1-10-12803/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsembril 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-12803 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi D.Z-i süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav D.Z

elukoht: XXXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada D.Z KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada D.Z-ile mõistetud 4 kuu pikkust vangistust

Tartu Maakohtu 10.09.2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista D.Z-ile 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada D.Z-ile mõistetud 6 kuu pikkune vangistus (kolmsada 360 kuuskümmend) tunni üldkasuliku tööga. D.Z-i üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel (üks) aasta. 1

2

Üldkasuliku töö tegemise ajal on D.Z kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas Tartu

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära D.Z-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viis) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 23. detsembril 2010. a.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista D.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha

6525 900 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjale makstud tasu

(üheksasada) krooni.

Määrata menetluskulude tasumine ositi (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates 12

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on D.Z kohustatud tasuma igakuiselt

618 (kuussada kaheksateist) krooni senti. 75

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või

333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

3

D.Z-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 11. juunil 2010. a kella 20:30 paiku Tartu

maakonnas Meeksi vallas Rasina-Meeksi maantee 11 km-l sõiduautot Peugeot 405 registreerimismärgiga XXXXXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani D.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale D.Z-ile karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada D.Z-ile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu

10.09.2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada D.Z-ile mõistetud 6 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha ühe aasta jooksul. KarS § 50 alusel võtta ära D.Z-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. D.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga

alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 600 krooni ja kohtumenetluses 300 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

D.Z on töövõimetuspensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension 3500 krooni

kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude summas 7425 krooni korraga

hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu. Kohus peab põhjendatuks D.Z-i maksevõimet arvestades ajatada menetluskulude tasumise ühele aastale igakuiste võrdsete osamaksetena.

Ingeri Tamm Kohtunik