2-19-13966/84 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem

Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-13966

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Pärnu REV hagi Pärnu REV Haldus OÜ

ja X vastu X tagasikutsumiseks Pärnu REV Haldus

OÜ juhatusest

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja)

aktsiaselts

Pärnu

REV

(likvideerimisel; registrikood 10248994), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Villu Otsmann ja Tanel

Kalaus

Kostja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja

(kaasapellant)

Pärnu

REV

Haldus

OÜ

(registrikood 12822486)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 20. oktoobril 2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X taotlus 20. oktoobri 2022. a kohtuistungi protokolli parandamiseks

osaliselt ning asendada protokolli sissejuhatuses X kohta kasutatud tähistus „kostja

I“ tähistusega „kostja II“. Jätta protokolli parandamise taotlus muus osas

rahuldamata.

2. Jätta X 1. novembril 2022 esitatud dokumendid, välja arvatud taotlus protokolli

parandamiseks ja protokolli tehtud täpsustused (.docx ja .pdf formaadis), asja

materjalide juurde võtmata.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2022. a otsus osas, millega maakohus jättis

menetluskulud täielikult X kanda, ja teha selles osas uus otsus, millega jaotada

maakohtus kantud menetluskulud järgmiselt:

2-19-13966

2 (17)

-

jätta aktsiaseltsi Pärnu REV menetluskulud osas, milles need tekkisid kuni 18.

oktoobrini 2019, solidaarselt X ja Pärnu REV Haldus OÜ kanda;

-

jätta aktsiaseltsi Pärnu REV menetluskulud osas, milles need tekkisid pärast 18.

oktoobrit 2019, X kanda;

-

jätta X ja Pärnu REV Haldus OÜ menetluskulud nende endi kanda.

4. Tühistada Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2022. a otsus osas, millega maakohus

mõistis aktsiaseltsile Pärnu REV hüvitatavad menetluskulud (2677,50 eurot) välja

X-lt, ja teha selles osas uus otsus, millega mõista aktsiaseltsi Pärnu REV kasuks

välja X-lt menetluskulude hüvitis 1590 eurot ning solidaarselt X-lt ja Pärnu REV

Haldus OÜ-lt menetluskulude hüvitis 1087,50 eurot.

5. Jätta Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2022. a otsuse resolutsioon muus osas

muutmata, osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi.

6. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

7. Tühistada Pärnu Maakohtu 14. mai 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõud alates praeguse otsuse jõustumisest.

8. Jätta aktsiaseltsi Pärnu REV ja X ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda

ning Pärnu REV Haldus OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulud tema enda

kanda.

9. Määrata aktsiaseltsi Pärnu REV ringkonnakohtus kantud menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1750 eurot ja mõista see X-lt aktsiaseltsi Pärnu REV kasuks

hüvitisena välja. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praeguse otsuse

jõustumisest arvates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.

10. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus:

10.1. Rahuldada aktsiaseltsi Pärnu REV hagi.

10.2. Kutsuda X (isikukood XXXXXXXXXXX) tagasi Pärnu REV Haldus OÜ

(registrikood 12822486) juhatusest.

10.3. Tühistada Pärnu Maakohtu 14. mai 2020. a määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõud alates praeguse otsuse jõustumisest.

10.4. Jaotada maakohtus kantud menetluskulud järgmiselt:

-

jätta aktsiaseltsi Pärnu REV menetluskulud osas, milles need tekkisid kuni

18. oktoobrini 2019, solidaarselt X ja Pärnu REV Haldus OÜ kanda;

-

jätta aktsiaseltsi Pärnu REV menetluskulud osas, milles need tekkisid

pärast 18. oktoobrit 2019, X kanda;

-

jätta X ja Pärnu REV Haldus OÜ menetluskulud nende endi kanda.

10.5. Määrata aktsiaseltsi Pärnu REV maakohtus kantud menetluskulude

rahaliseks suuruseks 2677,50 eurot.

10.6. Jätta aktsiaseltsi Pärnu REV ja X ringkonnakohtus kantud menetluskulud X

kanda ning Pärnu REV Haldus OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulud

tema enda kanda.

10.7. Määrata aktsiaseltsi Pärnu REV ringkonnakohtus kantud menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1750 eurot.

10.8. Mõista aktsiaseltsi Pärnu REV kasuks välja X-lt menetluskulude hüvitis 3340

eurot (1590 + 1750) ja solidaarselt X-lt ja Pärnu REV Haldus OÜ-lt

menetluskulude hüvitis 1087,50 eurot.

10.9. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praeguse otsuse jõustumisest

arvates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses viivist.

2-19-13966

3 (17)

10.10. Aktsiaseltsile Pärnu REV hüvitatavad menetluskulud tuleb tasuda

Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229 (SEB

Pank), märkides maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts Pärnu REV esitas 11. septembril 2019 Pärnu Maakohtule hagi ja 30. aprillil 2020

hagi täienduse Pärnu REV Haldus OÜ (kostja I) ja X (kostja II) vastu kostja II

tagasikutsumiseks kostja I juhatusest. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt moodustab hageja koos oma tütarühingutega, s.o

hageja, Pärnu REV Ehitus OÜ, Pärnu REV Kaubandus OÜ ja alates 21. novembrist 2019 Pärnu

REV Ehitus OÜ tütarettevõte PREV OÜ, ühise kontserni. Kontserni struktuur on selline, et

emaühingu juhatuse liige on ühtlasi tütarühingute juhatuse liige ja väikeosanik. Kostja II asus

13. juulil 2016 tööle hageja juhataja kohal. Kostja II sai hageja kui emaühingu juhatuse liikmeks

14. juulil 2016 ning tütarühingute Pärnu REV Ehitus OÜ ja Pärnu REV Kaubandus OÜ

juhatuse liikmeks 19. juulil 2016 ja kostja I juhatuse liikmeks 5. oktoobril 2016. Ühtlasi sai

kostjast II tütarühingute väikeosanik, sh kostja I 10% osanik.

1.2. Hageja ja kostja II sõlmisid 6. oktoobril 2016 osanike kokkuleppe, mille p-s 3 lepiti kokku,

et juhul kui kostja II töö- või käsundisuhe ühingu (kostja I) ja hagejaga lõpeb, kohustub ta

hageja sellekohasel soovil andma kõik oma ühingu (kostja I) osad viivitamata üle hageja

nimetatud isikule. Töö- või käsundisuhte lõppemiseks loeti olukorda, kus kostja II ei ole

hagejaga töölepingulises suhtes ega hageja või selle gruppi kuuluva äriühingu juhatuse liige.

Järelikult kinnitab see kokkulepe poolte tahet, et kostja II osalus oli seotud tema

tööülesannetega hagejas ning ka kostja II juhatuse liikmesus kostjas I oli seotud üksnes tema

tööülesannetega hagejas.

1.3. Koostöö kostja II ja kostja I vahel ei ole võimalik. Kostja II kutsuti hageja juhatusest tagasi

22. augustil 2018 ning sõlmitud tööleping öeldi üles alates 3. oktoobrist 2018.

1.4. Esiteks, kostja II ei tegutse vähemalt alates 4. oktoobrist 2018 kostja I juhatuse liikmena.

See asjaolu nähtub mh kostja I 2018. a majandusaasta aruandest, mida allkirjastades on kostja

II märkinud, et ta ei ole saanud raamatupidamisdokumentidega tutvuda; kostja II usaldas teist

juhatuse liiget Y ja viimase kinnitust aruande korrektsuse kohta. Juhatuse liiget, kes ei tutvu

raamatupidamisdokumentidega, ei saa lugeda tegutsevaks juhatuse liikmeks.

2-19-13966

4 (17)

1.5. Teiseks on kostja II oluliselt kahjustanud kostjaga I samasse kontserni kuuluvat Pärnu REV

Ehitus OÜ-d. Nimelt esitas Pärnu REV Ehitus OÜ Pärnu Maakohtule hagi kostja II vastu 74

520 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Samuti on Pärnu REV Ehitus OÜ esitanud Politsei- ja

Piirivalveametile erinevate episoodide kohta kolm kuriteokaebust kostja II tegevuses kuriteo

tunnuste tuvastamiseks. Kuriteokaebuste kohaselt on kostja II või temaga seotud ettevõtete

töötajad viinud Ülemiste RIMI hoonest ja Pärnu Savi tn 7 asuvast angaarist ära ja turustanud

Pärnu REV Ehitus OÜ-le kuuluvaid ehitusmaterjale ja seadmeid ning tekitanud sellega Pärnu

REV Ehitus OÜ-le kahju.

1.6. Kolmandaks, osanike koostöö puudumine on seadnud ohtu kostja I majandustegevuse

jätkumise. Kostja I põhikirja p-s 7.7 sätestatud kõrgema häälteenamuse nõude tõttu – osanike

otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud 100% kostja I osadega esindatud häältest – ei

ole kostja I osanikel võimalik mistahes otsuseid, sh juhatuse liikmeid puudutavaid otsuseid

vastu võtta. Samuti ei ole kostjal I põhikirja p-s 8.4 sätestatud kõigi juhatuse liikmete ühise

esindusõiguse tõttu võimalik ühtegi tehingut teha. Seetõttu on kostja I tegevus sisuliselt

peatunud. Kostja I juhatuse tegutsemisvõime puudumise tõttu ei ole kostjal I võimalik sõlmida

ega lõpetada ühtki lepingut, mis seab ohtu kostja majandustegevuse jätkumise.

Kostjate vastuväited hagiavaldusele

2. Kostja I menetluse käigus ühtegi sisulist menetlusdokumenti ei esitanud, vaid andis üksnes

nõusoleku asja kirjalikuks menetluseks.

3. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Kostja II väitel ei ole hagis viidatud ühelegi juhatuse liikme kohustuse rikkumisele, mille

eest vastutaks kostja II. Kostja II on võimeline juhatuse liikme ülesandeid täitma ning soovib

seda teha. Hagis pole põhistatud kahju, mille kostja II oleks kostjale I tekitanud või võiks

tulevikus tekitada. Puuduvad tõendid, nagu sooviks kostja II takistada kostja I

majandustegevust või asuda juhatuse liikmena kostja I huvide vastaselt tegutsema.

3.2. Kostja II ei ole Pärnu REV Ehitus OÜ-le kahju tekitanud. Kuivõrd praeguse menetluse

esemeks ei ole Pärnu REV Ehitus OÜ hagi, siis puudub vajadus selle vaidluse väiteid sisuliselt

hinnata. Lisaks ei ole kostja II tegevus muudes juriidilistes isikutes käsitatav kostja I juhatuse

liikme kohustuste rikkumisena ega saa tekitada kostjale I kahju. Seega pole tegemist asjaoluga,

mida kohus peaks praeguses vaidluses hindama.

3.3. Kostjal II takistatakse juhatuse liikme ülesannete täitmist. Tema ligipääs e-postile on

katkestatud. Talle ei saadeta majandusolukorda puudutavat teavet. Teine juhatuse liige Y ei

hoia kostjat II kursis majandusandmetega. Hageja ja kostja I teine juhatuse liige on ise tekitanud

olukorra, kus kostjal II ei ole võimalik juhatuse liikme ülesandeid täita. Lahenduseks ei ole

mitte juhatuse liikme tagasikutsumine, vaid see, et hageja ja kostja I võimaldavad kostjal II

juhatuse liikme ülesannete täitmisega jätkata. Kostja II on korduvalt pöördunud nii teise

juhatuse liikme Y kui ka hageja esindajate poole eesmärgiga saada teavet kostja I

majandustegevuse kohta ja tagada võimalus juhatuse liikme ülesandeid täita. Kostja I juhatuse

liige Y, hageja nõukogu esimees Q ja hageja juhatuse liige Z ei ole kostja II kirjadele vastanud.

Kostja II sai ühel korral 2019. a juunis vahetult enne üldkoosolekut tutvuda kontserni ettevõtete

poolikute aruannete väljatrükkidega 2018. a kohta. Äriregistrisse üles laetud kostja I aruande

sai kostja II üle vaadata, selles ei olnud tolleks hetkeks olulisi muutusi toimunud. Ettevõtte

müügitulu oli kostja II juhatuses olemise ajal 2018. a jooksul kasvanud 60% ja kasum 93%.

Tegevuskulusid oli vähendatud. Seega oli ettevõtte tegevus 2018. a-l õigel kursil. 2019. a-l

2-19-13966

5 (17)

pärast kostja II ebaseaduslikku kõrvaldamist ettevõtte juhtimisest ning igasuguse info

blokeerimist on segastel asjaoludel müüdud kostja I vara vastloodud uuele kontserni ettevõttele

PREV OÜ, samuti antud laene ja tehtud teisi esmapilgul ettevõttele kahjulikke tehinguid,

millega kostja II olemasoleva info põhjal kindlasti ei oleks nõustunud.

3.4. Hageja väited kostja I tegutsemisvõimetuse kohta on alusetud. Kostja I on tegutsenud edasi

ka pärast seda, kui kostjal II takistati juhatuse liikme kohustuste täitmist. Kostjal I on kinnisvara

Vändras, mille renditulu on tänaseks ilmselt ettevõtte peamine tuluallikaks. Kostja II teadmata

on müüdud 2020. a veebruaris Pärnus, Energia 6 asuv kinnistu PREV OÜ-le. Mis tingimustel

selline tehing tehti, on kostjale II teadmata. Sellekohane järelepärimine on jäänud vastuseta.

Juhatuse liikmena oli kostjal II vaatamata infosulule juurdepääs kostja I AS SEB panga kontole.

Ajavahemikul 2019. a oktoober kuni 2020. a oktoober, mil kostja II oli veel juhatuse liige,

toimus kostja I tegevus selle info põhjal tavapärases rütmis. Renditulud laekusid ja kinnisvara

haldamise kulud olid mõistlikud. Otsene sekkumine ettevõtte tegevusse polnud sel hetkel

vajalik. Pärast kostja II juhatuse liikmelisuse seadusevastast peatamist müüdi aga kostja I vara

ja sõlmiti arusaamatuid laenulepinguid, millele viitavad 2019. a novembri ja detsembri

pangaväljavõte. Sellise tegevusega kahjustasid kostja juhatuse liige Y ja kontserni nõukogu

liikmed ajavahemikul 2019. a november kuni 2020. a aprill kostja I huve.

3.5. 21. novembril 2019 on äriregistrisse kantud äriühing PREV OÜ. Tegemist on

Pärnu REV Ehitus OÜ ja kostja I tütarettevõttega. Seejuures on PREV OÜ saanud 2019. a

detsembris kostjalt I laenu ning PREV OÜ on omandanud kostjale I kuulunud kinnistu. Seega

ei pea paika väide, nagu oleks kostja I tegutsemisvõimetu ja kostja I majandustegevus

seiskunud. Kostja I tegutseb edasi, lihtsalt eiratakse kostjat II ja ei kaasata teda kostja I

juhtimisse. Kostja II on pöördunud juhatuse liikme Y poole palvega oma õigused taastada.

Kostja II soovib juhatuse liikme kohustusi täita ning vajab selleks kostja I majandusandmeid ja

tegevuse ülevaadet. Taotlus on jäänud vastuseta. Kostja II on nii Y-le kui ka hageja juhatuse

liikmele Z-le ka helistanud, kuid kõnesid ei võeta vastu ja tagasi ei helistata. Kostja II on

üritanud nii kontserni kui ka kostja I tegevuses kaasa lüüa, kuid reeglina ei ole tema kirjadele

ja kõnedele vastatud. Seda tõendavad hagi vastusele lisatud kirjavahetused. Kostja II on

tagasisidet saanud vaid kontsernile töö leidmise ja realiseerimisel olevate materjalide müügi

osas. Seega ei saa kostjale II ette heita asjaolu, et ta pole alates 4. oktoobrist 2018 juhatuse

liikmena tegutsenud. Juhatuse liikme ülesannete täitmise takistamine toimub ilma õigusliku

aluseta.

3.6. Kostja II ei ole tekitanud kostjale I kahju ega tee seda ka tulevikus. Küsimus osanike

vahelisest koostööst ei seondu praeguse vaidlusega. Juhatuse liikme kohalt tagasikutsumine ei

mõjuta iseenesest isiku seisundit osanikuna. Kostjale I kahju tekitamine on välistatud, sest

kostjal I on kaks juhatuse liiget ja juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus. Seega ei saa kostja

II juhatuse liikmena võtta vastu otsuseid üksinda ja omaalgatuslikult. Kostja II on kostja I

osanik, samuti hageja aktsionär ning Pärnu REV Ehitus OÜ ja Pärnu REV Kaubandus OÜ

osanik. Seega on kostja II huvitatud sellest, et kontserni, sh kostja I majandustulemused oleksid

võimalikult head, kuna sellest sõltub kostja II dividenditulu. Samuti kaasneks juhatuse liikme

kohustuste rikkumisega juhatuse liikme isiklik varaline vastutus. Hagist jääb selgusetuks, miks

peaks kostja II soovima juhatuse liikmena tegutseda kostja I huvide vastaselt.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

4. Maakohus rahuldas hagi ja kutsus kostja II tagasi kostja I juhatusest. Kohus jättis

menetluskulud kostja II kanda ja määras hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2677,50 eurot,

mille mõistis kostjalt II hageja kasuks välja. Kohus märkis, et menetluskuludelt tuleb tasuda

2-19-13966

6 (17)

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni seaduses

sätestatud määras viivist.

4.1. Maakohus tuvastas, et vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle:

• hageja moodustab koos oma tütarühingutega, s.o kostjaga I, Pärnu REV Ehitus OÜ-ga

ja Pärnu REV Kaubandus OÜ-ga ühise kontserni. Kontserni struktuur on selline, et

emaühingu juhatuse liige on ühtlasi tütarühingute juhatuse liige ja väikeosanik;

• kostja II asus 13. juulil 2016 tööle hageja juhataja kohal. Kostja II sai hageja kui

emaühingu juhatuse liikmeks 14. juulil 2016 ning tütarühingute Pärnu REV Ehitus OÜ

ja Pärnu REV Kaubandus OÜ juhatuse liikmeks 19. juulil 2016 ja kostja I juhatuse

liikmeks 5. oktoobril 2016. Ühtlasi sai kostjast tütarühingute väikeosanik, sh kostja I

10% osanik;

• kostja II kutsuti hageja juhatusest tagasi 22. augustil 2018 ning sõlmitud tööleping öeldi

üles alates 3. oktoobril 2018;

• hageja tütarühingult Pärnu REV Ehitus OÜ-lt mõisteti tsiviilasjas nr 2-19-150 kostja II

huvide konfliktis tehtud tehingu tõttu välja põhivõlgnevus 33 102 eurot, viivised ning

vastaspoole menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku summas 5397,80 eurot. See

otsus on jõustunud.

4.2. Maakohtu hinnangul esines äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 5 järgi mõjuv põhjus kostja II

tagasikutsumiseks kostja I juhatusest.

4.3. Kostja II 7. mai 2020. a e-kirjast Y-le nähtub soov tegutseda ühiselt kostja I juhtimisega.

Kirjast saab järeldada, et kostja II on ettevõtte juhtimisest eemal olnud alates 4. oktoobrist 2018.

Nimetatud e-kirjast ei nähtu, et kostja II oleks enne 23. aprilli 2020, mil esitati teabenõue

äriühingule, ehk vähemalt 1,5 a jooksul üldse soovinud jätkata või taastada oma sisulist rolli

ettevõtte juhtimises. Seega ei teinud kostja II jõupingutusi kostja I juhatuse töös osalemiseks.

Kohus oli veendunud, et kostja II ei soovinudki kostja I tegevuses osaleda, vaid ta ootas ära

madalama astme kohtute lahendite vaidlustamise tulemuse Riigikohtus ning on alles pärast seda

asunud tegutsema vähemalt näiliselt mõistliku sooviga juhatuse töös osaleda. Kostja II ainus

puutumus kostjaga I on 2018. a majandusaasta aruande allkirjastamine, usaldades aruande

koostanud teist juhatuse liiget. Osaühingu muud tegevused on olnud kostja II kõrvalejäämise ja

juhatuse liikmete ühise esindusõiguse tõttu takistatud.

4.4. Hageja väiteid kostja II suhtes usalduse puudumise kohta kinnitab ka veel jõustumata

maakohtu 18. oktoobri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-17973, milles kohus tuvastas, et kostja

II rikkus OÜ Pärnu REV Ehitus juhatuse liikmena oma kohustusi. Selles asjas eelistas kostja II

isiklikke ja endaga seotud teise äriühingu huve hageja huvidele, mis Riigikohtu praktika

kohaselt on lojaalsuskohustuse rikkumine. Kohus möönis, et nimetatud otsus ei ole jõustunud

ning on kostja II poolt ringkonnakohtus vaidlustatud, kuid leidis, et ühe asjaoluna kinnitab see

siiski hageja väiteid kostja II suhtes usalduse puudumise kohta.

4.5. Tsiviilasjas nr 2-19-150 on jõustunud ringkonnakohtu 19. aprilli 2021. a lahend. Ka selles

kohtuasjas kostja II ei tõendanud, et ta tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega. Ringkonnakohus

tõi esile, et kostja II rikkus Pärnu REV Ehitus OÜ suhtes lojaalsuskohustust, kui tegi tehingu

huvide konfliktis olles. Seega ei ole kostja II olnud oma tegevuses lojaalne ega käitunud

äriühingu parimates huvides. Arvestades, et Pärnu REV Ehitus OÜ ja kostja I on samas

kontsernis samade juhtivate isikutega, on ka need asjaolud aluseks kostja II usaldusväärsuse

hindamisel.

2-19-13966

7 (17)

4.6. Juhatuse liikme tagasikutsumise menetluses tuleb seada esikohale äriühingu, praegusel

juhul kostja I huvid. Kohus nõustus hagejaga, et osanike koostöö puudumine võib seada ohtu

kostja I majandustegevuse jätkumise. Kostja I põhikirja p-s 7.7 sätestatud kõrgema

häälteenamuse nõude tõttu ei ole kostja I osanikel võimalik mistahes otsuseid, sh juhatuse

liikmeid puudutavaid otsuseid vastu võtta. Samuti ei ole kostjal I võimalik põhikirja p-s 8.4

sätestatud ühise esindusõiguse tõttu ühtegi tehingut teha. Kostja I juhatuse tegutsemisvõime

puudumise tõttu ei ole kostjal I kohtu sekkumiseta olnud võimalik sõlmida ega lõpetada ühtki

lepingut, mis seab ohtu kostja I majandustegevuse jätkumise. Kostja II võib küll aktsionäri või

osanikuna kontsernis olla huvitatud dividenditulust ja seeläbi ka kaaskostja heast käekäigust,

kuid tema senine käitumine paistis kohtule pigem ajendatuna oma isiklikest huvidest, mitte

huvist kostja I kohase juhtimise vastu, ja sõltuvuses kohtute tehtud lahenditest.

4.7. Kohus juhindus menetluskulude jaotamise otsustamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg-st 1 ja § 165 lg 1 teisest lausest ning leidis, et kuna kostja I menetluses sisuliselt

ei osalenud, siis tuleb menetluskulud jätta kostja II kanda.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja II esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

5.1. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme ning jätnud

kostja II esitatud tõendid hindamata

5.2. Kohus on ainuüksi 7. mai 2020. a e-kirjast, milles kostja II tegi ametliku pöördumise

kaasata end kostja I juhatuse töösse, järeldanud, et alates 4. oktoobrist 2018 kostja II enam

kostja I juhatuse liikmena ei tegutsenud ja selleks pingutusi ei teinud. Samas ei hinnanud kohus

tõendeid, mille kostja II esitas koos 18. mai 2020. a vastusega. Näiteks nähtuvad 18. mai 2020.

a vastuse lisadest veel pärast 4. oktoobrit 2018 saadetud kirjad Y-le, kes on samuti kostja I

juhatuse liige. Tõenditest nähtub, et kostja II on soovinud kostja I juhatuse töös osaleda.

5.3. Maakohus leidis ebaõigesti, et esinevad ÄS § § 184 lg 5 kohaldamise eeldused. Kohus

märkis õigesti, et juhatuse liikme tagasikutsumise hagi eesmärk on kaitsta eelkõige osaühingut

olukorras, kus juhatuse liige ei ole võimeline osaühingut juhtima või käitub osaühingu suhtes

kahjulikult. Praegusel juhul oli kostja II võimeline kostjat I juhtima, kuid kostjale II tehti selleks

kunstlikke takistusi. Lisaks on ebaõige kohtu järeldus, et kostja II tegutses kostja I suhtes kahju

tekitavalt. Kostja II soovis osa võtta kostja I juhatuse tööst. Ebaõige on ka kohtu etteheide, et

kostja II ei teinud ise piisavalt pingutusi kostja I töös osalemiseks.

5.4. 15. oktoobril 2018 katkestati kostja II ligipääs juhatuse liikme e-postile. Kostjale II on

tehtud kostja I majandusolukorraga tutvumine võimatuks. Arusaamatuks jääb, milliseid

pingutusi oleks kostja II pidanud juhatuse liikmena tegema ja miks see on juhatuse liikme

tagasikutsumise vaidluses üldse oluline. ÄS § 184 lg 5 eelduseks on mõjuv põhjus, mitte aga

see, kas juhatuse liige teeb piisavaid pingutusi oma juhatuse liikmesuse taastamiseks. Praegusel

juhul on kohus heitnud kostjale II ette asjaolusid, mille põhjustasid hageja ja kostja I. Kostja II

kaotas ligipääsu e-postile, temaga ei jagatud majandusnäitajaid ega juhtimisotsuseid. Hageja ja

kostja I teevad seda sisuliselt võimupositsioonilt. Kostjal II on võimatu täita juhatuse liikme

ülesandeid, kui ta on jäetud täielikult infosulgu. Kostja II on pidanud kontserni

majandusnäitajatega kursis olemiseks esitama kohtule avalduse osaniku teabeõiguse alusel.

2-19-13966

8 (17)

5.5. See, milliseid pingutusi on kostja II veel teinud, et tema suhtes kohaldatud kunstlikke

takistusi ületada, ei oma ÄS § 184 lg 5 kontekstis tähtsust. Kohus on oluliselt rikkunud

materiaalõigust, kui hindas juhatuse liikme tagasikutsumise vaidluses asjaolu, millel ei ole

õiguslikku tähendust. Väär on kohtu järeldus, et kostja II ei soovinudki kostja I tegevuses

osaleda. Asjaolu, et kostja II vaidleb hagimenetluses enda tagasikutsumisele vastu, näitab

otseselt tema soovi juhatuse liikmena jätkata. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle

kohta, nagu kostja II ei sooviks enam juhatuse liige olla.

5.6. Kostja II ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi kostja I suhtes. ÄS § 184 lg 5

kohaldamine eeldab, et juhatuse liige on käitunud kahjulikult sama ühingu suhtes, kust teda

soovitakse tagasi kutsuda. Kohus leidis, et kostja II kohustuste rikkumine on tuvastatud

tsiviilasjas nr 2-18-17973 veel jõustumata 18. oktoobri 2021. a maakohtu otsusega. Samuti

selgitas kohus, et tsiviilasjas nr 2-19-150 on jõustunud ringkonnakohtu 19. aprilli 2021. a

lahend, kus kostja II ei tõendanud, et ta tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega Pärnu REV

Ehitus OÜ juhatuses. Kostja II tegevus muudes juriidilistes isikutes ei ole käsitatav juhatuse

liikme kohustuste rikkumisena kostjas I ega saa tekitada kostjale I kahju. Seega pole tegemist

asjaoluga, mida kohus sai praeguses vaidluses ÄS § 184 lg 5 kohaldamisel hinnata. Kuna kohus

pole viidanud, kuidas on kostja II tegutsenud kahjulikult kostja I suhtes, pole ÄS § 184 lg 5

kohaldamiseks alust.

5.7. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust menetluskulude jaotamisel. Kui otsus tehakse

kaaskostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest TsMS § 165 lg 1 kohaselt võrdsetes

osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui kohus kaldub menetluskulude jaotuse osas üldreeglist

kõrvale, siis tuleb seda põhjendada. Asjaolu, et kostja I osales menetluses minimaalselt, ei ole

piisav, et jätta menetluskulud ainult kostja II kanda. Arvestada tuleb, et otsus tehti mõlema

kostja kahjuks, ja seega tuleks menetluskulud kanda võrdselt. Kohus pole kulude jaotust

piisavalt põhjendanud.

Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

kostja II kanda.

7. Kostja I apellatsioonkaebuse kohta seisukohta ei esitanud.

8. Asjas toimus 20. oktoobril 2022 kohtuistung, millel osalesid hageja ja kostja II. Kostja I

saatis ringkonnakohtule 17. oktoobril 2022 kinnituse, et on kohtuistungi toimumisega 20.

oktoobril 2022 nõus, kuid kostja I juhatuse liige teatas kohtuistungi toimumise päeval, et kostja

I kohtuistungil ei osale.

9. Kostja II esitas 31. oktoobril 2022 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks ja 1.

novembril 2022 selle täpsustuse koos lisadokumentidega.

10. Hageja vaidles kostja II esitatud protokolli muutmise taotlusele vastu, välja arvatud osas,

mis puudutab protokolli sissejuhatuses X tähistamist kostjana II. Samuti vaidles hageja vastu

taotlusele lisatud uute materjalide toimikusse võtmisele, leides, et need on esitatud hilinenult ja

nende vastuvõtmiseks ei ole alust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-19-13966

9 (17)

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada menetluskulude jaotuse ja kostjalt II väljamõistmise osas ning teha selles osas uus

otsus. Muus osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel

muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt. Hageja ja kostja II apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta kostja II kanda, kostja I

kulud jäävad tema enda kanda. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka apellatsioonimenetluse

kulude rahalise suuruse. Samuti lahendab ringkonnakohus seni lahendamata taotlused ja

tühistab maakohtu rakendatud hagi tagamise.

12. Kõigepealt lahendab kolleegium kostja II taotluse 20. oktoobri 2022. a kohtuistungi

protokolli parandamiseks.

12.1. Kolleegium nõustub kostja II taotlusega protokolli parandamiseks ja rahuldab selle osas,

mis puudutab X tähistamist protokolli sissejuhatuses. X-le on ekslikult viidatud kui kostjale I,

ehkki teda on menetluses tähistatud kui kostjat II. Kostja I (Pärnu REV Haldus OÜ)

kohtuistungil ei osalenud. Ringkonnakohus asendab protokolli sissejuhatuses X kohta

kasutatud tähistuse „kostja I“ tähistusega „kostja II“.

12.2. Muus osas kolleegium kostja II taotlusega ei nõustu ja jätab selle rahuldamata. Kostja II

ei ole viidanud eksitustele või ebatäpsustele protokollis osas, mis puudutab kohtuistungi käiku,

ega palunud neid parandada, vaid on sisuliselt esitanud täiendavaid selgitusi, mida kohtuistungil

ei esitatud ja mida ei ole seega alust protokolli lisada. Ka osas, milles kostja II täiendused

puudutavad asjaolusid, mida kohtuistungil arutati või kohtukõnes käsitleti, ei ole alust

protokolli täiendada. Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm, vaid peab kajastama

kohtuistungi olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt

olulist (TsMS § 52 lg 1). Kostja II ei ole välja toonud, mille poolest protokoll sellele ei vasta.

Samuti ei ole kostja II väitnud, et protokollis oleks kajastamata TsMS § 52 lg-s 2 loetletud

asjaolusid või teavet.

13. Koos protokolli parandamise taotlusega esitas kostja II ringkonnakohtule hulga dokumente

(kokku 10 faili lisaks taotlusele ja nendele dokumentidele, mis sisaldavad protokolli tehtud

täiendusi). Kostja II avaldatust ei nähtu, kas kostja II taotleb nende võtmist asja materjalide

juurde tõendina. Hageja vaidles nende vastuvõtmisele vastu. Selguse huvides jätab

ringkonnakohus need praeguse otsusega asja materjalide juurde võtmata. Kolleegium selgitab,

et ringkonnakohus on 20. oktoobri 2022. a kohtuistungil asja arutamise lõpetanud ja teatanud

kohtuotsuse tegemise aja, mistõttu uute tõendite esitamiseks on liiga hilja. Tõendid, millele

kostja II soovis menetluses tugineda, oleks tulnud esitada maakohtus. Osas, milles uute tõendite

esitamine ringkonnakohtus on TsMS § 652 lg 3 järgi lubatud, oleks need tulnud esitada koos

apellatsioonkaebusega (TsMS § 633 lg 4). Kostja II ei ole viidanud ka ühelegi sellisele

erandlikule asjaolule, mis võiks õigustada asja arutamise uuendamist ja uute tõendite

vastuvõtmist menetluse praeguses etapis.

14. Vaidlustatud otsusega rahuldas maakohus hageja hagi ja kutsus kostja II ÄS § 184 lg 5

alusel tagasi kostja I juhatusest, jättis menetluskulud kostja II kanda ja määras kindlaks

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja II vaidlustas maakohtu otsuse nii hagi

rahuldamise kui ka menetluskulude jaotuse osas. Eelnevast tulenevalt ei ole maakohtu otsus

jõustunud ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja kostjalt II väljamõistmise

osas (TsMS § 456 lg 4 kolmas lause).

15. Kolleegium kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust esmalt hagi sisulise

lahendamise osas ning seejärel menetluskulude jaotuse osas. Lõpetuseks jaotab kolleegium

2-19-13966

10 (17)

ringkonnakohtus kantud menetluskulud ja määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse. Samuti lahendab kolleegium maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõudega

seonduva.

16. ÄS § 184 lg-st 5 tuleneb, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega

on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme

tagasikutsumist kohtu poolt. Riigikohus on selgitanud, et see säte annab osanikule võimaluse

nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu olukorras, kus iseenesest oleks alus kutsuda

juhatuse liige osanike otsusega tagasi, kuid osanikud ei saa sellist otsust vastu võtta, kuna neil

ei ole tagasikutsumiseks vajalikku häälteenamust. Hagi eesmärk on kaitsta eelkõige osaühingut

olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline osaühingut juhtima, kuid

mingil põhjusel ei ole teda võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda. Selle hagi saab esitada ka

enamusosanik, kelle otsustusõigust piirab põhikirjaga ette nähtud ja seaduses sätestatuga

võrreldes kõrgem häälteenamuse nõue (vt nt Riigikohtu 15. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas

nr 2-19-13966, p 15; 18. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10474, p 12).

Juhatuse liikme kohtu kaudu tagasikutsumiseks vajaliku mõjuva põhjuse kohta on Riigikohus

selgitanud, et selle sisustamisel on võimalik lähtuda kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise

põhimõtetest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg 1), arvestades juhatuse liikme ja osaühingu

vahelise õigussuhte erisusi. Riigikohtu arvates on juhatuse liikme kohtu kaudu tagasikutsumist

õigustav mõjuv põhjus eelkõige tema kohustuste rikkumine, mis on sedavõrd oluline, et

osaühingult ei saa mõistlikult eeldada, et ta taluks selle isiku edasist juhatuse liikmeks olekut.

Kohustuste rikkumine, mis õigustab juhatuse liikme tagasikutsumist, ei pea tingimata olema

korduv või kestev ja võib olla ka ühekordne, kui see on äärmiselt raske ja osaühingut kahjustav.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka muu asjaolu, mis objektiivselt ja pärast osaühingu huvide

kaalumist näitab, et kõnealune isik ei tohiks juhatuse liikmena jätkata (nt raske haigus, millest

tulenevalt juhatuse liige ei suuda ühingut juhtida). Tagasikutsumise põhjendatuse hindamisel

tuleb eelkõige arvestada osaühingu huvi säilitada tegevuse stabiilsus ja jätkusuutlikkus ning

kaitsta

selliselt

ka

osaühingu

võlausaldajate

ja

teiste

huvigruppide

(töötajad,

lepingupartnerid jt) huve (vt 18. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10474, p-d 13–15).

17. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsusega praeguse otsuse p-s 4.1 märgitud asjaolud, mille

tuvastamist ei ole pooled apellatsioonimenetluses vaidlustanud ja mille ringkonnakohus võtab

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks.

18. Vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtuvalt kutsus maakohus kostja II kostja I juhatusest

ÄS § 184 lg 5 alusel tagasi järgmistel põhjustel, arvestades neid kogumis (vt maakohtu otsuse

p-d 12–15):

a) esiteks leidis maakohus, et kostja II ei teinud alates 4. oktoobrist 2018 kuni vähemalt

18. oktoobri 2019. a tagaseljaotsuseni jõupingutusi, aitamaks kaasa kostja I

tegutsemisele läbi juhatuse töös osalemise, millest kohus järeldas, et kostja II ei

soovinudki kostja I tegevuses osaleda. Maakohus märkis, et kostja I tegevused (v.a

2018. a majandusaasta aruande esitamine, mille kostja II allkirjastas) olid kostja II

kõrvalejäämise ja juhatuse liikmete ühise esindusõiguse tõttu takistatud;

b) teiseks leidis maakohus, viidates tsiviilasjas nr 2-18-17973 maakohtu 18. oktoobri 2021.

a otsusega tuvastatule ja tsiviilasjas nr 2-19-150 jõustunud ringkonnakohtu 19. aprilli

2021. a lahendile, et kostja II on eelistanud isiklikke ja endaga seotud teise äriühingu

huve hageja huvidele ning lisaks teinud kostjaga I samasse kontserni kuuluva Pärnu

REV Ehitus OÜ juhatuse liikmena tehingu huvide konfliktis, rikkudes eelnevaga oma

2-19-13966

11 (17)

hoolsus- ja lojaalsuskohustusi juhatuse liikmena. Sellega on kostja II andnud hagejale

alust end mitte usaldada ja näidanud end ebausaldusväärse juhatuse liikmena;

c) täiendavalt nõustus maakohus hagejaga selles, et osanike vahelise koostöö puudumine

ja asjaolu, et kostja I põhikirjast tuleneva ühise esindusõiguse tõttu ei ole kostjal I

võimalik ühtegi tehingut teha, seab praegusel juhul ohtu kostja I majandustegevuse

jätkumise.

19. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega selle kohta, et kostja II tuleb kostja I

juhatusest tagasi kutsuda, kuid ei nõustu täielikult maakohtu põhjendustega, mistõttu tuleb neid

osaliselt muuta ja täiendada.

19.1. Pooled ei vaidle selle üle, et ajavahemikul 28. oktoober 2019 kuni 30. aprill 2020 ei olnud

kostja II kantud kostja I juhatuse liikmena äriregistrisse tulenevalt maakohtu 18. oktoobri 2019.

a tagaseljaotsusest, millega kostja II kutsuti kostja I juhatusest tagasi ja mis kuulus viivitamata

täitmisele (vt ringkonnakohtu 20. oktoobri 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:21.46–

00:22.43).

19.2. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et kostja II tagasikutsumiseks kostja I juhatusest

annab alust see, et kostja II ei teinud 4. oktoobrist 2018 kuni vähemalt 18. oktoobrini 2019

pingutusi kostja I juhatuse töös osalemiseks ja sellest saab järeldada, et ta ei soovinudki kostja

I tegevuses osaleda.

19.2.1. Selle järelduseni jõudmisel ei ole maakohus arvestanud kostja II väidetega selle kohta,

et tal ei võimaldatud kostja I juhatuse liikme kohustusi täita, kuna tema juurdepääs e-postile

katkestati, teda ei hoitud kursis kostja I majandusandmetega ning tema kirjadele ja kõnedele ei

vastatud (vt nt kostja II 8. mai 2020. a menetlusdokumendi p-d 12–13; 18. mai 2020. a vastus

hagile, p-d 21–22, 26–27).

Ringkonnakohtus ei vaielnud pooled selle üle, et kostja II e-postiaadress, mida ta kasutas

kõikide kontserni ettevõtete suhtluses, sh kostja I juhatuse liikme ülesannete täitmiseks, oli 15.

oktoobriks 2018 suletud (vt 20. oktoobri 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:23:32–

00:24.57); vt ka kirjavahetus II kd, tl-d 51–52). Eluliselt ei ole usutav hageja väide, et e-

postiaadressi kinnipanek oli vältimatult vajalik selleks, et kostjani II ei jõuaks kirjad, mis ei

puuduta kostjat I (20. oktoobri 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:25:27–00:28:11).

Selliste kirjade jõudmist kostjani II oleks saanud vältida ka sellega, kui neid ei oleks tema e-

postiaadressile saadetud. Seejuures oleks kolmandaid isikuid saanud teavitada sellest, kui

kostjal II ei olnud enam puutumust teiste kontserni liikmetega, vaid üksnes kostjaga I.

Põhjendamatu on ka hageja etteheide, et kostja II ei palunud luua endale teist e-postiaadressi

(vt samas, ajamärk 00:29:42). Kui teine juhatuse liige, kellel oli ka enamusosaniku toetus, oli

kostja II toimiva e-postiaadressi sulgenud, oleks ta ise pidanud pakkuma välja alternatiivseid

lahendusi. Asja materjalid ei anna praegusel juhul alust arvata, et kostjale II teistsuguse

kasutajanimega e-postiaadressi loomine oleks olnud lahendus, millega hageja ja kostja I teine

juhatuse liige oleks 2018. aastal nõustunud.

Eluliselt on usutav kostja II väide, et tema e-posti sulgemine raskendas tal kostja I juhatuse

liikme ülesannete täitmist. Ehkki kostja II möönis ringkonnakohtu istungil, et kostja I juhatuse

liikme ülesannete täitmine oleks võinud olla võimalik ka e-postiaadressita (nt kasutades gmail-

i aadressi), lisandus e-postiaadressi sulgemisele kostja II sõnul ka see, et tema küsimustele ja

kõnedele ei vastatud ning talle ei antud infot (vt 20. oktoobri 2022. a kohtuistungi protokoll,

ajamärk 00:32:32). Seda, et kostja II küsimustele ei vastatud, kinnitavad kostja II esitatud

kirjavahetused (II kd, tl-d 53 – 61 pöördel). Isegi kui kõik kostja II kirjad ei seondunud (üksnes)

2-19-13966

12 (17)

kosja I tegevusega, ilmestab kostja II esitatud kirjavahetus üldiselt kostja II suhtlust Y ja teiste

hageja kontserni juhtisikutega. Hageja ei ole menetluses veenvalt põhistanud, et vaatamata e-

postiaadressi sulgemisele oleks kostjale II olnud tagatud mõistlik juurdepääs tema ülesannete

täitmiseks vajalikule teabele. Hageja on küll väitnud, et oluline informatsioon on kostja II

teisele e-postiaadressile (tõenäoliselt on peetud silmas gmail-i aadressi) edastatud (vt nt 18.

juuni 2020. a seisukoha p 3.2.5), kuid hageja ei ole neid väiteid tõendanud. Samuti ei ole hageja

väitnud, et kostja II kirjadele, mille ta on menetluses esitanud ja millele väidetavalt ei ole

vastatud, oleks tegelikult vastatud.

19.2.2. Maakohus küll leidis, et kostja II ei pingutanud piisavalt, et kostja I juhatuse töös

osaleda, kuid kohus ei täpsustanud, milliseid mõistlikke pingutusi oleks kostjalt II saanud

kujunenud olukorras eeldada ja miks need oleksid tõenäoliselt olnud tulemuslikud.

19.2.3. Lisaks ei ole maakohus välja toonud, millised ülesanded kostja II täpsemalt täitmata

jättis ja mille poolest see on käsitatav juhatuse liikme kohustuste rikkumisena. Kostja II tõi

ringkonnakohtu istungil välja, et kostjal I ei olegi igapäevast sisulist tegevust, vaid äriühingu

tegevus seisnes selles, et kord aastas vaadati üle rentnikega sõlmitud lepingud ning vajadusel

tegeleti kinnisvara parendamise või remonttöödega (vt 20. oktoobri 2022. a kohtuistungi

protokoll, ajamärk 00:32:32). Ka maakohtus oli kostja II välja toonud, et kostja I tegutses edasi

ka pärast kostjal II juhatuse liikme kohustuste täitmise takistamist ning kostja I peamine

tuluallikas oli renditulu kinnisvaralt; SEB panga arvelduskonto väljavõttelt (II kd, tl-d 72 – 82

pöördel) nähtuvalt toimus kostja I tegevus tavapäraselt, s.o renditulud laekusid ja kinnisvara

haldamise kulud olid mõistlikud (vt 18. mai 2020. a hagi vastuse p 24).

19.2.4. Ka hageja ei ole esile toonud, millised ülesanded kostja II täpselt täitmata jättis ja kuidas

seetõttu kannatas kostja I tegevus. ÄS § 184 lg 5 kohaldamise aluseks olevate asjaolude

tõendamise kohustus oli praegusel juhul hagejal.

Hageja on oma väidet kostja II kohustuste täitmata jätmise kohta tõendanud kostja I 2018. a

majandusaasta aruandega (I kd, tl-d 39 – 45 pöördel; II kd, tl-d 1 – 7 pöördel), mille kostja II

on

digitaalselt

allkirjastanud

ja

kirjutanud

resolutsiooni

„juhatuse

liige;

Raamatupidamisdokumentidega ei ole saanud kahjuks tutvuda, usaldan teist juhatuse liiget Y

ja tema kinnitust aruande korrektsuse osas“). Hageja ei ole täpsustanud, milles seisneb sellel

juhul kostja II kohustuste rikkumine, sh miks kostja II ei võinud aruannet allkirjastada ilma, et

ta oleks tutvunud selle aluseks olnud raamatupidamisdokumentidega, olukorras, kus teine

juhatuse liige oli kinnitanud talle aruande korrektsust. Samuti nähtub resolutsioonist, et kostja

II ei saanud raamatupidamisdokumentidega tutvuda. Ka menetluses on kostja II väitnud, et tal

ei võimaldatud raamatupidamisdokumentidega tutvuda (18. mai 2020. a hagi vastuse p-st 23

nähtuvalt sai kostja II juunis 2019 tutvuda üksnes kontserni ettevõtete poolikute aruannete

väljatrükkidega 2018. a kohta; vt ka 20. oktoobri 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid

00:37:02–00:37:04). Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kostjal II oleks olnud tegelik

võimalus nende dokumentidega tutvuda.

Teiseks on hageja viidanud menetluses kostja II 7. mai 2020. a e-kirjale Yile (II kd, tl-d 33 –

33 pöördel), mis hageja hinnangul kinnitab seda, et kostjaga II ei olnud suhtlust kostja I asjadega

seoses alates 4. oktoobrist 2018. Sellest tõendist ja seal esitatud teabenõudest ei saa aga

kolleegiumi hinnangul järeldada, et kostja II oleks rikkunud mingeid kohustusi kostja I juhatuse

liikmena. Hageja ei ole ka selgelt esile toonud, milliste konkreetsete juhatuse liikme kohustuste

rikkumine sellest tõendist peaks nähtuma. Muu hulgas ei ole tõendi põhjal võimalik järeldada,

et kostja II oleks olnud vabatahtlikult kostja I juhtimisest eemal.

2-19-13966

13 (17)

19.2.5. Ehkki eespool viidatud Riigikohtu seisukohtadest nähtub, et juhatuse liikme

tagasikutsumist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks võib olla tema kohustuste rikkumine, peab

see olema sedavõrd oluline, et osaühingult ei saa mõistlikult eeldada, et ta taluks selle isiku

edasist juhatuse liikmeks olemist. Praegusel juhul ei võimalda poolte väited ja asjas esitatud

tõendid järeldada, et kostja II oleks jätnud omal tahtel oma kohustused kostja I juhatuse

liikmena täitmata sellises ulatuses, mis õigustaks tema tagasikutsumist. Kolleegiumi hinnangul

ei võimalda ÄS § 184 lg 5 kutsuda juhatuse liiget tagasi tema kohustuste täitmata jätmise tõttu

olukorras, kus osanikud või teised juhatuse liikmed on ise takistanud nende kohustuste täitmist.

19.3. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et praegusel juhul õigustab kostja II

tagasikutsumist kostja I juhatusest asjaolu, et ta on oma tegevusega teises kontserni kuuluvas

äriühingus (s.o Pärnu REV Ehitus OÜ-s) andnud alust usalduse puudumiseks enda suhtes.

19.3.1. Maakohus tuvastas, et hageja tütarühingult Pärnu REV Ehitus OÜ-lt mõisteti tsiviilasjas

nr 2-19-150 jõustunud otsusega (II kd, tl-d 134–140) kostja II huvide konfliktis tehtud tehingu

tõttu välja põhivõlg 33 102 eurot, viivis ja vastaspoole menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

kokku summas 5397,80 eurot. Maakohus tõi välja, et ringkonnakohus leidis selles asjas, et

kostja II rikkus juhatuse liikme kohustusi Pärnu REV Ehitus OÜ-s, s.o lojaalsuskohustust.

Samuti viitas maakohus, et tsiviilasjas nr 2-18-17973 luges maakohus 18. oktoobri 2021. a

otsusega (II kd, tl-d 157–171) tuvastatuks, et kostja II on rikkunud juhatuse liikme

lojaalsuskohustust Pärnu REV Ehitus OÜ juhatuses olles, suunates Pärnu REV Ehitus OÜ-le

tasumisele kuuluvad summad endaga seotud teisele äriühingule ja jättes need endale. Kostja II

ei ole apellatsioonkaebuses nende asjaolude tuvastamist vaidlustanud, kuid on leidnud, et kostja

II tegevus muudes juriidilistes isikutes ei anna alust kostja II tagasikutsumiseks kostja I

juhatusest (vt apellatsioonkaebuse p-d 17–20).

Hageja esile toodust ja 18. oktoobri 2021. a maakohtu otsusest nähtub, et tsiviilasjas nr 2-18-

17973 mõisteti kostjalt II Pärnu REV Ehitus OÜ-le tekitatud kahju hüvitamiseks välja 95 000

eurot ja viivis. Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2022. a kohtuistungil tõi hageja kohtukõnes välja,

et selles asjas on teinud 18. oktoobril 2022 otsuse ka ringkonnakohus, milles kinnitas maakohtu

18. oktoobri 2021. a otsust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ehkki nimetatud asjas ei ole

kohtuotsus veel jõustunud, saab selle kohtumenetluse toimumist ja seal esile toodud asjaolusid

arvestada selle hindamisel, kas hagejal kui kostja I enamusosanikul (90%) puudub põhjendatult

kostja II vastu usaldus.

19.3.2. Kolleegium leiab, et arvestades juhatuse liikme ülesandeid ja selle rolliga kaasnevat

vastutust, on oluline, et osanikud saaksid juhatuse liikmeid usaldada. Sisuliselt määrab juhatuse

tegevus ära selle, milline on osanikele kuuluva äriühingu käekäik. Lisaks on osanikel üldjuhul

piiratud teave äriühingu igapäevasest majandustegevusest, mistõttu nad peavad saama

mõistlikult usaldada, et juhatuse liikmed käituvad äriühingu huvides ega tekita ühingule kahju.

Seda ka juhul, kui juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus. Ehkki maakohtu osundatud

juhtumid puudutavad kostja II tegevust Pärnu REV Ehitus OÜ juhatuse liikmena, on maakohus

põhjendatult arvesse võtnud seda, et nii kostja I kui ka Pärnu REV Ehitus OÜ on mõlemad

hageja tütarühingud ja nende juhtorganitesse kuuluvad isikud kattuvad. Kolleegium leiab, et

olukorras, kus juhatuse liige on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaoludel teinud teise

samasse kontserni kuuluva äriühingu juhatuse liikmena huvide konfliktis tehingu, mille

tagajärjel on ühingult mõistetud välja suur summa raha, ning teises kohtuasjas on kohus

(jõustumata lahendis) leidnud, et juhatuse liige on tekitanud samale äriühingule juhatuse liikme

kohustuste rikkumisega kahju, on osanikel põhjendatud kahelda juhatuse liikme

usaldusväärsuses. On eluliselt usutav, et kui juhatuse liige on oma kohustuste (eriti

lojaalsuskohustuse) rikkumisega tekitanud kahju ühele kontserni liikmele või kui selleks on

2-19-13966

14 (17)

põhjendatud kahtlus, kutsuksid osanikud ta tagasi ka teiste kontserni kuuluvate äriühingute

juhatustest. Antud juhul ei ole hagejal kui kostja I enamusosanikul võimalik sellekohast otsust

teha, kuna 10% osalus kuulub kostjale II ja kostja I põhikirja p 7.7 kohaselt peab osanike otsuse

vastuvõtmiseks olema selle poolt antud 100% kostja I osadega esindatud häältest (I kd, tl 46–

46 pöördel; II kd, tl-d 8 – 8 pöördel).

19.3.3. Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et tsiviilasjade nr 2-18-17973 ja nr 2-19-150

aluseks olevad asjaolud, millele hageja on praeguses menetluses tuginenud (vt nt hageja 21.

juuni 2021. a seisukoht, p-d 2.4–2.8; 21. detsembri 2021. a seisukoht) ja mis on osaliselt

(tsiviilasjas nr 2-19-150) jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, ja sellega kaasnev usalduse

kaotus kostja II vastu on praegusel juhul käsitatav mõjuva põhjusena, mis õigustab kostja II

tagasikutsumist kostja I juhatusest ÄS § 184 lg 5 alusel.

19.4. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et juhatuse liikme tagasikutsumise hagi

lahendamisel tuleb esiplaanile seada äriühingu, s.o kostja I huvid. Praegusel juhul ei ole vaidlust

selles, et kostja I põhikirja p 8.4 näeb juhatuse liikmetele ette ühise esindusõiguse. Lisaks

kostjale II kuulub kostja I juhatusse Y, 14. mai 2020. a hagi tagamise määruse alusel ajutiselt

ka Z. Juhul, kui hagi jääks rahuldamata ja hagi tagamise abinõud tühistataks, peaksid Y ja kostja

II jätkama kostja I juhatuse ülesannete täitmist ühise esindusõiguse tingimustes. Arvestades

seda, millised on asja materjalidest nähtuvalt olnud hageja ja kontserni juhtisikute suhted

kostjaga II alates oktoobrist 2018, on kolleegiumi hinnangul vähetõenäoline, et kostja II jäämise

korral kostja I juhatusse oleks tagatud äriühingu juhatuse tegutsemisvõime. Ehkki kostja II

väitis ringkonnakohtu istungil, et kostja I juhatuse liikmete vahel ei ole konflikti ja kostja II

saab teise juhatuse liikme Y-ga läbi normaalselt (vt 20. oktoobri 2022. a kohtuistungi protokoll,

ajamärk 00:50:19), on kostja II menetluses ise välja toonud, et teine juhatuse liige ei tee temaga

mingit koostööd (kostja II arvates ilmselt hageja korraldusel) ega vasta isegi telefonikõnedele

(vt nt 18. mai 2020. a vastus hagile, p 28). Kostja I huvides ei ole tekitada olukorda, kus kostja

I majandustegevuse jätkumine sõltub kostja II ja kostja I teise juhatuse liikme üksmeelsest

koostööst. Ilma kohtu sekkumiseta ei ole praegusel juhul võimalik kostja I juhatuse koosseisus

muudatusi teha.

19.5. Lisaks eelnevale on kolleegiumi hinnangul hagi lahendamisel asjakohane arvestada

hageja kontserni juhtorganite ülesehitusega ja kostja II kostja I juhatuse liikmeks määramise

asjaoludega.

19.5.1. Maakohus tuvastas, et hageja kontserni struktuur on selline, et emaühingu (hageja)

juhatuse liige on ühtlasi tütarühingute juhatuse liige ja väikeosanik. Maakohus tuvastas, et

kostja II asus 13. juulil 2016 tööle hageja juhataja kohal ning sama aasta juulist oktoobrini

määrati ta ka tütarühingute Pärnu REV Ehitus OÜ, Pärnu REV Kaubandus OÜ ja kostja I

juhatuse liikmeks; ühtlasi sai temast tütarühingute väikeosanik. 22. augustil 2018 kutsuti kostja

II hageja juhatusest tagasi ja 3. oktoobril 2018 lõpetati temaga sõlmitud tööleping.

Ringkonnakohtu istungil kinnitas ka kostja II, et kontsernis oli tavapärane see, et aktsiaseltsi

(s.o hageja) juhatuse liige oli ka tütarühingute juhatuse liige. Kostja II väitel oli tal hageja

juhatuse liikme lepingu sõlmimisel kokkulepe, et ta saab ka teiste tütarühingute juhatuse

liikmeks. Oma osaluse kostjas I ostis ta eelmiselt juhatuse liikmelt (vt 20. oktoobri 2022. a

kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:16:15 ja 00:18:27).

19.5.2. Eelnevast nähtub, et kostja II oli teadlik sellest, et tema roll kostja I juhatuse liikmena

seondub tema positsiooniga hageja juhatuses. Olukorras, kus kostja II ei ole enam hageja

juhataja ega kuulu hageja juhatusse, ei ole tal enam ka ametipositsioonist tulenevat vajadust

kuuluda kostja I juhatusse. Hagejal kui kostja I enamusosanikul ei ole võimalik kostjat II kostja

2-19-13966

15 (17)

I juhatusest tagasi kutsuda (ja nt hageja uut juhatajat asemele määrata), kuna seda takistab

osanike 100% häälteenamuse nõue. Ehkki eelnev iseseisvalt ei õigustaks ÄS § 184 lg 5

kohaldamist, toetab see kolleegiumi hinnangul järeldust, et asjaolusid kogumis hinnates on

praegusel juhul põhjendatud kutsuda kostja II kostja I juhatusest tagasi.

19.6. Kokkuvõttes leidis maakohus põhjendatult, et hagi kostja II tagasikutsumiseks kostja I

juhatusest tuleb rahuldada.

20. Kolleegium nõustub kostjaga II, et maakohus on põhjendamatult jätnud kõik menetluskulud

kostja II kanda.

20.1. Praeguses asjas osalesid vältimatute kaaskostjatena kostja I ja kostja II, kusjuures hagi

võeti menetlusse 12. septembril 2019 ja kostja II kaasati menetlusse 4. mail 2020. Hagi

rahuldati.

20.2. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 165 lg-st 1 tuleneb, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad

kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui

isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta

aluseks osalemise ulatuse. Sama paragrahvi 2. lõikest tuleneb, et kaashageja või -kostja ei kanna

menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist,

kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. See kehtib ka siis, kui

kaashageja või -kostja menetlustoimingud kehtivad teiste kaashagejate või -kostjate suhtes

TsMS § 207 lg 3 järgi.

20.3. Maakohus leidis, et TsMS § 165 lg 1 teisest lausest lähtuvalt ning arvestades asja sisu ja

seda, et kostja I menetluses sisuliselt ei osalenud, tuleb menetluskulud jätta kostja II kanda.

Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kõik menetluskulud tuleb jätta üksnes kostja II kanda.

Riigikohus on selgitanud, et ühe kaaskostja apellatsioonkaebuse alusel saab ringkonnakohus

muuta menetluskulude jaotust kaaskostjate vahel sõltumata sellest, kas teine kaaskostja soovis

olla apellatsioonimenetluse osaline või mitte (vt 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

64-14, p 13).

20.4. Kolleegium leiab, et TsMS § 162 lg-st 1 ning § 165 lg-test 1 ja 2 lähtudes on praegusel

juhul põhjendatud jaotada hageja maakohtus kantud menetluskulud järgmiselt: osas, milles

hagejal tekkisid menetluskulud kuni maakohtu 18. oktoobri 2019. a tagaseljaotsuse tegemiseni,

tuleb need jätta solidaarselt kostjate I ja II kanda; osas, milles hagejal tekkisid menetluskulud

pärast 18. oktoobrit 2019, tuleb need jätta kostja II kanda. Selline kulude jaotus võtab arvesse

seda, et pärast maakohtu 18. oktoobri 2019. a tagaseljaotsust tekkinud kulud on tekkinud üksnes

kostja II tegevusest tulenevalt, arvestades, et kostja I hagile vastu ei vaielnud. Ehkki enne 4.

maid 2020 ei olnud kostja II menetlusse kostjana kaasatud, on ta menetluses siiski osalenud.

Igal juhul seondusid hagi koostamise ja esitamisega ning selles sisalduva hagi tagamise

taotlusega seotud kulud mõlema kostjaga.

Kostjate maakohtus kantud menetluskulud tuleb hagi rahuldamist ja TsMS § 165 lg-s 2

sätestatut arvestades jätta kostjate endi kanda.

21. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust, tuleb maakohtu

otsust muuta ka menetluskulude väljamõistmise osas. Maakohtu järeldusi hageja põhjendatud

ja vajalike menetluskulude rahalise suuruse kohta (kokku 2677,50 eurot) ei ole pooled

vaidlustanud.

2-19-13966

16 (17)

Maakohus luges seoses hagiavalduse esitamisega põhjendatud menetluskuludeks hageja

lepingulise esindaja töö 4 t ulatuses tunnihinnaga 175 eurot ning riigilõivu 300 eurot, seega

kokku 1000 eurot (4 × 175 + 300). Samuti luges maakohus põhjendatuks hageja lepingulise

esindaja ajakulu 30 min 17. septembril 2019 seoses maakohtu 16. septembri 2019. a määruse

(millega maakohus jättis hagi tagamata) läbitöötamise, kliendile selgitamise ja edasise

tegevuskava planeerimisega (vt hageja 21. detsembri 2021. a menetluskulude nimekirja osaks

olev toimingute tabel (II kd, tl 179) koosmõjus maakohtu otsuse p-ga 21). Muid

menetluskulusid, mis hagejal tekkisid enne maakohtu 18. oktoobri 2019. a tagaseljaotsuse

tegemist, maakohus põhjendatuks ei pidanud ja rahaliselt kindlaks ei määranud. Seega tuleb

kostjatelt I ja II mõista solidaarselt hageja kasuks välja maakohtus kantud menetluskulude

hüvitis 1087,50 eurot (1000 + 175 × 0,5).

Pärast 18. oktoobri 2019. a tagaseljaotsuse tegemist pidas maakohus hageja menetluskulusid

põhjendatuks ja vajalikuks kokku 1590 euro ulatuses (2677,50 – 1087,50). Selles osas tuleb

hageja kasuks mõista menetluskulude hüvitis välja kostjalt II.

22. Ringkonnakohus lahendab praeguse otsusega ka hagi tagamisega seonduva.

22.1. Maakohus tagas 14. mai 2020. a määrusega hagi ja määras käesoleva kohtuasja menetluse

lõpplahendi jõustumiseni kostja I ajutiseks juhatuse liikmeks Z ning määras, et kostja I

esindamise õigus on kahel kostja I juhatuse liikmel ühiselt. TsMS § 442 lg 5 esimesest lausest

tulenevalt tuleb kohtul otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt lahendada ka rakendatud

hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus ei ole hagi tagamise abinõude kohta

otsuse resolutsioonis seisukohta võtnud.

22.2. Kolleegium möönab, et kuna maakohus piiritles 14. mai 2020. a määruses hagi tagamise

abinõude kohaldamise aja, nähes meetmed ette kuni praeguses asjas lõpplahendi jõustumiseni,

tuleks hagi tagamise abinõude kohaldamine praeguse otsuse jõustumise korral lõpetada ka ilma,

et kohus seda otsuse resolutsioonis eraldi määraks. Sellegipoolest on selguse huvides ja TsMS

§ 442 lg 5 esimesest lausest tulenevalt põhjendatud näha praeguse otsuse resolutsioonis

otsesõnu ette, et 14. mai 2020. a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud tühistatakse

praeguse otsuse jõustumisel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotuse

apellatsiooniastmes. Kuna apellatsioonkaebus jääb hagi sisulise lahendamise osas ning hageja

ja kostjate vahelise menetluskulude jaotuse osas rahuldamata, kuid rahuldatakse osaliselt

kostjate I ja II vahelise menetluskulude jaotuse osas, tuleb vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 ja

juhindudes analoogia korras § 163 lg-st 1 jätta hageja ja kostja II apellatsioonimenetluse kulud

kostja II kanda ning kostja I kulud tema enda kanda.

Kolleegium selgitab, et ehkki praeguses asjas osales kaasapellandina ka kostja I, tuleneb TsMS

§ 165 lg-st 2, et kaasapellant ei pea kandma apellatsioonimenetluse kulusid juhul, kui ta

maakohtu lahendit ei vaidlustanud, aga kaasati kaasapellandina apellatsioonimenetlusse TsMS

§ 639 lg 2 kolmanda lause alusel (vt ka Riigikohtu 12. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

67-12, p 34; 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-14, p 14). Ka see, kui

ringkonnakohus muudab mõnevõrra menetluskulude jaotust kaaskostjate vahel, ei anna

Riigikohtu arvates alust jätta apellatsioonimenetluse kulusid osaliselt selle kaaskostja kanda,

kes apellatsioonkaebust ei esitanud, kui see muudatus oli apellatsiooni ulatust arvestades

väheoluline (vt 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-14, p 14). Kolleegiumi

2-19-13966

17 (17)

hinnangul on maakohtu menetluskulude jaotuses tehtavad muudatused praegusel juhul

apellatsiooni ulatust arvestades väheolulised, mistõttu need ei õigusta hageja ega kostja II

apellatsioonimenetluse kulude osaliselt kostja I kanda jätmist. Siiski õigustavad need kostja I

menetluskulude jätmist tema enda kanda.

24. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 määrab kolleegium kindlaks apellatsiooniastmes kantud

menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 mõistab kohus menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

24.1. Hageja esitas 20. oktoobril 2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid kokku 3700 eurot, mis koosneb lepingulise

esindaja ajakulust 17 t 12 min tunnihinnaga 215,12 eurot või alternatiivselt 195 eurot. Hageja

taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.

24.2. Kolleegiumi leiab, et hageja menetluskulude nimekirjast nähtuv lepingulise esindaja

ajakulu on põhjendatud osaliselt. Toimingud, mis seonduvad apellatsioonkaebusele

vastamisega (s.o 28. märtsil 2022 maakohtu 10. jaanuari 2022. a otsuse ja kostja II

apellatsioonkaebuse analüüsimine ning vastuse koostamine apellatsioonkaebusele) on

analüüsitud dokumentide sisu ja mahtu ning hageja esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu

(sisuline osa u 3 lk) arvestades põhjendatud kokku 7 t ulatuses. 20. oktoobri 2022. a

kohtuistungiks valmistumisega seotud toimingute (19. oktoobril 2022 töö toimiku ja tõenditega,

menetluskulude nimekirja koostamine, kohtuistungiks ettevalmistumine) ning kohtuistungil

osalemise ajakulu on kolleegiumi hinnangul põhjendatud kokku kuni 3 t ulatuses, arvestades

toimingute sisu, kohtule esitatud menetluskulude nimekirja mahtu ja 20. oktoobri 2022. a

kohtuistungi pikkust (1 t 7 min). Kokku on hageja lepingulise esindaja ajakulu

apellatsiooniastmes põhjendatud 10 t ulatuses.

24.3. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 215,12 eurot ega ka alternatiivne tunnitasu 195

eurot ei ole kolleegiumi hinnangul praeguses asjas põhjendatud ja vajalik. Asi ei olnud

õiguslikult keerukas ning selle materjalide maht ei ületanud keskmise hagimenetluses

lahendatava asja mahtu. Seda arvestades on praegusel juhul ka apellatsiooniastmes põhjendatud

sama suur tunnitasu, nagu pidas põhjendatuks maakohus, s.o 175 eurot.

24.4. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus

apellatsiooniastmes 1750 eurot (10 × 175), mis tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib ringkonnakohus otsuses, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praeguse otsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.

25. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust ja

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega vastavalt kas menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama

paragrahvi 2. lõikest tulenevalt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa