2-22-4375/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-4375

Tsiviilasi

A.A., B.B. ja C.C. hagi D.J. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

A.A., B.B. ja C.C. apellatsioonkaebuse hind:

A.A. osas 795,24 eurot

B.B. osas 1293,39 eurot

C.C. osas 1344,24 eurot

D.J. apellatsioonkaebuse hind:

A.A. osas 1130,76 eurot

B.B. osas 893,61 eurot

C.C. osas 950,76 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. juuli 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A., B.B. ja C.C. apellatsioonkaebus

D.J. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (hagejad):

A.A. (ik: XXXXXXXXXXX)

B.B. (ik: XXXXXXXXXXX)

C.C. (ik: XXXXXXXXXXX)

Apellantide seaduslik esindaja: T.J.

Apellant (kostja): D.J. (ik: XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 19. juuli 2022 otsus osaliselt, s.o perioodil 24. märts 2022

kuni 31. märts 2022 väljamõistetud elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega mõista D.J. välja elatis perioodi 24. märts 2022 kuni 31. märts 2022 eest A.A.

kasuks 42 eurot 18 senti, B.B. kasuks 35 eurot 85 senti ja C.C. kasuks 37 eurot 2 senti.

Alates 1. aprillist 2022 väljamõistetud elatise osas täpsustada maakohtu otsuse

resolutsiooni ja täiendada osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„2.1. Hagi rahuldada osaliselt.

2.2. Mõista D.J. A.A. kasuks välja perioodi 24. märts 2022 kuni 31. märts 2022 eest

elatis 42 eurot 18 senti.

2.3. Mõista D.J. B.B. kasuks välja perioodi 24. märts 2022 kuni 31. märts 2022 eest

elatis 35 eurot 85 senti.

2.4. Mõista D.J. C.C. kasuks välja perioodi 24. märts 2022 kuni 31. märts 2022 eest

elatis 37 eurot 2 senti.

2.5. Mõista D.J. A.A. kasuks alates 1. aprillist 2022 kuni A.A. täisealiseks saamiseni

(XXXX) välja igakuine elatis 175 eurot 64 senti (209,20 eurot (baassumma) +

46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) –

30 eurot (50% lapsetoetusest) – 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS)

§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

2.6. Mõista D.J. B.B. kasuks alates 1. aprillist 2022 kuni B.B. täisealiseks saamiseni

(XXXXX) välja igakuine elatis 149 eurot 29 senti (209,20 eurot (baassumma) +

46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) –

30 eurot (50% lapsetoetusest) – 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest –

15% PKS § 101 lg 7 alusel), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda

1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2.7. Mõista D.J. C.C. kasuks alates 1. aprillist 2022 kuni C.C. täisealiseks saamiseni

(XXXX) välja igakuine elatis 155 eurot 64 senti (209,20 eurot (baassumma) +

46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) –

50 eurot (50% lapsetoetusest) – 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 teine lause ja

§ 21) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

2.8. Tagasiulatuv elatise nõue jätta rahuldamata.

2.9.

D.J.l

tuleb

igakuised

elatisemaksed

kanda

T.J.

arvelduskontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pank iga kuu 10. kuupäevaks.

2.10. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.“

3. Rahuldada D.J. apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta A.A., B.B. ja C.C. apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

6. Võtta asja materjalide juurde kostja 9. septembri 2022 vastusele lisatud täiendavad

tõendid – hagi menetlusse võtmise määrus tsiviilasjas nr 2-22-12777, töötamise registri

andmed ja tööleping, ning hagejate 16. septembri 2022 vastustega esitatud täiendavad

tõendid – andmed Eesti hariduse infosüsteemist, 2022. a augusti ja septembri arved

OÜ-lt Järve Biopuhastus, Telia Eesti AS-lt, Eesti Energia AS-lt, Ragn-Sells AS-lt ja Jõhvi

Vallavalitsuselt, koopiad 2022. a augusti ja septembri ostutšekkidest, väljavõtted

sotsiaalkindlustusameti andmebaasist peretoetuste kohta ja 2 töökuulutust. Jätta asja

juurde võtmata hagejate 16. septembri 2022 vastusele lisatud SMS sõnumivahetus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (sünd XXXXXXXXX), B.B. (sünd XXXXXXXXX) ja C.C. (sünd XXXXXXXXX)

(hagejad) esitasid 24.03.2022 oma seadusliku esindaja (ema) T.J. kaudu maakohtule D.J.

(kostja/isa) vastu hagi, milles palusid mõista kostjalt välja igakuise elatise tagasiulatuvalt alates

01.11.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni A.A. kasuks 264 eurot, B.B. kasuks 293 eurot

ja C.C. kasuks 305 eurot, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvestatud summa.

Hagiavalduse kohaselt lõppes hagejate vanemate kooselu 03.09.2021. Hagejad elavad koos

emaga. Kostja maksis hagejatele elatist 2021. a augusti eest 300 eurot, septembri eest 300 eurot

ja oktoobri eest 300 eurot. Alates 2021. a novembrist kostja hagejate ülalpidamises ei osale, ei

tunne hagejate vastu huvi ega kohtu nendega.

Igakuised vajadused moodustavad A. 528 eurot, B. 586 eurot ja C.l 610 eurot. Hagejate

ülalpidamiskulud on suuremad kui nende eakaaslastel. B. ja C.l on tavapärasest suuremad kulud

tervisele. C. sündis enneaegsena, on tihti haige, tal on astma, atoopiline dermatiit,

laktoositalumatus, nägemisprobleem (strabism, eksofooria). Talle tuleb igakuiselt osta

astmarohud, nahahooldusvahendid ja laktoosivaba toit. Ka B. on tihti haige, tal on astma ning

ta vajab igakuiselt astmaravimeid ja atoopikute nahahooldusvahendeid. Atoopilise dermatiidi

tõttu saavad nad kanda ainult naturaalsest materjalist riideid. Tavapärasest suuremad on kulud

ka arstivisiitidele ja transpordile. A. ja B. käivad lisaks põhikoolile muusika- ja spordikoolis,

osalevad võistlustel. Sellega kaasnevad osalustasud, viiulite rent, kulud kostüümidele,

transpordile jne. B. käib kooli pikapäevarühmas ja C. lasteaias, mis on samuti tasulised.

Hagejate seadusliku esindaja igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1000 eurot, osalise töövõime

hüvitis 241,47 eurot (alates 17.04.2022 on emal tuvastatud puuduv töövõime), puudetoetus

(emal on keskmine puue) 36,31 eurot ja peretoetused 558,36 eurot. Kuna lapsed on tihti haiged,

ei ole emal võimalik töötada täiskoormusega.

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt, leides, et põhjendatud on kuni tema majandusliku seisundi

muutumiseni tasuda elatist 20 eurot lapse kohta alates kohtuotsuse tegemisest. Tagasiulatuv

elatisenõue on kostjale üle jõu käiv. 2021. a augustis elas pere koos ning 900 eurot on tasutud

septembri, oktoobri ja novembri eest. Alates detsembrist ei ole kostja elatist tasunud, kuna jäi

tööta ja sissetulekuta. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada vanemate majanduslikku

seisundit. Hagejate seaduslikul esindajal on arvestatav sissetulek ja vara. Kostjal puudub nii

kinnis- kui vallasvara, pangakonto on arestitud, sissetulekuks on Töötukassa toetus 270 eurot

kuus. Kostja töövõime on piiratud, mis takistab täiskohaga töö leidmist. Kostja on Töötukassa

kaudu läbinud õpingud Eesti Maaülikoolis sõiduõpetaja ameti omandamiseks, seega on kostja

oma majandusliku seisundi parandamisel aktiivne. Kostjal on ülalpidamiskohustus ka alaealise

poja M.J. ees. M.J. kasuks on 12.05.2011 kohtuotsusega välja mõistetud elatis. Kostjal on

elatisevõlg 21 193,40 eurot. Väljamõistetava elatise tasumine peab olema reaalne.

Täitemenetluse tõttu jääb kostjale kasutada vaid elatusmiinimum, millest täiendavaid makseid

teha ei ole võimalik. Hagejate väidetavad kulud on ülepaisutatud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 19. juuli 2022 otsusega hagi osaliselt ja mõistis välja D.J. igakuise

elatise alates 24. märtsist 2022:

- A.A. kasuks 175,64 eurot (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja 1/3 poolest

lasterikka pere toetusest) kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o XXXXXX, või kuni lapse

vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.

- B.B. kasuks 149,29 eurot (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot, 1/3 poolest

lasterikka pere toetusest ja 15% PKS § 101 lg 7 alusel) kuni tütre täisealiseks saamiseni,

s.o 6. juulini 2032, või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatist

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.

- C.C. kasuks 155,64 eurot (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/3 poolest

lasterikka pere toetusest) kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o 3. novembrini 2035, või kuni

lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta

1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.

Tagasiulatuva elatisenõude jättis maakohus rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt muutus alates 01.01.2022 PKS elatiseregulatsioon. Perioodi

01.11.–31.12.2021 nõudele kohaldub kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101. Alates 01.01.2022

kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-s 3 sätestatud igakuise elatise arvutamise aluseks olev

baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide

vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna).

Seega on baassumma määratlemisel juba võetud arvesse lapse standardvajadusi. Eeldatakse, et

vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt.

Hagiavalduse kohaselt on igakuised vajadused A. 528 eurot, B. 586 eurot ja C.l 610 eurot.

Hagejate kuludest võib olla ülepaisutatud sõidukulu 3 × 110 eurot kuus. Ei ole tõendatud, et

eriarsti juures käimise vajadus on iga lapsega eraldi mitu korda kuus. Samas tuleb arvestada

laste vajadusi tulenevalt nende tervislikust seisundist. Hagejad on tõendanud, et C. ja B. vajavad

tervisliku seisundi tõttu (astma, dermatiit, C.l eksofooria) täiendavaid vahendeid ravimitele,

nahahooldusvahenditele ja eritoidule. Kuivõrd hagejad ei ole esitanud selget arvestust, kui palju

kulub kuus baasravile, luges kohus põhjendatuks hagiavalduses märgitud tervishoiukulud (eriti

B. ja C. osas, vastavalt 60 ja 70 eurot kuus). Hagejad on tõendanud, et nad tegelevad

sportaeroobikaga

ja

osalevad

võistlustel,

mistõttu

on

neil

täiendavad

kulud

esinemiskostüümidele ja jalanõudele. Tõenditest ei ole küll võimalik aru saada keskmist kulu

kuu kohta, kuid võistlussport eeldab lisakulusid. Seetõttu on hagis toodud kulud A. ja B. riietele

ja jalanõudele põhjendatud. Mõnevõrra on ülepaisutatud C. riiete ja jalanõude kulu (120 eurot

kuus).

Kostjal on osaline töövõime perioodil 19.01.2022–18.01.2023. Eksperthinnangus on märgitud,

et seisund on tõenäoliselt paranev kehtivusega 1 aasta. Ei sobi raske füüsiline töö ja vajalik on

regulaarne füsioteraapia. Eeltoodust tulenevalt võib kostja osalemine tööturul olla mõnevõrra

piiratud, kuid mitte ulatuses, mis oluliselt häiriks kostja toimetulekut ja võimet arvestatavas

ulatuses laste ülalpidamises osaleda.

Kohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et mõistlik isik, kellel on nelja lapse ülalpidamiskohustus,

elatub ainuüksi Töötukassa hüvitisest. Osalemine Töötukassa kaudu koolitusel Eesti

Maaülikoolis sõiduõpetaja ameti omandamiseks ei tõenda, et kostja on teinud kõik endast

oleneva leidmaks sissetulek, mis võimaldab nii enda ülalpidamist kui laste ülalpidamises

osalemist. 20 eurot kuus lapse kohta ei arvesta laste vajadusi ja ka seda ei ole kostja tasunud.

Kostjat kinnisvara omanikuna kinnistusraamatusse kantud ei ole. Kinnistu X XXXXXX

omanikuna on alates 2017. aastast kinnistusraamatusse kantud kostja ema, E.P. elukoht on

Rahvastikuregistri andmetel alates 1998. aastast Harju maakond X vald XXXXXX.

Liiklusregistris on kostja registreeritud sõidukite Opel Zafira (ehitusaasta 2000, omanik E.P.)

ja Ford Escort (ehitusaasta 1992, omanik K.L.) kasutajana.

Töötamise registri andmetel töötas kostja kuni 09.09.2021 OÜ-s XX, 07.09.–03.12.2021 OÜ-s

XXX veoautojuhina ja 21.–28.04.2022 samas võlaõigusliku lepingu alusel veoautojuhina.

Kostja Swedbank AS konto väljavõttel on laekumised Töötukassalt (nt 2022. a märtsis 160,99

+ 272,44 eurot, aprillis 178,24 eurot) ja 2021. aastal tasu OÜ-lt XXX (110 eurot kuus).

Swedbank AS vastuse kohaselt on kostjal pangas blokeeritud kontod, mille jääk on null ja

toimingud päringule eelnenud 12 kuu jooksul puudusid.

Tsiviilasjas nr 2-11-677 rahuldati M.J. hagi kostja vastu 12.05.2011 tagaseljaotsusega, sest

kostja ei vastanud kohtule. 27.01.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-58077 jättis kohus kostja

elatise vähendamise nõude M.J. vastu rahuldamata. Kohus leidis, et kostja ei esitanud

usaldusväärseid andmeid oma varalise seisundi kohta.

Asjade müümine osta.ee kaudu ei anna kohtu hinnangul märkimisväärset tulu, mida elatise

maksmiseks kasutada, ega tõenda ka seda, et kostjal muu sissetulek puudub.

Hagejate seaduslik esindaja on esitanud kostja allkirjaga kinnituse, et ta on saanud 12.11.2021

hagejate seaduslikule esindajale kuulunud sõiduauto Volvo XC 90 müügist sularahas

750 eurot. Tõendatud ei ole, et kostja oleks saadud summast osa kasutanud elatisemakseteks.

Hagejate seaduslik esindaja on MTÜ XXXX juhatuse liige, ETI Koolituskeskus OÜ juhatuse

liige ning XX OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Pangakonto väljavõtte järgi saab hagejate

seaduslik esindaja ETI Koolituskeskus OÜ-st töötasu 1025,44 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti

teatise kohaselt sai hagejate seaduslik esindaja ajavahemikus 01.05.2021–30.04.2022 tulu

19 913,93 eurot ehk 1659,50 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja kontole on laekunud

02.09.2021 pensionikeskuselt 6540,51 eurot + 537,60 eurot, MTÜ-lt XXXX on 20.10.2021

laekunud autokompensatsioon 967 eurot, novembris ülekanded 800 + 950 eurot, detsembris

2600 + 1490 + 1100 eurot, 2022. a jaanuaris 1360 + 1400 + 1000 + 1100 eurot, välja võetud

sularahas 3400 eurot, 23.02.2022 on makstud AS-le SEB Liising 2475 eurot, veebruaris laekus

tulumaksutagastus 1218,80 eurot. Hagejate seaduslikule esindajale makstakse puudega

tööealise toetust igakuiselt 41,17 eurot, lasterikka pere toetust 300 eurot, lapsetoetust 220 eurot

ja lapsehooldustasu 38,36 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on selgitanud, et laekumised

MTÜ-lt XXXX on seotud MTÜ majandustegevusega ning tema kasu nendest laekumistest ei

ole

saanud.

Ka

hagejate

seadusliku

esindaja

töövõime

on

osaline.

Igakuised

püsikulud/kommunaalmaksed on 200–300 eurot, millele lisanduvad laenumaksed.

Kostja ei kanna lastega seotud kulusid vahetult, samas on üldteada, et lastega koos elava

vanema kulud on suuremad kui lahuselava vanema panus.

Olemasolevatest andmetest nähtub hagejate seadusliku esindaja suurem sissetulek, kuid kohus

oli seisukohal, et kostja ei ole esitanud tegelikke andmeid oma majandusliku seisundi kohta.

Seeõttu ei ole võimalik vanemate majanduslikku seisundit võrrelda. Kostja tegelik varaline

seisund on eeldatavalt parem kui kohtu päringutega saadud andmed näitavad.

Arvestades laste vajadusi, vanemate senist panust laste ülalpidamisse, vanemate majanduslikku

seisundit ja asjaolu, et kostja ei ole esitanud tegelikke andmeid oma varalise seisundi kohta, ei

pidanud kohus põhjendatuks mõista kostjalt elatis välja alla PKS § 101 järgse miinimummäära.

Kostja töövõime ei ole piiratud määral, mis takistaks laste ülalpidamises osalemist. Ka ei

kahjusta hagejate kasuks väljamõistetav elatis M.J. ülalpidamist. Sarnaste põhjendustega

põhjendas kostja 2015. aastal elatise vähendamise vajadust. Ei ole usutav, et seitsme aasta vältel

ei ole kostja suutnud oma majanduslikku seisundit parandada määral, mis võimaldaks laste

ülalpidamises osaleda.

Tagasiulatuvat elatisenõuet ei pidanud kohus põhjendatuks. Hagejad ei ole tõendanud, et nad

oleksid nõudnud tagasiulatuval ajal elatist miinimummääras, et vanemate vahel oli kokkulepe

elatise tasumises miinimummääras ning et laste vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt

ja sellega on kahjustatud laste huve.

Kohus mõistis kostjalt välja elatise hagejate kasuks alates hagi kohtule esitamisest kuni laste

täisealiseks saamiseni PKS § 101 järgses summas, mida indekseeritakse igal aastal 1. aprillil.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. A.A., B.B. ja C.C. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu 19. juuli

2022 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses

ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) jättis maakohus arvestamata olulised asjaolud, sh laste vajaduste rahuldamiseks ema poolt

tehtavate vajalike kulutuste suuruse, hagejate tervisliku seisundi ning asjaolu, et ema tervislik

seisund on halvenenud ja tal on alates 17.04.2022 puuduv töövõime (ja keskmine puue). Kohus

tegi otsuse ema varasemate sissetulekute alusel.

Väljamõistetud elatisesummad ei kata hagejate põhivajadusi. Kohtule on esitatud epikriisid,

mis tõendavad laste tervislikke seisundeid ja ravimeid. Hagejad vajavad oluliselt rohkem

ravimeid kui eakaaslased. Hagejad on pidevalt haiged ning ema on sunnitud olema nendega

kodus, mis omakorda halvendab pere majanduslikku olukorda. B. ja C. terviseprobleemid

(astma, krooniline riniit, atoopiline dermatiit, C.l ka laktoositalumatus) on viimasel aastal

suurenenud. Lisaks ravimitele on neil vaja atoopikute nahahooldusvahendeid ja naturaalsest

materjalist riideid ning C.l ka laktoosivaba toitu. A. on samuti tihti haige ning alates talvest on

tal jalaprobleemid, mis nõuavad ravimite kasutamist. Kõik hagejad on silmaarsti jälgimisel.

Hagejate raviarstid on Tartu Ülikooli Kliinikumis. Arstivisiidid toimuvad tihti igal lapsel

erineval ajal. C. ei talu bussisõitu. Lapsed käivad koolis ja lasteaias ning neljal päeval nädalas

muusika- ja spordikoolis. Arvestades hagejate ja nende ema tervislikku seisundit, on isikliku

transpordi kasutamine õigustatud. Viimaste kuude jooksul on kasvanud toidu- ja

eluasemekulud, lasteaia toiduraha, ravimite ja hooldusvahendite maksumus.

Hagejad toovad oma püsikulude kohta muu hulgas välja, et igakuise baasravi maksumus on C.l

22,55 eurot ja B. 24,61 eurot, lisaks muud ravimid ja nahahooldusvahendid. X koolis oli

2021/2022 õppeaastal A. tasu 10 eurot ja B. tasu 9,50 eurot kuus. Septembrist vajab A. isiklikku

viiulit (hinnad algavad 160 eurost). Lisaks tuleb soetada süntesaator või klaver. X kooli

õppemaks on nii A. kui B. alates 01.01.2022. a 5,50 eurot kuus. Võistluskostüümide eest tasuti

mais 93,90 eurot. 27.–29.05.2022 võistlustel Riias maksis majutus 152 eurot, lisaks toitlustus.

B. käib kooli pikapäevarühmas, kus tuleb maksta toidu eest (makstud 2,10–5,60 eurot kuus). C.

lasteaia kohamaks on 2022. a augustist 29,20 eurot kuus, lisaks toiduraha;

2) kostja varjab oma tegelikku majanduslikku olukorda ja sissetulekuid. Menetluse ajal kostja

töötas. Ta sõidab ema autoga (Opel) ja elab ema majas X XXXXXX. Praeguseks ajaks peaks

kostjal olema lõpetatud motorsõidukijuhi õpetaja koolitus, mis annab hea võimaluse saada tööle

autokoolides õpetajana, eriti arvestades üle 30-aastast staaži auto- ja bussijuhina.

5. D.J. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 19. juuli 2022 otsuse

tühistamist osaliselt ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista D.J. välja alates

24. märtsist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema

varalise seisundi muutumiseni igakuine elatis iga hageja kasuks 50 eurot.

Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kohus hinnanud tõendeid ebaõigesti ja jaotanud valesti tõendamiskoormise. Kostja on

esitanud kõik oma majanduslikku seisundit iseloomustavad andmed. Kostjal ei ole võimalik

tõendada vara ja lisasissetuleku puudumist. Juhul kui andmed ei ole täielikud, on see hagejate

tõendamiskoormis. Kohus on jätnud tähelepanuta M.J. elatise sundtäidetava võla (üle

20 000 euro), mis jätkuvalt suureneb. Kuna kogu kinnipeetav sissetulek läheb ühele lapsele, ei

ole võimalik tasuda elatist hagejatele. Kohus ei analüüsinud, kas kostjal on võimalik maksta

neljale lapsele miinimumelatist. Igakuised elatisekohustused moodustavad 772,57 eurot

(480,57 eurot hagejatele, 292 eurot M.J.le). Kostjal puudub sellise elatise tasumiseks piisav

sissetulek. Kostjale jäetakse sundtäitmisel elatusmiinimum. See piirab töökohtade valikut. Ka

kohtu viidatud ravi ja rehabilitatsioon vajab rahalist ja ajalist panust ning piirab tööotsinguid ja

tulu. Hagejate seaduslik esindaja oli kostja elatisevõlast teadlik. Võlg tekkis, sest kooselu ajal

panustas kostja oma tulud olemasolevasse perekonda;

2) soovib kostja vähendada ülalpidamismakseid selliselt, et oleks võimalik elatisevõlad ja

jooksvad elatisemaksed muuta igakuiselt jõukohasteks. Kostja on esitanud maakohtule uue hagi

M.J. elatise vähendamiseks. Juhul kui kohus rahuldab elatise vähendamise hagi, on võimalik

algatada maksejõuetusmenetlus ning paluda ajatada elatisevõlad ja tasuda jooksvad

elatisemaksed igakuiselt 50 eurot lapse kohta, s.o igakuiselt tasutakse 200 eurot elatisevõlgade

katteks (10 aasta jooksul) ja 200 eurot jooksvate elatisemaksetena, kokku 400 eurot. Kostjale

jääks 254 eurot (täitemenetluse seadustiku alusel on mittearestitav osa 327 eurot).

6. A.A., B.B. ja C.C. vaidlevad kostja apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta

menetluskulud kostja kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) kostja varjab oma sissetulekuid. Kostja kasutab iga päev sõiduautot Opel Zafira, mille ta

soetas kostja ja hagejate seadusliku esindaja abielu ajal ning selleks, et vara varjata, vormistas

hageja seadusliku esindaja tütre D.D. nimele. 2022. a veebruaris nõudis kostja auto

registreerimist oma ema nimele. Kostja ema elab X ja autojuhiluba ei oma. Kostja on aasta

jooksul sõitnud autoga 7770 km. Kostja töötas suvel mitteametlikult autojuhina. Seda saab

kontrollida, kui teha kostja autojuhi digikaardi väljavõte. Kui kostja sai teada, et teda on

märgatud veoautoga töötamas, vormistati ta lühikeseks perioodiks tööle. OÜ XXX üks juhatuse

liikmetest on kostja sõber. Kostja esitatud tööleping on tehtud kohtu jaoks. Töölepingus on

kirjas ebaõiged andmed. Riigisisese veoautojuhi kohustuslik alampalk on 1100 eurot,

0,5 kohaga 550 eurot. Kostja töötab kallurautoga, mis ei nõua füüsilist tööd. Seega oleks tal

võimalik töötada täiskoormusega. Kostjal on pikaajaline töökogemus veoauto- ja bussijuhina,

B, C, D, E kategooria juhiload, kutse-eriharidus traktoristi erialal. Eestis, sh Ida-Virumaal on

suur bussi- ja veoautojuhtide puudus. Pakutav palk on 950–1900 eurot. Kostja saaks töötada ka

autokoolis õpetajana;

2) käib hagejate ülalpidamine nende seaduslikule esindajale üksinda üle jõu. Hagejate

seadusliku esindaja sissetulek jaguneb viie inimese peale, kuna tema ülalpidamisel on ka tütar

D.D., kes õpib XX päevases õppes.

Hagejad täpsustavad, et igakune püsikulu C. retseptiravimitele on 25,12 eurot ja

hooldusvahenditele 60 eurot ning B. retseptiravimitele 20,50 eurot ja hooldusvahenditele

50 eurot. Lisaks valuvaigistid, köhasiirupid, ninaloputusvahendid, D-vitamiin jne. Allergoloogi

ja dermatoloogi soovitusel oleks vaja C. ja B. viia soojale maale, A. ja B. sooviksid tervise

tugevdamiseks käia veel lauluringis ja ujumas, C. võiks arstide soovitusel käia ujumas ja

spordiringis. Eeltoodu eest ei ole emal võimalik maksta.

7. D.J. vaidleb hagejate apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud hagejate

seadusliku esindaja kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla alammäära laste arv ja töövõimetus

(füüsilise töö keeld), mis ei võimalda täisväärtuslikku tööhõivet. Kostja diagnoosid (astma,

suhkurtõbi, hüpertoonia) ei ole ravitavad. Kostja varaline seis on läbipaistev ja dokumentaalselt

tõendatud. Ka asjade müümine osta.ee kaudu tõendab, et kostjal muu sissetulek puudub.

Pangakontolt on näha kostja vältimatud kulud – kommunaalmaksed ja toit.

Kostja töötab alates 25.08.2022 OÜ-s XXX autojuhina seoses tervisliku seisundiga

0,5 koormusega. Töötasu on 500 eurot (482 eurot neto). Kui kohus vähendab esimese lapse

elatist, on töötasust võimalik tasuda igale lapsele 60 eurot ja kostjale jääb elatusmiinimum;

2) jättis kohus põhjendatult tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata. Kostjal tekib elatisevõlg

alates hagi esitamisest. Tagasiulatuv nõue seaks kostja veelgi raskemasse olukorda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 19.07.2022 otsus tuleb tühistada osaliselt,

s.o perioodil 24.03.2022 kuni 31.03.2022 väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja elatise perioodi 24.–31.03.2022

eest A.A. kasuks 42,18 eurot, B.B. kasuks 35,85 eurot ja C.C. kasuks 37,02 eurot. Alates

01.04.2022 väljamõistetud elatise osas täpsustab ringkonnakohus maakohtu otsuse

resolutsiooni ja täiendab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel

osaliselt ka maakohtu otsuse põhjendusi. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Kostja apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, hagejate apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse nii hagejad kui ka kostja.

Hagejad taotlevad maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega

rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega mõista

kostjalt välja alates 24.03.2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste

või vanema varalise seisundi muutumiseni igakuine elatis iga hageja kasuks 50 eurot.

Seega ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust hagejate

apellatsioonkaebuse alusel küsimuses, kas elatis tuleks välja mõista suuremas summas kui

PKS § 101 kohane miinimum ja seda tagasiulatuvalt alates 01.11.2021, sh A.A. kasuks

264 eurot, B.B. kasuks 293 eurot ja C.C. kasuks 305 eurot kuus (kuid mitte vähem kui

PKS § 101 alusel arvestatud summa), ning kostja apellatsioonkaebuse alusel, kas on alust

vähendada maakohtu väljamõistetud elatist 50 euroni kuus hageja kohta.

10. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kostja 09.09.2022 vastusele lisatud

täiendavad tõendid – hagi menetlusse võtmise määrus tsiviilasjas nr 2-22-12777, töötamise

registri andmed ja tööleping, ning hagejate 16.09.2022 vastustega esitatud täiendavad tõendid

– andmed Eesti hariduse infosüsteemist, 2022. a augusti ja septembri arved OÜ-lt Järve

Biopuhastus, Telia Eesti AS-lt, Eesti Energia AS-lt, Ragn-Sells AS-lt ja Jõhvi Vallavalitsuselt,

koopiad 2022. a augusti ja septembri ostutšekkidest, väljavõtted sotsiaalkindlustusameti

andmebaasist peretoetuste kohta ja 2 töökuulutust. Tegemist on asjakohaste tõenditega, mis on

tekkinud pärast maakohtu otsuse tegemist. Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata hagejate

16.09.2022 vastusele lisatud SMS-sõnumivahetuse, mis ei ole ringkonnakohtu hinnagul vajalik

asja lahendamiseks. SMS-sõnumivahetuse saanuks hagejad esitada ka maakohtule.

11. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et maakohus on kohtuotsuse põhjendustest (p-d 16, 22)

nähtuvalt soovinud mõista hagejatele elatise välja PKS § 101 kohases miinimummääras, kuid

on ekslikult kohaldanud alates 01.04.2022 kehtivat elatise määra juba alates 24.03.2022.

Alates hagi esitamisest, s.o 24.03.2022, kuni 31.03.2022 on PKS § 101 järgi arvutatud elatise

suuruseks A. 163,44 eurot kuus, s.o 200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) – 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest – 30 eurot (50%

lapsetoetusest), B. 138,92 eurot kuus, s.o 200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest –

30 eurot (50% lapsetoetusest) – 15% PKS § 101 lg 7 alusel, ja C.l 143,44 eurot kuus,

s.o 200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) –

50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest – 50 eurot (50% lapsetoetusest).

Kuivõrd ringkonnakohus on jõudnud järeldusele (vt põhjendused allpool), et asjas puuduvad

alused hagejatele elatise väljamõistmiseks PKS §-s 101 sätestatust erinevas suuruses, siis

vähendab ringkonnakohus kostjalt hagejate kasuks perioodil 24.–31.03.2022 (8 päeva)

väljamõistetavat elatist ning mõistab kostjalt välja elatise nimetatud perioodi eest A. kasuks

42,18 eurot (163,44 ÷ 31 × 8), B. kasuks 35,85 eurot (138,92 ÷ 31 × 8) ja C. kasuks 37,02 eurot

(143,44 ÷ 31 × 8). Vastavas ulatuses kuulub kostja apellatsioonkaebus rahuldamisele.

12. Maakohus, mõistes elatise välja muutuva suurusena, ei ole kohtuotsuse resolutsiooni

sõnastamisel arvestanud, et lisaks elatise indekseerimisele vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 on

ka lapsetoetus ja lasterikka pere toetus komponendid, mis võivad tulevikus vajada perioodilist

ümberarvutamist.

Eeltoodu nähtub ka Riigikohtu juhistest 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 (p 20.3).

Ringkonnakohus täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni ning sõnastab selle nii, et oleks

arvestatud ka lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse võimaliku muutumisega tulevikus.

13. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13.1. Hagejad soovivad saada kostjalt elatist rohkem kui PKS §-s 101 sätestatud määras.

PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga

võrreldes suuremas summas lisaks PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi

vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Seega on

võimalik nõuda elatist suuremas summas muu hulgas siis, kui PKS § 101 kohaselt arvutatud

elatise summa ei kataks lapse tegelikke vajadusi (lapsel on terviseseisundist tulenevad

erivajadused või tema kulud on mõne muu asjaolu tõttu keskmisest suuremad).

Hagejad leiavad, et nende vajadused on oluliselt suuremad kui nende eakaaslastel tulenevalt

nende tervislikust seisundist ja kahel vanemal lapsel ka aktiivselt huvitegevusega tegelemise

tõttu – A. ja B. käivad muusikakoolis ja spordikoolis ning osalevad spordivõistlustel. Hagejate

väitel on vajalikud kulud A. 528 eurot, B. 586 eurot ja C.l 610 eurot kuus ning hagejad taotlevad

kostjalt elatist pooles ulatuses nende väidetud kuludest, s.o A.e 264 eurot, B.e 293 eurot ja C.le

305 eurot kuus (kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvestatud summa).

PKS eelnõu seletuskirja kohaselt võeti seadusemuudatuste tegemisel aluseks pool lapse

keskmisest ülalpidamiskulust kuus (elatise baassumma 200 eurot), mis on lapse vajaduspõhise

miinimumelatise

uuringu

2020. a

veebruaris

valminud

lõpparuandes

(https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf)

(uuring)

pakutud

keskmisest

standardeelarvest

ehk

kõikide

vanuserühmade

keskmisest

standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (181 eurot), mis ümardati 20 euro võrra

ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks olid uuringu aluseks olnud algandmed mõnevõrra

vananenud. Baassummat korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil eelnevate kalendriaastate

tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ja baassummale lisatakse reeglina veel 3% eelneva

kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast.

Seadusemuudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on arvestatud mitte lapse minimaalsete

vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks arengut toetav keskkond.

See tähendab, et PKS §-ga 101 uue elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on

arvestatud lapse mõistlike kuludega nii eluasemele ja kodusele majapidamisele,

telekommunikatsioonile,

transpordile

(sh turvavarustusele),

haridusele

(sh lasteaiale,

huviringidele), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele-jalatsitele, vaba aja veetmisele,

koolilastel taskurahale jne.

Ringkonnakohtule ei ole maakohtu otsusest üheselt arusaadav, millisele järeldusele jõudis

maakohus hagejate kulude osas. Maakohus märgib kõigepealt, et hagejate igakuistest kuludest

võib olla ülepaisutatud sõidukulu 3 × 110 eurot ning et muus osas ei ole laste kulu ülepaisutatud.

Seejärel toob maakohus välja, et kuna võistlussport eeldab lisakulusid, siis hagis toodud kulu

A. ja B. riietele ja jalanõudele on põhjendatud, kuid C. riiete ja jalanõude kulu 120 eurot on

mõnevõrra ülepaisutatud. Edasi loeb maakohus põhjendatuks hagiavalduses märgitud

tervishoiukulud, eriti B. ja C. osas, vastavalt 60 ja 70 eurot kuus. Samas on maakohus mõistnud

elatise välja PKS §-s 101 sätestatud alammääras, seda täiendavalt põhjendamata, millest saab

järeldada, et kokkuvõttes leidis maakohus ilmselt, et ühegi hageja kulud ei ületa nn keskmise

lapse kulusid.

Kuivõrd hagejad nõuavad tulenevalt oma vajadustest elatist PKS § 102 lg 3 alusel suuremas

summas kui PKS § 101 alusel arvutatud summa, siis pidanuks maakohus võtma iga hageja

vajalike kulude suuruse osas selge seisukoha. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud osas tuleb

maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.

Lähtudes PKS § 101 lg-st 3 oli lapse keskmine ülalpidamiskulu alates 01.01.–31.03.2022. a

400 eurot kuus (2 × 200 eurot) ja on alates 01.04.2022 . a 418,40 eurot kuus (2 × 209,20 eurot).

Nimetatud baassummale lisatakse elatise suuruse määramisel veel 3% eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mis kuni

31.03.2022 oli 43,44 eurot ja alates 01.04.2022 on 46,44 eurot.

Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, sh hagejate apellatsioonimenetluses täiendavalt

esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagejate esitatuga ei ole tõendatud, et hagejate vajalikud

kulud on keskmisest suuremad, s.o A. 528 eurot, B. 586 eurot ja C.l 610 eurot kuus.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ambulatoorsetest epikriisidest nähtub, et C. põhidiagnoos on

„mitteallergiline astma kerge“ ja kaasuv haigus „söödud toidu põhjustatud dermatiit (II kd,

tl 138), B. põhidiagnoos on „mitteallergiline astma“ ning kaasuvate haigustena „ülemiste

hingamisteede ülitundlikkusreaktsioon, paige täpsustamata“, „täpsustamata allergiline riniit

(kahtlus)“ ja „muu atoopiline dermatiit“ (II kd, tl 164). Samuti on kirjas, et kontroll on vajalik

C.l 0,5–1 aasta pärast ja B. üks kord aastas (eelmine visiit on mõlemal toimunud 2021. a

märtsis, s.o ca 10 kuud varem). Eeltoodust saab järeldada, et C. ja B. terviseprobleemid on

määratud ravimitega kontrolli all ning sagedased eriarstivisiidid praegu vajalikud ei ole. A.

puhul ei ole hagejad mingeid tervisest tulenevaid kulukaid erivajadusi tõendanud (märgitud on

treeningul juhtunud kannapõrutust, sissekasvanud küünt, hiljuti põetud angiini ja

kõrvapõletikku jms). C. on 4-aastane lasteaialaps, kes vanusest tulenevalt veel hobidega ei

tegele, kuid kaks vanemat last tegelevad aktiivselt nii muusika kui ka spordiga, mis suurte

terviseprobleemide korral ei oleks võimalik. Ringkonnakohtu arvates on tavapärane, et lapsed

(eriti lasteaia- ja algkoolieas) haigestuvad viiruste hooajal tihedalt, nendega tuleb käia perearsti

vastuvõtul ja osta apteegist nii retsepti- kui ka käsimüügiravimeid, vitamiine jms, treeningutel

(aga ka kodus, õues mängides jm) võib juhtuda traumasid, samuti on võrdlemisi tavapärane, et

lapsel võib esineda mõni terviseprobleem, mis vajab eriarstide jälgimist (nt hagejate nägemine

ning C. ja B. astma).

Nii X kooli kui spordikooli õppemaks on tõenditest nähtuvalt väike (muusikakooli tasu A.

10 eurot ja B. 9,50 eurot kuus, spordikooli tasu 5,50 eurot kuus lapse kohta). Vajadus teha

täiendavalt kulutusi (kostüümidele, võistlustel osalemisele, viiuli ostuks) ei ole esitatust

nähtuvalt igakuine. Võrdluseks: uuringus on 7–12-aastaste laste hariduskuludeks arvestatud

61 eurot kuus (ja seda Tallinna kulude põhjal, mujal Eestis on leitud keskmisteks

hariduskuludeks 35 eurot kuus). 3–6-aastaste laste keskmisteks hariduskuludeks on uuringus

71–72 eurot kuus. C. lasteaiakulud seda summat ei ületa.

Hagejate väljatoodud transpordikulude (110 eurot lapse kohta) osas nõustub ringkonnakohus

maakohtuga, et summa on ülepaisutatud. Võrdluseks: uuringus on transpordikuludeks

arvestatud 3–6-aastasel lapsel 55 eurot ja 7–12-aastasel lapsel 40 eurot kuus. Ringkonnakohus

leiab sarnaselt maakohtuga, et vähemalt osad vajalikud sõidud on hagejatel ühised. Ka Tartu

Ülikooli Kliinikmi epikriisidest nähtub, et C. ja B. eriarstide visiidid Tartus on emal õnnestunud

korraldada ratsionaalselt, st mitu eriarsti visiiti samal päeval.

Uuringus on muu hulgas leitud, et Ida-Virumaal on lapse ülalpidamiskulud oluliselt madalamad

kui mujal Eestis (vt uuringu lk 15–16, 47–48). Seega isegi kui C. ja B. tervisekulud peaksid

veidi ületama keskmiseid kulusid, siis seda tasakaalustab uuringuga tuvastatud asjaolu, et

mitmed muud kulud on Ida-Virumaal keskmisest madalamad, nt hariduskulud, mida kinnitavad

ka hagejate huvitegevuse ja lasteaia kohta esitatud arved.

Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et hagejad ei ole tõendanud PKS § 102 lg 3

rakendamiseks vajalikke asjaolusid, s.o et nende vajadused oleksid suuremad kui 01.01.2022

jõustunud PKS § 101 kehtestamisel aluseks võetud summa.

Riigikohus on rõhutanud (nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.1), et kuna lapsel ei ole

üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige

vanemate varalisest seisundist.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et asja materjalidest ei nähtu, et hagejate vanemate

varaline olukord, tervislik seisund ja elustandard oleksid sellised, mis võimaldaks neil kulutada

oma laste ülalpidamiseks keskmisest suuremaid summasid.

13.2. Eelmises punktis tuvastatut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga,

et hagejate põhjendatud vajadused katab elatis, mille suurus on arvestatud vastavalt

PKS §-s 101 sätestatule.

PKS § 101 lg 5 järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lisaks sätestab PKS § 101 lg 7, et kui

isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste

puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei

vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Seega maakohus on elatise suuruse arvutamisel õigesti võtnud arvesse hagejatele makstava

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse ning B. elatise puhul ka PKS § 101 lg-s 7 sätestatut.

13.3. Kostja on seisukohal, et esineb mõjuv põhjus mõista temalt elatis välja alla PKS § 101

kohast alammäära.

Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2

kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse

olemasolu.

Maakohus on kogunud kostja varalise olukorra kohta tõendeid ja asunud seisukohale, et kostja

tegelik varaline seisund on eeldatavalt parem kui kohtu päringutega saadud andmed näitavad

ning et kostja ei ole esitanud tegelikke andmeid oma varalise seisundi kohta. Maakohus leidis

samuti, et kostja töövõime ei ole piiratud määral, mis takistaks laste ülalpidamises osalemist.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.

Maakohus on tuvastanud, et kostjale registrisse kantavat vara ei kuulu, kuid kostja ei ole

vaielnud vastu hagejate väitele, et kostja elab oma emale kuuluvas majas ja kasutab ema nimele

registreeritud sõiduautot Opel Zafira (ehitusaasta 2000).

Töötamise registri andmetel (III kd, tl 5) töötas kostja kuni 09.09.2021 XX OÜ-s (mille

juhatuse liige ja ainuosanik on hagejate seaduslik esindaja) ning 07.09.–03.12.2021 OÜ-s XXX

veoautojuhina. 06.12.2021 võeti kostja Töötukassas töötuna arvele (I kd, tl 67). 14.03.–

14.07.2022 oli kostja Töötukassa poolt suunatud mootorsõidukijuhi õpetaja baaskoolitusele

(I kd, tl 69). 21.–28.04.2022 töötas kostja töötamise registri andmetel OÜ-s XXX võlaõigusliku

lepingu alusel veoautojuhina. Alates 25.08.2022 töötab kostja OÜ-s XXX veoautojuhina

töökoormusega 4 tundi päevas, 20 tundi nädalas, töötasuga 500 eurot kuus.

Kostjal on ülalpidamiskohustus nelja alaealise lapse ees. Käesolevas asjas vaidlustatud

maakohtu otsuse alusel tekib kostjal kohustus maksta hagejatele elatist alates 01.04.2022 kokku

480,57 eurot kuus. Sellele lisandub M.J.le makstav elatis ja kostja enda kulude katmiseks

vajalikud vahendid.

Juhul kui M.J. elatist vähendatakse vähemalt PKS § 101 kohase miinimumsummani (M.J.

elatise vähendamiseks on kostja esitanud hagi Viru Maakohtule, tsiviilasi nr 2-22-12777),

peaks kostja igakuiselt tasumisele kuuluvate elatisekohustuste täitmiseks ja endale minimaalse

toimetuleku tagamiseks teenima sissetulekut, mis jääb oluliselt alla Eesti keskmist töötasu.

Kostjal on tuvastatud osaline töövõime ühe aasta vältel, 19.01.2022–18.01.2023. Töövõime

hindamise otsuses on hinnatud, et kostja seisund on regulaarse raviga tõenäoliselt paranev (I kd,

tl 48–49). Dokumendipõhises töövõime hindamise eksperthinnangus on leitud, et kostjale ei

sobi raske füüsiline töö ja vajalik on regulaarne füsioteraapia (I kd, tl 66).

Viidatud tõenditest saab järeldada, et kostja terviseprobleemid on talle osalise töövõime

põhjustanud lühiajaliselt, mitte jäävalt.

Ringkonnakohus nõustub hagejate väljatooduga, et kostja kvalifikatsioon edukalt tööturul

osalemiseks on väga hea. Kostja ei ole vaielnud vastu hagejate väitele, et tal on B, C, D, E

kategooria juhiload, kutse-eriharidus traktoristi erialal ja pikaajaline töökogemus erinevate

mootorsõidukite juhina. Kostja töötab veoautojuhina ka praegu, kuid seda osalise koormusega.

Lisaks on kostja Töötukassa kaudu omandanud mootorsõidukijuhi õpetaja kutse, seda ajal, kui

tal oli tuvastatud osaline töövõime.

Kõike eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga, et kostja ei ole

tõendanud, et tema terviseprobleemid on sedavõrd tõsised, et need takistavad tal teenida

piisavalt sissetulekut, et anda nii hagejatele kui ka M.J.le ülalpidamist hetkel kehtivas

alammääras ja pidada ka ennast võrdväärselt ülal. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta,

mida ta on teinud (nt millistele töökohtadele kandideerinud), et leida paremini tasustatud

jõukohast täiskohaga tööd. Muu hulgas ei ole kostja tõendanud oma väidet, et autokoolis

sõiduõpetajana töötamine nõuab isikliku auto olemasolu.

Seoses kostja suure elatisevõlaga vanima lapse ees (01.05.2022 seisuga 21 193,40 eurot – I kd,

tl 79; elatis on välja mõistetud alates 10.02.2011 poole kuupalga alammäära suuruses – I kd,

tl 74) märgib ringkonnakohus, et kostja on oma apellatsioonkaebuses põhjendanud, et võlg

tekkis seoses asjaoluga, et kooselu ajal panustas kostja oma sissetulekud ja tulud

olemasolevasse perekonda. Ringkonnakohtu hinnagul viitab selline väide, et sedavõrd suure

elatisevõla tekkimine ei ole tingitud ainuüksi kostja sissetulekute ebapiisavusest, vaid pigem

asjaolust, et kostja suhtub oma alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmisesse ükskõikselt

ning ei ole kasutanud oma rahalisi vahendeid elatise maksmise kohustuse täitmiseks. Maakohus

on selles osas põhjendatult välja toonud, et tsiviilasjas nr 2-14-58077 jättis kohus 27.01.2015

otsusega kostja elatise vähendamise nõude M.J. vastu rahuldamata, sest leidis, et kostja ei

esitanud usaldusväärseid andmeid oma tegeliku varalise seisundi kohta.

Kõike eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kostja puhul

puudub mõjuv põhjus mõista temalt elatis välja alla seadusega kehtestatud alammäära.

13.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejate tagasiulatuva elatisenõude

(s.o alates 01.11.2021 kuni 23.03.2022) rahuldamine ei ole põhjendatud.

Riigikohus on selgitanud (RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 20), et kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav.

Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda

asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku

toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat

ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kostja ülalpidamisvõime on selline, et tal puuduvad

vahendid, tasumaks lisaks neljale lapsele igakuise elatise maksmisele hagejatele veel ka

tagasiulatuvat elatist. 2021. a detsembris on kostja võetud Töötukassas töötuna arvele. Perioodil

19.01.2022–18.01.2023 on kostjal tuvastatud osaline töövõime. Kostjal on tekkinud elatisevõlg

kõigi oma laste, sh ka hagejate ees neile alates 24.03.2022 väljamõistetava elatise osas.

Eeltoodust tulenevalt ei täidaks tagasiulatuva elatise väljamõistmine enam oma eesmärki ja

paneks kostja veelgi raskemasse majanduslikku olukorda.

14. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse

ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega kõik menetluskulud jäävad asjas

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja