vastavate menetluse läbiviimisega ja neis lahendatavaid küsimusi tuli kohtul lõplikul

otsustamisel kõrvale jätta, sest haldusakti õiguspärasust kontrollitakse selle andmise aja hetke

seisuga.

108. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud vastustajalt kaebajate kasuks välja

mõista.

Käesoleval juhul rahuldas kohus mõlema kaebaja puhul kaebuse sisuliselt kogu ulatuses v.a.

kaebaja 1 nõude puhul Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28.06.2021 kirja nr 3-2/19/3507-2

tühistamiseks või alternatiivselt nimetatud kirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna nimetatud

kiri ei moodustanud oma olemuselt olulist osa esitatud kaebusest ja kohus leidis, et selle

tühistamiseks puudub kirja informatiivse sisu tõttu vajadus (mida osaliselt tunnistas ka kaebaja

1), siis leiab kohus, et kaebus on rahuldatud kaebaja 1 osas vähemalt 4/5 osas.

109. Kaebaja 1 on kohtule esitanud taotluse mõista tema kasuks välja menetluskulud kokku

summas 19591,20 eurot (kaebaja 1 2.09.2022 taotlus)ja kaebaja 2 summas 4165.20 (kaebaja

2 30.08.2022 taotlus).

Vastustaja vaidles oma 5.09.2022 seisukohas kaebajate menetluskulude täies ulatuses

rahuldamisele vastu, leides et mitmed menetluskulud on põhjendamatud. Nii leidis vastustaja,

et vaatamata kaebuste liitmisele on põhjendamatu kaebajate esindajate pikaajaline ajakulu teise

kaebaja menetlusdokumentidega tutvumiseks, sest see nende positsiooni menetluses mõjutada

ei saa. Samuti on vastustaja arvates põhjendamatu kaebaja 1 kordades suurem menetluskulu

õigusnõustamisele advokaatide poolt olukorras, kus kaebaja 2 on lisaks 04.06.2021 käskkirjale

vaidlustanud ka eraldi vastu võetud detailplaneeringu peatamisotsuse ja selle vaidlustamiseks

tehtud vaideotsuse. Lisaks peab vastustaja põhjendamatuks kahe advokaadi töötundide k.a.

istungil osalemise ehk suures osas üksteise töö dubleerimise hüvitamist kaebaja 1-le, sest kahe

advokaadi kasutamiseks puudus arvestades asja mahtu ja keerukust vajadus. Põhjendamatu on

ka kaebaja 2 puhul menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud ajahulk. Vastustaja toob

ka välja, et osa menetluskulusid on nende läbipaistvuse ja ka arvete osalise loetamatuse tõttu

arusaamatud ning põhjendamatud.

110. Kohus nõustub eelmises punktis välja toodud vastustaja vastuväidetega kaebajate osade

menetluskulude põhjendamatusega. Vastavalt HKMS § 109 lg 6 mõistab kohus välja üksnes

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Lähtudes eeltoodust peab kohus õigustatuks, et

kaebaja 1 kasuks ei mõisteta välja kahe vandeadvokaadi õigusnõustamise tasu, sest arvestades

nii esitatud arveid kui ka asja keerukust ei ole ka kohtu hinnangul vastavad kulutused kuidagi

põhjendatud. Üldises plaanis leiab kohus, et õigustatud on ka vastustaja seisukoht, et kaebaja 2

kaebusega seotud asjaolud olid mahult suuremad ja õiguslikult keerulisemad kui kaebaja 1

kaebusega seotud asjaolud, mistõttu on põhjendamatu mõista kaebaja 1 kasuks välja oluliselt

suuremad kulud õigusteenusele. Samas ei pea kohus põhjendamatuks erinevate õigusteenuse

ühikuhindade kasutamist kaebaja 1 ja kaebaja 2 esindajate puhul, kuna need jäävad hetkel

vastava advokaaditeenuse osutamiseks kasutatavate tasumäärade normaalpiiridesse. Lisaks on

kaebaja 1 kaebus rahuldatud ainult osaliselt (4/5 osas). Ka on põhjendamatu mõista välja

kaebaja 2 kasuks menetluskulud seoses menetluskulude hüvitamise taotluse koostamisega.

Kohus märgib, et vastustaja ei toonud oma vastuväidetes välja konkreetset summat ja arvutust,

mille alusel täpselt kaebajate menetluskulud kindlaks määrata.

Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks vähendada mõlema kaebaja kasuks välja

mõistetavaid menetluskulusid võrreldes kaebajate taotlustega ja välja mõista kaebaja 1 kasuks

menetluskulud kokku summas 3800 eurot (sisaldab nii riigilõivu kui advokaaditasusid) ja

kaebaja 2 kasuks 4000 euro ulatuses (sisaldab nii riigilõivu kui advokaaditasusid)

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik