2-19-9099/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-9099

Kohtuasi

X ja C avaldus Vabaõhumuuseumi tee 4a KÜ

19.06.2015.a ja 14.04.2016.a üldkoosolekute otsuste

tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.02.2022.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I (määruskaebuse esitaja I): X (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Avaldaja II (määruskaebuse esitaja II): C (isikukood

XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja MK (e-post

XXX)

Avaldajate I-II lepinguline esindaja Arvo Junti (e-post

XXX)

Puudutatud isik (vastustaja): Vabaõhumuuseumi tee

4a korteriühistu (registrikood 80208424), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar (e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13.02.2022.a määrus resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada

määruse õiguslikke põhjendusi.

2. X ja C määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata.

2-19-9099

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli X ja C (avaldajad) avaldus Vabaõhumuuseumi tee 4a KÜ

(puudutatud isik) üldkoosolekute otsuste vaidlustamiseks.

2. Harju Maakohus rahuldas 14.08.2020.a määrusega avalduse osaliselt ning jättis

menetluskulud 66,67% osas puudutatud isiku kanda ja 33,33% osas solidaarselt avaldajate

kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.05.2021.a määrusega maakohtu määruse osas,

millega maakohus jättis menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda ning tegi selles osas uue

määruse, millega jättis menetluskulud avaldajate kanda võrdsetes osades. Muus osas jättis

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu menetluskulud jäid võrdsetes

osades avaldajate kanda. Ringkonnakohtu määrus jõustus 11.10.2021.a.

3. Avaldajad esitasid menetluskulude nimekirja seoses maakohtu menetluses kantud kuludega

30.06.2020.a. Nimekirja kohaselt tekkis avaldajatel menetluskulu 1986 eurot, millest 150 eurot

on kulu riigilõivule ja ülejäänud kulu lepingulisele esindajale. Puudutatud isik esitas

vastuväited avaldajate menetluskuludele 14.07.2020.a.

4. Puudutatud isik esitas menetluskulude nimekirja seoses maakohtu menetluses kantud

kuludega 30.06.2020.a ning määruskaebemenetluses kantud kuludega 20.04.2021.a. Nimekirja

kohaselt tekkis maakohtu menetluses menetluskulu 3301,20 eurot ning määruskaebemenetluses

764,40 eurot, so kulu lepingulisele esindajale. Avaldajad esitasid puudutatud isiku

menetluskuludele vastuväited 14.07.2020.a ja 23.04.2021.a.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus tegi 13.02.2022.a määruse, millega mõistis kummaltki avaldajalt

puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 928,99 eurot ja puudutatud isikult kummagi

avaldaja kasuks välja menetluskulu 50 eurot, tasaarvestas avaldajate ja puudutatud isiku

vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning mõistis kummaltki avaldajalt puudutatud

isiku kasuks välja menetluskulu 878,99 eurot ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

6. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2, § 139

lg-le 2, § 175 lg-le 1, § 177 lg-tele 3 ja 4, § 178 lg -le 2, §-le 218, § 445 lg 1 teisele lausele ja

§ 463 lg-le 2.

7. Avaldajad on soovinud lepingulise esindaja kuludena Arvo Junti büroo arvete hüvitamist.

Asja materjalidest ei nähtu, et A.Junti oleks avaldajate lepingulise esindajana maakohtu

2-19-9099

menetluses osalenud. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma

kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu

üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (3-2-1-183-14, p 13). Maakohtu

menetluses on kõik avaldajate menetlusdokumendid allkirjastatud kas avaldajate endi poolt,

avaldaja II esindajana on allkirjastanud ka MK. A. Junti ühtegi dokumenti allkirjastanud ei ole.

Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-46-12 (p 33) selgitanud, et esindus tähendab esindaja

menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist. Üksnes abi menetlusdokumentide

koostamisel ja õigusnõustamine ei ole esindamine. Kohus leidis, et nimetatud Riigikohtu

seisukoht kohaldub ka tsiviilkohtumenetlusele. Kuivõrd A. Junti ei olnud maakohtu menetluses

avaldajate lepinguline esindaja, ei saanud tekkida seonduvat kulu ka lepingulisele esindajale.

Avaldajatel võis küll tekkida kulu nõustajale, kuid tulenevalt TsMS § 175 lg 2 ei saa nõustaja

kulude hüvitamist nõuda. Avaldajate menetluskulu maakohtus kokku oli seega 150 eurot.

8. Puudutatud isik on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise

ajakuluga:

Toimingud maakohtus

Aeg (h)

1. vastuse koostamine avaldusele koos seonduvate toimingutega

2. 06.10.2019 seisukohaga tutvumine ja sellele vastamine koos seonduvate toimingutega

7,63

3. 23.03.2020 seisukohaga tutvumine ja sellele vastamine koos seonduvate toimingutega

4,32

4. 02.06.2020 kohtunõudega tutvumine

0,17

5. avaldajate 06.05 seisukohaga tutvumine ja vastuse koostamine kohtunõudele

0,2

6. menetluskulude nimekirja koostamine

0,33

KOKKU

19,65

Toimingud ringkonnakohtus

Aeg (h)

1. määruskaebusega tutvumine ja sellele vastamine koos seonduvate toimingutega

4,55

KOKKU

4,55

9. Kohus nõustus avaldajatega, et 06.05.2020.a ei ole avaldajad asja materjalidest nähtuvalt

seisukohta esitanud ja vastus kohtunõudele on 16.06.2020.a e-kiri tõendite edastamise kohta,

põhjendatud ajakulu maakohtu toimingule 5 ei ületa 0,08 tundi (5 minutit).

10. Ülejäänud osas leidis kohus, et märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, ükski

toiming ei ole selgelt põhjendamatu, samuti ei ole ühelegi toimingule märgitud ajakulu ilmselt

ülemäärane. Ka ei sisalda ükski koostatud dokument kohtu hinnangul ilmselgelt

asjassepuutumatut. Kas lepingu sõlmimine õigusteenuse saamiseks on otsustatud üldkoosoleku

otsusega ei oma tekkinud kulude ulatuse kindlaks määramisel tähendust.

11. Kohus ei nõustunud avaldajatega, et nõutud oleks kulude hüvitamist kahekordselt, kuna

toiminguid tegid mitu esindajat. Kajastatud ajakulu vastab toimingu tegemiseks vajalikule

ajakulule ühe esindaja poolt. Avaldajad, esitades mahukaid menetlusdokumente, pidid

arvestama, et puudutatud isikul tekib ajakulu nende dokumentidega tutvumiseks ning

puudutatud isikul oli õigus ka kõigele esitatule vastata. Kohus leidis, et suhtlus kliendiga

mõistlikus ulatuses on menetluses esindamiseks möödapääsmatu. Sellist mõistlikku ulatust

avaldajate nimekirjas märgitu kohtu hinnangul ei ületa.

12. Puudutatud isikule osutati õigusteenust hinnaga 140 eurot tund (ilma km, so käibemaksuga

168), mis kohtu hinnangul ei ületa keskmist advokaadi poolt osutatava õigusteenuse hinda.

Puudutatud isik on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Puudutatud isiku

2-19-9099

hüvitamisele kuuluv menetluskulu maakohtu menetluses on 3281,04 eurot (19,53 x 168) ning

ringkonnakohtus 764,4 eurot (4,55 x 168).

13. Avaldajate menetluskulu maakohtus oli 150 eurot ning puudutatud isiku menetluskulu

3281,04 eurot. Võttes arvesse menetluskulude jaotust mõistis kohus avaldajatelt puudutatud

isiku kasuks välja 1093,57 eurot (3281,04 x 33,33%) ning puudutatud isikult avaldajate kasuks

100 eurot (150x66,67%). Vastavalt ringkonnakohtu lahendile jagas kohus maakohtu

menetluskulud avaldajate vahel võrdselt, st kummaltki avaldajalt puudutatud isiku kasuks

väljamõistetav summa seoses maakohtu menetlusega on 546,79 eurot (1093,57:2). Puudutatud

isiku menetluskulud ringkonnakohtus olid 764,4 eurot, mis jäid täielikult avaldajate kanda

võrdsetes osades, so 382,2 eurot (764,4:2) mis tuleb välja mõista kummaltki avaldajalt. Kokku

mõistis kohus kummaltki avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 928,99 eurot (546,79+382,2)

ning puudutatud isikult kummagi avaldaja kasuks 50 eurot. Kohus tasaarvestas vastastikused

väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistis kummaltki avaldajalt puudutatud

isiku kasuks välja menetluskulu 878,99 eurot (928,99 - 50).

Määruskaebus

14. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ning teha

uus määrus, millega määruskaebus rahuldada, määrata avaldajate menetluskulud kindlaks koos

esindajakuludega vastavalt esitatud kuludokumentidele; puudutatud isiku menetluskulusid

mitte kindlaks määrata; alternatiivselt määrata puudutatud isiku menetluskulud kindlaks

põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades määruskaebuses toodud vastuväiteid.

15. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus arvesse võtnud, et 14.07.2020.a esitasid

avaldajad täiendava menetluskulude nimekirja ning taotluse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks kogusummas 280,80 eurot. Kohus ei ole selgitanud, miks ei kuulu

14.07.2020.a esitatud täiendavad menetluskulud arvesse võtmisele, miks on kohus lähtunud

üksnes 30.06.2020.a esitatud menetluskulude nimekirjast.

16. Kohus on ekslikult leidnud, et avaldajate lepingulise esindaja kulud ei kuulu kindlaks

määramisele ega hüvitamisele. Avaldajad leiavad, et tsiviilasja nr 2-19-9099 kohtumenetluses

on toimunud faktiline avaldajate esindus Arvo Junti poolt. Tegemist ei olnud nõustamisega või

abiga menetlusdokumentide koostamisel. Avaldajad ei ole, vastupidiselt kohtu viidatud

lahendis nr 3-2-1-183-14 käsitletud olukorrale, lepingulise esindaja puudumist menetluses

kinnitanud, vastupidi - on esindaja olemasolule menetluse käigus tähelepanu juhtinud (vt

07.08.2020.a vastuväide). Avaldajad on esitanud ka menetluskulude nimekirja, millise

puudumine oli samuti kohtu viidatud Riigikohtu lahendi aluseks. Lisaks menetluskulude

nimekirjale on avaldajad tsiviilasjas nr 2-09-9099 esitanud ka Arvo Junti büroo OÜ poolt

esitatud arved ning maksekorraldused arvete tasumise kohta. Avaldajatele on Arvo Junti büroo

OÜ poolt esitatud arvete alusel tekkinud õigusabikulude tasumise kohustus (vt ka RK nr 3-2-1-

102-16). Õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamisest tuleneb ka alus

menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmiseks. Kohtu seisukoht antud küsimuses puudub.

Kohus ei ole esinduslepingu osas seisukohta võtnud, täpsustusi küsinud, asjaolusid selgitanud.

17. Kohus ei ole puudutatud isiku esindajakulude väljamõistmisel lähtunud põhjendatuse ja

vajalikkuse põhimõttest ega võtnud seisukohta asjaolu osas, et puudutatud isikut esindas kaks

lepingulist esindajat. Maakohtul tulnuks puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramisel

esmalt analüüsida puudutatud isiku poolt korraga kahe esindaja kasutamise vajadust ja

põhjendatust. Puudutatud isik ei ole ise esile toonud, millistel asja olemusest või konkreetse

küsimuse spetsiifikast tulenevatel põhjustel oli kahe esindaja osalemine menetluses vajalik.

2-19-9099

Kohus ei ole ka ise põhjendanud, kas ja miks oli konkreetse tsiviilasja juures vaja kasutada

kahte esindajat. Avaldajad leiavad, et tsiviilasi nr 2-19-9099 ei olnud oma olemuselt ega

õiguslikult keskmisest keerukam. Kohaldada ei tulnud välisriigi ega Euroopa Liidu õigust, asjas

ei olnud vajalik määrata ekspertiise ega kuulata üle tunnistajaid. Kohus on ebaõigelt ja alusetult

käsitlenud kahe esindaja kulusid ühe esindaja omadena. Kohtu poolt erinevate esindajate tööde

ning seotud aja- ning rahakulu eristamata jätmine ei ole olnud õiguslik.

18. Avaldajad on oma 14.07.2020.a vastuväites puudutatud isiku menetluskuludele välja

toonud, et puudutatud isiku esindajad on teineteise tööd dubleerinud, nii on avaldajad

selgitanud, et arve nr 2019191 spetsifikatsioonist tulenevalt on puudutatud isiku 18.09.2019.a

vastuse koostamisega tegelenud perioodil 03.09.-18.09.2019.a nii vandeadvokaat Merilin

Ojasaar kui ka vandeadvokaadi abi Aleksadr Tsemin. Kokku on õigusabi, seoses nimetatud

18.09.2019.a vastuse koostamisega. osutatud 7 h ulatuses, sellest 4 h 37 min A.Tsemin ja 2 h

23 min M.Ojasaar. Samuti on avaldajad välja toonud, et arve nr 20200521 spetsifikatsioonist

tulenevalt on Merilin Ojasaar ja Aleksandr Tsemin mõlemad olnud tegevad ka vastuväite

koostamisel avaldajate 06.10.2019.a seisukohale. A.Tsemin 5 h 09 min ja M.Ojasaar 5 h 29

min ulatuses.Kohus ei ole avaldajate 14.07.2020.a vastuväidete osas põhjendatud seisukohta

võtnud. Muuhulgas ei ole kohus hinnanud igale toimingule kulunud aega ega otsust selles osas

põhjendanud.

19. Oma vastuväites puudutatud isiku menetluskuludele maakohtus on avaldajad juhtinud

kohtu tähelepanu asjaolule, et puudutatud isiku esitatud menetlusdokumendid on suures osas

korduvad, aga ka esitatud ilma kohtu vastava nõudeta. Täiendavalt lisavad avaldajad

käesolevaga, et nt puudutatud isiku 19.09.2019.a seisukohas avaldusele esitatud vastuväited

revidendi valimise ja remondifondi reservfondiks ümbernimetamise osas jättis kohus

rahuldamata ning rahuldas avaldajate nõude vastavate otsuste tühisuse tuvastamiseks. S.o.

puudutatud isiku vastavad vastuväited on olnud alusetud, sisutud. Asjakohatuteks ning

asjassepuutumatuteks osutusid ka puudutatud isiku vastuväited avaldajatel õigusliku huvi

puudumise osas. Kohus kinnitas, et avaldajatel on tuvastushuvi olemas. Ka vastuväited

avaldajate nõuete tähtaegsuse osas osutusid asjakohatuteks, kuivõrd ka selles osas kinnitas

kohus avaldajate positsiooni. Puudutatud isiku käsitlus korteriühistu pädevuse kohta vastu võtta

vaidlustatud otsuseid oli täiesti asjakohatu, kuivõrd antud küsimuses vaidlus puudus, sama ka

vastuväidete osas, mis puudutasid üldkoosoleku otsustusvõimet. Lähtudes eeltoodust, ei saa

avaldajad nõustuda kohtuga selles, et ükski puudutatud isiku esindajate toiming ei ole selgelt

põhjendamatu või et ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole ilmselt ülemäärane ning ükski

dokument ei sisalda ilmselgelt asjassepuutumatut.

20. Avaldajate hinnangul läheb kohtu seisukoht selles, et suhtlus kliendiga mõistlikus ulatuses

on menetluses esindamiseks möödapääsmatu ning sellist mõistlikku ulatust puudutatud isiku

poolt menetluskulude nimekirjas märgitu kohtu hinnangul ei ületa, mistõttu on vastav kulu ka

hüvitatav, vastuollu Riigikohtu vastava käsitlusega, millise kohaselt ei ole põhjendatud nõuda

teiselt menetlusosaliselt kliendi ja advokaadi suhtluse kulusid.

21. Kohus ei ole hinnanud puudutatud isiku ringkonnakohtu menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust. Kohus on vaid nentinud, et vastavalt puudutatud isiku poolt 20.04.2021.a esitatud

menetluskulude nimekirjale olid puudutatud isiku menetluskulud määruskaebemenetluses

764,40 eurot. Avaldajad leiavad, et arvestades määruskaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja

mahtu ning asjaolu, et pooled olid arvestatavas osas oma väited juba esimese astme kohtus

esitanud, ei ole puudutatud isiku esindaja ajakulu määruskaebusega tutvumisele ja sellele

vastamisele põhjendatud, on liialdatud ning kulude kindlaksmääramine taotletud suuruses, seda

eriti ilma igasuguse analüüsita, ei ole õiguslik. Menetluskulude ülepaisutatusele ning

2-19-9099

põhjendamatusele on avaldajad tähelepanu juhtinud ka oma 23.04.2021.a esitatud vastuväidetes

puudutatud isiku menetluskuludele ringkonnakohtu menetluses. Kohus vastuväidete osas

seisukohta võtnud ei ole.

22. Avaldajad on seisukohal, et olukorras, kus puudutatud isikul puudub õiguslik alus, s.o.

üldkoosoleku volitus vastava otsuse näol või tagantjärele antud heakskiit mistahes

õigusabilepingute sõlmimiseks, puudutatud isikule tsiviilasjas nr 2-19-9099 esindajate

palkamiseks (MTÜS § 19 lg 4; § 27 lg 6), ei ole puudutatud isiku õigusteenuse leping

LEADELL Pilv Advokaadibürooga sõlmitud õiguslikel alustel ning on õigustühine. Vastavad

kulutused on kantud mitteõiguspäraselt ning avaldajad ei pea puudutatud isiku menetluskulude

rahalist kindlaksmääramist ei õiguspäraseks ega õigustatuks.

Menetlusosaliste seisukohad

23. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldajate

kanda. Kohus on õigesti põhjendanud, et asja materjalidest ei nähtu, et A.Junti oleks kordagi

avaldajate lepingulise esindajana maakohtu menetluses osalenud. Samuti ei ole A.Junti

allkirjastanud ühtegi menetlusdokumenti, vaid seda on teinud kas avaldajad ise või MK.

Riigikohtu praktikas selgitatud, et hüvitatavad ei ole menetlusväliselt kantud õigusabikulud, mh

eelkõige kohtueelsete läbirääkimiste või õigusliku analüüsi läbiviimisel kantud kulud. Antud

juhul esindasid puudutatud isikut menetluses vandeadvokaat ning vandeadvokaadi abi.

Puudutatud isiku hinnangul on arvestades vaidluse spetsiifikat ja rahalist väärtust, puudutatud

isiku esindajate poolt menetluses kliendi esindamisele kulunud aeg proportsionaalne vaidluse

keerukuse ja koostatud menetlusdokumentide mahuga. Puudutatud isikul oli küll käesolevas

menetluses kaks lepingulist esindajat, kuid nad ei ole teinud dubleerivat tööd, vaid on üksteist

täiendanud.

Menetluse edasine käik

24. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu kohtumäärus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks

alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse

resolutsiooni muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid täiendab määruse õiguslikke

põhjendusi. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

26. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu 03.06.2013.a kohtumäärus

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14).

27. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajate etteheidetega maakohtule selles, et

kohus on jätnud võtmata seisukoha seonduvalt avaldajate täiendava menetluskulude

nimekirjaga (II kd, tlk 31-34). Maakohus on rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud

2-19-9099

kohustust, mille kohaselt märgitakse kirjalikus määruses, mille peale saab esitada

määruskaebuse, põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest

kohus juhindus. Siiski ei ole eelnev rikkumine nii oluline, et tingiks maakohtu määruse

tühistamise ja asja tagasi maakohtule saatmiseks, kuna ringkonnakohus saab maakohtu

eksimuse ise parandada.

28. Maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi tuleb täiendada järgnevalt: Lisaks eelpool

nimetatud 30.06.2020.a menetluskulude nimekirjale esitasid avaldajad maakohtule

14.07.2020.a täiendava menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tekkis neil lisaks

õigusabikulu summas 280,80 eurot. Kohus osundab, et avaldajate poolt 14.07.2020.a esitatud

menetluskulude nimekiri on esitatud hilinenult, arvestades, et kohtu 02.06.2020.a määruse

kohaselt oli menetlusosalistel soovi korral võimalus esitada menetluskulude nimekirjad

hiljemalt 30.06.2020.a ja esitatule vastata kuni 14.07.2020.a (I kd, tlk 200-201). TsMS § 331

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või

vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates

menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv

põhjus. Kuigi avaldajad on mõjuva põhjusena esile toonud, et täiendavad menetluskulud

tekkisid pärast puudutatud isiku poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga tutvumist, ei anna

see seaduslikku alust võtta nimekirjas märgitud summat avaldajate menetluskuludena arvesse,

kuna menetlusdokumenti ei ole allkirjastanud ega kohtule esitanud A.Junti, kes avaldajate

kinnitusel on osutanud neile käesolevas tsiviilasjas õigusabi.

29. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate väitega, et maakohus eksis, kui leidis,

et avaldajatele A.Junti poolt õigusabi osutamisega seotud kulud ei kuulu hüvitamisele.

Ringkonnakohus nõustub selles osas TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi

põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

30. Maakohus on õigesti juhindunud Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, et kohtul on

alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista

teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud

kohtumenetluses. TsMS § 221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis

esitatakse kohtule, millest põhimõttest lähtub ka väljakujunenud kohtupraktika (vt nt Riigikohtu

23.03.2000.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-00, p IV). Lisaks on kohtupraktikas sedastatud, et

nii kohtule kui ka muudele menetlusosalistele peab olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb

kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks (vt Riigikohtu 28.10.2010.a

kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 14).

31. Kuivõrd praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et A.Juntile avaldajate poolt antud

volikirjad ja A.Junti poolt allkirjastatud esimene menetlusdokument esitati esmakordselt alles

tsiviilasjas sisulisele lõpplahendile esitatud määruskaebusega ringkonnakohtu menetluses (II

kd, tlk 41-43,49-52), tuvastas maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel õigesti, et A.Junti

ei olnud maakohtu menetluses avaldajate lepinguline esindaja. Arvestades, et õigusabikulud

tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses

sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt

Riigikohtu 12.10.2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23), kuid A.Juntit ei saa

maakohtu menetluses pidada avaldajate lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 mõttes, on

maakohtu järeldus, et avaldajate menetluskulu maakohtus oli kokku 150 eurot, õige.

Määruskaebuse esitajate etteheited maakohtule seonduvalt sellega, et kohus ei võtnud

esinduslepingu osas seisukohta, ei küsinud täpsustusi ega selgitanud asjaolusid, on eeltoodut

arvestades põhjendamatud.

2-19-9099

32. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate etteheidetega maakohtule seonduvalt

puudutatud isiku kahe lepingulise esindaja vajalikkuse hindamata jätmise ja järeldusega, et

kajastatud ajakulu vastab toimingu tegemiseks vajalikule ajakulule ühe esindaja poolt.

33. Maakohus ei pidanudki kahe esindaja vajalikkust hindama, arvestades, et puudutatud isiku

maakohtu menetluses 30.06.2020.a esitatud menetluskulude nimekirjast ja selle lisadest

nähtuvalt (II kd, tlk 5-10) ei ole temale õigusabi osutanud vandeadvokaat ja vandeadvokaadi

abi (kes esindas puudutatud isikut kuni 11.03.2020.a k.a (I kd, tlk 188)) teineteise tööd

dubleerinud, vaid täiendanud. Sealjuures nähtub arve nr 2019191 spetsifikatsioonist üheselt, et

puudutatud isiku 18.09.2019.a vastuse koostamisega tegeles vandeadvokaadi abi 4 h 37 min ja

seisukoha täiendamisega vandeadvokaat 2 h 23 min. Analoogselt on esindamine toimunud arve

nr 20200521 spetsifikatsioonist nähtuvalt, mille kohaselt vastuväite koostamisel avaldajate

06.10.2019.a seisukohale osutas vandeadvokaadi abi õigusabi 5 h 09 min ulatuses ja

vandeadvokaat 5 h 29 min ulatuses. Kuna mõlemad lepingulised esindajad osutasid puudutatud

isikule õigusabi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks (II kd, tlk 8-9), on

põhjendamatu ka see määruskaebuse esitajate etteheide, et kohtu poolt erinevate esindajate

töödega seotud rahakulu eristamata jätmine ei ole olnud õiguslik.

34. Nõustuda ei saa ka selle määruskaebuse etteheitega, et maakohus ei ole hinnanud igale

toimingule, sh ringkonnakohtu menetluses osutatud õigusabitoimingutele, kulunud aega ega

otsustust selles osas põhjendanud.

35. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus esile toonud puudutatud isikule

osutatud õigusabi toimingud koos nendele kulunud ajaga. Sealjuures on kohus põhjendanud,

millises osas tuleb puudutatud isikule osutatud õigusabi ajakulu vähendada ning millises osas

on see põhjendatud. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-

182-15, p 14).

36. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni

sekkumiseks ja maakohtu poolt avaldajatelt puudutatud isiku kasuks välja mõistetud

menetluskulude vähendamiseks. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja

jälgitav. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel

võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid ja keerukust kui ka esitatud menetlusdokumente ning

seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Asjaolu, et mõned

puudutatud isiku vastuväited asja sisulisel arutelul mitteedukaks osutusid, ei pidanud maakohus

käesoleva juhul enam arvestama, kuivõrd kohus võttis seda arvesse asjas tehtud lõpplahendis

menetluskulude jaotuse proportsiooni määramisel, millest kohtul tuli omakorda juhinduda

menetluskulude kindlaksmääramisel. Arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu, saab puudutatud isikule õigusabitoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus

pidas põhjendatuks ja vajalikuks, pidada igati mõistlikuks ka ringkonnakohtu hinnangul.

Asjaolu, et avaldajad maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei

nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks. Dokumentide

koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes

teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu

26.10.2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).

37. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka määruskaebuse väide, et Riigikohtu

käsitlusega on vastuolus maakohtu seisukoht, mille kohaselt on suhtlus kliendiga mõistlikus

2-19-9099

ulatuses menetluses esindamiseks möödapääsmatu ning seetõttu ka hüvitatav. Kuigi Riigikohus

on osundanud, et põhjendatud ei ole nõuda advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse kulude

hüvitamist (vt Riigikohtu 27.11.2019.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-10073, p 22), on

käesolevas tsiviilasjas puudutatud isiku poolt esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtuv

kliendisuhtlus (II kd, tlk 5-10, 67-68) seostatav igakordselt konkreetse osutatud

õigusabitoiminguga, seega ka kontrollitav.

38. Lõpetuseks tuleb märkida, et maakohtu poolt puudutatud isiku menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist ei saa ebaõigeks pidada ka põhjusel, et avaldajate teadmisel puudus

puudutatud isikul üldkoosoleku volitus vastava otsuse või tagantjärele antud heakskiidu näol

õigusabilepingu sõlmimiseks LEADELL Pilv Advokaadibürooga, millist seisukohta kordasid

avaldajad ka määruskaebuse esitamise järgselt ringkonnakohtule 30.03.2022.a esitatud

taotluses kontrollida puudutatud isiku lepingulise esindaja esindusõiguse seaduslikkust.

39. Selgitamist vajab, et kuigi TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause järgi eeldatakse advokaadi

puhul esindusõiguse olemasolu, saab juriidilise isiku lepinguline esindaja oma esindusõiguse

kohtumenetluses TsÜS § 119 lg 2 ja TsMS § 217 lg 4 järgi (nende koostoimes) juriidilise isiku

seaduslikult esindajalt (vt ka Riigikohtu 27.10.2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11,

p 19), so antud juhul puudutatud isiku seaduslikult esindajalt. Kuna asja materjalidest ei nähtu

ja määruskaebuses ei ole ka väidetud, et puudutatud isiku seaduslike esindajate endi

esindusõigus oleks (olnud) küsitav, puudub ringkonnakohtul alus kahelda puudutatud isikut

käesolevas tsiviilasjas esindanud lepinguliste esindajate esindusõiguse kehtivuses. See, kas

õigusabilepingu sõlmimiseks on olemas (olnud) vajalik puudutatud isiku liikmete nõusolek või

tagantjärele heakskiit, on küsimus sisesuhtest, so juhatuse liikmete pädevusest ja võimalikust

vastutusest KrtS § 24 lg 1, MTÜS § 27 lg 1, lg 3 ja § 32 järgi, mis väljub käesoleva vaidluse

raamidest ning on iseseisva tsiviilkohtumenetluse õiguslik küsimus juhul, kui avaldajate

hinnangul esineb alus oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse pöördumiseks.

Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus

40. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt § 178 lg-st 1.

41. Vastavalt

Tallinna

Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi

tööjaotusplaani

asendab

kohtukoosseisu liiget Ulvi Loonurme kohtunik Mati Maksing.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/