1-10-5686/13 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-10-5686 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi

Viru Vangla materjalid O.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu O.M

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 29.04.2010 ja lõpp 25.01.2011 RESOLUTSIOON

Vabastada

O.M

(isikukood xxx) temale Pärnu Maakohtu 30.04.2010 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne

tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata O.M-ile katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada O.M katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elada alalises elukohas xxx -

ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kon

trollile oma

elukohas ning esitada

talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta -

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

2 viieteistkümneks päevaks -

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohustada O.M katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume -

asuda tööle või võtta end töötuna

Töötukassas arvele

kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest -

mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Määrata O.M kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja

poolt

määratu

d

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 arvestada

katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada O.M karistuse kandmisest

Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus

ja määrata tema poolt O.M-ile

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 600 (kuussada) krooni

(s.h. ettevalmistus

250

krooni, osalemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 100 krooni).

Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu summas 600 (kuussada) krooni Eesti Vabariigi kanda.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 27.10.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

O.M on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 30.04.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §215 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KarS §69 lg.7 ja ü65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 8 kuud 27 päeva alates 29.04.2010.

3 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud

distsiplinaarkaristusi. Tulenevalt lühikesest karistusajast ei ole kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava. Vangistuses toetab kinnipeetavat majanduslikult vanaema. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse minevikuga isikud ja

kinnipeetav on väga mõjutatav teiste poolt. Kinnipeetav tarvitas sageli ja suurtes kogustes alkoholi, kuriteod on toime pandud samuti alkoholi kuritarvitamise pärast. Kinnipeetava mõtlemises ja käitumises ei ole täiskasvanulikkust ega läbimõeldust.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja leiab, et arvestades kinnipeetava

elukohamuutusega vanaema juurde xxx maakonda ning eemaldumisega endisest

alkoholitarvitavast kriminaalsest sõpruskonnast võib eeldada, et uute kuritegude

sooritamise risk väheneb. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale lisakohustusteks mitte tarvitada alkoholi ega suhelda kriminaalkorras

karistatud isikutega. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt soovib

kinnipeetav asuda vabanemise korral elama vanaema juurde xxx. Elamuks on talumaja, milles on kinnipeetavale ette nähtud üks tuba. Kõik eluks vajalik on majas olemas. Töökoha leidmine elukoha läheduses on ebareaalne. Vanaema on lubanud esialgu tagada kinnipeetavale kõik eluks hädavajaliku, vanaema ja tema elukaaslase pensionid võimaldavad seda.

Maakohtu istung

Kinnipeetav O.M taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et läheb elama xxx sõpradest eemale xxx vanaema juurde, hakkab kohe tööd otsima ja senikaua aitab vanaema teda ja tema vanaema.

Prokuröri abi Ave Arnim nõustus maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega ja tegi ettepaneku panna kinnipeetavale lisaks

kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses nimetatud lisakohustustele veel

järgmised lisakohustused: asuda tööle või võtta end töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest ning osaleda sotsiaalabiprogrammides.

Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

4 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras

karistatud neli korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Vangistuses on

kinnipeetav käitunud korrektselt ja seaduskuulekalt ning distsiplinaarkaristused puuduvad.

Maakohus leiab, et kuigi korduvakaristatus ja uue kuriteo sooritamine katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka alljärgnevat.

Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta

kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb umbes kuu aja pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid

õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja

kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli.

Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki

probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang.

Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei

kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt

vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata.

Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule

võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb umbes kuu aja pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli.

Vabanemise korral kavatseb kinnipeetav asuda elama vanaema juurde xxx. Tegemist on oma majaga, kus kinnipeetavale on eraldatud üks tuba. Ühtlasi aitab xxx elama asumine kinnipeetaval eemalduda oma vanast sõpruskonnast.

Töökohta kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud ei ole. Samas peab maakohus vajalikuks märkida, et tõenäoliselt ei ole seda kinnipeetavale garanteeritud ka kuu

pärast, kui ta vabaneb tähtaegselt. Samas on käesoleval ajal võimalik panna

kinnipeetavale lisakohustusena kohustuseks asuda tööle või võtta töötuna arvele

Töötukassas, mida tähtaegse vabanemise korral ei ole võimalik teha. Ka töötuna

5 arvele võtmine tagab kinnipeetavale sissetuleku. Kuni töö leidmiseni on kinnipeetavat nõustunud materiaalselt üleval pidama kinnipeetava vanaema.

Nagu nähtub asja materjalidest ja kinnipeetava enda seletusest maakohtu istungil, on

kõik tema kuriteod põhjustatud alkoholi kuritarvitamisest. Maakohus leiab, et kui kinnipeetav vabaneb vangistusest tingimisi enne tähtaega, on talle võimalik panna

lisakohustuseks

kohustuse

läbida

kriminaalhooldusametniku

pakutud sotsiaalabiprogramme, eriti neid, mis on sõltuvusravi suunitlusega.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega.

Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta.

Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale

vangistusest vabanemist

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi kuritarvitamist ning kõik kuriteod on kinnipeetav sooritanud alkoholijoobes. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab

tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab

nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna

viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud

isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute

kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses alkoholi kuritarvitamisega.

Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat

Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kuulus õigusabi osutamiseks 600 krooni. Maakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja jätab kaitsjatasu summas 600 krooni Eesti Vabariigi kanda.

6

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik