2-21-14119/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 04.novembril 2022

Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-21-14119

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi B. K.i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

1155,20 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn),

volitatud esindaja Carlo Kask

Kostja: B. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx: e-post: xxxx),

lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi B. K.i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada osaliselt

2. Välja mõista B. K.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

kasuks põhivõlg 446,69 eurot, intress 479,29 eurot,

lepingutasu 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised

143,48 eurot ja viivis VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt alates hagi esitamisest

29.10.2021 kuni põhinõude tasumiseni

3. Jätta rahuldamata ja B. K.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

kasuks välja mõistmata sissenõudekulu 35 eurot

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Jätta hagimenetluse kulud 97% ulatuses B. K.i ja 3%

ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda

2. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulu

suuruseks 601,40 eurot (käibemaksuga) ja välja mõista

B. K.ilt

Aktsiaseltsi

PlusPlus

Capital

kasuks

menetluskulu 601,40 eurot (käibemaksuga) ja viivis

menetluskulult VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

3. Jätta B. K.i menetluskulud kindlaks määramata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Haginõue

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (edaspidi hageja) palus kohtule B. K.i (edaspidi kostja) vastu

esitatud hagis välja mõista hageja kasuks F OÜ (edaspidi laenuandja) ja kostja vahel

23.12.2019 sõlmitud tarbimislaenu lepingust nr xxxx (edaspidi leping) tulenev põhivõlg

446,69 eurot, intress 479,29 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot, viivis 143,48 eurot,

sissenõudekulud 35 eurot ja viivis VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt alates hagi esitamisest 29.10.2021 kuni põhinõude tasumiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Kostja ja laenuandja sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas laenuandja kostjale

laenusumma 4000 euro kasutamist, mille kostja kohustus tagastama maksegraafiku alusel

igakuiste maksetena 15.-ks kuupäevaks suurima igakuiste annuiteetmaksetena graafikus

toodud tingimuste kohaselt maksetega 122,50 eurot alates 15.01.2020 kuni viimase

osamakseni 15.12.2024 summas 123,24 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et

on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise

hetkest intressimäär 26% aastas. Intressi arvestamisel lähtus laenuandja tegelikust päevade

arvust kalendrikuus, 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevadest.

Lepingu tingimuste p 16.3.1 järgi oli laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt

lepingu ennetähtaegset täitmist 14 päeva jooksul, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt

viivituses 3 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Kostja rikkus lepingu tingimuste

p 7.1 ega taganud piisavate rahaliste vahendite tasumist alates 15.10.2020. Laenuandja

teavitas lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse

tasumiseks. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas laenuandja laenu

tagastamise tähtpäeva saabunuks 21.03.2021. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks

muutunud võlgnevus oli lepingu põhiosamaksetes 3646,69 eurot, tasumata intressiosamaksed

479,29 eurot ja lepingu haldustasu 15 eurot. Kostja teostas 12.09.2021 tasumise 3200 eurot,

mille hageja on arvestanud põhiosa katteks ning lähtuvalt eeltoodust on kostjal tasumata

põhiosa 446,69 eurot (3646,69 - 3200).

3. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ja lepingu p-le 14.2 on hagejal

õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva

võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu

lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on volitanud PlusPlus

Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse

kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 18.05.2021, 14.06.2021,

09.08.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx. Seetõttu on hagejal õigus nõuda

VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.

14.04.2021 loovutas laenuandja oma nõuded kostja vastu hagejale, millest teavitati kostjat

kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast

tulenevaid kohustusi hagejale.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

4. Kostja ei tunnista hageja poolt esitatud nõuet ning leiab, et nõue on põhjendamatu ja kostjat

kahjustav. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et leping öeldi üles lepingu rikkumise tõttu. Pandeemia

tõttu langes kostja sissetulek ning kostja ettepanekule jõuda kompromissile laenuandja ei

reageerinud. Kostja oli teadlik, et tasumata võlg hageja eest on 21.03.2022 seisuga 3646,69

eurot ning ta üritas jõuda kokkuleppele. Hageja soovis kompromissi sõlmimist minimaalse

osamaksega 175 eurot. Hageja ei teavitanud kostjat, et ta pöördus kohtu poole. 12.09.2021

tasus kostja hagejale kokku 3200 eurot ning üritas jõuda kompromissile võla jäägi tasumise

osas, millega hageja ei nõustunud. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt

sissenõudekulud 35,00 eurot väites, et on saatnud kostjale meeldetuletuskirju, kuid kostja ei

vastanud. Hageja väited on väärad. Kostja on seisukohal, et sissenõudekulude nõue on

põhjendamatu, kostja on suhelnud hagejaga e-posti teel, kuid kodusele aadressile pole ta

ühtegi kirja saanud. Hagejale on teada kõik kostja kontaktandmed. Hageja peab kirjade

saatmist tõendama, kuid pole seda teinud. Ei ole võimalik tuvastada, kas e-kirjad / kirjad on

tegelikult ka saadetud. Kui hageja väidab, et vastavad teated saadeti e-kirja teel, siis loetakse

TsÜS § 69 lg 2 järgi e-kiri saajani jõudnuks, kui see on saabunud saaja või tema valitud

teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik

võimalus sellega tutvuda (RKTKo 2-15-6538/82, p 14; RKTKo 3-2-1-123-07, 12; RKTKo 3-

2-1-129-15, p 18). Isegi, kui hageja menetlusdokumendi lisa oleks väljavõtted hageja

meiliserverist, ei nähtuks neilt, et hageja väidetavalt saadetud e-kirjad on saabunud kostja või

tema valitud teenusepakkuja serverisse. Järelikult ei saa ka nende tõendite pinnalt tuvastada,

kas ja kuna on midagi kostja või tema valitud teenusepakkuja serverisse saabunud ja millal

oli kostjal mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hagiavalduses ei nähtu, et kostja oleks

kinnitanud kirjade kättesaamist. Hagiavalduse lisana on toodud dokument hageja poolt

väidetavalt kostjale saadetud kirjadest, kuid ka sellest ei nähtu, et kostja oleks nende

kättesaamist kinnitanud. See kinnitab, et kostja pole hageja poolt edastatud teateid kätte

saanud. Hagimaterjalides puudub tõend, mis kinnitaks, et kostja sai teatise kätte. Kostja sai

teada, et talle oli teatis saadetud alles, kui ta sai hagimaterjalid kätte ja tutvus sellega.

5. Kostja tunnistab nõuet kokku 1084,46 eurot, s.h. põhiosa 446,69 eurot, intress 479,29 eurot,

lepingutasu 15,00 eurot ning viivised 143,48 eurot. Hageja on seisukohal, et ülejäänud kulud

ei ole põhjendatud, kuna hageja on ennatlikult pöördunud kohtu poole. Hageja soovib asja

lahendamist kompromissiga, igakuise osamaksega 50 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

6. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg

1 p-s 1 ja § 108 lg 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja on rikkunud raha maksmise

kohustust on hagejal õigus nõuda selle täitmist vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1

sätestatule.

7. TsMS § 231 lg 2 esimene lause sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostja tunnistas kirjalikus vastuses hageja

nõuet kokku 1084,46 eurot, s.h. põhiosa 446,69 eurot, intress 479,29 eurot, lepingutasu 15,00

eurot ning viiviseid 143,48 eurot. Seega rahuldab kohus hagi eelviidatud sätetele tuginedes ja

mõistab kostjalt välja põhiosa 446,69 euro, intressi 479,29 eurot, lepingutasu 15,00 eurot

ning viivised 143,48 eurot, kostja omaksvõtu alusel tõendeid uurimata.

8. Kostja ei ole omaks võtnud edasiulatuva viivise ja sissenõudekulude 35 euro nõuet.

9. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

10. Laenuandja ja kostja vahel sõlmitud lepingu ja selle lisadega on tõendatud, et pooled olid

kokku leppinud viivise kohaldamises 0,07% päevas ehk 26,00% aastas ning lepingu

üldtingimuste punktis 11.2.2., et viivist arvestatakse alates kohustuse sissenõutavaks

muutumisele järgnevast kuupäevast (kaasa arvatud) ning viivise arvestuse lõppkuupäevaks

loetakse võlgnetava kohustuste täieliku täitmise kuupäev (kaasa arvatud). Järelikult on

hagejal õigus nõuda kostjalt lisaks hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisele

ka viivist alates hagi esitamisest kohtule kuni põhivõla tasumiseni. Seejuures ei ole lepingus

kokkulepitud viivise väljamõistmise eelduseks kohustatud isiku teavitamine kohtule hagi

esitamisest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates hagi esitamisest arvestatuna

põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega

tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista hageja kasuks viivis, mis ei ole veel

sissenõutavaks muutunud protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates hagi esitamisest 29.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

11. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ja lepingu p-le 14.2 on hagejal

õigus nõuda mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 euro.

12. TsÜS § 69 lg 1 ja 2 sätestavad, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus

tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale

isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on

kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale

tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või

asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

13. Võlateatistest nähtuvalt on hageja koostanud kostjale võlateatised 18.05.2021 nr 432702

aadressile xxxx, 14.06.2021 nr 438905 aadressile xxxx ja 09.08.2021 nr 443406 aadressile

xxxx. Võlateatiste saatedokumente kohtule esitatud ei ole. Hageja on tõendamaks teenuse

osutamist esitanud PlusPlus Baltic OÜ sissenõudekulude arve 14.09.2021 nr 515571 35

eurot.

14. Kostja vaidleb sissenõudmiskuludele ja võlateatiste kättesaamisele vastu väites, et kostja on

suhelnud hagejaga e-posti teel, kuid kodusele aadressile pole ta ühtegi kirja saanud. Vastavalt

TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte kirjavahetusega

on kostja väited hagejaga e-posti teel suhtlemise kohta tõendatud. Hageja ei ole tõendanud oma

väidet, et tema volitatud PlusPlus Baltic OÜ oleks toimetanud teenusena kolm võlateatist

18.05.2021, 14.06.2021 ja 09.08.2021 hagejale teadaolevale ja kostja poolt avaldatud aadressile.

PlusPlus Baltic OÜ sissenõudekulude arve 14.09.2021 nr 515571 35 eurot tõendab üksnes

hagejale arve esitamist teenuse eest, kuid ei tõenda ei teenuse tegelikku osutamist ega

võlateatiste kostjale kättetoimetamist. Järelikult tuleb hagi sissenõudmiskulude 35 euro

kostjalt väljamõistmiseks jätta rahuldamata, kuna võlanõude tekstide esitamine ilma

saatedokumentideta või kostjapoolse kättesaamise kinnituseta või muude tõenditena, millest

nähtuvalt saaks kohus kooskõlas TsÜS § 69 sätestatuga lugeda, et tahteavaldused on

muutunud kehtivaks, ei ole antud haginõue tõendatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt

ca 97% ulatuses, siis arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb menetluskulud 97% ulatuses

jätta kostja ja 3% ulatuses hageja kanda.

16. Hageja palub mõista kostjalt välja riigilõiv 200 eurot ja esindustasu 960 eurot. Seoses

tsiviilasja menetlusega on hagejat esindav PlusPlus Legal OÜ osutanud hagejale õigusteenust

ja menetluses kantud kulud on alljärgnevad: tasutud riigilõiv 200 eurot; dokumentide

komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi 180 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine 2

tundi 240 eurot; kostja 30.11.2021 vastusega tutvumine ja õiguslik analüüs 2 tundi 240 eurot;

hageja 13.12.2021 seisukoha koostamine ja esitamine ning tõendite hankimine 2 tundi 240

eurot; menetluskulude nimekirja koostamine ja seisukoha koostamine 0,5 tundi 60 eurot.

Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasja nr 2-21-14119 menetluses.

Hageja palub TsMS § 177 lg-s 4 sätestatu alusel määrata, et kostja tasuks hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja taotleb

menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane

ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

17. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalik kulu ega

kooskõlas selles asjas tehtud töö keerukuse ja mahuga. Hageja puhul on tegemist nn

massihagejaga ja hageja kasutab varasemalt väljatöötatud hagiavalduse põhja kõigis

sarnastes menetlustes ning muutmist vajavad vaid summad. Hageja õigusabikulud ei ole

kooskõlas selles kohtuasjas tehtud toimingutega ning selle summa kujunemine ei ole jälgitav.

Kostja ei nõustu hageja menetluskulude suurusega, peab neid põhjendamatuks ja

ülepaisutatuks. Tegemist on nn tüüphagiga. Hagiavaldus sisaldab ca 3 lehekülge sisult ja

mahult hõredat spetsiifilist teksti, õiguslike põhjenduste osa on tüüptekst kõigi analoogsete

hagide jaoks, ega ole koostatud selle konkreetse hagiavalduse jaoks. Lisaks on hageja puhul

on tegemist inkassoettevõttega, kellel võlgade sissenõudmine on põhitegevuse alaks. Hageja

oskab ise võlgu sisse nõuda ja ei vaja kohtumenetluses esindajat. Seetõttu ei ole hageja poolt

esindaja palkamine põhjendatud, seda on tehtud üksnes menetluskulude suurendamise

eesmärgil.

18. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Hageja kohtukuluks on riigilõiv

200 eurot, mille hageja on hagi esitamisel tasunud, mistõttu on riigilõivu väljamõistmise

nõue täies ulatuses põhjendatud.

19. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu

isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi,

sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või

sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.

20. Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, et esitatud on standardne hagi, milles hageja

esindaja kasutab eelnevalt koostatud hagiavalduse vormi, milles muutmist vajavad vaid

kostjat

puudutavad

andmed

ning

nõudesummad

ja

nende

arvestused,

samuti

menetlusdokumentide mahtu ja lisatud tõendite hankimise keerukust, on seisukohal, et

dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks põhjendatud ja vajalik aeg on 1 tund 100

eurot; hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks põhjendatud ja vajalik aeg on 45 minutit 75

eurot; kostja 30.11.2021 vastusega tutvumiseks ja õigusliku analüüsiks põhjendatud ja

vajalik aeg on 45 minutit 75 eurot; hageja 13.12.2021 seisukoha koostamiseks ja esitamiseks

ning ühe tõendi, arve, hankimiseks põhjendatud ja vajalik aeg on 45 minutit 75 eurot,

menetluskulude nimekirja ja seisukoha koostamiseks põhjendatud ja vajalik aeg 15 minutit

25 eurot. Kokku on esindamiseks kulunud põhjendatud ja vajalik aeg 3,5 tundi 350 eurot,

millele lisandub käibemaks 70 eurot, seega 420 eurot (käibemaksuga). Hageja vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud on kokku 620 eurot. Arvestades, et kostjal tuleb kanda hageja

menetluskuludest 97%, siis tuleb hageja menetluskulu suuruseks määrata ja kostjalt välja

mõista 601,40 eurot (käibemaksuga).

21. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

22. Kostja ei ole kohtu antud tähtaegadeks menetluskulude nimekirja ega kuludokumente

esitanud. Seega tuleb jätta kostja menetluskulud kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik