2-21-20332/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-20332

Kohtuasi

X ja Y avaldus C suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu

Maakohtu

12.08.2022

avalduse

menetlusse

võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I X (isikukood XXXXXXXXX)

Avaldaja II Y (isikukood XXXXXXXX)

Avaldajate seaduslik esindaja Q

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 12.08.2022 määrus ja saata avaldus samale maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Q (avaldajate isa) esitas X ja Y (avaldajad, lapsed) seadusliku esindajana 30.12.2021 Pärnu

Maakohtule avalduse, milles taotletakse kohaldada lähenemiskeeldu C-le (puudutatud isik).

Avaldajate seaduslik esindaja taotleb, et puudutatud isik ei läheneks lastele lähemale kui 100

2-21-20332

meetrit ega suhtleks lastega mistahes viisil. Avaldajad soovivad lähenemiskeelu kohaldamist

kolmeks aastaks.

2. Avalduse kohaselt on avaldajate ema koos oma uue elukaaslase, s.o puudutatud isikuga

propageerinud avaldajatele lingami lembust. Puudutatud isik on avaldajate isale teadaolevalt

toonud lastele komme (kommionu). Isale teadaolevalt on puudutatud isik kogu aeg otsinud

lastega lähedust, mis on pedofiili puhul tavapärane käitumine. Isa on uurinud avaldajatelt nende

suhete kohta puudutatud isikuga, kuid avaldajad on isale öelnud, et neil ei lubata sellel teemal

rääkida. Isa on teinud politseile avalduse avaldajate ema ja puudutatud isiku kohta. Isa küsib,

kas ta peab ära ootama aja, kus laps suureks saades räägib ära oma ahistamise loo. Isal on hirm

laste vaimse tervise osas. Lapsed ei tohi isale rääkida oma suhetest puudutatud isikuga

(avalduses „selle pedofiiliga“).

3. Maakohus jättis avalduse 03.01.2022 määrusega käiguta ning kohustas avaldajate isa

täpsustama ja põhjendama avaldust ning tooma välja avalduse aluseks olevad faktilised

asjaolud. Lisaks kohustas maakohus avaldajaid tasuma riigilõivu 50 eurot.

4. Avaldajate isa esitas 21.02.2022 maakohtule puuduste kõrvaldamise dokumendi. Avalduse

täienduse kohaselt on puudutatud isik aastaid üritanud otsida avaldajatega lähedust. Puudutatud

isik on üritanud avaldajatele tuua meelehead, et avaldajaid enda poole meelitada. Avaldajatel

on rangelt keelatud rääkida sellest, mis neil kodus toimub. Isa ei soovi, et avaldajad peavad

elama keskkonnas, kus pedofiilidel on hea elada. Isa soovib, et kohus rakendab puudutatud

isiku suhtes lähenemiskeeldu kolmeks aastaks, kuna avaldajad on veel alaealised ning nende

psüühika rikkumine on nii nende ema kui ka tema kauaaegse pedofiilist armukesega ehk

puudutatud isikuga juba toimunud. Ei ole normaalne, et tuleb mingi võõras mees ja hakkab

lastele ligi ajama. Isa ei pea ära ootama mingit suuremat psüühilist või füüsilist traumat, et alles

siis pöörduda kohtusse taotlusega lähenemiskeelu kohaldamiseks. Isa on saatnud pedofiilile

kirju, et ta hoiaks avaldajatest eemale. Isa on teinud politseile ka sellekohase avalduse, kuid

politsei keeldus kriminaalasja algatamisest. Isa kaebas kriminaalasja algatamata jätmise peale

prokuratuuri. Isa taotleb avaldajatele normaalset elukeskkonda, mitte elu pedofiili kõrval.

5. Maakohus

keeldus

22.02.2022

määrusega

avalduse

menetlusse

võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 kohaselt, kuna avaldajad ei kõrvaldanud

avalduses esinenud puuduseid.

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10.06.2022 määrusega Pärnu Maakohtu 22.02.2022

määruse ja saatis avalduse tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Maakohtu määrus

7. Maakohus keeldus 12.08.2022 määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja jättis

menetluskulud avaldajate kanda.

8. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest õigusliku perspektiivituse tõttu. Lisaks

leidis kohus, et avalduses esinevad endiselt olulised menetlust takistavad puudused, mida

avaldajate seaduslik esindaja ei ole kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud ning mis ei võimalda

asja menetlusse võtta.

9. Maakohus tuvastas asja materjalide põhjal ja kohtute infosüsteemi kontrollides, et:

9.1. Avaldajate poolt 21.02.2022 kohtule esitatud teatise kohaselt jäeti puudutatud isiku suhtes

kriminaalmenetlus alustamata. Teatisest nähtuvalt oli avaldajate isa esitanud 11.12.2020

2-21-20332

avalduse, milles viimane palus politseil uurida puudutatud isiku käitumist laste suhtes

võimaliku väärkohtlemise tuvastamiseks. Teatise kohaselt ei toonud avaldajate isa oma

avalduses välja mitte ühtegi konkreetset asjaolu, milles seisnes kahtlus laste võimalikule

väärkohtlemisele ja millest tulenes hinnang puudutatud isikule kui pedofiili käitumismustriga

isikule.

9.2. Tsiviilasjas nr 2-21-820 keeldus kohus 17.03.2021 määrusega puuduste kõrvaldamata

jätmise tõttu menetlusse võtmast analoogset laste seadusliku esindaja avaldust lähenemiskeelu

kohaldamiseks. Avalduses ei esitatud kohtule andmeid mitte ühegi konkreetse väärkohtlemise

sündmuse kohta ega täpsustatud avalduse asjaolusid.

9.3. Kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kohaldati Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega

kahtlustatava Q suhtes kogu kriminaalmenetluse ajaks ajutine lähenemiskeeld, keelates tal

viibida endise abikaasa W viibimiskoha/elukoha läheduses ja suhelda endise abikaasaga

erinevate sidevahendite kaudu.

9.4. Kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on süüdistatavaks Q, kes on antud kohtu alla süüdistatuna

karistusseadustiku § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et ta otsis

alates jaanuarist 2019 kuni detsembri lõpuni 2020 järjepidevalt oma endise abikaasa W tahte

vastaselt temaga kontakti ning sekkus ka muul viisil korduvalt tema eraellu. Menetlus ei ole

lõpetatud ning jõustunud kohtulahend puudub.

9.5. Tsiviilasjas nr 2-20-136415 on 23.06.2022 jõustunud kohtuotsus laste elatise nõudes.

10. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et avaldajate seaduslik esindaja on

esitanud ühetaolisi korduvaid väiteid puudutatud isiku ja oma endise abikaasa suhtes politseile,

lastekaitsele, prokuratuurile jne. Kõik nimetatud ametiasutused on nende avalduste

menetlemise käigus teinud kontrolltoiminguid ja jõudnud järeldusele, et tegemist on alusetute

ja paljasõnaliste avaldustega. Kuivõrd avaldajate nimel on esitatud lähenemiskeelu taotlus,

mille suhtes jõustunud lahend puudub, ei kuulu keeldumise osas kohaldamisele TsMS § 371

lg 1 p 4.

11. Maakohus jäi endiselt seisukohale, et avaldus on menetlust takistavate oluliste puudustega,

mida avaldajate seaduslik esindaja ei ole kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud.

11.1. Avaldusest nähtuvalt ei ela avaldajate seaduslik esindaja koos avaldajatega. Avaldajatega

koos elavad avaldajate ema ja puudutatud isik. Kohtule on tsiviilasjas nr 2-20-136415 jõustunud

otsusest teada see, et avaldajate seaduslik esindaja ei ole oma alaealiste laste suhtes

nõuetekohaselt täitnud ülalpidamiskohustust ja on esitanud analoogseid laimava sisuga väiteid

ka elatisevaidluses.

11.2. Avalduses ei ole välja toodud, milles konkreetselt laste väärkohtlemine seisneb ega ole

esitatud kohtule asjaolude tõendamiseks ühtegi konkreetset väärkohtlemise juhtumi kirjeldust,

samuti ei ole avaldusele lisatud ühtegi avaldaja väidet kinnitavat tõendit. Vastupidi, avaldajad

on esitanud tõendina teatise puudutatud isiku suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmise

kohta 18.12.2020 kriminaalasjas nr 20267001133, mille kohaselt on menetlus analoogse sisuga

avalduse osas lõpetatud.

12. Maakohus ei nõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2022 määruse p-des 14-16 toodud

käsitlusega faktiliste asjaolude esinemisest ja väljatoomisest. Maakohus asus seisukohale, et

avalduses on esitatud paljasõnalised konkretiseerimata väiteid, millel puuduvad kõik väidet

2-21-20332

asjaoluna konkretiseerivad tunnused: sündmuse koht, aeg, selles osalenud isikud. Kohus ei saa

avaldaja poolt kirja pandud seosetut teksti käsitada faktiliste asjaolude väljatoomisena

kohtumenetluses TsMS § 363 lg 1 p-de 1–3 mõttes. Lähenemiskeelu kohaldamisel piirab kohus

isiku liikumisvabadust ning selle avalduse eraldiseisval esitamisel tsiviilkohtumenetluses on

avaldajal kohustus avalduse aluseks olevate faktilised asjaolud ja laste huvide kahjustamine

ning ohustamine selgelt välja tuua. Avaldajad seda teinud ei ole. Maakohus oli jätkuvalt

veendunud, et tegemist on sisutühja ja paljasõnalise avaldusega, mis kohtule on esitatud üksnes

avaldajate seadusliku esindaja isikliku kättemaksu eesmärgil oma suhte purunemise eest.

Avaldajate seaduslik esindaja hooldusõigusliku vanemana ei ole alaealiste laste nimel

lähenemiskeelu avaldust esitades teostanud oma menetlusõigusi heauskselt ega järgi avalduse

esitamisel ka laste huve.

Määruskaebus

13. Avaldajate seaduslik esindaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse.

14. Avaldajate seaduslik esindaja ei pea hakkama fantaseerima sellest, mida pedofiil võib

lastega teha. Avaldaja seaduslik esindaja soovib, et puudutatud isikule kohaldataks tema laste

suhtes lähenemiskeeldu.

Menetluse edasine käik

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata

tsiviilasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

17. Vaidlustatud määruse põhjendustes on maakohus viidanud avalduse menetlusse võtmisest

keeldumise alusena esmalt TsMS § 337 lg 2 p-le 2 ja lõpus TsMS § 371 lg 1 p-le 2. Maakohtu

määruse põhjendusi arvestades ei ole asjakohane kumbki säte. Ringkonnakohus eeldab, et

maakohus pidas silmas TsMS § 371 lg 2.

18. Kohus võib TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui

hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, või kui hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477

lg 1 järgi on hagita asjas esitatud avalduse menetlusse võtmisest võimalik keelduda samal

alusel.

19. Riigikohus on selgitanud, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine on kohtu õigus, mitte

kohustus (Riigikohtu 12.10.2016 otsus asjas nr 3-2-1-94-16, p 16) ning jättes hagi TsMS § 371

lg 2 p-de 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja

kaalumiskohustus. Seejuures võib kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda üksnes juhul, kui

hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul

alusel (Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10). Samuti on Riigikohus

2-21-20332

korduvalt selgitanud, et asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid

ega lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (Riigikohtu 11.02.2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16, p 9).

20. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tuvastanud, et esitatud avaldus oleks ilmselgelt

õiguslikult perspektiivitu, mistõttu on maakohus kaalutlusõigust rikkunud. Maakohus on

kokkuvõttes järeldanud, et avaldus on esitatud pahauskselt, kuid selline põhjendus ei saa olla

avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes.

21. Maakohus leidis teistkordselt avalduse menetlusse võtmise otsustamisel, et avalduses

esinevad endiselt olulised menetlust takistavad puudused, mida avaldajate seaduslik esindaja ei

ole kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud ning mis ei võimalda asja menetlusse võtta. Samas

ei andnud maakohus pärast Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2022 määrust, millega saadeti

tsiviilasi tagasi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks, avaldajate seaduslikule

esindajale tähtaega avalduse täiendamiseks.

22. Tallinna Ringkonnakohus asus 10.06.2022 määruses seisukohale, et avaldajate avalduses ei

ole selliseid puuduseid, mis takistaksid avalduse menetlusse võtmist. Ringkonnakohus jääb

sellele seisukohale ka nüüd. Kohtupraktikas on küll peetud võimalikuks jätta avaldus

menetlusse võtmata juhul, kui nõue on sedavõrd ebaselge, et seda ei ole võimalik menetleda,

kuid ringkonnakohtu hinnangul see praegusel juhul nii ei ole. Maakohtu määruses esile toodud

puudused, s.o faktiliste asjaolude esile toomata jätmine ning ebapiisav nõude põhjendus ja

tõendatus, ei ole sellisteks puudusteks, mis välistaks praegusel juhul avalduse menetlusse

võtmise. Avaldus peab sisaldama nende asjaolude kirjeldust, mis avaldaja arvates on vajalikud

tema nõude usutavaks muutmiseks. Avalduse nõuetekohasuse hindamise seisukohast ei ole

tingimata vajalik, et esitatud oleks kõik faktilised asjaolud, mis on avalduse rahuldamise

eelduseks. Avaldajal ei ole kohustust avalduses oma nõuet õiguslikult põhjendada, kohus ei ole

seotud poolte õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise (TsMS § 436 lg 7). Esialgses avalduses

esitatud faktilisi asjaolusid on võimalik menetluse käigus ka täiendada (TsMS § 376 lg 4 p 1 ja

§ 477 lg 1).

23. Lähenemiskeelu kohaldamisel hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste

taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 475 lg 1 p 7 ja § 477

lg 5). TsMS § 5 lg 3 esimene lause näeb ette, et hagita asjas selgitab kohus ise üldjuhul välja

asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid. Kohtul on lähenemiskeelu või muude

kaitseabinõude seadmise asjade lahendamisel lai diskretsiooniõigus ja seepärast võib abinõude

seadmise avalduse ka osaliselt rahuldada või määrata avaldaja poolt taotletud meetmega

võrreldes teistsuguse sisu või ajalise ja ruumilise ulatusega meetme (V. Kõve jt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, lk 500). Ringkonnakohus

nõustub, et asjaolude ja sündmuste, mis tingivad lähenemiskeelu kohaldamise, esile toomise

kohustus on avaldajal, kuid menetlusse võtmise staadiumis ei saa kohus otsustada, kas need

asjaolud, mis avaldaja on esile toonud, eksisteerivad või on piisavad või tõendatud ning

järeldada, et esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu. Avalduse menetlusse võtmisest

keeldumise aluseks ei saa olla avalduses esitatud väidete võimalik tõendamatus. Neile

küsimustele saab anda vastuse alles asja sisulisel lahendamisel. Lisaks on avaldajatel menetluse

käigus võimalik avaldust täiendada ja esitada tõendeid, mh vastavalt kohtu menetluses

antavatele selgitustele ja sellele, milliseid vastuväiteid teised menetlusosalised avaldusele

esitavad.

24. Arvesse tuleb võtta ka seda, et avaldus on esitatud alaealiste laste poolt. Kui vähemalt üks

vanematest väidab, et laste heaolu või turvalisus võib olla ohus, tuleb kohtul eelistada avalduse

2-21-20332

menetlusse võtmist juba seetõttu, et kontrollida, kas laste huvid on tagatud. Kolleegium märgib,

et igasugune vägivald laste suhtes on lubamatu. Kuigi maakohus ei saanud avalduse menetlusse

võtmisel tõendeid hinnata, märgib ringkonnakohus, et ei ole oluline, millistel asjaoludel

maakohtu määruse põhjendustes viidatud lahendid teistes asjades on tehtud. Maakohus on ka

ise nentinud, et puudub jõustunud lahend samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel.

Seega tegi maakohus põhjendamatult järeldusi teistes menetlustes tehtud avaldustest ja

lahenditest. Seda, kas praeguses asjas lähenemiskeelu kohaldamise vajadus esineb, saab hinnata

vaid sisulise lahendamise käigus.

25. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus keeldus ennatlikult avalduse

menetlusse võtmisest. Maakohtu märgitud põhjendustel ei saa avalduse menetlusse võtmata

jätmist pidada põhjendatuks. Kui maakohtu hinnangul on siiski avalduses esitatud asjaolud

puudulikult, tuleb maakohtul anda avaldajatele selgemad juhised puuduste kõrvaldamiseks.

Vaidlustatud määrus tuleb tühistada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus

ei saa otsustada avalduse menetlusse võtmist ega lähenemiskeelu kohaldamist. Asi tuleb saata

maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

26. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

27. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)