2-21-3033/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 7. november 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-3033

Kohtuasi

X hagi Osaühingu Vesiroos (pankrotis) ja Y vastu

solidaarselt

kahju

hüvitamiseks

ja

viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. detsembri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Siiri Pajupuu

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja C

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. oktoobri 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-3033

ning Harju Maakohtu 1. detsembri 2021 otsus samas tsiviilasjas resolutsiooni p-de

1, 3–4 ja 6 osas. Lõpetada tühistatud osas tsiviilasja menetlus.

2. Harju Maakohtu 1. detsembri 2021 otsus on jõustunud resolutsiooni p 2 osas,

millega maakohus jättis X hagi Osaühingu Vesiroos (pankrotis) vastu läbi

vaatamata ning resolutsiooni p 5 osas, millega maakohus jättis Osaühingu Vesiroos

(pankrotis) menetluskulud tema enda kanda.

3. Kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised:

3.1. Y kohustub tasuma X-le 18 400 eurot hiljemalt 15. novembriks 2022, kandes

nimetatud summa X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

3.2. X ja Y kinnitavad selguse huvides, et eelmises lauses nimetatud summa on

lõplik ega kuulu ümbervaatamisele seoses Osaühingu Vesiroos (pankrotis)

pankrotimenetlusega,

poolte

menetluskuludega

ega

mistahes

muude

asjaoludega.

3.3. C kohustub käendajana vastutama X ees kompromissilepinguga kokku

lepitud Y kohustuse eest summas 18 400 eurot.

2-21-3033

3.4. X kinnitab, et pärast kompromissilepingus kokku lepitud kohustuste täitmist

puuduvad X-l nõuded Y vastu. Selguse huvides, X loobub pärast

kompromisslepingu täitmist õigusest esitada Y vastu mistahes nõudeid, mis

seonduvad aadressil XXX vald asuva elamuga või poolt vahel sõlmitud

omanikujärelevalve teenuse osutamise lepinguga.

4. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagastada X-le apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 375 eurot

Advokaadibüroo HansaLaw OÜ arvelduskontole nr EE391700017000658681.

6. Jätta rahuldamata X taotlus poole maakohtu menetluses tasutud riigilõivu

375 eurot tagastamiseks.

7. Tagastada X-le hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatis 920,05 eurot

Advokaadibüroo HansaLaw OÜ arvelduskontole nr EE391700017000658681

Luminor Bank AS-is.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni p 5 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni p 6 peale ei saa määruskaebust

esitada. Ülejäänud osas võib määruskaebuse Riigikohtule esitada 2 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 26. veebruaril 2021 Harju Maakohtule Osaühingu Vesiroos (pankrotis) ja

Y (kostja) vastu hagi, milles palus mõista Osaühingult Vesiroos (pankrotis) ja kostjalt

solidaarselt välja hageja kasuks kahjuhüvitis 17 038 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt alates

hagiavalduse esitamisest kuni kahjuhüvitise täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Osaühing Vesiroos (pankrotis) 11. märtsil 2016

töövõtulepingu nr 2016-01 XXX asuva kahekorruselise eramu (elamu) laiendustööde

tegemiseks. Hageja ja kostja sõlmisid aprillis 2016 töövõtulepingu elamu laiendustööde

ehitusjärelevalve teostamiseks. Elamu teise katuse osa hakkas 2020. aastal lekkima ja elamu

teise korruse laest hakkas sisse jooksma vett. Elamule teostatud ekspertiisi kohaselt on elamu

veekahjustuse põhjuseks asjaolu, et ehitades kalduti kõrvale projektist. Osaühing Vesiroos

(pankrotis) on rikkunud töövõtulepingut ja ehitanud elamut selleks ettenähtud projekti eirates.

Kostja ei täitnud oma kohustust tagada elamu kvaliteetne ja projektijärgne ehitus. Kuna kostja

ei teostanud omanikujärelevalvet nõuetekohaselt, siis sai võimalikuks Osaühingu Vesiroos

(pankrotis) poolt projektist kõrvalekaldumine ja ehitustööde teostamine vastuolus

tavaarusaama ja valdkondliku praktikaga. Hagejale on põhjustatud kahju Osaühingu Vesiroos

(pankrotis) ja kostja tegevuse tulemusena. Osaühing Vesiroos (pankrotis) ise puuduseid ei

kõrvaldanud, mistõttu tegi seda hageja. Hageja on katuse läbijooksu ning katuse edasise

2-21-3033

mädanemise ja kahjustumise peatamiseks tehtud parandustöödega kandnud kulusid summas

11 255 eurot. Kuna katusega seoses on teostatud vaid ajakriitilised tööd, siis peab hageja

kandma eeldatavasti ka tulevikus katuse parandamisega seotud kulutusi vähemalt 5118 euro

maksumuses. Hagejal on täiendavalt tekkinud kulusid seoses ehitustehnilise ekspertiisiga

665 eurot kahju ulatuse ja põhjuste välja selgitamiseks.

3. Osaühing Vesiroos (pankrotis) vaidles hagile vastu.

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja tellis kostjalt töö selliselt, et ehitusjärelevalvet

teostatakse minimaalselt ja minimaalsete kuludega. Hageja lasi ise ehituse odavdamise huvides

asendada materjale, sh asendades katusekatte aluspinna laudise OSB-plaadiga. Osaühingu

Vesiroos (pankrotis) projektijuht ei teavitanud kostjat elamu katusetööde kaetud tööde

ülevaatamisest. Kui kostja nägi valmis katusekatet, siis öeldi talle, et kõik sai projekti järgi

tehtud. Kuna kolm aastat hiljem paigaldati renoveeritud osale päikesepaneelid, siis võidi ka

sellega rikkuda varasem katuse veekindlus ning osaline niiskuskahjude tekkepõhjus võib olla

oskamatu päikesepaneelide paigaldamine katusekonstruktsioonile.

5. Harju Maakohus jättis 1. detsembri 2021 otsusega hagi kostja vastu rahuldamata ja kostja

menetluskulud hageja kanda. Osaühingu Vesiroos (pankrotis) vastu jättis maakohus hagi läbi

vaatamata, hageja menetluskulud jäid hageja kanda ja Osaühingu Vesiroos (pankrotis)

menetluskulud jäid Osaühingu Vesiroos (pankrotis) kanda. Maakohus otsustas tagastada

hagejale otsuse jõustumisel hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatis 920,05 eurot.

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse punktid 1, 3, 4

ja 6 ning teha uus otsus, millega rahuldada hageja hagi kostja vastu ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja 17 038 eurot ning viivis alates hagiavalduse esitamisest (26. veebruarist 2021)

kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; jätta

menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud; tagastada hagi

tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatis 920,05 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 6. oktoobri 2022 otsusega hageja apellatsioonkaebuse ja

tühistas Harju Maakohtu 1. detsembri 2021 otsuse osas, millega maakohus jättis hageja hagi

kostja vastu rahuldamata, samuti hageja ja kostja menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hageja hagi kostja vastu ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 17 038 eurot, viivise 2195,80 eurot ja viivise

põhinõudelt (17 038 eurot) alates 7. oktoobrist 2022 kuni põhinõude kohase täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jättis maakohtus ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus täpsustas maakohtu otsuse resolutsiooni osas,

milles otsustati tagastada hagejale hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatis.

8. Pooled esitasid ringkonnakohtule 4. novembril 2022 kinnitamiseks kompromissi, milles

paluvad kompromissi kinnitamist ja asjas tehtud lahendite tühistamist ja menetluse lõpetamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 670 lg 4 esimese lause kohaselt kui pärast

ringkonnakohtu otsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas kassatsioonkaebuse

esitamist esitatakse taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu

hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, hagi tagamisega seotud taotlus või

muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud ringkonnakohus. Pooled esitasid

2-21-3033

kompromisslepingu enne ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Seega lahendab kompromissi

kinnitamise ja menetluse lõpetamise taotluse ringkonnakohus.

10. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium TsMS § 431 lg 2 alusel asjas tehtud maa- ja ringkonnakohtu lahendid ning lõpetab

TsMS § 430 lg 1, § 670 lg 4 teise lause ja § 657 lg 1 p 4 alusel asja menetluse.

11. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud kohtule, et nad on teadlikud TsMS §-des 430

ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 430

lg 5 järgi kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes,

kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

12. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning

ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

13. Kompromissleping sisaldas taotlust tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o

750 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 150 lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel

kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Seega tuleb

maakohtu menetluses tasutud riigilõivu tagastamise taotlus jätta rahuldamata. TsMS § 150 lg 2

p 1 alusel rahuldab ringkonnakohus taotluse osaliselt, s.o poole apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu (375 eurot) tagastamiseks. Kompromisslepingus on palutud see kanda

Advokaadibüroo HansaLaw OÜ arvelduskontole. Riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse

peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot

(TsMS § 150 lg 8).

14. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et

menetluskulud jäävad poolte enda kanda osas, mis ei ole kompromissilepingu p-s 8 nimetatud.

Kompromissilepingu p-s 8 palus hageja pool menetluses tasutud riigilõivust tagastada.

15. Hageja taotles 30. aprillil 2021 menetlusdokumendis ja apellatsioonkaebuses, et kohus

tagastaks hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatise 920,05 eurot Advokaadibüroo

HansaLaw OÜ arvelduskontole. Kuna tagatise andmise põhjus on ära langenud ning tagatis on

hagejale tagastamata, kuulub hageja taotlus TsMS § 195 lg 1 alusel rahuldamisele.

16. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on

kompromissilepingus leppinud kokku, et lühendavad kompromissi kinnitava ja menetlust

lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kahele päevale alates

kohtumääruse kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)