4-10-2085/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. novembril 2010. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2085 Kohtunik Marie Tammsaar Sekretär Helle Koppel Väärteoasi

O.B kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse 14.06.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2302,10,005848 Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 3; § 7435 lg 1 Kaebuse esitaja

O.B (isikukood xxx, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht F OÜ) Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Asja arutamise aeg ja koht 23. november 2010.a, Liivalaia kohtumaja Istungil osalesid Kaebuse esitaja O.B Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 50 lg 1 p 2, § 63 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 132 p 2, § 133-135, § 155- 156, kohus

otsustas:

1. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 14.06.2010.a otsus

väärteoasjas nr 2302,10,005848, teha väärteoasjas uus otsus.

2. Süüdi tunnistada O.B LS § 74

22 lg 3 ja LS § 7435 lg 1 järgi, mõista KarS § 63 lg 1

alusel karistuseks LS § 7422

lg 3 järgi rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 6000 (kuus tuhat) krooni ja võtta LS § 7422 lg 2 järgi lisakaristusena juhtimisõigus ära 2 (kaheks) kuuks.

3. Määrata rahatrahv 6000 krooni tasumiseks osade kaupa 12 kuu jooksul, s.o 500 (viissada)

krooni igakuiselt kuu 15. (viieteistkümnendaks) kuupäevaks. Rahatrahvi esimene osa tasuda

edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast. Rahatrahvi

osamaksed tasuda Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 14.06.2010.a otsuses väärteoasjas nr

2302,10,005848 näidatud arvele (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis), märkides viitenumbri 10220105156755 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 4-10-2085“.

4-10-2085

2 Kohtuotsus rahatrahvi osas pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune

isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Lisakaristuse 2-kuuline tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on

õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis 15. päeval kassatsiooniteate esitamisest.

Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist.

Asjaolud, menetluse käik

22.02.2010.a on koostatud väärteoprotokoll AB1132950 selle kohta, et O.B juhtis 22.05.2010.a kell 11:03 Tallinnas Pärnu mnt-l Virve tn ja Viljandi mnt juures Männiku tee suunas

mootorsõidukit kiirusega 96+/-3 km/h, lubatud 50 km/h, ületades mitte vähem kui 43 km/h,

puudusid algaja juhi tunnusmärgid, rikkus sellega liikluseeskirja (LE) § 124 p 1, § 127, pani toime liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 3 ja 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

14.06.2010.a Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanema otsusega väärteoasjas nr 2302,10,005848 karistati O.B KarS § 63 lg 1 kohaselt LS § 74 22 lg 3 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni ja LS § 7422 lg 5 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaheks) kuuks. Otsuse kohaselt pani O.B väärteo toime 22.05.2010.a kell 11:05, väärteo kirjeldus otsuse kohaselt: juhtis mootorsõidukit teel kiirusega 93+-3 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Otsuse kohaselt on rikutud õigusnormiks lubatud sõidukiirust üle 40 km/h ületamise osas LE § 124 p 1, väärteo kvalifikatsioon selles osas LS § 7422 lg 3, liiklusnõuete muu rikkumise osas rikutud õigusnormiks LE § 127, väärteo kvalifikatsiooniks LS § 7435 lg 1.

O.B esitas Põhja Prefektuuri otsusele 07.07.2010.a Harju Maakohtule kaebuse, milles soovis karistuse leevendamist seoses lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

Kohtuistungil jäi kaebaja O.B kaebuse juurde, rahatrahvi suurust ei vaidlustanud, seletas, et seda ühe maksena tasuda võimalik ei ole. Möönis, et mõõdetud sõidukiirus võis

kuuluda tema sõidukile. Sellise kiirusega sõitis Pelgulinnast Pääskülla sõbra juurde, sest kõik asjad olid seal ja ka süstlad, on diabeetik. Pelgulinna haiglasse ei pöördunud, kuna häda ei olnud

nii suur. Jättis kooli pooleli, läks tööle, kaotab töökoha kui juhtimisõigus ära võetakse. Algaja juhi tunnusmärgid puudusid.

Kohtuvälise menetleja palus kohtuistungil jätta kaebuse rahuldamata, leisid, et asjas on tehtud

õige otsus, karistuse määramisel on järgitud kõiki KarS § 56 sätestatud nõudeid. Kaebus on

alusetu, toime pandud tegu tahtlik ja ohtlik. Kohtuvälise menetleja otsuse teokirjelduse osas

puudub märge algaja juhi tunnusmärkide puudumise kohta andmete sisestamise tehnilise vea tõttu.

Kohus avaldas väärteotoimikus sisalduvad dokumendid: väärteoprotokoll AB1132950,

3

liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, vastulause, otsuse väärteoasjas,

karistusregistri teatised. Tunnistaja ülekuulamist kohtus kohtumenetluse pooled vajalikuks ei pidanud.

Kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S § 132 lg 2 kohaselt, võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetluse isiku olukorda.

Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja

seisikoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 14.06.2010.a otsus väärteoasjas nr 2302,10,005848 tuleb

tühistada väärteomenetlusõiguse rikkumise tõttu, kuid asjas saab teha uus otsuse, sellega

menetlusaluse isiku olukorda raskendamata. Kohus on seisukohal, et O.B tuleb

tunnistada süüdi LS § 7422

lg 3 ja LS § 7435

lg 1 järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks LS § 7422 lg 3 järgi rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 6000 (kuus tuhat) krooni ja võtta LS § 7422 lg 5 järgi lisakaristusena juhtimisõigus ära 2 (kaheks) kuuks, määrata KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahv 6000 krooni tasumiseks osade kaupa 12 kuu jooksul.

Vaidlustatud otsus tuleb tühistada, kuivõrd Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse 14.06.2010.a otsuse väärteokirjelduse osa ei sisalda menetlusalusele

isikule 22.05.2010.a väärteoprotokolli kohaselt omistatud käitumist algaja juhi tunnusmärkide

puudumise osas. Kuivõrd kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule

etteheidetav liiklusnõuete muu rikkumine rikkumise konkreetset sisu avamata, siis ei vasta kohtuvälise menetleja otsuse lõpposa järeldused O.B karistamise kohta LS § 74 35 lg 1

järgi üheselt otsusesse konkreetselt märgitud tõendamiseseme asjaoludele. Kuna

väärteoprotokollis on siiski ka algaja juhi tunnusmärkide puudumine üheselt selgelt väärteo kirjeldusse osasse märgitud ning kohtuväline menetleja selles osas süüdistusest menetluse käigus loobunud ei ole, on kohtul võimalik teha asjas koostatud väärteoprotokolli järgi V™S § 132 lg 2 alusel asjas uus otsus.

Kohus on seisukohal, et nii LE § 124 p 1 kui § 127 rikkumine menetlusaluse isiku poolt

22.05.2010.a kell 11:03 Tallinnas Pärnu mnt-l Männiku tee poole mootorsõidukit juhtides on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega sõidukil algaja juhi tunnusmärkide puudumise ning

lubatud suurima sõidukiiruse ületamise kohta. Sõiduki liikumiskiirus on tõendatud

liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt on Põhja

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liiklusteenistuse konstaabel Neeme Toming riikliku järelevalve teostamise korras mõõtnud mõõteseadmega Ultra Lyte O.B

juhitud sõiduki kiiruseks 96 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/-3 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h.

Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud

riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on

mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab

kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Nähtuvalt kohtule esitatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist on mõõtmise teostanud erialaselt pädev mõõtja (tunnistus nr 129), mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseade Ultra Lyte oli taadeldud

4

(taatlustunnistuse nr T-09/0873, taatlemise kuupäev 05.06.2009.a), seade oli testitud mõõtmise

päeval kell 07:45, 22.05.2010.a kell 11:03 rikkumise tuvastamise ajal töökorras. Mõõtmisel

asjakohase mõõtemetoodika järgimist vaidlustatud ei ole. Seega on saavutatud mõõtetulemuse

jälgitavus tõendatav, s.t on olemas kindlus, et mõõtetulemus on õige ning mõõteseadme

kasutamise tulemusel saadud tõend on usaldusväärne. Kuna väärteoasjast ei nähtu kohtu

hinnangul mistahes asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus tõendatuks O.B käitumises nii LS § 7435 lg 1 kui LS § 7422 lg 3 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise.

O.B ütlused nii algaja juhi tunnusmärkide puudumisest teadlik olemise kohta kui kiiruse

ületamise põhjuse selgitamisel ja liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli

kantud märked, et mõõdetav sõiduk mõõtmise ajal kiirendas intensiivselt, möödus kõrval

sõidurajal liikuvatest sõidukitest, kinnitavad nii LS § 7435

lg 1 kui LS § 7422

lg 3 järgi

kvalifitseeritava väärteo tahtlikku toimepanemist. Ei teo õigusvastasust ega O.B süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu.

Kuna mõlemad osundatud väärteokoosseisud on täidetud väärteoprotokollis kirjeldatud ühe ja sama tegevusega – mootorsõiduki juhtimisega, on tegemist ideaalkonkurentsiga ja KarS § 63 lg 1 alusel tuleb nende rikkumiste eest mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse – s.o. LS § 7422 lg 3 järgi. Vastavalt § 7435

lg 1 karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise

eest, kui puudub sama seaduse §-des 741–7427, 7430–7432

või 7464

sätestatud väärteokoosseis – rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vastavalt LS § 7422 lg 3 mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga või sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Vastavalt LS § 7422

lg 5 kohaselt võib kohus

sama paragrahvi 3. lõikes sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni.

O.B-le karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on

karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest.

Karistusregistri teatisest O.B kohta nähtub, et ta on alustanud liiklusalaste väärtegude

toimepanemist enne esmase juhtimisõiguse omandamist, seejuures on teda juba karistatud ka

raskemaliigilise karistuse ehk arestiga. Määratud rahatrahvid on tasumata, kõik varasemad karistused on kehtivad. Kahel korral on O.B karistatud ka pärast 22.05.2010.a väärteo

toimepanemist. 22.05.2010.a on menetlusalune isik pannud algaja juhina toime kahele väärteokoosseisule vastava tahtliku teo, seejuures on LS § 7422 lg 3 järgi kvalifitseeritav tegu nii tahtlik kui ka reaalselt ohtlik kõigi liikluses osalejate elu, tervise ja vara suhtes. Menetlusalune

isik on ületanud algaja juhina lubatud suurimat sõidukiirust ligi kaks korda (sõites alas, kus

lubatud on 50 km/h, kiirusega mitte vähem kui 93 km/h), rikkumise ajal on ta liikunud

asulasisesel teel, millel samal ajal liikusid ka teised sõidukid. Kohus on seisukohal, et sellise toime pandud rikkumise eest on põhjendatud O.B karistamine rahatrahviga LS § 74 22

lg 3 sanktsiooni keskmises määras, s.o 100 trahviühikut ehk 6000 krooni. Arvestades kohtuistungil avaldatud eluliselt usutavaid väiteid kaebuse esitaja raske majandusliku seisukorra kohta peab kohus võimalikuks määrata KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumise osade kaupa 12

kuu jooksul. Arvestades asjaolusid, et O.B rikub liikluskorda süstemaatiliselt ning ei

varasemad rahatrahvid ega juba ka talle mõistetud arest ei ole mõjutanud teda liikluses õiguskuulekalt käituma, peab kohus vältimatult vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist. Kohus on

5

seisukohal, et arvestades kaebaja isikut ning tema ignorantset suhtumist juhile pandud

kohustustesse ja üldisesse liiklusohutusse, tuleb kohaldada lisakaristust selle minimaalsest määrast kõrgemas määras, s.o. kestvusega 2 kuud. Asjaolu, et lisakaristuse kohaldamine mõjutab kaebaja töö tegemise võimalusi ning seega tema majanduslikku toimetulekut, ei ilmnenud talle

üllatuslikult pärast rikkumise toimepanemist ning pidi olema üheselt teada juba nii rikkumist

toime panema asudes kui ta juhtimisõigusest sõltuvale tööle asumisel, seega ei saa see olla ka aluseks lisakaristuse mittekohaldamisele ega kohaldamisele väiksemas määras kui see on vajalik

arvestades karistuse eesmärke. Kõigi endal lasuvate kohustuste täitmiseks ning endal vajaliku

sissetuleku tagamiseks peab isik ise valima ise käitumisviisi, mis tagaks talle vajaliku majandusliku olukorra säilimise.

Marie Tammsaar Kohtunik