1-10-16631/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-10-16631

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kiirmenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.detsembril 2010. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-16631 Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kohtuistungi sekretär Aile Org Kriminaalasi D.G süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses

Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav D.G

Elukoht: xxxxx xxx.xxx xxxxxx-xxxxx xxxxxxxxxxx; ID xxx; töök. xx xxxx kohtulikult karistamata Kaitsja vandeadvokaat Otto Preem

RESOLUTSIOON KrMS §173,175, 179, 180, 189-192,§ 2561-2565, §239-250 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada D.G KarS § 424 järgi ja karistada teda 3 (kolme) kuulise vangistusega.

KarS § 74 lg. 5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades.

KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 3 kuud

üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ( 3 kuud vangistust = 90 päeva x 2 ) s. o. üldkasuliku tööga 180 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha kuue (6) kuu jooksul s.o. kuni

15.juuni 2011.a.

2 (4)

KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal D.G järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja -kohustusi: 1) elama alalises elukohas – xxxxx xxx.xxx xxxxxx-xxxxx xxxxxxxxxxx, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata D.G katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS §50 lg 1 alusel võtta D.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565

lg.2 alusel välja mõista D.G-lt

menetluskulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha pooles

määras, s.o. summas kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks (3262) krooni ja 50 senti riigi tuludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista D.G-lt menetluskulu –

• kaitsjatasu – vandeadvokaadi Otto Preem´i osaluse eest asja

kohtueelsest menetlusest summas üheksasada (900) krooni riigi tuludesse;

• kaitsjatasu – vandeadvokaadi Otto Preem´i osaluse eest asja

kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas kolmsada (300) krooni riigi tuludesse;

Kinnitada Valga Advokaadibüroo vandeadvokaadi Otto Preem´i kaitsjatasuks kriminaalasjas nr 1-10-16631 süüdistatava D.G esindamise eest kolmsada (300)

krooni (s.h. käibemaks 50 krooni), milline summa maksta välja vastavate riigieelarveliste vahendite arvelt.

D.G tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

Pank nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049874 ning selgitus: „D.G, 1-10-16631, kaitsjatasu”, „D.G , 1-10-16631, sundraha“.

Kaitsjatasud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul

tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

3 (4)

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ( 15.12.2010.a. ). Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda ( 15.12.2010.a.).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s :

Kriminaalasjas süüdistatakse

D.G selles, et tema 12.12.2010.a. kella 23.25 ajal

juhtis xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx – xxxx mootorsõidukit Opel

Astra riikliku reg. numbriga xxx xxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,05 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 lugeda lõplikuks tulemiks 0,95 mg/l. Mõõtmine toimus Alcotestiga 7110 MK III EST ARAF – 0033. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi D.G kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi puudub Kokkuleppe sisu : KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus D.G-le karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 74 lg. 5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades.

KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ( 3 kuud vangistust = 90 päeva x 2 ) s. o. üldkasuliku tööga 180 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha kuue (6) kuu jooksul kuni 15. 06. 2011.a.

KarS § 69 lg. 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal jälgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

Tulenevalt KarS § 50 lg. 1 võtta D.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus seitsmeks (7) kuuks.

Väljamõistmisele kuulub sundraha 6525 krooni, mida KrMS § 256-5 lg.2 alusel vähendada poole võrra. Menetluse käik :

D.G on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu

on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude

tõenditega Seega esinevad kõik KrMS §256 . 1

toodud kiirmenetluse ja

§ 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

4 (4) Süüdistatav D.G ja tema kaitsja nõustusid kiirmenetluse kohaldamisega ning menetlus kohtus toimus kokkuleppemenetlusenormide kohaselt vastavalt KrMS § 2564 ja § 239-250.

KrMS §2562

, §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis prokurör süüdistusaktis 15.detsembril 2010.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav D.G kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või

prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja

kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on

kohustuslik. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse kaitse kriminaalmenetluses.

Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord.

Lõuna Prefektuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 300 krooni

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 600 krooni. D.G kaitsja Otto Preem on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 300 krooni. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu 300 krooni tuleb arvestada advokaat Otto Preem´ile. KrMS §175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks joobe tuvastamisega tekkinud kulu. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi-

mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetlus- kulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb D.G-lt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3262.50 krooni ja õigusabi tasu 1 200 krooni - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

Hele Ilisson Kohtunik 15.12.2010.a.