1-10-16468/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2010 Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Kriminaalasja number 1-10-16468 (10240101508)

Kohtunik Heli Väinaste Kriminaalasi U.U süüdistuses KarS § 169 järgi käskmenetluses

Süüdistatav

U.U , isikukood XXX, elukoht: xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 20.03.1996 Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; 185 lg 2 järgi 1

a vabadusekaotusega tingimisi 2 a katseajaga, 2) 05.11.1996

Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi

rahatrahviga 3300 krooni, väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld, - Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas:

Süüdi tunnistada U.U KarS § 169 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 (kuuskümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 3000 (kolm tuhat) krooni.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi tähtajaga üks aasta, makstes alates jaanuarist 2011.a. igakuiselt vähemalt 250 krooni rahalise karistuse tasumise lõpptähtajaga detsember 2011.a.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning

2

selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld U.U suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista U.U-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.

KrMS § 423, 424 ning KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada U.U tasuda sundraha

summas 6525 krooni ositi tähtajaga üks aasta, makstes alates jaanuarist 2011.a. igakuiselt vähemalt 543.75 krooni sundraha tasumise lõpptähtajaga detsember 2011.a.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB

Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Eelnimetatud tähtajaks sundraha tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundraha osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

I Kuriteo asjaolud

2000-ndate aastate alguses tutvus U.U A Kga. Pärast tutvumist alustati kooselu. Kooselust sündis tütar L R, isikukood xxxx. Paar aastat pärast tütre sündi kolisid U.U ja A K lahku ning tütar L R jäi A K kasvatada. 16.12.2008 Viru Maakohtu määrusega määrati, et U.U kohustub maksma elatist A K

L R ülalpidamiseks alates 01.01.2009 igakuiselt summas 1800 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kohtutäitur Kairi Laiõuna teatest täitemenetluse kohta selgub, et U.U suhtes on

alustatud täitemenetlust elatisraha võlgnevuse, 27 000 krooni sissenõudmiseks perioodil 01.02.2009 kuni 01.05.2010. Samas nähtub, et täitmisteate on U.U kätte saanud. U.U on suhelnud kohtutäituriga ning kirjeldanud oma rasket majanduslikku olukorda – on olnud töötu ning laekumisi nõuetele ei lubanud. U.U Eesti pangakontode arved on kohtutäituri poolt arestitud, kuid nõuded on siiani täitmata. U.U on andnud kahtlustatavana ülekuulamises ütlusi selle kohta, et alates 2006. aasta lõpust on ta majanduslik olukord raske olnud – ei ole tööl käinud ning tööd leidnud. Lisaks elamisrahale, oli tal vaja tagasi maksta veel ka tarbimislaenud. Tarbimislaenude katteks müüs

ta maha Viru-Jaagupis asuva korteri. Korteri eest saadud tulu kasutas ta kõik ära tarbimislaenude katteks ning seega U.U A Kle elatisraha ei maksnud. 2008. aastal kolis U.U koos uue elukaaslasega xxxx, kus tal endiselt ei õnnestunud

tööd leida. Ka igapäevasteks kulutusteks nappis raha, seda enam, et lisakulutusi nõudis enneaegselt sündinud laps, elamiskulud jms. Sel ajal, mil U.U tööl ei käinud, elas ta peamiselt elukaaslase rahadest.

2009. aasta mais leidis U.U endale töö kuid sellest saadud tulu läks peamiselt enneaegselt sündinud lapse raviks ning U.U A Kle elatisraha ei maksnud.

3 Kahtlustatavana ülekuulamises ütleb U.U, et nüüd, kus tema sissetulekud on üldiselt paranenud, siis on ta võimeline A Kle ka elatisraha maksma L R kasvatamiseks.

II Süüdistuste sisu

U.U süüdistatakse selles, et tema hoidub alates 01.02.2009 kuritahtlikult kõrvale

temalt Viru Maakohtu poolt 16.12.2008 määrusega A K kasuks alates 01.01.2009 välja

mõistetud elatusraha, igakuiselt 1800 krooni kuus, maksmisest tütar L R (isikukood xxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kohtutäitur Kairi Laiõuna 05.07.2010 teatest täitemenetluse kohta on näha, et U.U elatusraha võlgnevus A Kle moodustab seisuga 01.02.2009 kuni 01.05.2010 summaliselt 27 000 krooni.

Seega U.U, kes hoiab kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele

lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb U.U süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 169 järgi rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, s.o. 3000 krooni. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi tähtajaga 1 (üks) aasta, makstes alates jaanuarist 2011.a. igakuiselt vähemalt 250 krooni rahalise karistuse tasumise lõpptähtajaga detsember 2011.a.

IV Kohtu põhjendused

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning

karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel.

Kohus U.U käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo.

KarS § 169 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava U.U karistust kergendab süü tunnistamine, tema käitumises KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava U.U puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.

V Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st

6525 krooni. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulu süüdimõistetu. Menetluskulu

4

kuulub väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Süüdistatava U.U kaitsja Maarika Kutser on palunud kohtul võimaldada U.U kriminaalmenetluse kulude tasumist osade kaupa ühe aasta jooksul, kuna U.U on käesolevaks ajaks küll leidnud töökoha, kuid asunud täitma ka igakuiselt lapse ülalpidamiskohustust ning samuti likvideerima tekkinud elatise võlgnevust. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohtunik:

/allkiri/

Heli Väinaste

Ärakiri õige

Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus

01. jaanuaril 2011. a.

Nooremreferent

Lea Herne