3-22-2/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedMikhail Simtsov esitas 29. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 400 eurot. Lisaks esitas M. Simtsov ka taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Tartu Halduskohus jättis 6. mai 2022. a määrusega kaebuse käiguta ning kohustas kaebajat
Legislator headnote
AI generated3-22-2/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puuduse, st tasuma riigilõivu summas 20 eurot.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht
8. november 2022, Tartu Haldusasja number 3-22-2 Haldusasi Mikhail Simtsovi kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 400 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 6. juuni 2022. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Mikhail Simtsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Mikhail Simtsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Mikhail Simtsovi määruskaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu 6. juuni 2022. a määrus. 2. Saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Mikhail Simtsov esitas 29. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 400 eurot. Lisaks esitas M. Simtsov ka taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
2. Tartu Halduskohus jättis 6. mai 2022. a määrusega kaebuse käiguta ning kohustas kaebajat
15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puuduse, st tasuma riigilõivu summas 20 eurot.
3. Tartu Halduskohus tagastas 6. juuni 2022. a määrusega M. Simtsovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt kohus tagastab kaebuse, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 39 lg 1 p 4 sätestab, et kaebusele tuleb lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. HKMS § 104 lg 1 näeb ette, et kaebuse esitamisel halduskohtule tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt. HKMS § 104 lg-st 2 tuleneb, et riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kaebaja sai määruse, millega halduskohus jättis kaebuse käiguta, kätte 16. mail 2022 ning seega oli viimane päev riigilõivu tasumiseks 31. mai 2022. Kuna kaebaja nõutavat riigilõivu ei tasunud, tagastas halduskohus kaebuse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. M. Simtsov esitas 16. juunil 2022 ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 6. juuni 2022. a määruse peale. Kaebaja leiab, et ta ei ole võimeline maksma riigilõivu 20 eurot. Halduskohus oleks pidanud kontrollima kaebaja maksevõimelisust, aga jättis selle tegemata. Kaebaja palub hüvitada talle mittevaraline kahju, mille vangla on talle tekitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 6. juuni 2022. a määrus tühistada.
6. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus teinud olulise vea, kui jättis lahendamata kaebaja menetlusabi taotluse, milles kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Eelnev viga on tinginud ka määruse, millega halduskohus kaebuse tagastas, õigusvastasuse. HKMS § 39 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebusele lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. Kaebaja viimast ka tegi. HKMS § 116 lg 1 ls 1 kohaselt lahendatakse menetlusabi taotlus määrusega. Alles seejärel, kui selgub, et riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole alust, peab kohus vastavalt HKMS § 116 lg-le 6 andma tähtaja riigilõivu tasumiseks. Halduskohus on küll kaebuse käiguta jätmise määruses kirjeldanud, kuidas vangla hinnangul ei ole kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamine põhjendatud, kuid kohus ei ole ise taotlust määrusega lahendanud, vaid on jätnud taotluse hoopiski tähelepanuta, kaebuse käiguta ning andnud tähtaja riigilõivu tasumiseks.
7. Seejärel tagastas halduskohus vaidlustatud määrusega kaebuse, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinevaid puudusi, st jättis riigilõivu tasumata. Kohustus tasuda riigilõiv tulenes halduskohtu 6. mai 2022. a määrusest, millega kaebus jäeti käiguta ning anti tähtaeg nõutava menetlustoimingu tegemiseks. Käiguta jätmise määrus ei olnud edasikaevatav. Kuigi määrus, mida ei saa edasi kaevata, jõustub kaebajale kättetoimetamisest arvates vastavalt HKMS § 179 lg-le 3 ning kaebajal tekib kohustus riigilõiv tasuda, ei saa ringkonnakohtu arvates jätta nimetatud viga tähelepanuta. Halduskohus ei saa olukorras, kus isik on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist, esitatud taotlust lihtsalt tähelepanuta jätta ning hiljem määrusega riigilõivu tasumata jätmise tõttu kaebust tagastada. Halduskohus peab lahendama kõik talle esitatud taotlused ning lähtuma seda tehes menetlusseadustikust, seda enam, et menetlusabi andmata jätmine on vaidlustatav HKMS § 119 lg 1 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist olulise menetlusveaga HKMS §
199 lg 2 p 3 ja HKMS § 203 lg 3 mõttes.
8. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus tühistama Tartu Halduskohtu 6. juuni 2022. a määruse ning saatma asja menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. Ringkonnakohus ei asu ise lahendama kaebaja menetlusabi taotlust, sest sel juhul oleks ta esimene kohtuaste, kes esitatud taotluse osas seisukoha võtaks. Kuna menetlusabi on taotletud kaebuse esitamiselt riigilõivuvabastuse saamiseks, peab taotluse esmalt lahendama halduskohus ise.
(allkirjastatud digitaalselt)