2-20-2876/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-2876

Kohtuasi

X

hagi

OÜ

ABCDENT

vastu

1500 euro

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.09.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ ABCDENT 19.10.2022 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja:

OÜ

ABCDENT

(registrikood

12527296),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Paas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ ABCDENT 19.10.2022 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 19.09.2022

otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud OÜ ABCDENT kanda. X-l ei ole

apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-20-2876

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 20.02.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ ABCDENT (kostja) vastu

1500 euro väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse, selle täienduste ning istungil avaldatu kohaselt pöördus hageja 2018. aasta

detsembris hambakliiniku ABCDENT juhataja F poole sooviga asendada kolm puuduvat

hammast implantaatidele kinnitatud kroonidega. Konsultatsiooni käigus lepiti kokku

paigaldada viis implantaati hambakohtadele nr 35, 36, 45, 46, 47, 48 koos kroonidega ja

koostati raviplaan maksumusega ligi 6000 eurot. Hageja nõustus raviplaaniga.

3. Pärast nelja implantaadi paigaldamist saatis dr F hageja kostja kliinikus töötava dr W juurde

kroonide paigaldamiseks. Viiendat implantaati, mis pidi olema hambakohal nr 36, paigaldada

ei õnnestunud, kuna dr F sõnul peab luu esmalt kasvama ja implantaadi saab panna alles poole

aasta pärast. Dr W omakorda märkis, et ilma hambumuse tõstmiseta ei ole võimalik kroone

paigaldada. Selleks on vaja paigaldada veel 12 krooni tervete hammaste peale, mis maksab

täiendavalt ligikaudu 6000 eurot (kokku 12 000 eurot). Hageja hambumuse tõstmise ja tervetele

hammastele 12 krooni asetamisega ei nõustunud, kuivõrd ta ei soovinud terveid hambaid

kroonida ega tasuda täiendavalt 6000 eurot. Sellega hageja ravi kostja kliinikus lõppes. Hageja

maksis nelja paigaldatud implantaadi eest kostjale ligikaudu 2400 eurot. Kirjavahetuses dr F-

ga palus hageja paigaldada kroonid ilma hambumuse tõstmiseta, kuid sellest arst keeldus.

4. Hageja hakkas otsima uut hambaravikliinikut ravi jätkamiseks. Otsimise käigus selgus, et

hagejale olid paigaldatud väga odavad implantaadid, mida Eestis keegi peale kostja ei paigalda.

Hageja leidis kliiniku, kus paigaldatakse analoogseid implantaate, Ukrainast, Odessast, kus

talle paigaldati ka osa implantaatide kroonid. Ukraina kliinikus lubati paigaldada kroon ka

hambakohal nr 35 asuvale implantaadile, eeldusel, et esmalt paigaldatakse implantaat

hambakohale nr 36, mida kostja varem luu vähesuse tõttu ei teinud. Pärast luu kasvatamiseks

vajamineva aja möödumist pöördus hageja uuesti dr F poole palvega paigaldada raviplaaniga

ette nähtud viies implantaat hambakohale nr 36, kuid dr F keeldus.

5. Hageja nõuab tagasi kahe implantaadi eest tasutud raha ning palub kostjalt kokku välja

mõista kahjuhüvitise summas 1500 eurot. Nõue koosneb esiteks 2 * 600 eurost hambakohtadele

nr 35 ja 46 paigaldatud implantaatide eest. Implantaat hambakohal nr 35 jäi kroonita, sest

krooni paigaldamiseks oli vaja hambumust tõsta. Kui hageja oleks seda teadnud, ei oleks ta

lasknud implantaati paigaldada. Seega on hambakohal nr 35 asuv implantaat muutunud

tarbetuks. Hambakohale nr 46 ei olnud implantaadi paigaldamine vajalik, kuna hambakohale

nr 46 on paigutatud sild, mis ei toetu hambakohal nr 46 asuvale implantaadile, vaid selle kõrval

asuvatele implantaatidele. Hambakohal nr 46 asuvale implantaadile ei olnud võimalik asetada

krooni ja see ei olnud ka vajalik. Kuna hambakohtadele nr 35 ja 46 paigaldatud implantaatidest

ei olnud kasu, siis on hagejal õigus nõuda implantaatide eest makstud raha tagasi sõltumata

sellest, kas need olid paigaldatud nõuetekohaselt või mitte. Lisaks palub hageja kostjalt välja

mõista mittevaralise kahju hüvitise 300 eurot. Hageja on pidanud asjatult taluma luu puurimist

implantaatide paigalduseks, tema suhu on paigaldatud kasutuks muutunud võõrkehad ning

hambakohal nr 35 olev must metallist könt ei ole esteetiliselt kena ja rikub hageja välimust.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jäta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Poolte vahel oli kokkulepe tervishoiuteenuse osutamiseks implantaatide paigaldamiseks.

Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millist kohustust ja kuidas on kostja implantaatide

2-20-2876

paigaldamisel rikkunud. Hageja ei ole peale raviplaani ja tervishoiuteenuse kvaliteedi

ekspertkomisjoni (TKE) koosoleku protokolli esitanud kohtule ühtegi tõendit. Kuigi TKE

arvamuses on kirjas, et komisjoni arvates oli põhjendamatu implantaatide asetamine

hambakohtadele nr 48 ja 46, siis TKE ei põhjenda, millistest asjaoludest tulenevalt ta sellise

järelduseni jõuab. TKE ei ole järeldanud, et implantaadid või nende paigaldamine oleks olnud

puudustega või nõutele mittevastav.

8. Teavitamiskohustuse väidetavast rikkumisest ei saa järeldada, et kostja teenus oli puudustega

või hageja jaoks tarbetu. Hageja on selgitanud, et tal õnnestus implantaatidele paigaldada

välismaal kroonid. Seega saab eeldada, et implantaadid olid paigaldatud nõuetekohaselt ning

hageja säästis nende paigaldamisega seotud kulu, mis tuleks võimalikust kahjuhüvitisest maha

arvata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 900 eurot.

Maakohus jättis menetluskuludest 60% kostja ja 40% hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja

kasuks menetluskuludena välja 120 eurot. Maakohus märkis, et ta määrab kostja menetluskulud

rahaliselt kindlaks selliselt, et kohus hagejalt kostja menetluskulusid välja ei mõista. Maakohus

jättis rahuldamata kostja taotluse menetluse uuendamiseks ja ekspertiisi läbiviimiseks.

10. Maakohus märkis, et kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud

korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1. Maakohus märkis ka,

et ta ei anna luba edasikaebamiseks.

11. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgnevate asjaolude üle.

-

Hageja pöördus 2018. aasta detsembris kostja poole, kes koostas raviplaani hammastele

nr 35, 36, 45, 46, 47 implantaatide ja kroonide paigaldamiseks.

-

Kostja paigaldas hagejale implantaadid ja kostja tasus nende eest.

12. Poolte vahel on vaidlus alljärgnevas.

-

Kas kostja teavitas hagejat kõigist vajalikest töödest ja kas raviplaan oli korrektne? Kas

paigaldatud implantaadid olid kõik vajalikud ning kas implantaatidele oli võimalik

paigaldada kroone (võlaõigusseaduse (VÕS) § 766 lg 1)?

-

Kas kostja rikkus lepingut? Kas kostja osutatud hambaraviteenus vastas vähemalt

arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal VÕS § 762 mõttes?

13. Poolte vahel on sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping (VÕS § 758 lg 1)

hambaraviteenuse osutamiseks. Raviplaan sisaldas 5822,84 euro maksumuses töid ja materjale,

mis on vajalikud hammastele nr 35, 36, 45, 46, 47, 48 implantaatide ja kroonide paigaldamiseks

(tl 4). Raviplaanist ei nähtu vajadust hambumuse tõstmiseks ja ülejäänud hammastele (peale

nimetatute) kroonide paigaldamiseks, et hambumust tõsta. Kostja ei ole tõendanud, et oleks

informeerinud hagejat vajalikest töödest, töö mahust ja maksumusest. Seega on hageja

informeerimise kohustus kostja poolt tõendamata. TKE 26.09.2019 koosoleku protokolliga

nr 67 (tl 5) on tõendatud, et kostja ei ole ulatuslike ja kulukate restauratsioonide eel veendunud,

et hageja on raviplaanist üheselt aru saanud ega ole võtnud selle kohta hagejalt allkirja. Samuti

leidis TKE, et hambaravikaardi väljavõttes ei ole dokumenteeritud kompleksse ravi

lahtiseletamist hagejale ega märgitud, missugust probleemi soovitakse lahendada. Seega on

tõendatud, et kostja on hageja teavitamise ja teenuse dokumenteerimise kohustust rikkunud.

14. Kuivõrd

TKE

protokolli

kohaselt

on

patsiendi

(hageja)

informeerimis-

ja

dokumenteerimiskohustust rikutud, on tõendamiskoormis ümber pöördunud ning kostja peab

tõendama, et teenuse osutamine oli kohane. Kostja enda väiteid tõendanud ei ole. TKE

2-20-2876

protokolliga (tl 5, p 20.5) on tõendatud, et implantaatide asetamine hambakohtadele nr 48 ja 46

ei olnud põhjendatud. Hageja kohtule esitatud selgituste kui tõendi (TsMS § 405 lg 1 p 5) ning

TKE protokollist nähtuvate kostja arsti dr F selgitustega on tõendatud, et hambakohal nr 35

olevale implantaadile ei ole võimalik hambumust tõstmata krooni asetada. Kuivõrd raviplaani

koostades hagejale seda vajadust ja kulu ei selgitatud ning hageja sõnul ta ei oleks selles

olukorras soovinud implantaadi paigaldust sellele kohale, on implantaat muutunud tema jaoks

soovimatuks ja kasutuks. Ainuüksi implantaat ilma kroonita ei täida hamba funktsiooni ja see

on esteetiliselt inetu.

15. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole

enda kohustusi raviteenuse osutamisel kohaselt täitnud. Kostja on rikkunud hageja

teavitamiskohustust ja hagejalt nõusoleku saamise kohustust. Kaks implantaati on tõenditest

nähtuvalt kasutud. Üks neist oli ebavajalik, sest selle paigaldamise kohale oli võimalik

paigaldada implantaadile mitte toetuv sild. Teine on kasutu kuni hambumuse tõstmiseni. Kostja

ei ole tõendanud, et osutatud tervishoiuteenus ja protseduurid olid ravimisel vajalikud. Kostja

ei ole esitanud ka tõendeid, millest nähtuks, et ta ei tegutsenud süüliselt (VÕS § 758 lg 2, § 770

lg 1, vt tõendamiskoormise kohta Riigikohtu 27.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-12477).

16. VÕS § 188 lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust

taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste

kohustuste täitmises. Kostja on rikkunud oluliselt pooltevahelist lepingut ning hagejal oli õigus

tervishoiuteenuse lepingust kahe hamba implanteerimise osas taganeda. Kirjavahetusest kostja

hambaarstiga (dr F-ga) nähtub, et hageja palus paigaldada kroonid ilma hambumuse tõstmiseta,

kuid arst keeldus. Seega keeldus kostja hagejale koostatud raviplaani täitmisest ja puuduste

kõrvaldamisest. Kohus leiab asjaolusid arvestades, et hageja on konkludentselt lepingust

taganenud. Ta on selgelt väljendanud, et tugineb lepingu rikkumisele ja nõudnud tasutud raha

(1200 eurot) tagastamist (VÕS § 188 lg 1).

17. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta

tagastab kõik üleantu. Käesoleval juhul ei ole võimalik üleantut selle olemuse tõttu (implantaadi

suhu asetamine) kostjale tagastada. Hambakohale nr 46 paigaldatud implantaat on muutunud

kasutuks, kuivõrd selle paigaldamine oli ebavajalik. Sellele kohale oli võimalik paigaldada

implantaadile mitte toetuv sild. Selles olukorras on saadu väärtus 0 eurot. Hageja taganes ka

hambakohale nr 35 implantaadi paigaldamiseks sõlmitud lepingust. Kohus leiab, et tekkinud

olukorras oli taganemine õiguspärane ja implantaat hambakohal nr 35 on kasutu kuni

hambumuse tõstmiseni. Samas ei saa asuda seisukohale, et kostja ei oleks implantaadi võrra

rikastunud. Kui kunagi tulevikus hambumust tõsta, siis on võimalik ka see implantaat kroonida

ja tema funktsioon hambana taastada. Kohus leidis, et hagi tuleb lepingust taganemise alusel

rahuldada seega 600 euro ulatuses (ainult hamba nr 46 osas).

18. Hageja nõudis kostjalt ka mittevaralise kahju 300 eurot hüvitamist. Nii ebavajaliku

puurimise ja võõrkeha asetamisega hageja suhu, kui ka sellega, et hageja peab kuni hambumuse

tõstmiseni taluma suus metallist könti, mis ei ole mugav ega esteetiliselt kena, on hagejal

tekkinud mittevaraline kahju. Lepingu rikkumise tõttu tekkinud mittevaralise kahju

hüvitamiseks on kostja VÕS § 134 lg 2 järgi kohustatud maksma hagejale mittevaralise kahju

hüvitisena mõistliku rahasumma. Kostja lepingust tulenevad kohustused olid suunatud hageja

hammaste ravimisele, st mittevaralise huvi järgimisele. Samuti on mittevaralise kahju

tekkimine lepingu rikkumisel ettenähtav. Arvestades hagejale tekitatud tervisekahjustuse

olemust ning sarnaste rikkumiste puhul väljamõistetud hüvitisi, on mõistlikuks mittevaralise

kahju hüvitise suuruseks 300 eurot (vt kohtupraktika analüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise

nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“).

2-20-2876

19. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi 900 euro ulatuses.

Apellatsioonkaebus

20. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi

rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

21. Maakohus on ebaõigesti menetlenud nõuet, mida kohtule esitatud ei ole. Hageja esitas

kohtule kahju hüvitamise nõude, kuid kohus menetles hageja nõuet tehingust taganemisest

tuleneva nõudena. Kohus ei ole vastavat asjaolu pooltega arutanud, kuigi kohtu õiguslik

hinnang ei saa tulla pooltele üllatusena.

22. Hageja ei ole kahju hüvitamise nõude eeldusi tõendanud (sh tekkinud kahju ega selle

suurust). Kõik kostja juures alustatud tööd said välismaal lõpetatud, s.t et implantaatidele on

kroonid paigaldatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt teostatud töö tuli ümber või uuesti

teha või et töö läks kostja tegevuse tõttu kallimaks.

23. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine ei olnud põhjendatud. Mittevaralise kahjuna

kuulub hüvitamisele nt püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline

psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust

isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse

kaotus. Eelnimetatud asjaolusid hageja esile toonud ei ole. Hageja ei ole kirjeldanud ja

tõendanud, millist hingelist ja füüsilist valu kostja töö tulemus talle põhjustas – seda enam

olukorras, kus tehtud töö oli selline, mis jäi pooleli hagejast endast tulenevatel asjaoludel ja mis

võimaldas mujal töö lõpuni viia ja soovitud hambakroonid siiski paigaldada. Lisaks on kohtu

poolt välja toodud etapilised tööd täiesti tavalised hammaste taastamisel. Juhul, kui kroonimise

tööd on pooleli, tuleb leppida sellega, et implantaadid on suus mingi aeg ka ilma kroonita.

Nimetatud asjaolud (pooleli olevad tööd) eraldisesisvalt ei saaks mittevaralist kahju põhjustada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades muu hulgas ka seda, et

menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

25. Kolleegium märgib, et TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva

redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt

vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Kuni 01.01.2022

kehtinud TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni järgi pidi lihtmenetluse kohaldamiseks hagihind jääma

alla summa, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000

eurole. Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 1500 eurot ning maakohus arutas

tsiviilasja lihtmenetluse asjana.

26. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

2-20-2876

lahendit. Maakohus ei ole oma otsuses edasikaebamiseks luba andnud. Arvestades tsiviilasja

materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus

kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega

rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.

27. Kostja on apellatsioonkaebuses pidanud menetlusõigusnormi (TsMS § 5 lg 1) rikkumiseks

seda, et maakohus menetles hageja nõuet, mida hageja esitanud ei olnud. Kostja hinnangul

esitas hageja kahju hüvitamise nõude, kuid maakohus on üllatuslikult lähtunud tehingust

taganemisest, mida pooltega ei arutatud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Kolleegiumi

hinnangul ei ole maakohus teinud üllatuslikku otsust. Hageja tugines maakohtu menetluses (sh

20.02.2020 hagiavalduses, 01.06.2020 vastuväites, 12.01.2022 kohtuistungil) selgelt lepingu

rikkumisele kostja poolt ning nõudis kahe implantaadi eest tasutud raha (2 * 600 eurot)

tagastamist. Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et selliselt on hageja konkludentselt

lepingust taganenud.

27.1. Ringkonnakohus selgitab, et taganemisavaldusele ei ole selgeid sisulisi nõudeid, kuid

isiku tahe leping lõpetada peab olema nähtav. Taganemise põhjus peab olema vastaspoolele

üldiselt arusaadav, kui taganemiseks peab olema mingi põhjus, esmajoones vastaspoole

lepingurikkumine (P. Varul, I. Kull, V. Kõve jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne,

lk 926). Samuti saab lepingust taganeda ka kohtule tehtud avaldusega, milles nõutakse lepingu

järgi üleantu tagastamist ja võimalik, et lisaks ka kahju hüvitamist (samas, lk 928). Riigikohus

on korduvalt selgitanud, et lepingust konkludentse taganemisena saab käsitada põhikohustuse

täitmise asemel kahju hüvitamise nõude esitamist (nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-

12, p 10 lg 2 ja selles viidatud lahendid). Eeltoodust tulenevalt ei saanud maakohtu otsus olla

kostja jaoks üllatuslik. Kohus tuvastas, et kostja rikkus tervishoiuteenuse osutamise lepingut

ning et hagejal oli õigus nõuda ühe ebavajaliku implantaadi paigaldamiseks makstud raha (600

eurot) tagastamist. Maakohus ei ole selles osas menetlusõiguse normide kohaldamisel eksinud.

28. Edasi väidab kostja oma apellatsioonkaebuses, et hageja ei tõendanud kahju hüvitamise

eeldusi (VÕS §-d 127 ja 128), kuid kohus ei arvestanud hageja tõendamiskoormisega. Selliselt

on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Hageja

väitis ja maakohus nõustus hagejaga, et on tõendatud, et hambakohale nr 46 paigutatud

implantaat oli ebavajalik ja oli muutunud kasutuks. Hageja tõendas oma väidet mh TKE

protokolliga. 12.01.2022 kohtuistungil selgitas maakohus kostjale, et olukorras, kus

tervishoiuteenuse osutamine ei ole korrektselt dokumenteeritud, pöördub tõendamiskoormis

ümber ja kostja peab tõendama, et kõik mis tehti, oli korrektne. Maakohus rõhutas, et „kuivõrd

tõendamiskoormis on ümber pöördunud, peab kostja hakkama ekspertkomisjoni [TKE]

arvamust ümber lükkama.“ Kostja seda ei teinud, kuigi maakohus määras pooltele tähtaja

tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei

anna alust menetlusõigusnormi rikkumise tuvastamiseks, kuna kostja ise on jätnud omapoolse

tõendamiskohustuse täitmata (TsMS § 230).

29. Viimasena leiab kostja oma apellatsioonkaebuses, et maakohus kohaldas ebaõigesti

materiaalõigust mittevaralise kahju nõude rahuldamisel. Kostja leiab, et tema tehtud etapilised

hambaravi tööd ei saanud eraldiseisvalt mittevaralist kahju tekitada. Ka ei ole hageja

kirjeldanud ega tõendanud, millist hingelist ja füüsilist valu kostja töö hagejale põhjustas.

Ringkonnakohus leiab, et kostja väited on alusetud. Kostja hambaravi teenuse osutajana rikkus

oma kohustusi raviplaani selgitamisel ning tegi seetõttu osaliselt töid, mis ei olnud vajalikud,

samuti paigaldas implantaadi, millele krooni panek eeldas raviplaanis nimetamata töid, mis

oleksid maksnud veel tuhandeid eurosid. Kuigi on võimalik, et hageja saab tulevikus ka

hambakohal nr 35 olevale implantaadile panna krooni, siis arvestades selleks nõutavaid

lisakulusid, mida hageja ei olnud valmis kandma, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et

2-20-2876

ebavajalik puurimine, võõrkeha suhu asetamine ja selle talumine, kuni hageja saab hambumust

tõsta (mis on krooni paigaldamise eelduseks) on mittevaralise kahju hüvitamise aluseks.

30. Kuigi hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, ei ole apellatsioonkaebuse

põhjendavas osas esitanud vastuväiteid kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude

hüvitise suuruse kohta. Seega ei ole hageja sisuliselt menetluskulude hüvitise suurust

vaidlustanud (vt Riigikohtu 19.01.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-14547, p 15).

31. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Kaebuse menetlusse võtmise

korral tekiksid apellandil kaebuse rahuldamata jätmise tõttu täiendavad kulud.

32. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (245 eurot).

33. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt