1-21-4640/41 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-21-4640

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2022. a, Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Tõlk

Marek Vahing

Natalia Tselikova

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Kriminaalasja number

1-21-4640 (20940000015)

Kriminaalasi

Ove Kalme süüdistuses KarS (karistusseadustiku) § 361 lg 1

järgi üldmenetluses

Prokurör

Kannatanu esindaja

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks

Keskkonnaameti (kuni 01.01.2021 Keskkonnainspektsioon)

jurist Annika Kruus

Süüdistatav

OVE

KALME,

isikukood:

37110022784;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

maakond; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus:

kesk-eri; emakeel: eesti keel; töökoht: töötu; karistatus: üks

kehtiv kriminaalkaristus, viimati karistatud Tartu Maakohtu

14.05.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2917 KarS §

361 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega 1 aasta ja 6 kuu

pikkuse katseajaga; väärteokorras karistamata; tõkend:

puudub

Kaitsjad

vandeadvokaat Aivar Pilv (lepinguline)

jurist Ain Laansalu (lepinguline)

Kohtuistungite

toimumise

ajad

26.01., 28.01., 01.02., 14.02., 15.02. ja 22.02.2022. a

RESOLUTSIOON

1. Mõista Ove Kalme õigeks 10.07.2017. a episoodis vale mõrratähise JÕ-129 Peipsi järve

püügile paigutatud mõrral kasutamises.

2. Süüdi tunnistada Ove Kalme KarS § 361 lg 1 järgi 10.07.2017. a episoodis ebaseadusliku

mõrra Peipsi järve püügile paigaldamises ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

3. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada Ove Kalmele mõistetud karistusest liitkaristus Tartu

Maakohtu 14.05.2019. a otsusega nr 1-18-2917 mõistetud karistusega 1 aasta vangistust

ning kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel mõista Ove Kalmele

liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

4. Süüdi tunnistada Ove Kalme KarS § 361 lg 1 järgi 20.02.2020. a episoodis ebaseadusliku

mõrra Peipsi järve püügile paigaldamises ja 23.07.2020. a episoodis Peipsi järvel

kalapüügiloata ebaseaduslikus kalapüügis, sealhulgas 23.07.2020. a enne kutselisele

kalapüügile minekut kalapaadil GMA-280 GPS-i sisse lülitamata jätmises, samuti

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx-le väljastatud rannapüügipäevikusse nr 000624 23.07.2020.

a

mõrraga

püütud

kalade

mittemärkimises

ja

Keskkonnaametile

kalateate

mitteesitamises, ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

5. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Ove Kalmele mõistetud karistust Tartu Maakohtu

14.05.2019. a otsusega nr 1-18-2917 mõistetud karistusega 1 aasta vangistust ja KarS § 65

lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse 1 aasta võrra ning mõista Ove Kalmele kuritegude ja

kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

6. Lugeda Ove Kalme karistuse kandmise aja algust alates tema Tartu Vanglasse

saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas.

7. Rahuldada kannatanu Eesti Vabariigi Keskkonnainspektsiooni kaudu esitatud

tsiviilhagi.

8. Välja mõista Ove Kalmelt kuriteoga tekitatud kahju katteks 22 165,25 eurot

(kakskümmend kaks tuhat ükssada kuuskümmend viis eurot ja 25 senti).

9. Jätta Ove Kalmele kuuluvale kinnistule registriosa numbriga xxxxxx (asukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa) Tartu Maakohtu 23.12.2020. a

määrusega nr 1-20-9261 Eesti Vabariigi kasuks (Keskkonnaameti kaudu) tsiviilhagi

tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek kehtima summas 22 165,25 (kakskümmend kaks

tuhat ükssada kuuskümmend viis eurot ja 25 senti). Kui rahasumma tasutakse

kohtumääruses näidatud pangakontole, siis kohus annab loa kohtuliku hüpoteegi

kustutamiseks.

10. Kahju

tuleb

hüvitada

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE891010220034796011. Viitenumber kahju tasumisel on 2800049463.

11. KrMS § 180 lg 1 alusel Ove Kalmelt välja mõista riigituludesse menetluskuludena

sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot ja asitõendite hävitamise kulud

13,38 eurot (kolmteist eurot ja kolmkümmend kaheksa senti), s.o kokku 994,38 eurot.

12. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta Ove Kalme menetluskuludest riigi kanda lepingulise

kaitsja tasu 2659,04 eurot (kaks tuhat kuussada viiskümmend üheksa eurot ja neli senti).

13. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul

kohtuotsuse

jõustumisest

arvates

Maksu-

ja

Tolliameti

arveldusarvele

EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on

99922700037161. Selgitusse tuleb märkida „1-21-4640, menetluskulud, Ove Kalme“.

14. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus

sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

15. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel OÜ-le

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxpüügivahendid, s.o kahe kariaiaga mõrd, mis on suletud

plommidega C539593 ja C539592 ning ankrud ja lipud suletud plommidega, mis asuvad

hoiul Politsei- ja Piirivalveameti territooriumil Mustvee, Pihkva 2c Keskkonnaameti

järelhaagisel; nakkevõrgujada, mis on pakendatud kilekotti, suletud plommiga C539550

ning asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti territooriumil Mustvee, Pihkva 2c; kaks

mõrda, mis on pakendatud ja suletud plommidega nr B011346, B011345 ja B011085, kaks

rohelist plastikkotti pakendatud köitega, suletud plommidega nr B011343 ja B011344, mis

jäetud hoiule Keskkonnaameti poolt kasutatavasse kalakaitsekordonisse aadressil

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

kaitsekordon;

ankrud ja lipud, suletud plommidega nr B014245 ja B014246, mis asuvad hoiul Politsei-

ja Piirivalveameti territooriumil Mustvee, Pihkva 2c.

16. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kindlakstegemata kuuluvusega nakkevõrgujada hävitada

kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon

esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

(viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või

pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

1. Ove Kalmet süüdistatakse selles, et tema, olles kutseline kalur ja omades rannakaluri 4.

taseme kutsekvalifikatsiooni kutseseaduse tähenduses, kasutades Xxxxxxxxxxxx OÜ-le

kuuluvat kalalaeva GMA-280, asetas 03.04.2017. a koos Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxiga ja

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxiga Peipsi järvele Jõgeva maakonda koordinaatidele N: 580

46,781´ E: 270 03,754´ püügile kahe kariaiaga mõrra, teades, et kahe kariaiaga mõrra puhul on

tegemist kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendiga ning selle Peipsi järve püügile

asetamine on lubamatu. Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx

täitsid mõrda püügile pannes oma tööandja Ove Kalme käsku. Kahe kariaiaga mõrd oli

eelpoolmainitud koordinaatidel Peipsi järvel Ove Kalme ja OÜ Xxxxxxxxxxxx huvides püügil

ning seda käidi Ove Kalme initsiatiivil nõudmas/tühjendamas kuni 10.07.2017. a, kui

Keskkonnainspektsiooni kalakaitseinspektorid selle kui ebaseadusliku püügivahendi järvest

eemaldasid. Järvest eemaldamise hetkel kandis mõrd tähistust JÕ-129, mis ei vastanud ühelegi

kutselise kalapüügi registris kirjas olnud kalapüügiloale. 10.07.2017. a püügilt eemaldatud kahe

kariaiaga mõrrast leiti 422 ahvenat, 1 latikas, 107 koha, 58 särge ja 20,75 kg kiiska. Kõik

mõrrakottides olevad kalad olid surnud.

Pannes püügile kahe kariaiaga mõrra, rikkus Ove Kalme kavatsetult kalapüügiseaduse (KPS) §

9 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja (KPE) § 7 lg 2 p 1, mis sätestab, et lubatud

lõkspüüniseks on mõrd - püünis, mis koosneb juhtaiast, tiibadest, mis moodustavad kariaia, ja

ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahest pealt kinnisest mõrrakerest.

Seega on vastavalt KPE §-le 7 lg 2 p 1 Peipsi järvel lubatud kala püüda vaid mõrraga, millel on

üks kariaed. Tegemist ei olnud ka KPE-s lubatud mõrd mõrrajadas püügivahendiga, kuivõrd

vastavalt KPE §-le 7 lg 3 p 6 on lubatud lõkspüüniseks mõrd mõrrajadas - see on mõrd, mis on

püügile panekul asetatud samasuunaliste juhtaedadega ühendatuna jadasse.

KPE § 17 määratleb nõuded püügivahendite püügile asetamisele ning § 17 lg 1 sätestab, et kaks

või enam samasuunaliselt püügile asetatud avavee- ja ääremõrda võib juhtaedade või

lisajuhtaedade abil ühendatult asetada mõrrajadasse. Seevastu Ove Kalme initsiatiivil ja

osalusel järve asetatud kahe kariaiaga mõrra mõrrakered olid asetatud püügile vastassuunaliselt

ning olid ühendatud vastassuunaliselt toimiva juhtaiaga.

Seega oli Ove Kalme, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi poolt

püügile asetatud ning 10.07.2017. a järvest eemaldatud kahe kariaiaga mõrd nõuetele

mittevastav püügivahend, kuna see ei vastanud ühelegi kalapüügieeskirjas kirjeldatud

püügivahendile ning seda ei ole lubatud Peipsi järvel kasutada.

KPS § 71 lg 1 p 1 kohaselt kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks kutselisel kalapüügil

loetakse järgmisi kalapüügi või sellega seotud nõuete rikkumisi: 1) Nõukogu määruse (EÜ) nr

1005/2008 artiklis 42 nimetatud tõsised rikkumised. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008

artikli 42 p 1 (a) kohaselt on määruse kohaldamisel tõsine rikkumine tegevus, mida sama

määruse artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügina. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 3 p 1 (e) kohaselt

käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina tegevust, kui on kasutatud

keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid.

Eeltoodust tulenevalt on Ove Kalme tegevus määratletav KPS § 71 lg 1 p 1 märgitud tõsise

rikkumisena.

KPS § 73 lg 1 p 5 järgi loetakse kalavarudele kahju tekitamiseks kalapüüki püügivahendit

kasutamata või käesolevas seaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata vahendiga,

KPS § 73 lg 1 p 6 järgi tekitab kalavarudele samuti kahju kalapüük käesolevas seaduses või

selle alusel kehtestatud õigusaktis püügivahendi või kalalaeva kohta sätestatud nõudeid ja

piiranguid eirates.

Vastavalt KPS § 73 lg 2 sätestatule tuleb kalavarudele tekitatud kahju hüvitada. Kahju

hüvitamise määrad ja kalapüügiga või kalavarude muul viisil kahjustamisega kalavarudele

tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika, sh kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti

vormi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega ning vastavalt KPS § 73 lg 3 sätestatule on

kalavaru kahjustamisel käesoleva seaduse § 71 loetletud rikkumiste puhul kahju hüvitamise

määr selle liigi isendi või kilo kohta käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel määratud viiekordne

määr.

KPS § 73 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015. a määruse nr 67

„Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja

metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“, lisa 1 „Kalavarudele tekitatud kahju

hüvitamise määrad“ järgi on kahju hüvitamise määr isendi kohta ahvena puhul 3,20 eurot, latika

puhul 4,80 eurot, koha puhul 10 eurot ja särje puhul 1,30 eurot.

Tulenevalt KPS § 73 lõigetes 3 ja 6 ning määruse § 2 lg 3 ja lisas 1 sätestatust rakendatakse

Ove Kalme initsiatiivil toimunud püügiga kalavarudele tekitatud kahju arvutamisel viiekordset

isendile kehtestatud määra, mis tähendab, et 422 ahvena, 1 latika, 107 koha ja 58 särje

ebaseadusliku püügiga tekitas Ove Kalme koos Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi ja

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxiga kalavarudele kahju summas 12 503 eurot (422 x 3,2 x 5 + 1

x 4,8 x 5 + 107 x 10 x 5 + 58 x 1,30 x 5 = 12 503 eurot).

2. Ove Kalmet süüdistatakse veel selles, et tema, olles kutseline kalur ja omades rannakaluri 4.

taseme kutsekvalifikatsiooni kutseseaduse tähenduses, kasutades Xxxxxxxxxxxx OÜ-le

kuuluvat kalalaeva GMA-280, asetas OÜ Xxxxxxxxxxxx le kuuluva püügiloa nr PÕ190016

alusel koos Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxiga, kes kasutas Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxile

kuuluvat kalalaeva BMB-001 ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxiga 18.04.2019. a Peipsi järvele

Jõgeva maakonda umbes 7,2 km kaldast koordinaatidele N: 58.82257° E: 27.07800° püügile

teadvalt ebaseadusliku kahe kariaiaga mõrra. Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx tegutses OÜ

Xxxxxxxxxxxx kalurina ning täitis mõrda püügile pannes OÜ Xxxxxxxxxxxx juhatuse liikme

Ove Kalme korraldust. Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx omakorda kutsus abilisena kaasa mõrda

paigaldama Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi. Kahe kariaiaga mõrd oli eelpoolmainitud

koordinaatidel Peipsi järvel OÜ Xxxxxxxxxxxx huvides püügil kuni 20.02.2020. a, kui

Keskkonnainspektsiooni kalakaitseinspektorid selle kui ebaseadusliku püügivahendi järvest

eemaldasid. Järvest eemaldamise hetkel kandis mõrd tähistust PÕ-6. Mõrra järvest

eemaldamisel leiti sellest 1512 kala isendit, neist oli elus 1268 ahvenat, 45 särge, 14 latikat, 18

lutsu, 2 koha, 9 rääbist ja 6 nurgu. Mõrrast leiti eluvõimetuna 91 ahvenat, 50 särge, 2 latikat, 2

lutsu, 1 koha ja 4 rääbist.

Seega on Ove Kalme, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi poolt

püügile asetatud ning 20.02.2020. a järvest eemaldatud kahe kariaiaga mõrd nõuetele

mittevastav püügivahend, kuna see ei vasta ühelegi kalapüügieeskirjas kirjeldatud

püügivahendile ning ei ole Peipsi järvel lubatud.

KPS § 73 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015. a määruse nr 67

„Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja

metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“, lisa 1 „Kalavarudele tekitatud kahju

hüvitamise määrad“ järgi on kahju hüvitamise määr isendi kohta ahvena puhul 3,20 eurot, särje

puhul 1,30 eurot, latika puhul 4,80 eurot, lutsu puhul 7 eurot, koha puhul 10 eurot, nuru puhul

1,30 eurot ja rääbise puhul 7 eurot kilogramm.

Tulenevalt KPS § 73 lõigetes 3 ja 6 ning määruse § 2 lg 3 ja lisas 1 sätestatust rakendatakse

Ove Kalme, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi poolt kalavarudele

tekitatud kahju arvutamisel viiekordset isendile kehtestatud määra, mis tähendab, et hukkunud

91 ahvena, 50 särje, 2 latika, 2 lutsu, 1 koha ja 4 rääbise ebaseadusliku püügiga tekitasid nad

looduskeskkonnale kahju summas 1949 eurot (91 x 3,2 x 5 + 50 x 1,3 x 5 + 2 x 4,8 x 5 + 2 x 7

x 5 + 1 x 10 x 5 = 1949 eurot, seejuures rääbise kala ei kaalutud, mistõttu selles osas kahju ei

arvestatud). Eluvõime säilitanud kalade osas (1268 ahvenat, 45 särge, 14 latikat, 18 lutsu, 2

koha, 9 rääbist ja 6 nurgu) jäi määruse nr 67 alusel arvestatud 21685,50 euro suurune kahju

tekkimata kalakaitse inspektorite sekkumise tõttu, kuna elusad kalad vabastati järve ning seega

jäi kuritegu 21685,50 suuruse kahju tekitamise osas katsestaadiumisse.

3. Veel süüdistatakse Ove Kalmet selles, et tema, olles kutseline kalur ja omades rannakaluri 4

taseme kutsekvalifikatsiooni kutseseaduse tähenduses, kuid kellel puudus püügiõigus, nõudis

23.07.2020. a Peipsi järvel Jõgeva maakonnas Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx-le kuuluva

kalapüügiloa alusel koordinaatide N: 58 47,219 E: 27 04,391 ja N: 58 47,257 E: 27 04,467

läheduses järve asetatud mõrdasid ehk teostas mõrrapüüki. Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx

(registrikood 14920359) omas kalapüügiluba nr JÕ200092 Peipsi järvel 2 juhtaiata mõrra ja

ühe ääre/aveveemõrraga kalapüügi teostamiseks. Kalurina oli loale märgitud Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxx, samas Ove Kalme ei olnud kalurina märgitud ühelegi kalapüügiloale.

Ove Kalme käis 23.07.2020. a mõrdu nõudmas/kalapüüki teostamas koos Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxga, kes ei olnud teadlikud asjaolust, et Ove Kalmel puudub õigus kutseliseks

kalapüügiks.

Mõrraga püütud 441 värsket ahvenat, 2 särge, 15 lutsu, 2 koha ja 6 rääbist tõstis Ove Kalme

koos xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxga laeva (GMA-280) ning hõivas need, seejuures Ove Kalme Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxx-le väljastatud rannapüügipäevikusse nr 000624 23.07.2020. a mõrraga püütud

kalu ei märkinud ega kalateadet ei esitanud. Ove Kalme toimetas püütud kala kastidega kaldale

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs asuvale xxxxx maaüksusele, enda maja hoovi,

kustkohast pärast laeva randumist kohale jõudnud kalakaitseinspektorid kalad leidsid ning

asitõendina hoiule võtsid.

Nimetatud tegevusega rikkus Ove Kalme KPS § 5, mis sätestab, et kala püütakse

kalapüügiõiguse alusel. Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse õnge-, harrastus-

ja kutselist püügiõigust. Sama seaduse § 30 kohaselt tohib kutselise kalapüügi vahenditega

kalapüügiloa alusel Peipsi järvel ehk piiriveekogul kala püüda ettevõtjana äriregistris

registreeritud isik. KPS § 31 sätestab, et kutselise kalapüügi vahendid on õngejadad,

nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised. Ove Kalme eiras KPS § 32 lg 1,

mille kohaselt annab kutseliseks kalapüügiks õiguse kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva

kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. Ove Kalme ei olnud 23.07.2020. a märgitud kalurina

ühelegi kaluri kalapüügiloale, mistõttu tal puudus kutselise kalapüügi õigus.

EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 3 p 1 (a) kohaselt käsitatakse ebaseadusliku,

teatamata ja reguleerimata kalapüügina tegevust, kui on kalastatud ilma lipuriigi või asjaomase

rannikuäärse riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita. EL Nõukogu määruse (EÜ)

nr 1005/2008 artikli 3 p 1 (b) kohaselt käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata

kalapüügina tegevust, kui on jäetud täitmata kohustus registreerida ja kanda ette püüki või

püügiga seotud andmeid, sealhulgas laevaseiresüsteemide kaudu edastatavaid andmeid, või

esitada artikli 6 kohane eelteatis.

KPS § 70 lg 1 sätestab, et mootoriga varustatud kalalaev Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peab

olema varustatud GPS-seadmetega (globaalse positsioneerimissüsteemi seadmed), mille kaudu

teabe saatmiseks kasutatakse GPRS-süsteemi (General Packet Radio Service System).

23.07.2020. a käis Ove Kalme, kellel puudus kalapüügiluba, Peipsi järvel kalalaevaga GMA-

280, millel oli teadlikult välja lülitatud GPS-seade, seega teostas Ove Kalme kalapüüki KPS-s

kalalaeva kohta sätestatud nõudeid ja piiranguid eirates ning kavatsetult kalapüüginõudeid

rikkudes.

Kuna Ove Kalme püüdis kala ilma püügiloata ning eiras kalalaeva kohta esitatud nõudeid, pani

ta toime tõsised rikkumised KPS § 71 lg 1 p 1 järgi.

KPS § 73 lg 1 p 1 alusel loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kala püüdmist ilma nõutava

püügiõiguseta.

KPS § 73 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015. a määruse nr 67

„Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja

metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“, lisas 1 „Kalavarudele tekitatud kahju

hüvitamise määrad“ järgi on kahju hüvitamise määr isendi kohta ahvena puhul 7 eurot, särje

puhul 1,30 eurot, lutsu puhul 7 eurot, koha puhul 10 eurot ja rääbise puhul 7 eurot kilogramm.

Tulenevalt KPS § 73 lõigetest 3 ja 6 ning määruse § 2 lg 3 ja lisas 1 sätestatust rakendatakse

Ove Kalme poolt kalavarudele tekitatud kahju arvutamisel viiekordset isendile kehtestatud

määra, mis tähendab, et 441 ahvena, 2 särje, 15 lutsu, 2 koha ja 6 rääbise ebaseadusliku püügiga

tekitas Ove Kalme looduskeskkonnale kahju summas 7713,25 eurot (441 x 3,2 x 5 + 2 x 1,3 x

5 + 15 x 7 x 5 + 2 x 10 x 5 + 0,55 x 7 x 5 = 7713,25 eurot).

4. Eelpooltoodud tegudega pani Ove Kalme süüdistuse kohaselt toime KarS § 361 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o kalapüügi nõuete rikkumise, millega tekitas olulise kahju

keskkonnale.

II Kohtu seisukoht

5. Kohus käsitleb otsuses üksteisele ajalises järgnevuses 03.04.2017. a ja 18.04.2019. a (II.1)

ning 23.07.2020. a (II.2) süüdistuses kirjeldatud kuriteoepisoode, st tuvastab, kas süüdistuses

kirjeldatud teod on toime pandud, kes need toime pani ja annab seejärel toimepanija tegudele

õigusliku hinnangu. Seejärel mõistab kohus teo toimepanijale karistuse (II.3) ja edasi peatub

kohus keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise temaatikal (II.4). Järgnevalt analüüsib kohus

kalapüügiseaduse (KPS) ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015. a määruse

nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja

metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ (määrus nr 67) ning KPS § 73 lg 6, mis

näeb kalavarude kahjustamise korral KPS §-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel

kahjuhüvitise viiekordses määras, põhiseaduspärasust (II.5) ja Euroopa Nõukogu määruse (EÜ)

nr 1005/2008 käesolevas menetluses asjassepuutuvust (II.6). Viimasena peatub kohus

menetluskuludel (II.7) ja asitõenditega toimimise viisil (II.8).

Järgnevate peatükkide sissejuhatuseks selgitab kohus, et kõiki kogutud tõendeid kogumis

uurides, analüüsides ja hinnates on väljaspool kahtlust, et Ove Kalme süü KarS § 361 lg 1 järgi

nii 03.04.2017. a ja 18.04.2019. a kalapüügieeskirjas nimetamata kalapüügivahendiga

püüdmisel kui ka 23.07.2020. a ebaseadusliku kalapüügi osas (sh GPS-i kasutamata jätmises,

rannapüügipäeviku täitmata jätmises ja Keskkonnaametile kalateate esitamata jätmises) on

deliktistruktuuri kohaselt tõendamist leidnud. Samuti on Keskkonnaameti poolt nõutava

kahjuhüvitise

aluseks

olevad

õigusaktid

põhiseaduspärased

ning

käesolevas

kriminaalmenetluses on õiguspärane kohaldada muuhulgas ka Euroopa Nõukogu määruses nr

1005/2008 sätestatut.

II.1 03.04.2017. a ja 18.04.2019. a kuriteoepisoodid

6. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 10.07.2017. a tuvastasid keskkonnakaitseinspektorid

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx Peipsi järvel koordinaatidel N:

58 46,781 E: 27 03,754 (kahene lipp) ja N: 58 46,694 E: 27 03,488 (ühene lipp) püügivahendi

tähistusega JÕ-129. Koordinaadid võeti seadmega GPS Lowrance HDS12. Püügil tuvastati

muuhulgas mõrd, mille juhtaia mõlemas otsas paiknes kariaed ja mõrrakere. Mõrrakeres olid

näha surnud kalad. Tuvastati ka püügil olev eraldi mõrrakere (vt skeemi, I kd, tl 58, 94)

Nimetatud faktilisi asjaolusid kinnitavad 11.07.2017. a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos

mõrra asukoha, mõrdade skeemi ja fototabeliga (I kd, tl 55-62), 28.07.2017. a mõrra

vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga ning täiendava asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd,

tl 92-114, 125-133), süüdistatava Ove Kalme ning tunnistajate Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi

ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi ütlused. Kõne all olev kahe kariaiaga mõrd on ka mõõdetud

mõõtmisõigust omava ametniku poolt ja taadeldud mõõtevahendiga (vt kalapüügivahendi

pikkuse ja silmasuuruse mõõtmise protokollid koos kalibreerimistunnistustega, I kd, tl 115-

124). Vaidlust ei ole ka selles, et püügivahend tähistusega JÕ-129 kuulus OÜ-le Xxxxxxxxxxxx

ja oli püügil kalateate nr 309094 järgi kalapüügiloa nr PÕ170072 alusel (I kd, tl 142) ning see

asetati andmebaaside Fleet Complete, OKAS (objekti kontrollimise andmekogu süsteem) ja

OP-KKI

(operatiivne

püügivahendite

kaardistamise

ja

kontrollimise

infosüsteem)

andmebaaside andmete väljatrüki ja andmete omavahelise kõrvutamise, analüüsi (I kd, tl 134-

141) kohaselt püügile 03.04.2017. a ajavahemikus kella 10.00 – 16.00 muuhulgas Janek

Tšaštsini poolt paadiga GMA-280, kes on ka kalapüügiloale (I kd, tl 142, 149) kalurina

märgitud. Kalalaev GMA-280, mis kuulub OÜ-le Xxxxxxxxxxxx (I kd, tl 183), on sõitnud

täpselt nende lippude vahel, kus inspektorid eemaldasid mõrra, mille juhtaia mõlemas otsas

paiknes kariaed ja mõrrakott. Kalalaeva liikumisteekond ja kiiruse vähenemine korduvalt 0-ni

tõendab mõrdade järve püügile paigaldamist. OKAS ja Fleet Complete andmebaaside võrdlusel

on näha, et iga kord, kui püügiloa nr PÕ170072 alusel on tehtud kalateade (ajavahemikus

03.04.2017. a – 10.07.2017. a, I kd, tl 138-140), on ka kalalaev GMA-280 käinud leitud mõrra

juures, mis 03.04.2017. a püügile pandi. Selliselt toimiti ka siis, kui nimetatud püügiloa number

muutus (vt I kd, tl 150-152, 154-176). Mõrra juures viibimise ajavahemik, s.o alla tunni,

tõendab, et mõrda püügilt ära ei võetud ja mõrra juures käidi muuhulgas kala kokku kogumas.

Mõrra püügile paigaldamist 03.04.2017. a kinnitab ka rannapüügipäevik (I kd, tl 150). Samuti

Politsei- ja Piirivalveameti teatest nähtub, et 03.04.2017. a kella 05:00-st kuni kella 15:00-ni ja

09.04.2017. a kella 08:00-st kuni kella 19:00-ni registreerisid ennast Mustvee kordonis Peipsi

järvele väljumiskohaga Omedu 03.04.2017. a Ove Kalme, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ja

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ning 09.04.2017. a Ove Kalme, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx

ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx. Äriregistri andmetel oli O. Kalme Xxxxxxxxxxxx OÜ

juhatuse liige 16.12.2009 – 07.05.2020 (I kd, tl 177-180). Kutseregistri väljavõtted kalurite osas

tõendavad, et Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ja Ove Kalme on

kutselised rannakalurid ning neile on omistatud rannakaluri 4. taseme kutsenimetus (I kd, tl

184-188). Väljavõtted kutselise kalapüügi registrist (I kd, tl 149-176) tõendavad samas ka

asjaolu, et püügivahendi märgistus JÕ-129 ei olnud 01.04. - 10.07.2017. a kasutuses ühegi OÜ-

le Xxxxxxxxxxxx väljastatud püügiloaga seonduvalt. On oluline ka märkida, et süüdistatav ja

tema kaitsja ei ole eitanud, et süüdistusaktis nimetatud ja 03.04.2017. a püügile pandud mõrd,

mille juhtaia mõlemas otsas paiknes kariaed ja mõrrakere, tähisega JÕ-129 süüdistusaktis välja

toodud ajal ja kohas püügile asetati ning mõrra fikseerimine ja mõõtmine on toimunud

õiguspäraselt ja kohtule esitatud tõendid on rikkumise tõendamisel lubatavad. Ka kohtu

hinnangul on asjas kogutud tõendid õiguspärased ja lubatavad.

7. Tunnistajate

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi

ja

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi

kohtuistungil antud ütlused riimuvad selles, et nad on Ove Kalme korraldusel Xxxxxxxxxxxx

OÜ heaks töötades mõrdasid järve paigaldanud. Tunnistajad olid ka kalapüügilubadele

kaluritena märgitud, kuid load kuulusid Ove Kalmele. Ove Kalme andis kalapüügivahendite

järvele panekuks tunnistajatele korraldusi. Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxx paigaldasid koos 2017. a aprillis Ove Kalme palvel mõrda. Ove Kalme oli ka

ise siis järvel ja järvele mindi tema paadiga. Tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi

hinnangul ei olnud mõrd paigaldatud vastavalt reeglitele. Kuigi Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi

sõnul paigaldati kõne all olev mõrd järve „nii nagu peab“, siis kui nad hiljem läksid mõrda

kontrollima, tuli välja, et allpool on veel üks kariaed ning kariaiad olid vastakuti. Kohtu

hinnangul ei ole oluline siinkohal pikemalt peatuda küsimusel, kuidas sai algselt kõne all olev

mõrd järve paigaldatud, sest mõrra ehituses käesolevalt vaidlust ei ole tõusetunud.

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi sõnul ühe loaga võib olla ainult üks kariaed – tema hinnangul,

kui on kaks mõrda ja need pannakse kokku, nad peavad olema tiibadega koos seotud. Need

mõrrad aga, mis nemad järve panid, olid kõik eraldi. Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxile on tema

sõnul ka inspektor rääkinud, et mõrda nii panna ei tohi. Samas Ove Kalme andis korralduse

mõrd püügile panna ning ta ise oli ka paadis ja juhendas protsessi. Tunnistajad hakkasidki Ove

Kalme korraldusel tööle ja mõrda järve paigaldama. Tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi

teada on Ove Kalme alati selliseid mõrdasid pannud ja ta rääkis, et selliseid võib panna.

Tunnistajad Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx küsisid Ove

Kalme käest, kas selliseid mõrdu võib püügile panna ning Ove Kalme vastas, et võib.

Tunnistajate sõnul kuulus järve paigaldatav mõrd Ove Kalmele. Mõrda käidi hiljem tunnistajate

poolt kontrollimas Ove Kalme palvel mitmel korral ja Ove Kalme otsustas kontrollimise

sageduse. Sama aasta suvel aga võtsid inspektorid mõrra järvest välja. Kohus siinkohal juhib

tähelepanu ka sellele, et kohtuistungil on tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx mõrra

ehitust mõnevõrra erinevalt kirjeldanud, kuid kohtu hinnangul ei ole mõrra põhilistes

ehituslikes eripärades (sh nt kahe kariaia olemasolus) käesolevalt vaidlust ning kohus sellel

pikemalt ei pea vajalikuks peatuda.

8. Süüdistatava Ove Kalme ütluste kohaselt tunnistab ta 03.04.2017. a firmale Xxxxxxxxxxxx

OÜ kuuluvate mõrdade paigaldamist Peipsi järve. 2017. a alguses väljastati kaks mõrda

mõrrajadas luba Põlva piirkonnas PÕ tähistusega. Samas Ove Kalme hinnangul nimetatud mõrd

ei ole üks mõrd kahe kariaiaga, vaid see on kaks mõrda eraldi kariaedadega, eraldi mõrra

kottidega ning selle juhtaed on jaotatud kolme ossa. Kuigi Ove Kalme selgitas kohtule ka mõrra

mõõtudega seonduvat, siis kohtu hinnangul mõrra mõõtude osas käesolevalt vaidlust ei ole ja

kohus sellel rohkem ei peatu. Ove Kalme sõnul see mõrd on piisavalt pikk, et kala saaks ujuda

vabalt igale poole - kala läheb kas tiivast üle või ka alt läbi. Mõrd oli kalda pool tähistatud ühe

lipuga ja järve pool kahe lipuga. Ove Kalme tunnistab, et püügivahendile oli pandud vale

number, sest ilmselt kalurid eksisid märke panemisega, kuigi tegelikult oleks pidanud

püügivahendile panema numbriks 124. Ka püügipäevikusse pandi kalurite poolt number 129.

Selline eksitus võis olla tekkinud seoses süüdistatava käekirjaga ja kalurite poolsest numbritest

valesti aru saamisega. Ove Kalme enda sõnul märkide paigaldamist kaluritele ette ei öelnud

ning jättis selle nende teha eeskirjade järgi ja korrektselt. Kalurid tegelesid sellega ja vastutasid

ise kalapüügi eest järvel. Tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi sõnul ta ühel korral ajas

tähised järvel olles segamini, kuid ei osanud öelda, millal see täpsemalt aset leidis. Ove Kalme

mäletamist mööda Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx mõrra

ehituse kohta küsimusi ei esitanud, sest eesmärk oli kala püüda ja saaki saada. Kaluritel ei olnud

ettekujutust, milliste mõrdadega ja kuidas püüda. Mõrda käisid kontrollimas Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx, vahest ka viimase isa. Mõrdade

tühjendamine sõltub Ove Kalme hinnangul kalasaagist, ilmastikust ja turuseisust. Kui kala on

palju, käiakse isegi kaks korda päevas. Kui kala ei tule palju, võib oodata nädala, teinekord

isegi kaks nädalat. Igal juhul pidi nii kontrollima, et ettevõte saaks värsket kala. Kalurid pidid

loa järgi tegelema kalapüügiga ja järgima kõiki kalapüügieeskirju - nad vastatavad ise kogu

kalapüügi eest, mis järvel toimub. Mõrd mõrrajadas püügiluba on alati PÕ luba.

9. Kriminaalasjas

ei

ole

vaidlust

ka

selles,

et

20.02.2020.

a

tuvastasid

keskkonnakaitseinspektorid Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx,

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx

Peipsi järvel koordinaatidel N: 58,82096 E: 27,07452 (puidust tokk tähisega PÕ6), N: 58,82119

E: 27,07419 (mõrrakoti suu), N: 58,82257 E: 27,07800 (puidust tokk lipuga), N: 58,82230 E:

27,07709 (mõrrakoti suu), N: 58,82273 E: 27,07873 (pudel) ja N: 58,82341 E: 27,08110

(võrgujada lõpp) kahe kariaiaga mõrra (vt ka mõrra skeem, tl II, lk 12, 29-30). Mõrrakeres olid

näha elusad ja surnud kalad. Elusad kalad inspektorite poolt loendati ja lasti järve tagasi, surnud

kalad aga pakendati kaasavõtmiseks. Nimetatud asjaolusid kinnitavad ka 21.02.2020. a

sündmuskoha vaatlusprotokoll koos mõrra skeemi ja fotodega (II kd, tl 1-12), 25.02.2020. a

mõrra vaatlusprotokoll koos skeemide ja fotodega (II kd, tl 14-24, 29-31), süüdistatava Ove

Kalme ning tunnistajate Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi,

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi ütlused. Kõne all olev mõrd on

mõõdetud mõõtmisõigust omava ametniku poolt ja taadeldud mõõtevahendiga (II kd, tl 25-27).

Vaidlust ei ole ka selles, et püügivahend märgistusega PÕ-6 kuulub OÜ-le Xxxxxxxxxxxx ja

oli püügil kalapüügiloa nr PÕ190016 (kalateade nr 392969) alusel ning see asetati Fleet

Complete, OKAS ja OP-KKI andmebaaside väljatrüki ja andmete omavahelise kõrvutamise,

analüüsi (II kd, tl 35-41) kohaselt püügile 18.04.2019. a muuhulgas Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxi poolt paadiga BMB-001 (II kd, tl 61-62), kes on ka kalapüügiloale (II kd, tl 39)

kalurina märgitud, ning Ove Kalme poolt paadiga GMA-280. Mõrra püügile paigaldamist

18.04.2019. a kinnitab ka 18.04.2019. a esitatud kalateade (II kd, tl 42). Kalalaevad GMA-280

ja BMB-001 on sõitnud täpselt nende lippude vahel, kus inspektorid eemaldasid mõrra, mille

juhtaia mõlemas otsas paiknes kariaed ja mõrrakott. Kalalaevade liikumisteekond ja kiiruse

vähenemine korduvalt 0-ni tõendab mõrra järve püügile paigaldamist. OKAS ja Fleet Complete

andmebaaside võrdlusel on näha, et iga kord, kui püügiloa nr PÕ190016 alusel on tehtud

kalateade (ajavahemikus 18.04.2019. a – 21.07.2019. a), on ka kalalaevad BMB-001 ja GMA-

280 käinud leitud mõrra juures. Selliselt toimiti ka siis, kui nimetatud püügiloa number muutus

(vt II kd, tl 44-45, 68-84). Mõrra juures viibimise ajavahemik, s.o alla tunni, tõendab, et mõrda

püügilt ära ei võetud ja mõrra juures käidi muuhulgas kala kokku kogumas. Politsei- ja

Piirivalveameti 06.04.2020. a teatisest (II kd, tl 85-89) nähtub, et 18.04.2020. a registreerisid

Omedust Peipsi järvele mineku Ove Kalme, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxx.

Kutseregistri

väljavõtted

kalurite

Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxi

ja

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi kohta (II kd, tl 57-58) tõendavad, et Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx

ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx on kutselised rannakalurid. Registriandmete väljavõte

väikelaevade (kalalaevad BMB-001 ja GMA-280) kohta ja väikelaevajuhi tunnistuse andmete

kohta (II kd, tl 59-64) tõendavad püügil kasutatud kalalaevade tehnilisi andmeid ning

väikelaevajuhi tunnistuse andmete päringu väljatrükk Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxile ja

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxile väikelaevade juhtimisõigust kinnitava dokumendi väljastamist

(II kd, tl 65-66). On oluline ka märkida, et süüdistatav ja tema kaitsja ei ole eitanud, et

süüdistusaktis nimetatud ja 18.04.2019. a püügile pandud mõrd süüdistusaktis välja toodud ajal

ja kohas püügile asetati ning mõrra fikseerimine ja mõõtmine on toimunud õiguspäraselt ja

kohtule esitatud tõendid on rikkumise tõendamisel lubatavad. Ka kohtu hinnangul on asjas

kogutud tõendid õiguspärased ja lubatavad.

10. Tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi kinnitusel oli ka 2019. aastal mõrd, mida käidi

kontrollimas, järve paigaldatud samamoodi nagu 2017. aastal. Tunnistajate Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxi ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi ütlused riimuvad selles, et 2019. a kevadel aprilli

lõpus kutsus Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, kes oli Ove Kalme heaks töötav kalur,

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi appi mõrda panema. Järvele minnes olid püügivahendid juba

paati pandud ning mindi kahe paadiga, teises paadis oli Ove Kalme. Kokku läks järvele kolm

inimest – Ove Kalme, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx.

Püügivahendid asusid Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi paadis, kuid tegemist oli Ove Kalme

mõrraga ja seda paigaldati tema soovil. Tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi sõnul olid

Ove Kalme paadis ankrud, lipud ja nöörid. Kõigepealt panid nad järve ankrud, siis esimese

mõrra, siis juhtaia, siis mõrra, s.o kokku kaks mõrda ja kaks kariaeda - oli esimene mõrd, siis

oli juhtaed, siis juhtaed ja mõrd. Ove Kalme märkis ära punktid, kust peab alustama. Mõrd

kuulus Ove Kalmele ja mõrra valis paigaldamiseks välja Ove Kalme, ta aitas ka mõrra järve

panekul ankruid laiali tõmmata. Tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx on arutlenud ka selle

üle, kas mõrda on võimalik vette paigaldada sirgjooneliselt, kuid käesolevalt ei ole kohtu

hinnangul selles osas sisulist vaidlust ja kohus sellel edaspidiselt ei peatu. Tunnistaja

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi hinnangul mõrrad said järve nagu vastassuunaliselt pandud, s.o

juhtaed, ühelt poolt mõrd ja teiselt poolt mõrd - kaks mõrrakeret olid vastassuunalised.

Tunnistaja hinnangul on keelatud mõrda niimoodi panna. Üks kord käis ta koos kolleegiga ka

vastassuunalist mõrda kontrollimas, mida Ove Kalme aitas laiali vedada.

11. Tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi sõnul 20.02.2020. a tuvastasid nad eelinfole

tuginedes püügil oleva mõrra (mõrra kerel oli sulgur kinni ja mõrra suu oli avatud). Mõrra

koordinaadid võeti mõrrasulguri juurest kalalaeva GPS seadme Lowrance HDS9 abil. Ujukid

näitasid, et mõlemal pool on kariaiad, mis asusid üksteise suhtes vastakutti. Mõrra juhtaiad olid

vastakuti ning mõlemal pool juhtaeda olid mõrra kered. Tegemist oli rikkumisega, sest mõrral

oli kaks kariaeda. Luba PÕ-6 aga nägi ette, et on mõrd mõrrajadas. Selline mõrdade paigaldus

ei olnud mõrd mõrrajadas. Luba oli välja antud Xxxxxxxxxxxx OÜ-le. Kuna tegemist oli

kalapüügieeskirjades kirjeldamata püügivahendiga, pidid inspektorid selle rikkumise lõpetama

ja nimetatud mõrra püügilt eemaldama. Peipsil on mõrral lubatud ainult üks kariaed. Kahe

kariaiaga mõrra puhul on selle püügivõimsus, püügikoormus juba topelt. Kala, mis vastu

juhtaeda läheb, läheb kas paremale või vasakule kalakotti. Sellisel juhul aga püügikoormus

suureneb, mistõttu on vaja reguleerida mõrdade arvu Peipsil. Mõrd mõrrajadas mõrd ongi välja

töötatud sellise põhimõttega, et kui kala valib teise suuna, siis ta pääseb, aga sellel mõrral, mis

veest välja võeti, oli mõlemale poole tupik.

12. Süüdistatava Ove Kalme ütluste kohaselt läks ta 18.04.2019. a koos Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxi ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxiga Peipsile ning nad paigaldasid samasuguse

mõrra nagu 2017. a aprillis, s.o kaks mõrda juhtaedadega.

13. Kohtu hinnangul on kogutud tõenditele tuginedes võimalik objektiivselt tuvastada, et

03.04.2017. a Peipsi järvest välja võetud mõrral oli vale tähis, s.o JÕ-129, mis ei vastanud

ühelegi kutselise kalapüügi registris kirjas olnud kalapüügiloale. Kalapüügieeskirja § 13 lg 2

esimesel lause kohaselt püügivahendid peavad olema märgistatud identselt kalapüügiloale

kantud märgistuse numbriga. Märgistus peab võimaldama kalapüügiloa omanikku kindlaks

teha veekogul või loa andja juures. Praegusel juhul see aga nii ei olnud. Samuti olid 03.04.2017.

a ja 18.04.2019. a inspektorite poolt kaasa võetud mõrrad KPS § 10 lg 5 mõttes KPS-is

loetlemata

ja

kalapüügieeskirjas

kirjeldamata

püügivahendid,

s.o

ebaseaduslikud

püügivahendid. Nimetatud mõrdade Peipsi järve paigaldamisel osales nii 03.04.2017. a kui ka

18.04.2019. a Ove Kalme koos tema alluvuses töötavate kaluritega. Järelikult oli Ove Kalme

mõrdade püügile paigaldamises mõlemas kuriteoepisoodis kaastäideviija – KarS § 21 lg 2

sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab

igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine

ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Kohus käesolevas menetluses Ove

Kalme alluvuses töötanud kalurite tegevuses süüteokoosseisu tuvastama ei hakka, sest

nimetatud isikute osas on kriminaalmenetlus kohtueelses menetluses otstarbekuse kaalutlustel

lõpetatud.

14. Kalapüügieeskirja (KPE) § 7 lg 2 p 1 esimene ja neljas lause sätestavad, et lubatud

lõkspüünis on muuhulgas mõrd, s.o püünis, mis koosneb juhtaiast, vajaduse korral tiivast või

tiibadest, mis moodustavad kariaia, ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahest pealt

kinnisest mõrrakerest. Mõrra alaliigid on sätestatud lõikes 3 ja osa neist on näidatud joonisel

lisas 1. Sama paragrahvi lõike 3 p 6 kohaselt on lubatud mõrra alaliigiks muuhulgas mõrd

mõrrajadas, s.o mõrd, mis püügile panekul asetatakse samasuunaliste juhtaedadega ühendatuna

jadasse. Jadasse asetatuna võivad mõrrad paikneda ühel või mõlemal pool juhtaeda ning nende

juhtaiaga ühendamiseks võib kasutada lisajuhtaedu. KPE lisas 1 on kajastatud visuaalselt mõrra

osad. KPE § 17 lg 1 järgi kaks või enam samasuunaliselt püügile asetatud avavee- ja ääremõrda

võib juhtaedade või lisajuhtaedade abil ühendatult asetada mõrrajadasse, arvestades § 28

punktis 3, § 42 lõikes 2 või § 46 lõikes 2 sätestatud tingimusi (mõrdade ja nende paigutamise

mõõtmed).

15. Kohtu seisukohalt KPE § 17 lg 1 määratlebki sisuliselt nõuded püügivahendite püügile

asetamisele ning selle kohaselt kaks või enam samasuunaliselt püügile asetatud avavee- ja

ääremõrda võib juhtaedade või lisajuhtaedade abil ühendatult asetada mõrrajadasse. Samas

tunnistajate Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi, Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxi, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi ning tegelikult ka süüdistatava Ove Kalme enda

ütlustest tuleneb (võttes arvesse ka teisi tõendeid kogumis), et Ove Kalme initsiatiivil,

korraldusel ja kaasalöömisel asetati Peipsi järve nii 03.04.2017. a kui ka 18.04.2019. a kahe

kariaiaga mõrd, mille mõrrakered olid asetatud püügile vastassuunaliselt ning need olid

ühendatud vastassuunaliselt toimiva juhtaiaga. Ove Kalme seisukohta, et tegemist oli kahe

mõrraga eraldi kariaedadega või mõrraga mõrrajadas, ei kinnita ükski teine asjas kogutud tõend.

Selline tõlgendus on kohtu hinnangul ka meelevaldne. Vastavalt KPE §-le 7 lg 2 p 1 on Peipsi

järvel lubatud kala püüda vaid mõrraga, millel on üks kariaed. Tegemist ei olnud ka KPE-s

lubatud mõrd mõrrajadas püügivahendiga, kuivõrd vastavalt KPE §-le 7 lg 3 p 6 on lubatud

lõkspüüniseks mõrd mõrrajadas - see on mõrd, mis on püügile panekul asetatud samasuunaliste

juhtaedadega ühendatuna jadasse. Kalapüügieeskiri kohustab mõrrajadade korral ühendama

mõrrad omavahel juhtaia või lisajuhtaiaga samasuunaliselt – mõrrad ei ole ühendatud jadasse

KPE § 7 lg 3 p 6 tähenduses, kui juhtaia mõlemasse otsa on ühendatud vastassuunaliselt kaks

mõrra kariaeda. Nimelt sellisel juhul mõrra kariaiad ei ole ühendatud juhtaiaga samasuunaliselt,

vaid vastassuunaliselt. Sama suund tähendab sisuliselt seda, et mõlema mõrra pära ja kariaed

asetsevad juhtaiaga ühendatuna samasuunaliselt, s.o samas otsesuunas – kui piltlikult

väljendudes kaks kariaeda üksteise peale tõsta, siis oleksid nad mõlemad ilmakaarte suhtes

samasuunalised ja kattuksid üksteisega kuju poolest. Sellisel juhul on ka kaladel võimalik tagasi

ujudes pääseda mõrrakotti sattumisest. Ove Kalme mõrdade paigutuse puhul aga ei ole vahet,

mis suuna kalad valivad, sest nad satuvad igal juhul mõrrakotti - tunnistaja Pxxxxx Jaxxxxxx

ja asjatundja xxx xxxxxkinnitusel kala vastu juhtaeda sattudes ujub kas paremale või vasakule.

Ka asjatundja xxxxx xxxxxxxxi ole seda väidet kahtluse alla seadnud, lisades, et kala võib ujuda

ka sügavamale. Järelikult Ove Kalme hinnang, et kala ujub, kuidas ise tahab, on iseenesest

ilmselt õige, aga tõele ei vasta, et kala oskab kindlasti vastu juhtaeda ujudes koheselt tagasi

ujuda, ujuda juhtaiast üle või alt mööda ja pääseb seega vastassuunaliselt asetatud

mõrrakeredesse sattumast. Seega olid Ove Kalme, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi ja

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi poolt püügile asetatud ning 10.07.2017. a järvest inspektorite

poolt eemaldatud ning Ove Kalme, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi ja Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxi poolt püügile asetatud ning 20.02.2020. a järvest inspektorite poolt eemaldatud

kahe kariaiaga mõrrad nõuetele mittevastavad püügivahendid, kuna need ei vastanud ühelegi

kalapüügieeskirjas kirjeldatud püügivahendile ning neid ei ole lubatud Peipsi järvel kasutada.

Mõrrad, mis on vastassuunaliselt asetatud mõrrakerede ja kariaedadega ühe katkematu

juhtaiaga ühendatud, ei vasta ka mõrd mõrrajadas kirjeldusele. Samuti ei ole eluliselt usutav, et

kahel erineval aastal on ilmastikuolude tõttu sattunud mõrrakered vastassuunaliselt - kariaiad

tuleb ikka kaluritel paigaldada vastassuunaliselt, tehes seda teadlikult ja tahtlikult. Loodusjõud

väga suure tõenäosusega ei suuda kinnitatud kariaedasid 90 või 180 kraadi ümber pöörata, mida

on kinnitanud ka asjatundja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx. Sellele väitele ei ole vastu vaielnud

ka asjatundja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx.

16. Kohtu jaoks ei ole ka eluliselt usutav ja on ilmselt enda õigustamiseks Ove Kalme poolt

väidetud, et kalurid Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ei olevat

temalt küsinud, kas 03.04.2017. a Peipsi järve paigaldatud mõrd on seaduslik. Nimelt mõlema

tunnistaja ütluste kohaselt nad mõrra ehituslikele eripäradele ka Ove Kalme tähelepanu juhtisid,

kuid viimane sellele vaatamata korraldas mõrdade järve paigaldamise ja osales selles ka ise.

Kohtul ei ole alust tunnistajate ütluste usaldusväärsuses kahelda. Küll aga on Ove Kalmel huvi

näidata tunnistajaid isikutena, kes kõige eest ainult iseseisvalt vastutasid ning pisendada enda

rolli rikkumise toimepanemises. Tegelikkus oli aga vastupidine – tunnistajate ütlused riimuvad

ka selles, et Ove Kalme pidevalt korraldas nende kalapüügiga seonduvat tööd, sh käis ka järvel

mõrdasid paigaldamas ning seda nii 03.04.2017. a kui ka 18.04.2019. a episoodis.

17. Tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi sõnul tähendab mõrd mõrrajadas seda, et tuleb

kariaed, siis tuleb juhtaed, siis uuesti kariaed ja uuesti juhtaed, aga kariaiad ei tohi seista

vastassuunaliselt. Küll aga ka ilmastikuolud võivad kariaedade paiknemist mõjutada. Kahte

mõrda vastassuunaliselt püügile panna ei tohi, kariaiad ei tohi seista vastassuunaliselt, küll aga

küljega võivad olla paigutatud. AsjatundjaxIxxxxxxxxxxxxon samuti selgitanud, et mõrrapärad

ei tohi olla vastakuti, peavad olema ühesuunaliselt, see on Peipsil üldine nõue. Ka juhtaiad

peavad olema samasuunalised. Tuul võib ka neid kanda, kuid neid ei saa panna 180 kraadise

sirge peale. Juhtaiad ei tohi olla ka täisnurga all. Kalapüügieeskiri ei luba Peipsi järvel püüda

mõrraga, millel on rohkem kui üks kariaed. Ove Kalme püügivahendid ei vastanud samuti mõrd

mõrrajadas ettenähtud püügivahendi nõuetele. Ove Kalme mõrdadel oli üks katkematu juhtaed

ja selle mõlemas otsas kariaed koos mõrrakerega, aga püügivahendit ei muudaks seaduslikuks

ka see, kui tegemist oleks kahe omavahel kokku ühendatud mõrraga, sest see ei vasta KPE § 7

lg 3 p-s 6 sätestatule. Juhtaia eesmärk on suunata kala kariaeda ja mõrrapärasse, juhtaed toimib

suunaga mõrrapära poole.

18. Kuigi kohtusse asjatundjana ülekuulamisele kutsutud Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx on

vastupidiselt asjatundja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxle ja ka tunnistajatele asunud seisukohale,

et vastassuunaliselt paigaldatud kariaedadega mõrd on kalapüügieeskirja (KPE) kohaselt

lubatud mõrd, nõustub kohus prokuröriga, asjatundja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxga ja ka

ülekuulatud tunnistajatega, et selline mõrd ei ole KPE kohaselt Peipsi järvel lubatav mõrd.

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx esitas kohtuistungil enda nägemuse lubatud mõrdade ehitusest

ning vähemalt Ove Kalme poolt paigaldatud mõrdade osas selline nägemus ei lähe kokku

kalapüügieeskirjas sätestatuga, millest on ühtemoodi saanud aru nii tunnistajad, asjatundja

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx kui ka tegelikult kohus. Samuti ei ole Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxul enda sõnul asjatundjana kogemusi kalapüügil siseveekogudel, sest ta on

püüdnud kala vaid merel. Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxu poolt esitatud seisukohad tuginevad

peamiselt tema enda sisemisele veendumusele ja arusaamisele, sest ta on ka ise tunnistanud, et

peale kalapüügieeskirja ja kalapüügiõiguse tasumääradele ta teistele allikatele (nt

seletuskirjadele, teadlaste arvamusele vms) arvamust andes ei tuginenud. Kohus möönab, et

ilmselt ka Ove Kalme poolt asjatundjale esitatud lähteandmed ei pruukinud olla objektiivsed ja

erapooletud. Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxu sõnul ta ka ei käinud tutvumas Ove Kalme

mõrdadega. Kohus ka kohtuistungil tajus, et Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxul esineb teatud

subjektiivne vastumeelsus kalapüügieeskirjas sätestatu suhtes ning ta ei suutnud anda sisulist

vastust küsimusele, miks tema hinnangud ei riimu kalapüügieeskirjas ja selle seletuskirjas

kirjeldatuga, korrutades vaid, et mõistet „samasuunaline“ ei ole määruses defineeritud. Ka mõrd

mõrrajadas mõrraga merel ei püüta. Veelgi enam, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx möönis, et

pärast istungit ta ilmselt enam õpilastele Ove Kalme näitel sellist mõrdade paigaldamist ei

soovita ning mõrdade paigaldamiseks tuleb nõu siiski küsida KKA inspektoritelt. Kohus

nõustub seetõttu prokuröriga, et Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxu ütlused on mõrd mõrrajadaga

seonduvate selgituste osas ebausaldusväärsed ja jätab need tõendite kogumist selles osas

kõrvale. Usaldusväärsemad on kohtu hinnangul asjatundja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ja

tunnistajate ütlused. Kohtu seisukohalt mõistet „samasuunaline“ ei peagi kalapüügieeskirjas

defineerima, sest sisuliselt tähendab see tavapärasele elukogemusele tuginedes, et mingi ese on

oma kuju raames ilmakaarte suhtes samas suunas (nt samasuunalised autod vms).

Samasuunaliselt ei ole mõrra kariaiad paigutatud sellisel juhul, kui neile peale vaadates on

mõrra kariaiad piltlikult väljendudes nagu teineteisest vastassuunaliselt eemalduvad nooled,

Samasuunaliselt on mõrra kariaiad paigaldatud sellisel juhul, kui need nn nooled näitavad

samas suunas (---->---->). Sellised mõrrad võivad olla paigutatud ka üksteisele külgedele. Ka

asjatundja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx on selgitanud, et mõrrapärad peavad olema

samasuunaliselt ja ühendatud samasuunaliste juhtaedadega (s.o järgmine juhtaed algab eelmise

mõrra kariaiast ja lõpeb päraga). Nimetatud seisukohta toetab ka kalapüügieeskirja 17.05.2016.

a seletuskiri nr 16-0571/01 (leitav https://eelnoud.valitsus.ee/main#S8kzwTTt): seletuskirja

kohaselt samasuunaliselt tähendab, et juhtaia ühes otsas on kala koguv osa (kariaed ja kere)

ning selle külge, vajaduse korral lisajuhtaia abil, kinnitatud (samasuunaliselt) teine juhtaed ja

edasi selle juhtaia juurde kuuluv kala koguv osa. Kusjuures kalapüügieeskirja kohaselt peavad

ka merel paiknema kariaiad järjestikku juhtaia ühes otsas koos mõrrakeredega. Seega ei tea

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ilmselt ka merepüügil kehtivaid reegleid. Sisuliselt ka üle

kuulatud tunnistajad nentisid, et mõrdu tohib paigaldada samasuunaliselt ja külje peale.

Siinkohal on eluliselt ebausutav, et väga pika kalandusalase kogemusega Ove Kalme lihtsalt

pahaaimamatult eksis kalapüügieeskirjas sätestatud nõuetest mitte arusaamisega – ta sai aru,

mida tähendab samasuunaline, sest ta on ka ise kohtuistungil selgitanud, et on selliselt järve

mõrdasid paigaldanud alates 2014. aastast ning ei osanud vastata kohtu küsimusele sisuliselt,

miks ta on ka pärast eelmisi tähelepanujuhtimisi ja kohtumenetlusi jätkanud selliselt mõrdade

paigaldamist.

19. Asjaolud, et süüdistatav ei soovi õigusaktis sätestatut järgida ning püüab maksma panna

oma ettekujutust sellest, kuidas on õige mõrrad püügile paigaldada, ei muuda viidatud õigusakti

ja selle sätteid ebaselgeks. Samuti ei muuda õigusaktides soovitud jooniste puudumine

õigusaktis sätestatut ebaselgeks, kuna käesoleval juhul kalapüügieeskirjas (ja ka varasemalt

Keskkonnainspektsiooni kodulehel) kajastatud joonistel on ainult illustreeriv tähendus. Mitte

üheski õigusaktis ei ole kirjas, et nimetatud joonised tuleb aluseks võtta mõrdade ehituse

määramisel, selline Ove Kalme ja tema kaitsja tõlgendus on meelevaldne. Kalapüügieeskirja

lisas 1 esitletud joonis kujutab endast mõrra osade defineerimist ja ei ole mõeldud fikseerimaks

näiteks mõrd mõrrajadas mõrra ehitust või selgitamaks, kuidas tuleb aru saada mõistest

„samasuunaline“. Nimetatu kehtib ka joonisele, mis kajastab püügivahendite vahekaugusi ja

jadade pikkusi Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järves (vt III kd, tl 36, leitav ka veebiaadressilt

https://rannakalurematerjalid.ut.ee/puugivahendite-puugile-asetamise-nouded/). Tõlgendus, et

kalapüügieeskirja lisas 1 ning püügivahendite vahekaugusi kajastavate mõrdade joonised

kujutavad endast sisuliselt samasuunaliste mõrdade paigaldamise õpetust, on meelevaldne ja ei

tugine kalapüügieeskirja sätetele. Joonisel 1 on kujutatud erineva kujuga ühe mõrra

mõrrakeresid, püügivahendite vahekauguste joonisel on aga kajastatud näitlikult lubatud

mõrdade osade vahekaugused. Veelgi enam, mõrdade vahekauguste joonisel on samas avavee-

või ääremõrrad kujutatud kohtu arusaamist mööda samasuunalistena (s.o ---->---->). Samuti

asjaolu, kui kaebaja arvates tema tegevus püügivahendite paigaldamisel ei tekita

looduskeskkonnale rohkem kahju, ei anna talle õigust püügivahendeid omatahtsi ümber

kujundada. KPE-s sätestatud nõuded on nii Keskkonnaministeeriumi kui ka Keskkonnaameti

esindaja kinnitusel teaduspõhised ning nende omavoliline ümberkujundamine ei ole lubatud.

Kuigi Ove Kalme koos kaitsjaga on korduvalt viidanud, et KKI ja KKA ei ole kaluritele

edastanud kalapüügieeskirja selgitavaid jooniseid, siis asja materjalidest ka ei nähtu, et Ove

Kalme oleks KKI, KKA poole nimetatud jooniste saamiseks kunagi pöördunud. Vastupidi, Ove

Kalme on võtnud illustreerivad jooniseid ja omistanud neile sellise õigusliku tähenduse, mida

tegelikult ei eksisteeri.

20. Seega olid Ove Kalme, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi,

Jxxxxxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi poolt püügile asetatud ning 17.10.2017. a

ja 20.02.2020. a järvest eemaldatud mõrrad nõuetele mittevastavad püügivahendid, kuna need

ei vastanud ühelegi kalapüügieeskirjas kirjeldatud püügivahendile (sh mõrd mõrrajadas

kirjeldusele) ning neid ei ole lubatud Peipsi järvel kasutada. Mõrrad, mis on vastassuunaliselt

asetatud mõrrakerede ja kariaedadega ühe katkematu juhtaiaga ühendatud, ei vasta mõrd

mõrrajadas kirjeldusele. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kahel erineval aastal on ilmastikuolude

tõttu sattunud mõrrakered vastassuunaliselt. Ka tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx on

selgitanud, et hoovused selliselt mõrrakerede asukohta ei saa muuta. Asjatundja Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxx sellele vastu vaielnud ei ole.

21. KPS § 71 lg 1 p 1 kohaselt kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks kutselisel kalapüügil

loetakse järgmisi kalapüügi või sellega seotud nõuete rikkumisi: 1) nõukogu määruse (EÜ) nr

1005/2008 artiklis 42 nimetatud tõsised rikkumised. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008

artikli 42 p 1 (a) kohaselt on määruse kohaldamisel tõsine rikkumine tegevus, mida sama

määruse artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügina. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 3 p 1 (e) kohaselt

käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina tegevust, kui on kasutatud

keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid. Eeltoodust tulenevalt on Ove Kalme

tegevus määratletav KPS § 71 lg 1 p 1 märgitud tõsise rikkumisena.

22. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või

ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 sätestab, et tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS

§ 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul on

Ove Kalme 03.04.2017. a ja 18.04.2019. a KPE-s kirjeldamata mõrrad püügile pannud vähemalt

otsese tahtlusega, sest ta on viimase 25 aasta jooksul omanud kutselist kalapüügiõigust ja ta on

ilmselgelt teadlik kalapüügile kehtestatud nõuetest ning on tegutsenud vastavas valdkonnas

pikka aega. Kitsas valdkonnas tegutsev inimene peab olema kursis selles valdkonnas

kehtestatud reeglitega. KPS § 41 lg 4 kohaselt võib kalapüügiloale kanda ainult sellise kaluri

nime, kellel on vähemalt rannakaluri neljanda taseme kutsekvalifikatsioon kutseseaduse

tähenduses. Kui isikul seda kutsekvalifikatsiooni ei ole, ei saa ta seega iseseisvalt seaduslikult

kalurina tegutseda. Rannakaluri kutsekvalifikatsiooni saamiseks tuleb läbida koolitus ja

sooritada kutseeksam. Koolitusel käsitletakse mh põhjalikult erinevate püügivahendite ehitust,

sh mõrra osasid ja nende püügile paigaldamist (vt Rannakalur, Tase 4, e-õppematerjal,

https://rannakalurematerjalid.ut.ee/morraosad/). Asetades kogenud kalamehena koos temale

alluvate kaluritega Peipsi järve nõutele mittevastavad mõrrad, Ove Kalme teadis ja möönis, et

ta paneb toime kalandusalase rikkumise. Samuti nähtub tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx

ütlustest, et Ove Kalmele on juba 2016. aastal selliste mõrdade ebaseaduslikkuse osas

tähelepanu juhitud. Veelgi enam, Ove Kalme kinnitusel pani ta selliselt mõrdu püügile juba

alates 2014. aastast.

23. Süüdistatav Ove Kalme selgitas, et ilmselt panid 10.07.2017. a järvest välja võetud mõrrale

vale tähise tema alluvuses töötavad kalurid, sest lugesid Ove Kalme käekirja valesti. Kohtul ei

ole kogutud tõenditele tuginedes selles väites alust kahelda. Ka tunnistaja Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxi sõnul oli ta ühel korral järvel olles eksinud mõrratähisega, kuid ta ei osanud

öelda, millal see juhtus. Kaluri kalapüügiloa kohaselt pidi märgistuseks olema PÕ-72 (I kd, tl

149, 159-169). Kaluritel ja Ove Kalmel ei olnud kohtu hinnangul tegelikult põhjust mõrda vale

numbriga tähistada, sest selline rikkumine on suurema vaevata keskkonnakaitseinspektorite

poolt igal ajal avastatav. Sellisel juhul on võimalik tuvastada ka mõrdade omanik. Järelikult

paigaldasid mõrdadele vale tähise väga suure tõenäosusega Ove Kalme kalurid hooletusest

KarS § 18 lg 3 mõttes. Kohus on seisukohal, et vale tähise paigaldamist ei saa seetõttu

süüdistatavale Ove Kalmele ette heita, sest rikkumise eest vastutasid ilmselt teised kalurid. Ka

tunnistajate Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi ütlustest

tuleneb, et nemad tegelesid mõrdade tähiste paigaldamisega ja ütlustest ei nähtu, et tähiseid

oleks paigaldanud Ove Kalme. Ove Kalmele ka ei saa üle kanda teiste füüsiliste isikute

rikkumistega kaasnevat vastutust. Järelikult tähise JÕ-129 paigaldamise osas on tõusetunud

KrMS § 7 lg 3 kohaselt kahtlused, mida kriminaalmenetluses enam kõrvaldada ei saa, ja mis

tuleb seega lugeda Ove Kalme kasuks. Järelikult tuleb Ove Kalme esimeses episoodis vale

mõrratähise paigaldamises õigeks mõista.

II.2 23.07.2020. a kuriteoepisood

24. Vaidlust ei ole samuti selles, et Ove Kalme käis koos Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx,

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxga

23.07.2020. a Peipsi järvel Jõgeva maakonnas Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx-le kuuluva

kalapüügiloa alusel koordinaatide N: 58 47,219 E: 27 04,391 ja N: 58 47,257 E: 27 04,467

läheduses järve asetatud mõrdasid nõudmas ehk teostas mõrrapüüki. Selle tulemusena toodi

kaldale kuus kasti kala, mis nähtub ka 24.07.2020. a sündmuskoha vaatluse protokollist koos

fotodega (III kd, tl 90-96). 24.07.2020. a kala loendamise akti kohaselt püüti 15 lutsu, 6 rääbist,

2 särge, 2 koha ja 441 ahvenat (II kd, tl 97). 24.07.2020. a asitõendi vaatlusprotokollist ning

kalade massi ja pikkuse mõõtmise protokollist (II kd, tl 98-109) nähtuvad püütud kalade

mõõtetulemused. 17.08.2020. a kalandusalase ekspertiisi akti (II kd, tl 114-116) kohaselt

nimetatud ekspertiisialused kalad ei ole püütud õngpüünistega. Kuigi kaitsja on viidanud

asjaolule, et kõiki püütud kalu ekspertiisis ei analüüsitud, siis kogumis tunnistajate ütlustega ei

ole vaidluse all, et kõikide paadis olnud isikute peale kokku püüti ainult mõnikümmend kala ja

nad kõik visati vette tagasi, s.o õngega püüdes reaalselt saaki ei saadud. Ka tunnistaja

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx sõnul sellisel aastaajal ja ilmaga süüdistusaktis näidatud koguses

kala püüda ei ole võimalik. Asjatundja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx samuti ei ole sellisele

seisukohale vastu vaielnud. Ove Kalme ka ise kohtus selgitas, et kõne all olevad kalad on

püütud mõrraga. Politsei- ja Piirivalveameti 29.07.2020. a päringuvastusest (II kd, tl 120-121)

nähtub, et 23.07.2020. a kell 17.45 registreeris Ove Kalme oma väljumise väikelaevaga GMA-

280 Peipsi järvele. Väljumiskoht oli Omedu küla. Koos Ove Kalmega registreerisid väljumise

ka Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx

ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx. Tagasi registreerimine on järvelt tehtud 23.07.2020. a kell

21.07. Kell 18.32 ilmus radarile paat 1. mõrra koordinaatidele (N: 58 47,219 E: 27 04,391) ja

viibis seal kell 18.45-19.15, seejärel liikus 14-15 km/h kiirusega koordinaatidele N: 58 48,484

E: 27 05,150 ja viibis seal kell 19.25-19.54. Seejärel liikus paat teise mõrra koordinaatidele (N:

58 47,257 E: 27 04,467) ja viibis seal kella 20.05 – 20.27, peale mida võttis paat suuna kalda

poole. Trajektoori järgi suunduti sadamasse. 13.10.2020. a Fleet Complete ja OKAS

andmebaasi vaatlusprotokolli (II kd, tl 122-124) järgi oli 23.07.2020. a liikumistrajektoor

nähtav Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxle kuulunud paadil EMA-043 (kalateade 446776, püügiloa

nr PÕ200065, II kd, tl 124), kuid paadi GMA-280 liikumine ei olnud tuvastatav. Samuti ei ole

kantud kalapüügipäevikusse püütud kalade koguseid. On oluline ka märkida, et süüdistatav ja

tema kaitsja ei ole eitanud, et süüdistusaktis nimetatud ajal ja kohas aset leidnud ebaseaduslik

püügitegevus on fikseeritud õiguspäraselt ja kohtule esitatud tõendid on rikkumise tõendamisel

lubatavad. Ka kohtu hinnangul on asjas kogutud tõendid õiguspärased ja lubatavad.

25. Tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi sõnul, kui ta asus Mustvee kordonis

radarivaatlejana kell 20.00 vaatlust teostama, nägi ta eelnevalt KKI poolt antud koordinaatide

suunas märgi liikumist. Märk jõudis KKI antud koordinaatidele, viibis seal mingi aja ja suundus

kalda poole. Liikuval punktil ei olnud sisse lülitatud GPS seadet, muidu oleks see KKI

programmis näha olnud. Peale nimetatud koordinaatidel viibimist võttis paat suuna kalda poole

Omedu küla lõpu, s.o xxxxxxkinnistu suunas. Järvele oli vaatlemise hetkel registreeritud 2

alust, nendest ühel oli GPS sisse lülitatud. Paat EMA-043, millel GPS-seade oli sisse lülitatud,

oli kaldast väga kaugel Peipsi järvel ja selle juhiks oli Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx. Tunnistaja

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et 2020. a suve teises pooles või sügisel

sündmuse toimumise ajal käis ta vist keskpäeval paadiga EMA-043, millel oli GPS peal ja mis

oli registreeritud, oma püügivahendit kontrollimas. Sõites enda püügivahendi juurde, nägi

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, et umbes 700-800 meetrit eemal üks harilik plekist kalapaat

sõidab temale teadaolevalt mõrra asukoha juurde. Paat, mida ta nägi, oli põhimõtteliselt sarnane

paadile, mis on Ove Kalmel, aga Peipsil on analoogseid paate palju. Tunnistaja nägi paadis

rohkem kui ühte inimest, s.o 2-3 inimest. Kaldale tagasi tulles nägi Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxx inspektoreid, kes ütlesid, et konfiskeerisid Ove Kalmelt kala.

26. Tunnistajad Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx on kinnitanud, et

23.07.2020. a mindi Ove Kalme paadiga Peipsi järvele spinninguga kala püüdma. Järvele

otsustati minna ilmastikutingimuste tõttu õhtupoolikul peremehe Ove Kalme paadiga. Järvele

minek registreeriti Ove Kalme telefoniga. Tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi sõnul Ove

Kalme algul ei tahtnud registreerida, aga keegi paadist küsis, kas järvele ei registreeri, et see on

piiritsoon, siis Ove Kalme helistas oma telefoniga ja andis oma andmed, seejärel andis igaühele

eraldi telefoni andmete edastamiseks. Kokku oli paadis 5 inimest. Mõte oli spinninguga kala

püüda. Tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx sõnul võtsid spinningu kaasa tema ja

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx. Paati juhtis Ove Kalme. Tunnistajate ütlused lahknevad selles,

mitu kala püüti, kuid see asjaolu ei ole ka käesolevalt kohtu seisukohalt oluline – Ove Kalmele

heidetakse ette mõrraga püütud kalade käitlemist ja ekspertiisiakti kohaselt Ove Kalmelt ära

võetud kalu ei püütud spinninguga. Samuti ei ületanud püütud kalade koguarv mõnikümmend

kala ja need visati tunnistajate ütlustele kogumis tuginedes väikese mõõdu tõttu vette tagasi. Ka

Ove Kalme kinnitusel püüti kõne all olevad kalad mõrraga. Tunnistajate kinnitusel peale

kalapüüki pakkus Ove Kalme välja minna mõrdasid vaatama. Mõrrad kuulusid Ove Kalme

sõnul temale. Peatuti kahes või kolmes punktis. Mõrrast võeti kalad välja ja pandi kastidesse.

Tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx sõnul tegi esimese liigutuse peremees. Ove Kalme

juhendas ja teised võtsid kala välja, Ove Kalme ka seal kahvaga tõstis. Tagasi kaldale tulles

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx küsis Ove Kalmelt, kas oli maha registreeritud ja Ove Kalme

vastas, et ta registreeris kõik isikud järvelt maha. Paat randus Ove Kalme kinnistu juures ja

kastid kaladega tõsteti kaldale. Tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx sõnul visuaalselt mõni

kala siputas seal. Tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx hinnangul olid kalad kastis elus.

Tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx sõnul kalad kastis väga ei liigutanud. Kastid viis Ove

Kalme kalda juurest eemale. Kaldale tulid inspektorid, kes ütlesid, et tegemist on ebaseaduslike

kaladega ja need võeti kaasa. Tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx sõnul, mida kinnitab ka

telefoniga filmitud video (III kd, tl 27) kastides olnud kalad küll mingil määral liigutasid, kuid

ei olnud sellises seisus, et nad oleksid vette tagasi laskmisel olnud veel eluvõimelised.

Tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx sõnul Ove Kalme palus esialgu öelda, et need kalad

on püütud spinninguga, kuid tunnistaja sellega nõus ei olnud. Ka tunnistaja Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxi sõnul, kui inspektorid ära olid läinud, siis Ove Kalme tuli külaliste juurde ja ütles,

et need pole tema mõrrad, et tal on mingid kriminaalasjad. Tunnistaja Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxx hiljem kuulis Ove Kalmelt, et paadil ei olnud GPS sisse lülitatud. Tunnistajad

Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx on teinud ka fotod mõrdade

kontrollimisest (III kd, tl 4-10).

27. Ove Kalme leiab, et ta ei ole teostanud mitte ebaseaduslikku kalapüüki, vaid on juba

eelnevalt kinni püütud kala käinud välja võtmas ja toimetanud kaldale. Ove Kalme möönab

seda, et ta polnud sisse lülitanud paadil GPS-seadet ja et ta ei teinud vastavat teadet kalade

väljavõtmise kohta ja ei märkinud kalu püügipäevikusse. Aga süüdistatav ei leia, et ta oleks

rikkunud kalapüügieeskirju- ja seadust selles kontekstis, nagu süüdistuses on välja toodud. Küll

ta aga sisuliselt tunnistab süüdistusakti kolmandas episoodis temale ette heidetut. Ove Kalme

tunnistab kalapüügieeskirjade eiramist osas, kui hõivas seaduslikult püügile asetatud mõrdadest

omavoliliselt kala kalapüügiluba omamata ja ettevõtte omaniku teadmata. Ove Kalme enda

sõnul hõivas ka 3 alamõõdulist koha. Selles osas on ta nõus kahju hüvitama ja kahetseb tehtut.

28. Kohtu hinnangul on kogutud tõenditele tuginedes võimalik objektiivselt tuvastada, et

23.07.2020. a Ove Kalme käis koos Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxi, Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxga 23.07.2020. a

Peipsi järvel Jõgeva maakonnas Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx-le kuuluva kalapüügiloa alusel

järve asetatud mõrdasid nõudmas ehk teostas mõrrapüüki. Ove Kalme esialgselt

keskkonnakaitseinspektoritele esitatud väited kalade püüdmise kohta spinninguga ei vasta

tõele, sest 17.08.2020. a kalanduse ekspertiisi akt (II kd, tl 114-116) tõendab, et

ekspertiisialused kalad ei olnud püütud õngpüünisega, s.o kaladel puudusid õngepüügile

viitavad vigastused. Ka kohtuistungil Ove Kalme tunnistas, et eksis, kui rääkis inspektoritele

spinningupüügist. Samas Ove Kalme leiab, et kui kalad on püütud seadusliku püügivahendiga,

s.o mõrraga, siis nende kalade maale toomine ei ole ebaseaduslik – kalade püügi saab

tagantjärele ära vormistada. Randumisel jäeti esitamata ka kalateade püütud kalade kohta ning

ei täidetud püügiloas märgitud kaluri poolt Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx püügipäevikut.

29. KPS § 5 lg 1 sätestab, et muuhulgas kala võib püüda kalapüügiõiguse alusel. Sama

paragrahvi lõike 2 p 3 alusel kalapüügiõigus on muuhulgas kutselise kalapüügi õigus. KPS §

30 lg 1 kohaselt kutselise kalapüügi vahendiga tohib kalapüügiloa alusel muuhulgas

siseveekogudel ja piiriveekogudel kala püüda äriregistris ettevõtjana registreeritud isik. KPS §

31 p 3 järgi on kutselise kalapüügi vahendid muuhulgas lõkspüünised. KPS § 32 lg 1 esimese

lause kohaselt kutselise kalapüügi õiguse annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva

kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. Väljatrükid kutselise kalapüügi registrist 2020. a OÜ-

le Xxxxxxxxxxxx ning OÜ-le Xxxxxxxxxxxx xxxxxja xxxxxxxxx kuuluvatest

kalapüügilubadest (II kd, tl 125-143) tõendab, et 23.07.2020. a ei olnud Ove Kalmel

kalapüügiõigust ühegi loa alusel, mistõttu tal puudus kutselise kalapüügi õigus. Ove Kalme on

seda kohtuistungil ka ise tunnistanud.

30. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 3 p 1 (a) kohaselt käsitatakse

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina tegevust, kui on kalastatud ilma lipuriigi

või asjaomase rannikuäärse riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita. EL Nõukogu

määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 3 p 1 (b) kohaselt käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügina tegevust, kui on jäetud täitmata kohustus registreerida ja kanda ette

püüki või püügiga seotud andmeid, sealhulgas laevaseiresüsteemide kaudu edastatavaid

andmeid, või esitada artikli 6 kohane eelteatis.

31. KPS § 70 lg 1 sätestab, et mootoriga varustatud kalalaev Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

peab olema varustatud GPS-seadmetega (globaalse positsioneerimissüsteemi seadmed), mille

kaudu teabe saatmiseks kasutatakse GPRS-süsteemi (General Packet Radio Service System).

32. 23.07.2020. a käis Ove Kalme, kellel puudus kalapüügiluba, Peipsi järvel kalalaevaga

GMA-280, millel oli välja lülitatud GPS-seade. Seega teostas Ove Kalme kalapüüki KPS-s

kalalaeva kohta sätestatud nõudeid ja piiranguid eirates ning kalapüüginõudeid rikkudes. Ta ei

esitanud ka KKI-le kalateadet ning ei märkinud kalade koguseid OÜ Xxxxxxxxxxxx xxxx ja

xxxxxxxxx püügipäevikusse – nimetatud kohustuse sätestab Vabariigi Valitsuse 23.12.2016. a

määrus nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ §-des 16 ja 20. Kuna Ove

Kalme püüdis kala ilma püügiloata, jättis KKI-le esitamata teate ja täitmata püügipäeviku ning

eiras kalalaeva kohta esitatud nõudeid, pani ta toime tõsised rikkumised KPS § 71 lg 1 p 1 järgi.

33. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või

ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 sätestab, et tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS

§ 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul Ove

Kalme käis 23.07.2020. a ebaseaduslikult koos turistidega mõrda nõudmas, jättis kalapaadil

sisse lülitamata GPS-i, jättis KKI-le esitamata kalateate ja täitmata püügipäeviku vähemalt

otsese tahtlusega, sest ta on viimase 25 aasta jooksul omanud kutselist kalapüügiõigust ja on

teadlik kalapüügile kehtestatud nõuetest ning on tegutsenud valdkonnas pikka aega. Kogudes

kutselise kalapüügi vahendist, s.o mõrrast kokku kalu, omamata selleks püügiõigust, Ove

Kalme teadis ja möönis, et paneb toime rikkumise. Samuti jättis ta kohtu seisukohalt GPS-i

tahtlikult sisse lülitamata, sest tunnistaja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxi kinnitusel pidi Ove

Kalmelt isegi järvele minekul registreerimise kohta küsima. Kohtu hinnangul on eluliselt

ebausutav, et nii suurte kogemustega kalur nagu on seda Ove Kalme, lihtsalt unustas GPS-i

sisse lülitada, teha KKI-le kalateate ja püügipäevikut täita. GPS-i oleks tegelikult saanud sisse

lülitada ka mõrdade juurde suundudes, kuid Ove Kalme seda ei teinud, ilmse eesmärgiga varjata

mõrdadest kala võtmist. Seda kohtu seisukohta toetavad ka tunnistajate Xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxi ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ütlused selle kohta, et maale tagasitulekul Ove

Kalme palus tegelikult juhtunu, s.o mõrdadest kala võtmise kohta inspektoritele mitte rääkida,

vaid soovitas rääkida õngepüügist ja ütles, et need mõrrad pole tema omad. Ilmselgelt soovis

Ove Kalme sellise käitumisega on tegevuse tegelikke tagamõtteid varjata. Ove Kalme on

kutseline kalur, kellel on kõrgendatud hoolsuskohustus olla kutselist kalapüüki teostades teadlik

antud tegevusalale kehtestatud nõuetest. Kui isik tegutseb teatud spetsiifilises valdkonnas, peab

ta endale seda valdkonda reguleeriva normistiku piisavalt selgeks tegema (vt nt RKKKo nr 3-

1-1-44-02, p 6.1 ja RKKKo nr 3-1-1-14-03, p 13). Kuna süüdistatav Ove Kalme on ka läbinud

rannakaluri 4. taseme koolituse, siis pidi ta olema teadlik kalapüügile kehtestatud nõuetest.

Korraldades kogenud kalamehena koos turistidega Peipsi järvel mõrdadest ebaseaduslikku

kalapüüki, jättes sisse lülitamata GPS-i, esitamata kalateate ja täitmata püügipäeviku, Ove

Kalme teadis ja möönis, et ta paneb toime kalandusalased rikkumised. Siinkohal ei oma ka

tähtsust, kas Ove Kalmel tekkis mõte mõrdu kontrollida kaldal või alles järvel olles, sest mõrd

ei ole harrastuspüügivahendiks.

34. Asjakohatu on ka Ove Kalme seisukoht, et tema ei ole teostanud mitte ebaseaduslikku

kalapüüki, vaid on juba eelnevalt seaduslikult kinni püütud kalasid käinud mõrrast välja võtmas

ja toimetanud kaldale. Nimelt kutselise kalapüügi vahendist, s.o mõrrast kala maale

toimetamine on samuti seotud kalapüügi mõistega. KPS § 3 lg 1 sätestab, et kalapüük on

tegevus, mille eesmärk on muuhulgas kala hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kala püüdmist tuleb defineerida kui kala püüdja poolt kala

üle tegeliku võimu hankimist (vt RKKKo nr 3-1-1-3-16, p 12). Kalu mõrrast välja võttes,

kastidesse pannes ja kaldale toimetades hankis Ove Kalme kalade üle tegeliku võimu, mistõttu

oli tema poolt toime pandud tegu kalapüüdmine KPS § 3 lg 1 tähenduses. Kuivõrd

kalapüügiloal, mille alusel mõrd, millest Ove Kalme kalad hõivas, puudus Ove Kalme nimi,

teostas ta kutselise püügivahendiga kalapüüki, omamata selleks kutselist seaduslikku

püügiõigust. Tõenditest kogumis tuleneb, et Ove Kalme aga just tegeleski mõrrast kala

hõivamisega nende kinnipüüdmise teel. Ta ei esitanud ka püütud kalade kohta KKI-le

kalateadet ja ei märkinud kalu koguseti püügipäevikusse, mis omakorda viitab soovile enda

ebaseaduslikku püügitegevust varjata. On ka asjakohatu väide, et kui püügiloale märgitud kalur

mõrdadest kalu võtmas mingil põhjusel ei käinud, siis saab Ove Kalme poolse kalade kaldale

toomise tagantjärele selle kaluri poolt ära vormistada – kalade ebaseadusliku püügi eest

vastutab praegusel juhul Ove Kalme kui kalade üle tegeliku võimu hankija ning ebaseaduslikku

kalapüüki ei saa kalapüügieeskirja kohaselt tagantjärele vormistades õiguspäraseks muuta,

sõltumata sellest, kas püügile paigaldatud mõrd oli seaduslik. Ove Kalme on ka ise

kohtuistungil kinnitanud, et enne randumist tuleb anda püütud kaladest Keskkonnaametile teada

ja täita ära püügipäevik.

35. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul veenvalt tuvastatud, et Ove Kalme 03.04.2017. a

ja 18.04.2019. a paigaldas koos temale alluvate kaluritega kaastäideviimise vormis

ebaseaduslikud kalapüügivahendid Peipsi järvele kala püüdma ning 23.07.2020. a tegeles

ebaseadusliku kalapüügiga, omamata selleks kalapüügiõigust, sealhulgas jättis kalapaadi GPS-

i sisse lülitamata, ei esitanud KKI-le kalateadet ja ei täitnud kalapüügipäevikut. Sellega rikkus

Ove Kalme KPE § 7 lg 2 p 1, § 7 lg 3 p 6, KPS § 5 lg 1, § 30 lg 1 ja § 32 lg 1, KPS § 61 lg 1 ja

Vabariigi Valitsuse 23.12.2016. a määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise

kord“ §-des 16 ja 20 sätestatud nõudeid ning pani toime KarS § 361 lg 1 järgsed kuriteod. Kuigi

süüdistusaktis ei ole tehtud viiteid KPS §-le 61 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse määrusele nr 155, on

kohtul vastavalt Riigikohtu seisukohale aktiivne roll materiaalõigusliku olukorra

väljaselgitamisel. Maakohtu pädevus kohtulikul arutamisel ei piirdu isiku teole

karistusõigusliku hinnangu andmisel üksnes selle kontrollimisega, kas tegu vastab

süüdistusaktis märgitud karistusseaduse sättele (vt RKKKo1-18-7807, p 12 koos edasiste

viidetega). Kohus tuvastaski, et Ove Kalme rikkumised hõlmavad ka KPS §-s 61 lg 1 ja

Vabariigi Valitsuse määruses nr 155 §-des 16 ja 20 sätestatu eiramist. Samuti ei muuda

rikkumiste õiguslikku kvalifikatsiooni sisuliselt asjaolu, et süüdistusaktis ei ole KPS §-de 5, 30

ja 31 puhul viidatud nende lõigetele ja punktidele – Ove Kalmele ette heidetavad süüteod on

süüdistusaktis korrektselt ära kirjeldatud teokirjelduses.

36. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud Ove Kalme käitumises puuduvad. Kalapüüki

reguleerivate õigusaktide meelevaldne ja endale soodsas suunas tõlgendamine ei välista Ove

Kalme ebaseadusliku tegevuse õigusvastasust. Ove Kalme süüd ei välista ka KKA (KKI)

töökorraldus rikkumistest teavitamise osas, millele Ove Kalme ja kaitsja on korduvalt viidanud

– asjatundja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ja tunnistaja Peeter Jažõkovi kinnitusel toimub see

esimesel võimalusel, milles kohtul pole ka alust kahelda. Igal juhul sai Ove Kalme hiljemalt

kohtueelsel ülekuulamisel teadlikuks temale ette heidetud rikkumistest ning ametnikele ei saa

ette heita tema teavitamata jätmist. Isegi kui Ove Kalmet ei oleks teoreetiliselt rikkumistest

teavitatud, ei muuda see sooritatud süütegusid olematuks ja nende kohta kogutud tõendeid

ebausaldusväärseks või lubamatuks – kohus hindab tõendeid oma siseveendumusele tuginedes

ja kogumis, lähtudes kriminaalmenetluse seadustikust ja kohtupraktikast. Samuti on käesolevas

kriminaalasjas kogutud mitteisikulised tõendid sellised, mille vormistamisele Ove Kalmet ei

pidanudki kaasama ja ei kaasatudki.

II.3 Karistuse mõistmine

37. KarS § 361 lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolme aastase

vangistuse.

38. Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

39. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase

süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda

süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada

eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-17-1629, p 28

koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega). KarS § 56 lg 2

kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada

kergema karistusega.

40. Isiku süü suuruse määramisel tuleb anda hinnang neile asjaoludele, mis on süüteoga seotud.

Süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on

kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti

andma hinnangu teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos

avalduv suhtumine normi jne) (vt TrtRKo nr 1-15-1618).

41. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Ove Kalmet on Tartu Maakohtu 14.05.2019. a

otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2917 karistatud samaliigilise kuriteo, s.o KarS § 361 lg 1 järgi

1 aasta pikkuse vangistusega katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Katseaja kestus oli 14.05.2019. a –

14.11.2020. a. KarS § 361 lg 1 järgsed süüteod, mida käesolevalt Ove Kalmele ette heidetakse,

on ebaseaduslike mõrdade kalapüügil kasutamise osas kohtu hinnangul vältavad süüteod, s.o

süütegu algas mõrra püügile panemisega ja lõppes keskkonnakaitseinspektorite poolt järvest

väljavõtmisega. Esimese episoodi tegu seega vältas 03.04.2017. a – 10.07.2017. a ja teise

episoodi tegu 18.04.2019. a – 20.02.2020. a. Kolmandas episoodis, s.o kala ebaseadusliku püügi

osas kutselise kalapüügi vahendiga (ette on heidetud ka GPS-i mittekasutamist, kalateate

mitteesitamist ja püügipäeviku mittetäitmist) leidis aset üks konkreetne käitumisakt, s.o süütegu

leidis aset 23.07.2020. a. Järelikult teine ja kolmas episood on aset leidnud katseajal. Esimene

episood aga enne Tartu Maakohtu 14.05.2019. a otsusega karistuse mõistmist.

42. Kuna Ove Kalmet on juba samaliigilise kuriteo eest karistatud vangistusega, mida kohaldati

tingimisi katseajaga ja ta jätkas uute kalapüügialaste kuritegude sooritamist, ei tule kohtu

hinnangul kõne alla temale karistusena kergemaliigilise, s.o rahalise karistuse mõistmine.

43. KarS § 361 lg 1 järgse raskeimaliigilise karistuse, s.o vangistuse keskmine sanktsioonimäär

on 1 aastat 6 kuud vangistust. Prokurör nõudis kohtuvaidlustes Ove Kalmele esimese episoodi

kuriteo eest karistuseks 6 kuud vangistust, mis tuleb KarS § 65 lg 1 alusel liita Tartu Maakohtu

14.05.2019. a otsusega mõistetud karistusega, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima

karistusega ja Ove Kalmele kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks tuleb mõista 1 aasta

vangistust. Teise ja kolmanda episoodi eest nõudis prokurör Ove Kalmele 1 aasta ja 5 kuu

pikkust vangistust, mis KarS § 65 lg 2 alusel tuleb liita Tartu Maakohtu 14.05.2019. a otsusega

mõistetud ja KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristusega ning Ove Kalmele tuleb

kohtuotsuste ja kuritegude kogumis mõista lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat ja 5 kuud

vangistust, mis kuulub ära kandmisele alates isiku vanglasse saabumisest. Prokuröri hinnangul,

vaatamata tingimuslikule karistusele, jätkas Ove Kalme kalapüügialaste rikkumiste

toimepanemist. Eeltoodu ja kohtus avaldatud eneseõigustused oma tegudele näitavad Ove

Kalme nihilistlikku suhtumist õiguskorda ning kitsamalt ka tema tegevusalal kehtivasse

reeglistikku. Vaatamata korduvatele hoiatustele ja tähelepanu juhtimistele on Ove Kalme

jätkanud sarnaste rikkumiste sooritamist, tuues oma tegevuse õigustuseks kõikvõimalikke

erinevaid, sh ka täiesti absurdseid vabandusi. Kokkuvõttes on ilmne, et Ove Kalme

põhimõtteliselt ei soovi kalapüügiga seonduvatest reeglitest kinni pidada ning on asunud

kehtestava n-ö oma õigust selles valdkonnas. Seoses eeltooduga ei ole Ove Kalme karistamine

kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega põhjendatud, vaid talle tuleb mõista

vangistus ja seda sanktsiooni keskmisele määrale lähedases määras.

44. Kohus nõustub üldjoontes prokuröri põhjendustega Ove Kalmele mõistetava karistuse liigi

ja määra osas, kuid lisab omalt poolt järgnevat. Kohus kaalus Ove Kalmele karistuse mõistmist

ka tingimisi vangistusena KarS § 74 järgi. Kuna Ove Kalmet on juba karistatud tingimisi

vangistusega KarS § 73 järgi ja ta jätkas samaliigiliste rikkumiste toimepanemisega, ei tule

enam kõne alla samasuguste õigusjärelmitega tingimisi karistuse kohaldamine. KarS § 74

järgsel tingimisi vangistusel aga ilmselt ei oleks samuti Ove Kalmele teistsugust efekti, kuna

Ove Kalmele, tulenevalt tema poolt toime pandud kuritegude laadist, ei saaks määrata KarS §

75 lg 2 ja lg 4 alusel asjakohaseid lisakohustusi. Järele jääks ainult süüdistatava allutamine

käitumiskontrollile, mis omakorda tegelikult ei saadaks Ove Kalmele ja ka ühiskonnale välja

sellist signaali, et KarS § 361 lg 1 järgsete kuritegude sooritamine mitme aasta vältel on rangelt

karistatav. Sisuliselt oleks tegemist samasuguse raskusastmega karistusega nagu Ove Kalmele

juba Tartu Maakohtu 14.05.2019. a otsusega mõistetud on. Järelikult tuleb Ove Kalmele mõista

reaalne vangistus. Kohus aga peab põhjendatuks mõista Ove Kalmele esimese kuriteoepisoodi

eest 5 kuud vangistust, sest ei ole leidnud tõendamist tema poolt vale mõrratähise kasutamine.

Teise ja kolmanda episoodi eest peab kohus põhjendatuks määrata karistuseks prokuröri poolt

küsitust ühe kuu võrra suurema karistuse, s.o 1 aastat ja 6 kuud vangistust. Nimelt kohtu

seisukohalt sisuliselt karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Kuigi Ove

Kalme on kohtuistungil väljendanud kahetsust 23.07.2020. a kalapüüginõuete rikkumise osas

(GPS-i mittekasutamine, kalateate mitteesitamine ja püügipäeviku mittetäitmine), siis pani ta

selle kohtu hinnangul toime vähemalt otsese tahtlusega, s.o olles teadlik rikkumise laadist.

Seega ei ole Ove Kalme selline kahetsus usutav ja ilmselt ka siiras. Samuti õigustas Ove Kalme

seadusliku mõrraga püütud kalade püügiloata kaldale toimetamist sellise tegevuse tagantjärele

ära vormistamisega. Võrreldes ka esimese ja teise episoodiga on kolmanda episoodi

õigusrikkumise ulatus minimaalne. Ebaseaduslike mõrdade kasutamist kalapüügil on aga Ove

Kalme mitmel moel õigustanud ja isegi kohtule andnud selliste mõrdade lubatavuse osas

ebausaldusväärseid ütlusi. Kuna kohus leidis varem, et Ove Kalme on kõik rikkumised

sooritanud vähemalt otsese tahtlusega, on põhjendatud katseajal toime pandud süütegude eest

Ove Kalmele määrata karistus sanktsiooni keskmises määras. Ei esine ka selliseid asjaolusid,

mis nõuaks karistuse alla või üle sanktsiooni keskmise määra mõistmist. Ove Kalme süüd

hindab kohus keskmiseks. Seda ei vähenda ka Ove Kalme õigeksmõistmine temale ette

heidetud vale mõrratähise kasutamises - kõigi kolme episoodi rikkumiste ulatus kogumis ja

sellega kaasnev ebaõigus on võrreldes vale mõrramärgistuse kasutamisega tunduvalt suurem ja

võimalikud mõjud looduskeskkonnale kaugeleulatuvamad. Ove Kalme on tõenditest kogumis

nähtuvalt ebaseaduslike mõrdadega püüdnud kala tegelikult juba aastaid ja ta oli teadlik, et

selline püügiviis on ebaseaduslik. Tema käitumist ei muutunud õiguskuulekamaks ka tingimisi

mõistetud karistus.

45. Esimese episoodi kuriteo eest tuleb Ove Kalmele mõista karistuseks 5 kuud vangistust, mis

tuleb KarS § 65 lg 1 alusel liita Tartu Maakohtu 14.05.2019. a otsusega mõistetud karistusega

1 aasta vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, ja Ove Kalmele tuleb

mõista kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Teise ja kolmanda episoodi

kuritegude eest tuleb Ove Kalmele mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mis KarS § 65 lg 2 alusel

tuleb liita Tartu Maakohtu 14.05.2019. a otsusega mõistetud ja KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud

liitkaristusega 1 aasta vangistust ning Ove Kalmele tuleb kohtuotsuste ja kuritegude kogumis

mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

Karistuse kandmist arvestatakse alates isiku vanglasse saabumisest. Kohus ei pea vajalikuks

süüdimõistetu kohest vahistamist.

46. Kohus peab lisaks vajalikuks põhjendada vangistuse kui liitkaristuse määra ka asjaoluga, et

karistus peab mõjutama ühest küljest küll inimest ennast, kuid teisalt peab ühiskond saama

signaali, et korduvad kuriteod on rangelt karistatavad. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

korduvalt oma lahendites rõhutanud, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda

vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu

peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo

nr 3-1-1-40-04). Ove Kalme puhul tuleb arvestada asjaoluga, et talle varasemalt mõistetud

karistus ei ole oma eesmärki täitnud ega suutnud panna süüdistatavat hoiduma uute

kalandusalaste raskete õigusrikkumiste toimepanemisest. Vastupidi, süüdistatava kuritegelik ja

õiguskorda küüniliselt eirav käitumine on mitme aasta vältel jätkunud, samuti ta jätkuvalt enda

õigusvastast käitumist pisendab ja õigustab.

47. Seega varasemad karistused Ove Kalmet ei muutnud. Lootma peab, et sel korral vangistus

ehk seda teeb. Ka tagab vangistus selle, et ühiskonnale saadetakse selge signaal kalandusalaste

kuritegude lubamatuse kohta.

II.4 Keskkonnakahju arvutamine

48. Kriminaalasjas on vaidlus ka selles, kas Ove Kalme poolt sooritatud kuritegude

toimepanemise tulemusena on tekkinud keskkonnakahju ja kas selle eest vastutab Ove Kalme.

Kohtu hinnangul kinnitavad kogutud tõendid, et Ove Kalme tegevuse tulemusena on tekkinud

oluline keskkonnakahju. Kriminaalasjas on kannatanuks Eesti Vabariik Keskkonnaameti

kaudu. Kannatanu taotleb keskkonnakahju summas 22165,25 euro välja mõistmist Ove

Kalmelt.

49. Ove Kalme on ka muuhulgas väitnud, et osad rikkumiste järgselt kokku kogutud kalad

võisid surra inspektorite tegevuse tulemusena. Kohus sellise väitega ei nõustu.

50. Esiteks, tunnistajad on kohtuistungil antud ütlustes riimuvalt selgitanud, et mõrdasid tuleb

kontrollida selliselt, et seal kala oleks elus. Õigel kalamehel kala ei sure. Surnud kalad peab

koguma kotti ja viima utiliseerimisele, elusad kalad tuleb lasta vabadusse. Kalade elulemusele

võib mõjuda nii äike kui torm kui ka palavus. Mõrras on alati surnud kalu, iseasi, kas vähe või

palju. Ka asjatundjad Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx on

selgitanud, et kalad mõrras üldjuhul ei sure, mõrd on kaladele hetkel kõige säästvam

püügivahend. Põhjuseid kalade hukkumiseks on palju, nt suur kalade koguarv mõrras, vee

keskkond, ilmastik, kalade liik, oleneb ka sellest, kuidas kala mõrda on liikunud ja kaua ta seal

olnud on. Tavaliselt ei ole kalade suremiseks ainult üks põhjus, need põhjused on koos. Ka

püügivahendi nõudmise sagedus võib mõjutada kalade suremist. Mõrda peaks nõudma

võimalikult sageli. Seal pole ajalisi raame, tähtis on see, et kala püünises ei hukkuks. Ka

tunnistajad on selgitanud, et kontrollimist ei ole ette nähtud kuupäevaliselt, aga tavaliselt

käiakse 2-4 päeva tagant vaatamas. Kui kala rohkem liigub, käiakse 3 päeva tagant, kui vähem,

siis 4 päeva tagant - see on hooajaline. Mõrras tavaliselt kala on elus ja ujub seal ringi. Eelnevast

kokkuvõtvalt nähtub, et kalad on enamasti mõrras elus, kuid mõrras võib leiduda ka surnud

kalu. On tähtis, kuidas kalal mõrrast vabastada.

51. Teiseks, nii 03.04.2017. a, 18.04.2019. a kui ka 23.07.2020. a episoodide puhul on

sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollide ning kalade loendamise aktidega tuvastatav, et

vähegi elusad kalad lasti inspektorite poolt pärast üle lugemist vette tagasi, kuid surnud kalad

koguti

kokku

ja

pakendati.

Sellist

metoodilist

tegutsemist

ei

saa

ka

keskkonnakaitseinspektoritele ette heita – nimelt nad on kohustatud rikkumise tuvastamisel

kõik, s.o nii elusad kui ka surnud kalad, koheselt üle lugema. Kohtul ei ole ka alust kahelda, et

kõik kalakaitse valdkonnas töötavad inspektorid suudavad kala väliste tunnuste (silmade ja

lõpuste seisukord, kala liikumine) põhjal tuvastada, kas kala on veel elujõuline või mitte. Ka

Ove Kalme ei ole kohtule oma väite kinnituseks, et osad kalad hukkusid inspektorite tegevuse

tulemusena, mingeid tõendeid esitanud. Ainuüksi mittekontrollitava väite esitamine ei ole

kriminaalasjas tõendiks. Seega kohus asub seisukohale, et kalakaitseinspektorid on kalade

käitlemisel käitunud vastavalt väljaõppele ja õigusaktidele. Elusaid kalu ka ei võeta

kahjuhüvitise nõude esitamisel arvesse, sest süütegu jääb katse staadiumisse. Süüteo

katsestaadium on aga hõlmatud lõpuleviidud süüteoga.

52. KPS § 73 lg 1 p 5 (kehtiv nii süüdistusaktis loetletud tegude toimepanemise ajal kui ka

kohtuotsuse tegemise ajal) sätestab muuhulgas, et kalavarule kahju tekitamiseks loetakse

kalapüüki püügivahendit kasutamata või käesolevas seaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas

kirjeldamata vahendiga. Sama paragrahvi lõike 1 p 1 kohaselt kalavarule kahju tekitamiseks

loetakse ka kala püüdmist ja veetaime kogumist ilma nõutava püügiõiguseta.

53. Riigikohus on sedastanud, et keskkonnakahju hüvitamise nõue ei ole suunatud mitte looduse

varalise väärtuse kompenseerimisele, vaid looduskeskkonnale kui sellisele tekitatud kahju

heastamisele. Hüvitatakse abstraktselt keskkonnale põhjustatud kahju, mille täpset suurust on

raske kui mitte võimatu välja arvutada (vt nt RKKKo nr 3-1-1-67-14, p 58 ja nr 3-1-1-35-08, p

24). KPS § 73 kolmas ja kuues lõige ei erista kuidagi kahju hüvitise suurust kahju suurusest.

Kuna keskkonnakahju puhul pole võimalik alati selle täpset suurust kindlaks teha, on kõigiti

loogiline, et teatud puhkudel lähtutakse n-ö erikoefitsendist ehk käesoleval juhul viiekordsest

määrast (vt Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2021. a lahend 1-20-6728, p 44).

54. KPS § 73 lg 3 (kehtiv nii kuritegude toimepanemise ajal kui ka käesoleval ajal) sätestab

muuhulgas, et kalavarule tekitatud kahju hüvitamise määrad, välja arvatud KPS § 73 lg-s 5

nimetatud juhul, lähtudes kalaliigi ohustatusest, kaitsestaatusest või kuni kümnekordsest

turuhinnast, samuti kalavarule tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud

kahju arvutamise akti vormi on kehtestanud Vabariigi Valitsus 19.06.2015. a määrusega nr 67

„Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning

kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ (määrus nr 67). Määruse nr 67 § 2 lg 1

sätestab muuhulgas, et kalavarudele tekitatud kahju suurus arvutatakse KPS § 73 lg-s 1

nimetatud juhul ja lisas 1 või KPS § 73 lg-s 5 nimetatud kahju hüvitamise määrade järgi

vastavalt isendite arvule, kui isendite arvu on võimalik määrata, või vastavalt kaalule

kilogrammides, kui isendite arvu ei ole võimalik või mõistlik määrata. Määruse lisa 1 kohaselt

on ahvena hüvitamise määr 3,2 eurot isendi kohta, kohal 10 eurot isendi kohta, särjel 1,3 eurot

isendi kohta, latikal 4,8 eurot isendi kohta, haugil 7 eurot isendi kohta, rääbisel 7 eurot

kilogrammi kohta, lutsul 7 eurot isendi kohta. KPS § 73 lg 6 sätestab muuhulgas, et kalavaru

kahjustamise korral KPS §-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel on kahjuhüvitis kalaliigi

isendi või kilogrammi kohta KPS § 73 lg 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr. KPS § 71 lg

1 p 1 järgi loetakse kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse,

kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 art-s 42 ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg-s 1 nimetatud rikkumisi. Nõukogu määruse (EÜ) nr

1005/2008 art 42 lg 1 p (a) sätestab, et määruse kohaldamisel on tõsiseks rikkumiseks tegevus,

mida vastavalt artiklis kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügina. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 3 p 1 (e) kohaselt

käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina tegevust, kui on kasutatud

keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid ning artikli 3 p 1 (a) kohaselt käsitatakse

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina tegevust, kui on kalastatud ilma lipuriigi

või asjaomase rannikuäärse riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita. EL Nõukogu

määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 3 p 1 (b) kohaselt käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügina tegevust, kui on jäetud täitmata kohustus registreerida ja kanda ette

püüki või püügiga seotud andmeid, sealhulgas laevaseiresüsteemide kaudu edastatavaid

andmeid, või esitada artikli 6 kohane eelteatis.

55. 11.07.2017. a kalade pikkuse ja massi mõõtmise protokollide ning kala loendamise akti

kohaselt (I kd, tl 80-84, 86-87, 89) loendati surnud kaladena kokku 422 ahvenat, 107 koha, 58

särge, 1 latikas, 1 haug ja mõõdeti 20,75 kg kiiska. 21.08.2017. a kalavarudele tekitatud kahju

arvutamise aktist (I kd, tl 90-91) nähtub, et kirjeldamata püügivahendiga püügil tekitati

looduskeskkonnale surnud kalade näol kahju järgmiselt: 422 ahvena puhul 6752 eurot (422 x

3,2 eurot tk x 5), 1 latika puhul 24 eurot (1 x 4,8 eurot tk x 5), 107 koha puhul 5350 eurot (107

x 10 eurot tk x 5) ja 58 särje puhul 377 eurot (58 x 1,3 eurot tk x 5). Püütud kiisa eest KKA

kahjuhüvitist ei nõua. Surnud kalade kogukahju on 12503 eurot (6752 + 24 + 5350 + 377).

56. 20.02.2020. a ja 21.02.2020. a kala loendamise akti (II kd, tl 13, 28) kohaselt loendati surnud

kaladena kokku 91 ahvenat, 4 rääbist, 50 särge, 2 lutsu, 1 koha, 2 latikat. Elusate kaladena

loendati 1268 ahvenat, 45 särge, 48 latikat, 18 lutsu, 2 koha, 9 rääbist, 6 nurgu ja 2 haugi.

21.02.2020. a kalavarudele tekitatud kahju arvutamise aktist (II kd, tl 32-34) nähtub, et

kirjeldamata püügivahendiga kalapüügil tekitati looduskeskkonnale surnud kalade näol kahju

järgmiselt: 91 ahvena puhul 1456 eurot (91 x 3,2 eurot tk x 5), 50 särje puhul 325 eurot (50 x

1,3 eurot tk x 5), 2 latika puhul 48 eurot (2 x 4,8 eurot tk, x 5), 2 lutsu puhul 70 eurot (2 x 7

eurot tk x 5), 1 koha puhul 50 eurot (1 x 10 eurot tk x 5). 4 rääbist loendati, kuid kala ei kaalutud,

mistõttu puudub võimalus kahju arvutada. Surnud kalade kogukahju on 1949 eurot (1456 + 325

+ 48 + 70 + 50).

57. 24.07.2020. a kala loendamise akti (II kd, tl 97) kohaselt loendati surnud kaladena 15 lutsu,

6 rääbist, 2 särge, 2 koha ja 441 ahvenat. 02.09.2020 kalavarudele tekitatud kahju arvutamise

aktist (II kd, tl 117) nähtub, et loata püügiga tekitati looduskeskkonnale surnud kalade näol

kahju järgmiselt: 441 ahvena puhul 7056 eurot (441 x 3,2 eurot tk x 5; vale nr on 291,2, viiega

tuli korrutada number 1411,20, kuid lõpptulemus on õige), 2 särje puhul 13 eurot (2 x 1,3 eurot

tk x 5), 15 lutsu puhul 525 eurot (15 x 7 eurot tk x 5), 2 koha puhul 100 eurot (2 x 10 eurot tk

x 5) ja 0,55 kg rääbise puhul 19,25 eurot (0,55 kg x 7 eurot kg x 5; rääbise kaalu tõendab ka

kalade massi mõõtmise protokoll, II kd, tl 107-108). Surnud kalade kogukahju on 7713,25 eurot

(7056 + 13 + 525 + 100 + 19,25).

58. Pärast surnud kalade arvu fikseerimist ja mõõtmisi kalad hävitati, mida tõendavad

04.08.2020. a, 17.07.2020. a ja 25.07.2020. a kalade vastuvõtmise-üleandmise aktid, jäätmete

deklaratsioonid ja arve raportid (vt II kd, tl 144-155).

59. Nagu kohus juba eespool selgitas, siis tulenevalt KPS § 73 lg-test 2, 3, 6 ja Vabariigi

Valitsuse 19.06.2015. a määruse nr 67 § 2 lg-st 1 olid Keskkonnaameti inspektorid õiguslikult

kohustatud mõrras olnud ebaseaduslikult püütud kala isendite arvu kindlaks tegema ja seda

esmaselt just kalu loendades. See, kas inspektorid oleksid saanud kalu loendada nii, et neid

hukkunuks vähem, on omaette küsimus, mis ei mõjuta süüdistatava Ove Kalme vastutust

tekitatud keskkonnakahju eest. Kalade hukkumisel realiseerus risk, mille Ove Kalme lõi

ebaseadusliku kalapüügiga ja mis pidi talle olema üldise elukogemuse professionaalse

kalandusalase kutsetöö põhjal ettenähtav. Vastasel korral ebaseaduslikul mõrrapüügil

(kalapüügil üldisemalt) ei olekski sageli võimalik rikkumise ulatust tuvastada. Nii muutuks

ebaseaduslik mõrrapüük paljudel juhtudel suhteliselt riskivabaks ettevõtmiseks, sest

toimepanijat ähvardaks vaid selle kalakoguse kaotus, mis on ebaseaduslikult püügil olevas

mõrras sel ajal, kui see mõrd avastatakse, ja ehk ka väärteokaristus. Selline olukord tooks aga

eelduslikult kaasa palju suurema kahju kalavarudele, kui tekib osade ebaseaduslikult püütud

kalade hukkumisel nende ülelugemise käigus. Ka asjatundja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx on

maakohtule kohtuistungil selgitanud, et mõrras oleva kalahulga või -koguse täpne

kindlakstegemine ilma kala paati võtmata pole isegi teoreetiliselt võimalik - puudub metoodika

kala koguse kindlakstegemiseks olukorras, kus kala on mõrras. Sellele väitele ei vaielnud vastu

ka asjatundja Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx. Ka kogenud inimene saab sellisel juhul anda vaid

umbkaudse hinnangu. Umbkaudsele hinnangule tuginedes aga ei ole võimalik süüdlasele kahju

õiguslikult omistada ja kahjuhüvitist välja mõista. Seega polnud keskkonnainspektoritel KPS

§-st 73 ja Vabariigi Valitsuse 19.06.2015. a määruse § 2 lg-st 1 tulenevate kohustuste täitmiseks

muud võimalust, kui kalad paadis üle lugeda. Juhul, kui kalad võivad hukkuda ka ülelugemisel

ehk

Ove Kalme rikkumise ulatuse kindlakstegemise käigus (nt Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxu sõnul

stressi tõttu), siis kalade surmaga põhjustatud keskkonnakahju eest vastutab ikkagi süüdistatav.

60. Eeltoodule tuginedes tekitati keskkonnakahju kokku 22165,25 eurot (12503 + 1949 +

7713,25) 954 ahvena, 110 koha, 110 särje, 3 latika, 1 haugi, 10 rääbise ja 17 lutsu eest. Kuna

lisaks loendati eluvõimeliste kaladena 1268 ahvenat, 45 särge, 48 latikat, 18 lutsu, 2 koha, 9

rääbist, 6 nurgu ja 2 haugi, oleks kalavarudele tekkiv täiendav kahju olnud 22571,50 eurot (II

kd, tl 34). Eeltoodut ja KarS § 121 p 1 arvesse võttes on tuvastatud, et tekitatud keskkonnakahju

on oluline KarS § 361 mõttes, st ületab 4000 eurot.

61. Kohus leiab, et keskkonnakahju on omistatav Ove Kalmele. Siinkohal on oluline, et tagajärg

oleks igal juhul jäänud saabumata, kui Ove Kalme oleks kalapüügile esitatud nõudeid

korrektselt täitnud ja mitte ise ega ka teiste kalurite tööd korraldades ebaseaduslikke mõrdasid

järve kala püüdma paigaldanud ning ebaseaduslikult kala püüdnud. Kuna Ove Kalme rikkus

kalapüügile esitatud nõudeid, kasutades kalade püügil ebaseaduslikke mõrdasid ja püüdis

kalapüügiluba omamata ebaseaduslikult kala, tekitas ta oma tegevuse läbi ohu kalavarudele.

62. Kohus siinkohal selgitab, et kannatanule kahju hüvitanud isikul on osaline tagasinõudeõigus

väidetavate teiste kahju tekitajate vastu vastavalt VÕS § 137 lg-le 2 ja §-le 69. Käesolevas

menetluses kohus ei hakka analüüsima, kas ka Ove Kalme heaks töötanud kalurid vastutavad

kalavarudele tekitatud kahju eest ja kui vastutavad, siis millises ulatuses, sest süüdistus on

esitatud Ove Kalmele ning tunnistajate ütlustest ja ka teistest kogutud tõenditest tuleneb, et Ove

Kalme korraldas kõigis kolmes süüdistuse episoodis nii ebaseaduslike mõrdade järve -

paigaldamist kui ka ebaseaduslikku kalapüüki ja ka ise osales nendes tegevustes. Et temale

alluvad kalurid võivad samuti vastutada tekitatud kahju eest omas tööliinis, ei välista Ove

Kalme vastutust tekitatud kogukahju eest, sest mõrrad paigaldati järve ja kalapüüki teostati

Xxxxxxxxxxxx OÜ huvides, kus tööd korraldas Ove Kalme. Kalurid ei püüdnud Ove Kalme

ja Xxxxxxxxxxxx OÜ mõrdadega iseendale kala, eesmärgiks oli püüda kala Ove Kalme

juhitavale ettevõttele. Siinkohal ei oma ka tähtsust kalurite omavahelised kokkulepped, et

väidetavalt Ove Kalme lubas osa kalu kaluritel endale võtta – kalu püüti esmajärjekorras siiski

Ove Kalme juhitava äriühingu heaks.

63. Kohus mõistab Ove Kalmelt KPS § 73 lg 2 alusel Eesti Vabariigi kasuks (Keskkonnaameti

kaudu) välja ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud kahju hüvitamiseks 22165,25 eurot.

64. Tartu Maakohtu 23.12.2020. a määrusega nr 1-20-9261 seati Eesti Vabariigi kasuks

tsiviilhagi tagamiseks kohtulik hüpoteek kahtlustatavale Ove Kalmele (IK 37110022784)

kuuluvale kinnistule registriosa numbriga 255904 (asukoht: Tartu maakond, Kastre vald,

Uniküla, Vastse-Soola) summas 22165,25 eurot. Samuti määrati kinnistu registriosa numbriga

255904 kohta käivaks rahasummaks 22165,25 eurot, mille tasumisel määruses toodud

pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse

täitmine.

65. Kohus jätab käesoleva kohtuotsusega kehtima Tartu Maakohtu 23.12.2020. a määrusega nr

1-20-9261 (II kd, tl 164-175) Eesti Vabariigi kasuks tsiviilhagi tagamiseks seatud kohtuliku

hüpoteegi kahtlustatavale Ove Kalmele (IK 37110022784) kuuluvale kinnistule registriosa

numbriga xxxxxx (asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

summas 22165,25 eurot Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) tsiviilhagi tagamiseks. Kui

rahasumma tasutakse määruses näidatud pangakontole, siis kohus annab loa kohtuliku

hüpoteegi kustutamiseks.

II.5 Õigusakti põhiseaduspärasuse analüüs

66. Ove Kalme kaitsja on kohtumenetluses tõstatanud ka küsimuse, kas KPS-i ja selle alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015. a määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele

tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju

arvutamise akti vorm“ ning KPS § 73 lg 6, mis näeb kalavaru kahjustamise korral KPS §-s 71

nimetatud rikkumise toimepanemisel kahjuhüvitise viiekordses määras on põhiseaduspärased.

Kohtu hinnangul tuleb nendele küsimustele vastata jaatavalt. Kohus põhjendab oma seisukohti

järgnevalt.

67. Ei ole vaidlust selles, et Vabariigi Valitsuse 19.06.2015. a määruse nr 67 „Kalavarudele ja

veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud

kahju arvutamise akti vormi“ (määrus nr 67) kehtestamisel on volitusnormiks KPS § 73 lg 3,

mille kohaselt kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamise määrad, välja arvatud

käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul, lähtudes kalaliigi või veetaime ohustatusest,

kaitsestaatusest või kuni kümnekordsest turuhinnast, samuti kala- ja veetaimevarule tekitatud

kahju arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vormi

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Määrus nr 67 on kohtu hinnangul tehnilisi täpsustusi

sisaldav määrus ning selle sisu ei oleks mõistlik ega otstarbekas esitada seaduses. Samuti on

määrus nr 67 kehtestatud KPS §-s 73 lg 3 sätestatud volituse piirides. Nimelt KPS § 73 sätestab

kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju ning selle hüvitamise üldise korra (mida loetakse kahju

tekitamiseks, kahju hüvitamise kohustusega seonduv, hüvitise määrad, hüvitamine olulise

kahju tekitamise korral jne), kuid määrus nr 67 paneb paika muuhulgas kalavarudele ja

veetaimedele tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika.

68. Kohus ka selgitab, et Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 3 lg 1 tulenevat

parlamendireservatsiooni põhimõtet ei saa mõista sedavõrd kitsalt, nagu seda teeb kaitsja.

Määrav ei ole see, kas seaduses on kehtestatud kord, mida määrusega üksnes täpsustatakse.

Oluline on see, et tegemist ei oleks küsimusega, mida põhiseaduse järgi saab otsustada üksnes

seadusandja. Selliseks küsimuseks ei ole ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud kahju ja selle

hüvitamise metoodika, s.o kahju hüvitamise määrad. Eeltoodu ei ole ka kohtu seisukohalt

põhiõiguste realiseerimise seisukohast olulise tähtsusega küsimus, mida tuleks tingimata

reguleerida seadusega. Kohus siinkohal kordab, et kahju arvestamise põhialused, sealhulgas

faktorid, mille alusel tuleb kahju arvestamise määrasid kehtestada, on kehtestatud seadusega,

mitte määrusega. Määrusega on sätestatud täpsemad kahju arvestamise määrad ja metoodika,

järgides seadusega kehtestatud põhialuseid. Seega ei ole KPS § 73 lg 3 alusel vastuvõetud

Vabariigi Valitsuse määruse nr 67 näol tegemist praeter legem määrusega ja nimetatud määrus

ei ole seega põhiseadusega vastuolus.

69. Kohus ei näe vastuolu määruse nr 67 ja KPS § 73 lg 6 osas ka põhiseaduse §-ga 12, mille

järgi kõik on seaduse ees võrdsed. Nimetatud sätte kohaselt kedagi ei tohi diskrimineerida

rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude

veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. KPS § 73 lg 6

regulatsioon on, arvestades keskkonnakahju iseloomu, põhjendatud. Nagu kohus juba eespool

on sedastanud, siis keskkonnakahju hüvitamise nõue ei ole suunatud mitte looduse varalise

väärtuse kompenseerimisele, vaid looduskeskkonnale kui sellisele tekitatud kahju heastamisele.

Hüvitatakse abstraktselt keskkonnale põhjustatud kahju, mille täpset suurust on raske kui mitte

võimatu välja arvutada. Keskkonnakahju iseloomust tulenevalt on seadusandja kehtestanud

KPS § 73 lg-s 3 esiteks juhised, mille põhjal sätestada iga konkreetse kalaliigi puhul nende

kahjumäär. Teiseks on seadusandja kehtestanud lisaks sõltuvalt rikkumise iseloomust 5 ja 10

kordsed määrad. Nimetatud 5 ja 10 kordsete määrade kehtestamisel on arvestatud, et teatud

tegevused ja püügiviisid omavad kalavarudele kui sellisele suuremat kahjulikku mõju kui

muud. Seetõttu on ka KPS §-s 71 ära toodud nimekiri tegevustest ja rikkumistest, mida loetakse

kalapüügiseaduse normide tõsiseks rikkumiseks ja mille puhul on kalavarule tekitatud kahju

suurus ka kordades suurem kui teiste rikkumistega (vt RKKKo nr 3-1-1-67-14, p 58 ja nr 3-1-

1-35-08, p 24). Seega ei ole KPS § 73 lg-s 6 oleva regulatsiooniga rikutud põhiseadusest

tulenevat võrdsuspõhimõtet, kuivõrd § 73 lg-s 6 viidatud ja KPS §-s 71 toodud tõsiste

rikkumiste puhul kalavarule tekitatud kahju kui sellise suurus ei ole võrreldav mittetõsiste

rikkumiste puhul kalavarudele tekitatud kahju suurusega.

70. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul KPS-i ja selle alusel kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 19.06.2015. a määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju

hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“

ning KPS § 73 lg 6, mis näeb kalavaru kahjustamise korral KPS §-s 71 nimetatud rikkumise

toimepanemisel kahjuhüvitise viiekordses määras põhiseadusega kooskõlas.

II.6 Euroopa Nõukogu määruse kohaldatavus

71. Kaitsja on ka tõstatanud küsimuse sellest, kas Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008

on käesolevas menetluses asjassepuutuv. Määruse artikli 1 lõike 1 kohaselt luuakse nimetatud

määrusega ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks,

ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Määruse artikli 1 lõike 2 kohaselt võtavad kõik liikmesriigid

vastavalt ühenduse õigusele asjakohaseid meetmeid, et kindlustada süsteemi tõhus toimimine.

Lõike 3 järgi lõikes 1 sätestatud süsteemi kohaldatakse igasuguse ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügi ja sellega seotud tegevuste suhtes, mida teostatakse nende

liikmesriikide territooriumil, kelle suhtes kohaldatakse asutamislepingut, või ühenduse vetes,

kolmandate riikide jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvas mereakvatooriumis ja

avamerel.

72. Määruse artikkel 1 lõikest 3 tuleneb kohtu seisukohalt üheselt, et nimetatud määrust

kohaldatakse muuhulgas igasuguse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ja

sellega seotud tegevuste suhtes, mida teostatakse liikmesriikide territooriumil, sh sisevetes.

Järelikult on EN määruse nr 1005/2008 kohaldamine käesolevas menetluses asjakohane.

Samuti on liikmesriigil õigus siseriikliku õigusega kehtestada määruses sätestatust rangemad

nõuded, määrus seda ei keela. EN määruse nr 1005/2008 kohaldatavust Eesti siseveekogudele

kinnitavad ka kõrgema astme kohtu lahendid (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2021. a otsus

nr 1-20-6728; 25.03.2021. a otsus nr 1-18-181; 25.06.2019. a otsus nr 1-18-2917). Vastasel

korral ei oleks võimalik Euroopa Liidu territooriumil tervikuna tagada minimaalselt ühtseid

nõudeid ebaseadusliku kalapüügi takistamiseks ning selline määruse tõlgendus ei oleks EN

määruse nr 1005/2008 sisu ja eesmärkidega kooskõlas. Näiteks on muuhulgas määruse

resolutsiooni p-s 35 sedastatud, et lisaks käitumisele, mis kujutab endast kalanduseeskirjade

tõsist rikkumist, tuleks ka ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga otseselt

seotud äritegevust, sealhulgas ebaseaduslikust, teatamata või reguleerimata kalapüügist saadud

kalandustoodetega kauplemist või nende importi või dokumentide võltsimist, käsitada tõsise

rikkumisena, mis nõuab liikmesriikidelt ühtlustatud haldussanktsioonide vastuvõtmist –

järelikult liikmesriik peab kõigis enda territooriumi vetes tagama määruse nr 1005/2008 nõuete

täitmise, sh äritegevuses.

73. Kohus ka selgitab, et KPS § 71 lg 1 p 1 on blanketne õigusnorm, mille puhul viidatakse

tõsise rikkumise määratlemisel EL määruse nr 1005/2008 konkreetsetele artiklitele. Blanketse

õigusnormi puhul tuleb kohaldamisala siiski vaadata selle seaduse järgi, kus see blanketne

õigusnorm asub ja mitte selle õigusakti järgi, millele see teatud normi sisustamisel viitab.

Kuivõrd kalapüügiseadus kohaldub sisevetele, sealhulgas Peipsi järvele, siis asjaolu, et tõsised

rikkumised on viidet kasutades toodud EL määruses, ei tee Ove Kalme tegevust tõsiseks

rikkumiseks määratlemisel ja kahju arvestuses sellega arvestamist ebaõigeks. Seega on KPS §

71 lg 1 p-i 1 õigesti kohaldatud Peipsi järvel teostatud tegevuse hindamisel.

II.7 Menetluskulud

74. KrMS § 180 lg 1 esimene lause sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud süüdimõistetu.

75. KrMS § 175 lg 1 p-de 1, 6 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks muuhulgas valitud kaitsjale

või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis

on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud ja

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

76. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kuupalga alammäära kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega.

77. Kuna kohus mõistab Ove Kalme KarS § 361 lg 1 alusel osaliselt süüdi ja osaliselt õigeks,

tuleb välja arvutada, kui suure osa menetluskulusid tuleks KrMS § 180 lg 1 alusel jätta

süüdimõistetu ja kui suur osa KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

78. Ove Kalme kaitsja 16.06.2022. a menetluskulude hüvitamise taotlusest nähtub, et Ove

Kalme taotleb Eesti Vabariigilt välja mõista kriminaalasjas nr 1-21-4640 kantud õigusabikulud

2/3 ulatuses summast 26590,40 eurot (käibemaksuga) ehk summas 17726,93 eurot vastavalt

kohtu poolt tehtavale lahendile. Süüdistatavale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 170

eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu, arvestades ka

kõrgemate kohtute seisukohti, põhjendatud.

79. Kuna kohus mõistis Ove Kalme temale esimeses episoodis ette heidetud vale mõrratähise

mõrrale paigaldamises õigeks, samas nimetatud episoodi põhiosas, s.o ebaseadusliku mõrra

järve püügile panekus süüdi, tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel riigi kanda jätta

Ove Kalme poolt kaitsekuludeks kantud summast 10%, s.o 2659,04 eurot. Ülejäänud

kaitsjakulud jäävad Ove Kalme kanda.

80. Ove Kalme kanda jäävad ka KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendite hävitamisega seonduvad

kulud kokku 13,38 eurot (5,70+1,66+6,02) (I kd tl 144-155).

81. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb Ove Kalmelt välja mõista sundraha 981

eurot.

82. Kokku kuulub Ove Kalmel riigi tuludesse tasumisele 994,38 eurot, mis tuleb tasuda 30

päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Ove Kalme ei ole kohtult taotlenud menetluskulude

tasumiseks pikemat tähtaega.

II.8 Asitõendid ja konfiskeerimine

83. OÜ-lt Xxxxxxxxxxxx ära võetud ebaseaduslik kahe kariaiaga mõrd, mis on suletud

plommidega C539593 ja C539592 ning ankrud ja lipud, mis on suletud plommidega ning

asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti territooriumil Mustvee, Pihkva 2c Keskkonnaameti

järelhaagisel; nakkevõrgujada, mis on pakendatud kilekotti, suletud plommiga C539550 ning

mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti territooriumil Mustvee, Pihkva 2c; kaks mõrda, mis

on pakendatud ja suletud plommidega nr B011346, B011345 ja B011085, kaks rohelist

plastikkotti pakendatud köitega, mis on suletud plommidega nr B011343 ja B011344 ning

jäetud hoiule Keskkonnaameti poolt kasutatavasse kalakaitsekordonisse aadressil Viljandi

maakond, Viljandi vald, Kivilõppe küla, Kivilõppe kaitsekordon; ankrud ja lipud, mis on

suletud plommidega nr B014245 ja B014246 ning mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti

territooriumil Mustvee, Pihkva 2c, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le

Xxxxxxxxxxxx Kala ja Puhketalu kui OÜ Xxxxxxxxxxxx õigusjärglasele. OÜ Xxxxxxxxxxxx

ühines 05.03.2020. a OÜ-ga Xxxxxxxxxxxx xxxx ja xxxxxxxxx (II kd, tl 46-56).

84. Prokurör taotles nimetatud püügivahendite konfiskeerimist kohtuvaidlustes. Ühtegi viidet,

et sellise taotluse prokurör kohtule esitab, ta varem ei teinud. Konfiskeerimistaotlusele viitavaid

asjaolusid ei esitanud ta ei süüdistusaktis (punkt 7) ega uuritud neid ka kohtuliku uurimise

käigus. Ehk siis tuli konfiskeerimistaotlus prokuröri kohtuvaidluste kõne lõpus nii kohtule kui

ka kaitsjale üllatusena. Kohus kohtuvaidluste käigus palus prokuröril lakoonilist (viide vaid

KarS §-le 83) taotlust selgitada. Selgituste pinnalt on kohus veendumusel, et prokurör ei olnud

seda taotlust piisava põhjalikkusega kaalunud ja seetõttu ei pööranud ta ka konfiskeerimise

aluste kohtuliku uurimise vajalikkusele tähelepanu.

85. KarS § 83 järgi saab kohus konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendi, mida kasutati

tahtliku kuriteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Selge on

see ja seda tõdesid nii prokurör kui ka kaitsja kohtuvaidlustes, et Ove Kalmele, kes on teo toime

pannud, need püügivahendid ei kuulunud ei teo toimepanemise hetkel ega kuulu talle ka

kohtuotsuse tegemise ajal. Seega Ove Kalmelt neid konfiskeerida ei saa.

86. Järgmine võimalus neid püügivahendeid konfiskeerida oleks rakendada KarS § 83 lg-t 3 ja

selle viite tegi kohus ka prokurörile kohtuvaidlustes. Prokurör nõustus, et sellel alusel saaks

püügivahendid konfiskeerida. Kaitsja vaidles vastu.

87. Kohus jätab konfiskeerimise kohaldamata. Kohus eeldas kohtuvaidlustes, et prokurör

soovib pärast viiteid kohtuliku uurimise vajakajäämistele kohtuliku uurimise uuendamist.

Nimelt tulnuks kolmas isik, kellele kohtuotsuse ajal püügivahendid, ehk siis OÜ

Xxxxxxxxxxxx xxxx ja xxxxxxxxx KrMS § 401 lg 1, 2 ja 4 alusel kolmanda isikuna menetlusse

kaasata ja ta ära kuulata. Vastasel juhul oleks tegemist kolmanda isiku omandipõhiõiguse

ebaproportsionaalse riivega, sest esemete omanikku ei ole ära kuulatud. Kuivõrd tegemist on

võistleva kohtumenetlusega ja lähtudes Riigikohtu 14.06.2022 lahendis 1-20-1208 rõhutatud

põhimõtet, ei pea kohus praeguses menetlusstaadiumis õigeks ise kohtulikku uurimist uuendada

ega kolmandat isikut menetlusse kaasata ega hakata tuvastama KarS § 83 lg 3 aluseid.

88. Kindlakstegemata kuuluvusega nakkevõrgujada tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Kohtunik Marek Vahing

(allkirjastatud digitaalselt)