2-16-9662/252 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. november 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-9662

Kohtuasi

Mittetulundusühingu Eesti Jäähokiliit hagi X (endine

X) vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.02.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Mittetulundusühingu Eesti Jäähokiliit apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

130 882,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Mittetulundusühing Eesti Jäähokiliit

(registrikood

80048096),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Indrek Lillo

Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun

Asja läbivaatamine

14.10.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 04.02.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada

otsuse põhjendusi ning jätta otsuse päises olev lause „aegumisel põhinev osaotsus“

otsusest välja.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-16-9662

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Mittetulundusühing Eesti Jäähokiliit esitas 21.06.2016 X (praeguse nimega X) ja Y vastu

hagi, milles palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 130 882,52 eurot hageja põhikirja rikkudes

makstud toetuste eest ja Y-lt 63 881,24 eurot pangakontorist väljastatud raha omastamise eest,

48 653,49 eurot pangaautomaadist väljastatud raha omastamise eest ja 51 029,08 eurot isiklike

kulude tasumise eest kaardimaksetega. 08.06.2018 vähendas hageja nõuet kostja vastu ja palub

kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitisena 124 882,52 eurot. 29.09.2020

kohtumäärusega kinnitati hageja ja Y vaheline kompromiss ning menetlus Y suhtes lõpetati.

2. Kostja oli ajavahemikul 01.03.2002 - 24.10.2013 hageja juhatuses. Hageja 01.03.2002

üldkoosoleku otsusega valiti kostja MTÜ Eesti Jäähokiliidu presidendiks ehk hageja juhatuse

esimeheks. Kostja oli hageja juhatuse esimees ajavahemikul 01.03.2002-11.10.2011. Eesti

Jäähokiliidu presidendina organiseeris kostja hageja pangakontolt raha maksmise Hokiklubi

Viiking Sport MTÜ (hilisem nimi Viiking Engineeria) pangakontole internetipangas teostatud

14 ülekandega kogusummas 130 882,52 eurot perioodil 11.01.2010 – 30.01.2013 selgitusega

„toetus“ järgnevalt: 11.01.2010 3834,70 eurot, 25.03.2010 1278,23 eurot, 13.04.2010 6391,16

eurot, 27.04.2010 1278,21 eurot, 04.05.2010 19 173,49 eurot , 04.05.2010 6391,16 eurot,

05.05.2010 12 782,33 eurot, 06.05.2010 19 173,49 eurot ,

12.05.2010

2045,17

eurot,

18.06.2010 19 173,49 eurot, 21.06.2010 10 225,86 eurot ,

22.06.2010

2045,17

eurot,

18.01.2011 21 090 eurot ja 30.01.2013 6000 eurot.

3. Kostja korraldas nimetatud rahalisi makseid selgitusega „toetus“ hokiklubi Viiking Sport

pangakontole, kohustades hageja raamatupidajat ülekandeid tegema. Kõik loetletud ülekanded

kokku 130 882,52 euro ulatuses on kostja korraldanud hageja nõusolekuta. Nimetatud

"toetuste" tasumise kohta ei ole tehtud ühtegi otsust, ega ole "toetuse" tasumist kinnitatud ühegi

eelarvega. Toetuste maksmise küsimust ei arutatud ühelgi juhatuse koosolekul ega

üldkoosolekul. 6000 eurot on hagejale tagasi makstud ning hageja vähendas selle võrra oma

nõuet kostja vastu. Hageja on seisukohal, et kostja on hagejale kahju põhjustanud 130 882,52

euro ulatuses, millest on hüvitamata 124 882,52 eurot.

4. Hageja põhikirja punkt 1.4 sätestab: „Liit kasutab oma tulusid üksnes Liidu põhikirjaliste

eesmärkide saavutamiseks. Liit ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või

rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele

ega nimetatud isikutega seotud isikutele.“ Kostja rikkus põhikirja p-i 1.4 kui maksis välja

toetust hageja liikmete hulka kuuluvale hokiklubile. Toetus kui annetus on selline tehing, mille

tagasipööramine ei ole võimalik, mistõttu on kostja põhjustanud hagejale kahju tekkimise.

Hokiklubile Viiking Sport toetuse maksmine ei ole kooskõlas ka põhikirja p-ga 1.5, sest

hokiklubi Viiking Sport ei kuulu selles tähenduses hageja sihtrühma. Põhikirja p 1.5 sätestab

selgelt, et sihtrühma toetamise õigus peab tulenema põhikirjast.

2-16-9662

5. Kostja oli ise otseselt seotud hokiklubiga Viiking Sport. Kostja oli nimetatud hokiklubi

juhatuses 2003-2004, samuti oli hokiklubi juhatuses kostja sugulane Q ja tema hea sõber W.

Kostjal oli kuni 03.05.2010 MTÜ Viiking Engineeria (endise nimega hokiklubi Viiking Sport)

internetipanga kasutusõigus.

6. Kui kostja jagatud toetuste eesmärgiks oleks olnud jäähoki edendamine, oleks toetusi tulnud

maksta võrdselt ja läbipaistvalt kõikidele hageja liikmetele, sealhulgas kõikidele hokiklubidele.

Kahtlemata ei saa hokiklubi Viiking Sport olla ainus toetamist vääriv hokiklubi. Sellele

vaatamata on kostja tasunud üle saja tuhande euro just sellele konkreetsele klubile ja teised

liikmed toetusest üldse ilma jätnud.

7. Kostja väide, et toetuse maksmine oli hädavajalik Rahvusvahelises Jäähoki Föderatsioonis

täisliikme staatuse säilitamiseks on ebaõige. Hageja staatust aitaks säilitada erinevate klubide

toetamine, mitte ühele konkreetsele klubile niivõrd suurte summade tasumine. Samuti on

võimalik klubisid toetada muul viisil, st mitte rahaliste väljamaksetega. Tegelikult on kostja

tegevus oluliselt vähendanud hageja võimalusi Rahvusvahelises Jäähoki Föderatsioonis

täisliikme staatuse säilitamiseks. Hageja on kostja tegevuse tõttu kaotanud suure osa rahalistest

vahenditest, mida oleks saanud kasutada jäähoki edendamiseks.

8. Kostja ei esitanud ühelgi koosolekul hokiklubile Viiking Sport toetuste maksmise teemat ega

aruandeid toetuse maksmise või kasutamise kohta. Juhatuse liikmetel puudus ligipääs hageja

internetipangale. Kuivõrd hageja juhatuses oli suhteliselt palju inimesi (7-8 liiget) ja juhatuse

koosseis vahetus iga mõne aasta järel, siis oli hageja hinnangul turvalisem tagada pangale

ligipääs üksnes valitud isikutele. Kostja oli juhatuse esimees ja sai ainuisikuliselt hagejat

esindada. Samuti puudus juhatuse liikmetel võimalus ja pädevus kontrollida majandusaasta

aruandeid sisuliselt. Liidu majandustegevuse eest vastutas juhatuse esimees ehk kostja ja liidu

peasekretär ehk Y. Sellest tulenevalt ei saanud hageja juhatuse liikmed teada kostja tegevusest.

Kostja tegi koostööd Y-ga, kes liidu peasekretärina vastutas kogu hageja operatiiv-

majandusliku tegevuse eest. Kostjal sai nõnda ainuisikuliselt ja ainult Y-le teadaolevalt

hokiklubile Viiking Sport ülekandeid teha.

9. Kostja poolt väidetava koostöölepingu on allkirjastanud Y, st isik, kes on hagejale teadlikult

kahju tekitanud ning kelle vastu hageja on esitanud nõude kahju hüvitamiseks. Lisaks puudus

Y-l üldse õigus sellist koostöölepingut sõlmida. Väidetavat koostöölepingut ei leidu hageja

raamatupidamise dokumentatsioonis. See koostööleping on koostatud tagantjärele. Samas isegi

kui väidetav koostööleping oleks sõlmitud, siis on ka selle lepingu sõlmimine käsitletav

juhatuse liikme kohustuse rikkumisena ja kahju põhjustamisena. Väidetava koostöölepingu

võltsitusele või tagantjärele kiirustades koostamisele viitab ka asjaolu, et koostöölepingus on

ebaõige registrikood. Lisaks eeltoodule on väidetava koostöölepingu sisu (sh hokiklubile

Viiking Sport ettenähtud kohustused) eluliselt ebausutav. Koostöölepingu p 1 ja p 2 kohaselt

on hokiklubile Viiking Sport pandud sisuliselt samad kohustused, mis on hagejal endal.

10. Hageja poolt teistele hokiklubidele makstud toetuste puhul ei ole tegemist hageja tuludest

tasutud toetustega, vaid riiklike toetuste arvelt klubidele edasi kantud summadega. Hageja ja

kultuuriministeerium on sõlminud lepingu, mille alusel vastavaid toetusi hagejale makstakse.

Hagejal on kohustus klubidele edasi kanda kultuuriministeeriumilt saadud noortespordi

toetusrahad. Hageja ei ole ühelegi klubile maksnud toetusi sellisel viisil ega ulatuses nagu kostja

tasus hokiklubile Viiking Sport.

2-16-9662

11. Kriminaalasjas on Politsei- ja Piirivalveamet vaatluse käigus tuvastanud, et perioodil

01.01.2010 kuni 04.07.2016 esineb kostjal teadmata allikatest pärit sissetulekuid kokku

summas mitte vähem kui 131 152,02 eurot.

12. Hageja nõue ei ole aegunud. Kostja rikkus hageja omandit (vara). Kostja tegevuse

tulemusena vähenes hageja vara, st kostja põhjustas hagejale kahju. Kui kostja ei oleks hageja

vara omastanud, ei oleks kahju tekkinud. Hageja sai kahju tekkimisest teada 30.06.2013

majandusaasta aruande koostamise käigus. Seega ei olnud deliktiõiguse alusel esitatav nõue

hagi esitamise ajaks aegunud. Kostja poolt nõude aegumisele tuginemine on vastuolus hea usu

põhimõttega. Käesolevas asjas on kostja teadlikult ja pahatahtlikult põhjustanud hagejale kahju.

Kostja varjas kahju põhjustamist osavalt. Kostja oli põhikirjast tulenevalt vastutav hageja kogu

jooksva asjaajamise eest ja kohustatud tagama nõuetekohase raamatupidamise. Seega oli kostjal

väga lihtne hagejat eksitada ja raamatupidamises varjata kahju põhjustamist.

Kostja vastuväited

13. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Juhatuse liikme vastutuse eeldused on täitmata, kostja

ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi, kostja tegevuse tulemusel ei ole tekkinud hagejale

kahju, kostja poolt väidetavalt rikutud kohustuse eesmärgiks ei olnud tekkinud kahju vältimine,

kostja väidetav tegevus ei ole põhjuslikus seoses kahju tekkimisega, kostja on täitnud enda

juhatuse liikme kohustusi temalt oodatava hoolsusega.

14. 30.05.2007 sõlmisid hageja ning hokiklubi Viiking Sport koostöölepingu. 30.10.2009

sõlmisid hokiklubi Viiking Sport ning hageja täiendava koostöölepingu. Koostöö raames

rahastas hageja projekte ja toiminguid, mida teostas hokiklubi Viiking Sport - st täitis enda

koostöölepingust tulenevaid kohustusi ning finantseeris lepingus kokku lepitud tegevusi.

15. Ebaõige on hageja väide, et kostja on hokiklubiga seotud. Kostja oli hokiklubi Viiking Sport

juhatuse liige aastatel 2003 ja 2004, hilisemad seosed puuduvad. Kostja ei olnud vaidlusaluste

ülekannete teostamise ajal hokiklubiga seotud.

16. 30.01.2013 ülekande teostamiseks ei oleks saanud kostja anda mistahes korraldusi. Hageja

juhatuse esimees oli ülekande teostamise hetkel juba aastaid olnud W.

17. Hageja heidab kostjale ette toetuste maksmist liikmete hulka kuuluvale hokiklubile ning

leiab, et just taoline tegevus kujutab juhatuse liikme kohustuse rikkumist. Hageja väide on vale

ning õiguslik nonsenss. Hageja põhikirja punkt 1.5 järgi ei ole hokiklubile sihtotstarbelise

toetuse maksmine mitte keelatud, vaid vastava toetuse maksmine hokiklubidele on hageja üks

põhitegevustest. Hageja põhikirja p 1.5 sätestab, et: „Liit /…/ maksab sihtrühma kuuluvatele

isikutele toetust.“. Hokiklubid on sihtrühm, kelle toetamiseks jäähokiliit on loodud. Hageja on

ajalooliselt alati hokiklubisid ja nende võistkondi rahaliselt toetanud ning realiseerinud seeläbi

enda põhikirjalisi eesmärke. Ka praegune hageja juhatus (kes heidab kostjale ette toetuste

maksmist) on jätkanud hokiklubide rahastamist iga-aastaselt ning suures ulatuses.

18. Kostja ei ole teostanud ühtegi hageja poolt loetletud ülekannet. Ülekanded on osa hageja

igapäevasest majandustegevusest ning need on teostanud hageja raamatupidaja kogu hageja

juhatuse heakskiidul. Vaidlusaluste maksete teostamise perioodil (11.01.2010 - 30.01.2013)

kuulus hageja juhatusse erinevates koosseisudes 12 füüsilist isikut (L, S, X, T, R, M, K, Q, G,

S, W ja G). Hageja majandusaasta aruanded on auditeeritud ning ülejäänud juhatuse liikmete

poolt kinnitatud. Vaidlusalused ülekanded on teostatud avalikult, kooskõlas hea

2-16-9662

raamatupidamise tavaga ning on kantud vastavate aastate aruannetesse. Need aruanded on

omakorda audiitorite ja juhatuse liikmete (sh kostja) poolt kontrollitud ja allkirjaga kinnitatud.

19. Toetuste maksmine oli hädavajalik, et tagada hageja täisliikme staatus Rahvusvahelises

Jäähoki Föderatsioonis (edaspidi RJHF). Vastavalt RJHF-i põhikirja punktidele 19 p 1 ja 402 p

12 ei saa olla RJHF-i täisliige taoline alaliit, mille koduriigi meistriliigas ei mängi vähemasti 4

meeskonda. Hageja juhatus tasus hokiklubile Viiking Sport toetust muuhulgas eesmärgiga

tagada Eesti hokispordi järjepidevus ja jätkusuutlikus. Kui hageja ei oleks hokiklubile vastavat

toetust maksnud ning loonud seeläbi soodsat baasi kõrgetasemelise hokiklubi arenguks, oleks

Eesti jäähoki esiliigas osalenud vaidlusalustel aastatel vaid kaks klubi. Taolisel juhul oleks

hageja langenud RJHF-is nö vaatlejaliikme staatusesse ning kaotanud täisliikmelisusest

tulenevad õigused – sh õiguse osaleda maailmameistrivõistlustel. See oleks olnud Eesti jäähoki

arengule hävitav löök. Tänasel päeval osaleb Eesti Jäähoki meistriliigas vaid 3 klubi. Üks

nendest on hokiklubi Viiking Sport järglane „HC Viiking“, kes 2017 aastal võitis meistriliiga

põhiturniiri.

20. Isegi kui kostja on põhjustanud kahju, siis tuleb kahjuhüvitist vähendada nullini hageja

enese osaluse tõttu. Hageja ei ole koostöölepingut tühistanud ega nõudnud summasid tagasi

hokiklubilt ehkki selline võimalus oli hagejal olemas.

21. Hageja nõue on aegunud. Aegumistähtaeg MTÜ juhatuse liikme kohustuste rikkumisest

tuleneva kahjuhüvitisnõude osas on erisättena reguleeritud mittetulundusühingute seaduse

(MTÜS) § 32 lg 3. Viidatud sättest johtuvalt on taolise nõude aegumistähtaeg viis aastat.

Aegumistähtaja kulgemise algus on kindlaks määratud juhatuse liikme kohustuse rikkumisega.

Arvestades, et hageja heidab kostjale juhatuse liikme kohustuse rikkumisena ette alusetute

ülekannet teostamist, siis käesoleval juhul algas aegumise arvestus iga üksiku ülekande osas

ülekande teostamise kuupäeval. Hageja esitas hagiavalduse 21.06.2016, seega hageja nõuded,

mis tulenevad ülekannetest, mis on teostatud enne kuupäeva 21.06.2011 (st viis aastat enne

hagiavalduse esitamise kuupäeva) on aegunud. 124 882,52 euro suuruse osa nõudest moodustav

viimane makse tehti 18.01.2011 – sellest hetkest tuleb aegumistähtajaks arvestada MTÜS § 32

lg 3 järgi viis aastat. 18.01.2016 on nõude aegumistähtajaks. Kuna hagi esitati 21.06.2016, siis

on nõue aegunud.

22. Kostja hinnangul ei ole tema vastu õiguslikult võimalik esitada nõuet deliktiõiguse sätete

alusel. Kostja ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi – ammugi mitte õigusvastase teoga.

Alusetu on hageja väide, et kostja on saanud rikkumise läbi ise kasu. Koostöölepingu alusel

maksti toetust hokiklubile Viiking Sport, mitte kostjale ning hageja ei ole tõendanud, et kostja

sai koostöölepingu täitmisest isiklikku kasu. Isegi kui hageja nõuet oleks võimalik

kvalifitseerida võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, siis on vale

hageja väide, et ta sai kahju tekkimisest teada 30.06.2013 majandusaasta aruande koostamise

käigus. Tegelikkuses teadsid hageja juhatuse liikmed vaidlusalustest maksetest sisuliselt

simultaanselt nende maksete tegemisega.

23. Nõude aegumisele tuginemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole hagejale

kahju tekitanud ei hooletusest ega ka pahatahtliku käitumisega. Samuti ei ole kostja hageja

väidetava nõude maksma panemist takistanud ega põhjustanud aegumist hagejale

väärinformatsiooni andmisega või informatsiooni varjamisega, mis oleks olnud hagejale vajalik

nõude esitamiseks.

2-16-9662

Maakohtu otsus ja põhjendused

24. Maakohus tegi aegumisel põhineva osaotsuse ja jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

25. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: kostja oli hageja juhatuse liige perioodil

19.10.2001 – 24.10.2013 ja juhatuse esimees ajavahemikul 01.03.2002-11.10.2011; perioodil

11.01.2010 – 30.01.2013 teostati hageja pangakontolt makseid hokiklubile Viiking Sport kokku

summas 130 882,52 eurot selgitusega toetus; 6000 eurot on hagejale tagastatud Q poolt

20.04.2017 selgitusega „30.01.2013 MTÜ Viiking Engineeriale teostatud makse tagasimakse“.

26. Maakohus kohaldas MTÜS § 32 lõikest 3 tulenevalt hageja nõude osas aegumist ja jättis

hagi rahuldamata. Hageja kui mittetulundusühingu ja kostja kui juhtorgani liikme vaheline suhe

on käsitletav lepingulise suhtena ning sellest tulenevalt ei ole hageja nõuet võimalik

kvalifitseerida deliktiõiguse alusel esitatud nõudena.

27. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-st 1 ja lg-st 2 määratakse

aegumistähtaja kulgemise algus kindlaks juhatuse liikme kohustuse rikkumisega. Käesoleval

juhul on kohustuste rikkumisena kostjale heidetud ette perioodil 11.01.2010 – 30.01.2013

teostatud ülekandeid. Pooled on menetluse vältel kinnitanud, et seoses 6000 euro tagasi

maksmisega oli 18.01.2011 viimane väidetav kahju tekitav tegevus. Hageja esitas hagiavalduse

21.06.2016, mistõttu on hageja nõuded, mis tulenevad ülekannetest, mis on teostatud enne

kuupäeva 21.06.2011, aegunud.

28. Kohtu hinnangul kohaldub TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud kümneaastane aegumise tähtaeg

ka mittetulundusühingute juhatuse liikme vastutuse korral. Maakohus hindas, kas kostja

tegevuses esinevad erandlikud asjaolud, mille tõttu on võimalik kohaldada 10-aastast

aegumistähtaega, st kas käesoleval juhul on tegemist tahtliku heade kommete vastase kahju

tekitamisega ja tahtliku rikkumisega. Hageja seadusliku esindaja Rauno Parraste vande all

antud ütlustest nähtub, et kostja ei varjanud hageja eest haginõude aluseks olevaid tehinguid,

need olid hagejale teada alates nende teostamisest. Asjaolu, et hageja juhatuse koosseis on

vahetunud, ei ole aluseks kostja suhtes erandliku TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastase

aegumistähtaja kohaldamiseks. Kostja ei ole teostatud makseid salajas hoidnud ega varjanud

koostöölepinguid ega asjaolu, et täiendav klubi loodi, mis on tõendanud ka vande all üle

kuulatud tunnistajate ütlustega.

29. Hageja väited kostja tahtlikust heade kommete vastasest käitumisest on tõendamata ning

TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise eeldused ei ole käesolevas asjas täidetud. Kostja tegevus ei ole

käsitletav tahtliku heade kommete vastase tegevusena ehk tahtliku lojaalsuskohustuse

rikkumisena ja sellest tuleneva kahju tekitamisena. Kostja oli oma väidetava huvide konflikti

avaldanud mittetulundusühingu kontrollivatele isikutele, millest tulenevalt said kostja teod

hagejale teatavaks väidetavate rikkumiste ajal, millest tulenevalt kuulub kohaldamisele MTÜS

§ 32 lg-s 3 sätestatud viieaastane aegumistähtaeg.

30. Olukorras, kus hageja endisele juhatuse liikmele ette heidetavate tegude põhistusena on

kostja esile toonud vajaduse spordi liidu ja selle valdkonna arendamise vajaduse Eestis ja hageja

ei ole vastupidist tõendanud ning kostja tegevus oli hageja kontrolliorganitele toetuste

väljamaksmise ajal teada, puudub alus kostjale ebalojaalset ja hea usu põhimõtte vastast

tegevust ette heita.

2-16-9662

Apellatsioonkaebus

31. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

uueks arutamiseks maakohtule.

32. Maakohus on otsuse tegemisel olulisel määral rikkunud menetlusnorme, kohaldanud

ebaõigesti materiaalõigust (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 146 lg 1 ja TsÜS § 158 lg 1) ning tõendeid

ebaõigesti hinnanud. Apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite

kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha maakohtu otsusest erinev otsus.

33. Maakohus on ebaõigesti teinud käesolevas asjas osaotsuse. Selle tegemise eeldused

puudusid, kuna kostja vastu esitatud hagi esemeks on ainult üks nõue. Pealegi ei võimalda

menetlusseadus aegumise küsimuses osaotsust teha. Võimalik on teha vaheotsus, kuid taotlust

vaheotsuse tegemiseks kostja esitanud ei ole. Käesoleval juhul ei aitaks vaheotsuse tegemine

kuidagi kaasa asja kiiremale ja lihtsamale lahendamisele. Maakohus on käesolevat asja

lahendanud ligikaudu 7 aastat. Maakohus asus juba 2019. a seisukohale, et aegumise

kohaldamine ei ole põhjendatud. Kohus on öelnud, et ei pea aegumise kohaldamist

põhjendatuks. Miks maakohus nüüd, ligi 3 aastat hiljem leidis, et aegumise kohaldamine on

põhjendatud, jääb hagejale arusaamatuks. Aegumise küsimuse lahendamine niivõrd pika (st ligi

7 aasta) jooksul on hageja hinnangul vastuolus ka EIÕK artikkel 6 lõikega 1.

34. Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja vastutusele tuleb kohaldada MTÜS § 32 lg-st 3

tulenevat 5-aastast aegumistähtaega, kuivõrd kostja ei ole hagejale kahju tekitamist varjanud.

Hageja kohtu sellekohase seisukohaga ei nõustu. Käesoleval juhul on selgelt tõendatud, et

kostja varjas hagejale kahju tekitamist. Kostja korraldas hageja rahalistest vahenditest toetuste

maksmise hokiklubile, millega kostja oli ise seotud. Hageja põhikirja p-i 1.4 kohaselt on

keelatud Liidu varade või tulude jagamine juhtimis- või kontrollorgani liikmele ja nimetatud

isikutega seotud isikutele. Hokiklubi Viiking Sport oli hageja liige. Hageja põhikirja p-i 1.4

kohaselt ei jaga Liit vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi

muuhulgas oma liikmele. Selle tegevuse varjamiseks vormistas kostja fiktiivseid

koostöölepinguid, mis olid samuti hageja põhikirjaga vastuolus. Väidetava koostöölepingu

fiktiivsust tõendab ka asjaolu, et lepingu allkirjastas endine peasekretär Y, kellel puudus selleks

üldse pädevus. Lisaks lõi kostja oma tegevuse varjamiseks hulgaliselt fantoomklubisid, mille

läbi kindlustas kostja, et hageja koosolekutel võeti vastu asjast huvitatud isikutele, sh kostjale

kasulikke otsuseid. Läbi fantoomklubide loomise ja fiktiivsete koostöölepingute vormistamise

varjas kostja osavalt hagejale kahju tekitamist, mistõttu sai hageja kahju tekitamisest teda alles

2013. a, st pärast seda, kui kostja oli hageja juhatusest lahkunud. Kuivõrd kostja on varjanud

hagejale kahju tekitamist, tuleb kostja vastutusele kohaldada TsMS § 146 lg-st 4 tulenevat 10-

aastast aegumistähtaega.

35. Maakohus oleks pidanud hindama, kas kostja poolt toetuste maksmise korraldamine

hokiklubile Viiking Sport oli seaduslik või ebaseaduslik. Selle asemel on maakohus aga asunud

seisukohale, et kuivõrd kostja tegevus oli hageja kontrolliorganitele teada, siis puudub alus

kostjale ebalojaalselt ja hea usu põhimõtte vastast tegevust ette heita.

36. Isegi kui peaks leitama, et kostja vastutusele ei kohaldu TsÜS § 146 lg-st 4 tulenev 10-

aastane aegumistähtaeg, leiab hageja, et tema nõue ei ole aegunud, kuivõrd kostja on hagejale

kahju tekitamist tunnistanud. Kostja on 02.05.2017 esitanud kohtule maksekorralduse, millest

nähtub et 20.04.2017 on kostja hea sõber Q tagastanud kostja eest hagejale MTÜ-le Viiking

Engineeria 30.01.2013 tasutud 6000 eurot. Kui viidatud makse oli teostatud seaduslikul alusel,

nagu kostja väidab, siis ei oleks ju kostjal tekkinud vajadust seda makset hagejale tagastada.

2-16-9662

Makse tagastamine kostja poolt näitab selgelt, et kostja on teadlik, et tal puudus alus hageja

rahalistest vahenditest hokiklubile Viiking Sport toetuste maksmiseks. Kostja poolt nõude

osalise tunnistamisega on nõude aegumine katkenud 02.05.2017 ning algas uuesti 03.05.2017.

37. Kostja poolt aegumisele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2

sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea

usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Käesoleval juhul on kostja teadlikult ja tahtlikult

hagejale kahju põhjustanud ning seda osavasti varjanud.

38. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud, kuivõrd esitatud tõenditest nähtub selgelt, et

hageja teised juhatuse liikmed ei olnud kostja tegevusest teadlikud. P ütlustest nähtub, et kostja

varjas haginõude aluseks olevaid tehinguid hageja eest. Lisaks eelnevale on maakohus,

tuginedes L, R, S ja W poolt antud ütlustele ning V poolt antud selgitustele leidnud, et hageja

teised juhatuse liikmed olid väidetavast koostöölepingust ja selle alusel tehtud maksetest

teadlikud. Hageja ei nõustu maakohtu sellekohase seisukohaga. Just vastupidiselt nähtub

eelnimetatud tunnistajate ütlustest selgelt, et hageja teised juhatuse liikmed ei olnud väidetavast

koostöölepingust ega selle alusel tehtud maksetest teadlikud. Lisaks kinnitavad hageja juhatuse

liikmete mitteteadmist koostöölepingust ja maksetest ka kostja enda ütlused ning tunnistajate S

ja T ütlused. Maakohus ei ole oma otsuses põhjendanud, miks ta eelnimetatud tunnistajate

ütlustega ega tõenditega oma otsuse tegemisel ei arvestanud.

39. Lisaks on maakohus jätnud arvestamata, et kostja suhtes algatatud kriminaalmenetluse

käigus tuvastati, et perioodil 01.01.2010-04.07.2016 esineb kostjal teadmata allikatest pärit

sissetulekuid kokku summas mitte vähem kui 131 152,02 eurot. Tegemist on sama perioodiga,

mille jooksul kostja oli hageja juhatuse liige ja tekitas hagejale kahju. Oluline on ka see, et

hageja poolt esitatud nõude (st 130 882,52 eurot) ja kostja poolt teadmata allikatest omandatud

sissetuleku (st 131 152,02 eurot) vahe on üksnes 269,50 eurot. Järelikult on täiesti ilmselge, et

2010. a ja 2011. a väidetava koostöölepingu alusel hokiklubile Viiking Sport ülekantud

„toetused“ on lõppkokkuvõttes tegelikult liikunud kostja enda vara hulka. Eelnevat kinnitab ka

asjaolu, et hokiklubi Viiking Sport majandustegevus on alates 2012. a sisuliselt lõpetatud.

Vastustaja seisukoht

40. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

41. Kuivõrd 27.11.2019 taotluses sisaldus ka kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ning kostja

kinnitas 24.09.2021, et jääb selle juurde oli maakohtul võimalik kohaldada aegumist ja

lahendada asi lahendada lõppotsusega.

42. Mitte ükski hageja taotlusel üle kuulatud tunnistaja ega ka juhatuse liige W ei ole andnud

ütlusi, mis võimaldaks järeldada, et kostja on koostöölepingut ning selle alusel tehtud makseid

salajas hoidnud või veelgi enam: palunud raamatupidajal või kellelgi kolmandal vastavat teavet

varjata. Vastupidi, tunnistajad ja ka W kinnitasid, et maksetest ja ka lepingust oldi teadlikud

ning leping ja selle alusel tehtud maksed olid vajalikud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks ja

kahju ärahoidmiseks. Hageja leiab ebaõigesti, et hageja teised juhatuse liikmed ei olnud

koostöölepingust ega maksetest teadlikud. Hageja tugineb oma väidete tõendamisel kontekstist

välja rebitud lausetele tunnistajate ütlustest ja menetlusosaliste seletustest.

43. Kostja on väitnud ja ka tõendanud, et toetuste maksmine oli mh hädavajalik, et tagada

hageja täisliikme staatus RJHF-is. Vastavalt RJHF-i põhikirja artikli 20 lõikele 1 ja artikli 202

2-16-9662

lg 1 III punktile ei saa olla RJHF-i täisliikmeks alaliit, mille koduriigi meistriliigas ei mängi

vähemalt 4 meeskonda (ajutiselt 3) ning ei saa osaleda ka meistrivõistlustel. Kui hageja oleks

langenud vaatlejaliikme staatusse, ei oleks Eestis olnud võimalik korraldada ka Jäähoki MM-i.

2010. aastal osales meistrisarjas uue kolmanda meeskonnana TKK-GMP. Hokiklubi Viiking

Sport oli 2010. aasta hooajal meistrisarjas osalenud TKK meeskonna edasiarendus. Seega

toetuste maksmise tulemusel liitus meistrisarjaga uus hokiklubi. Kui hageja ei oleks hokiklubile

Viiking Sport vastavat toetust maksnud ning seeläbi loonud soodsat baasi kõrgetasemelise

hokiklubi arenguks, oleks Eesti Jäähoki esiliigas osalenud vaidlusalustel aastatel vaid kaks

klubi.

44. Hageja on püüdnud pahatahtlikult jätta muljet, nagu hokiklubi Viiking Sport näol oli

tegemist ainult juriidilise kehaga, kelle kaudu kostja hagejale „kahju“ tekitas. Hokiklubi

Viiking Sport näol oli aga tegemist eduka hokiklubiga Eesti meistriliigas, kes oma tegevusega

arendas Eesti jäähokit. Hageja 2010-2012 majandusaasta aruannetest on selgelt näha, et

hokiklubi kasutas koostöölepingu alusel makstud toetusi eesmärgipäraselt.

45. Kostja ei ole Q ega ka HK Viiking Sport. Seega pole kostja ka midagi tagastanud. Q poolt

tehtud makse ei ole käsitatav nõude tunnustamisena.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

46. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

47. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus õigesti MTÜS § 32 lõiget 3 ja leidis, et

hageja nõue kostja vastu on aegunud ning hagi tuleb selle tõttu rahuldamata jätta.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on vastuolus TsMS § 450 lõikega 1

lahendanud asja osaotsusega. TsMS § 450 lg 1 kohaselt võib kohus juhul kui ühte menetlusse

on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest

nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või

vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see

kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Antud juhul oli

maakohtu otsuse tegemise ajaks, so 04.02.2022, menetluses üksnes üks nõue – kostja vastu. Y

vastu esitatud nõude osas lõppes menetlus 29.09.2020 seoses kompromissi kinnitamisega.

Selline rikkumine ei too aga ringkonnakohtu hinnangul kaasa maakohtu otsuse tühistamist,

kuna sisuliselt on maakohus teinud asjas lõppotsuse ja kohaldades aegumist leidnud, et hagi

tuleb jätta rahuldamata. Sellises olukorras ei oma ringkonnakohtu hinnangul enam tähtsust, kas

kostja on esitanud käesolevas asjas aegumise vaheotsuse tegemise taotluse või mitte. Maakohus

saab vaatamata vaheotsuse tegemise taotluse esitamata jätmisele hinnata otsuses kostja

aegumise vastuväidet. Seda ei väära ka asjaolu, et maakohus on asja menetlenud kaua (antud

juhul ligikaudu 7 aastat). Ringkonnakohus parandab eeltoodust tulenevalt maakohtu otsuse

päises oleva eksliku viite aegumisele põhinevale osaotsusele ja jätab sõnad „aegumisel põhinev

osaotsus“ otsusest välja. Samuti parandab ringkonnakohus maakohtu otsuse IV peatüki

pealkirja, asendades selles sõna „kohtumääruse“ sõnaga „kohtuotsuse“.

48. MTÜS § 32 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis

aastat, kui mittetulundusühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud

muud aegumistähtaega. Maakohus leidis, et hageja kui mittetulundusühingu ja kostja kui

juhtorgani liikme vaheline suhe on käsitletav lepingulise suhtena ning sellest tulenevalt ei ole

2-16-9662

hageja nõuet võimalik kvalifitseerida deliktiõiguse alusel esitatud nõudena. Sellist maakohtu

järeldust hageja vaidlustanud ei ole. Apellatsioonimenetluses on peamine vaidlusküsimus

seoses aegumisega see, kas hageja nõude suhtes tuleb kohaldada MTÜS § 32 lg-s 3 sätestatud

viieaastast aegumistähtaega või TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastast aegumistähtaega.

49. TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud tahtlik rikkumine peab olema selline, mida saab pidada

tahtlikuks heade kommete vastaseks tegevuseks. Kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146

lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui isik soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult

heade kommete vastaselt (vt Riigikohtu 16.09.2009 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11).

Juhatuse liikme ja äriühingu vahelises suhtes on niisugune tahtlik heade kommete vastane tegu

eeskätt tahtlik lojaalsuskohustuse rikkumine ja sellega kahju tekitamine, kui juhatuse liige ei

ole oma huvide konflikti avaldanud tema tegevust kontrollivatele isikutele. Äriühing ei saa

kümneaastasele aegumistähtajale tugineda siis, kui juhatuse liikme tegevust kontrollivatele

isikutele oli huvide konflikt teada (vt Riigikohtu üldkogu 03.03.2021 otsust kriminaalasjas nr

1-17-2359, p 65). Üldkogu märkis viidatud otsuses, et igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata,

kas tegemist on tahtliku heade kommete vastase kahju tekitamisega eespool osutatud

tähenduses (vt eelpool viidatud otsuse p-i 67). Riigikohus on samuti varasemalt selgitanud, et

TsÜS § 146 lg 4 kohaldamisel peab kohus hindama hageja esitatud väiteid ja tõendeid, mis

iseloomustavad kostja kohustuste täitmist, mille tõttu võib kostja käitumine olla hinnatav

tahtlikult heade kommete vastase käitumisena (vt Riigikohtu 03.02.2016 otsust tsiviilasjas nr

3-2-1-170-15, p 12). Seega eeldab kostja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumise hindamine

kõigepealt kostja kohustuste rikkumisele hinnangu andmist. Maakohus ei ole hinnanud, kas

kostja rikkus tahtlikult oma kohustusi. Samuti ei ole maakohus hinnanud hageja väidet nõude

osalise tunnustamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei too selline rikkumine aga kaasa

maakohtu otsuse tühistamist ja uuele arutamisele saatmist, vaid ringkonnakohus saab ise

rikkumise kõrvaldada, esitades puuduolevad põhjendused. Muus osas nõustub ringkonnakohus

maakohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda, kuid vastab apellatsioonkaebuse ülejäänud

väidetele.

50. Hageja väitel rikkus kostja hageja põhikirja punkte 1.4 ja 1.5 kui maksis välja toetuse hageja

liikmete hulka kuuluvale hokiklubile. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hokiklubidele

toetuste maksmine on hageja põhikirja järgne tegevus. Ehkki põhikirja p-i 1.4 kohaselt ei jaga

Liit vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi muuhulgas

oma liikmele, on põhikirja p 1.5 kohaselt hageja üks põhitegevustest sihtrühma kuuluvatele

isikutele toetuse maksmine. Hageja on loodud muuhulgas ka hokiklubide toetamiseks ja seega

võivad ringkonnakohtu hinnangul hokiklubid olla põhikirja punktis 1.5 märgitud sihtrühmaks.

Antud juhul toimus vaidlusaluste ülekannetega hokiklubi toetamine ja seega ei saa järeldada, et

kostja oleks põhikirja punkte tahtlikult rikkunud.

51. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja varjas hageja eest hokiklubile toetuste

maksmist. Hageja väitel viitab toetuste maksmise varjamisele asjaolu, et kostja oli hokiklubiga

Viiking Sport seotud ning seejuures keelas hageja põhikirja p 1.4 toetuste maksmise juhtimis-

ja kontrollorgani liikmele ja nimetatud isikutega seotud isikutele. Hageja leiab ringkonnakohtu

hinnangul ekslikult, et vaidlusaluste ülekannete teostamine oli nimetatud põhikirja punktist

tulenevalt keelatud. Ülekannete tegemise ajal polnud kostja enam hokiklubi Viiking Sport

juhatuses. Maksed teostati alates 11.01.2010, kuid hokiklubi juhatuses polnud kostja enam

alates 02.10.2004. Üksnes teise juriidilise isiku internetipanga kasutusõiguse olemasolust ei saa

ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et juhatuse liige oleks sellele juriidilisele isikule

ülekannete tegemisel huvide konfliktis.

2-16-9662

52. Hageja on tuginenud toetuste maksmise varjamise asjaoluna ka koostöölepingute

sõlmimisele. Koostöölepingud hokiklubiga Viiking Sport sõlmiti 30.05.2017 ja 30.10.2009

(allkirjastas hageja poolt Y) (II kd tl 255-256). Asjaolust, et need lepingud allkirjastas hageja

poolt Y, ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada nende lepingute fiktiivsust. Hageja

juhatuses olnud tunnistajad L ja R on oma ütlustes kinnitanud hokiklubi toetamiseks sõlmitud

koostöölepingute olemasolu (V kd tl 142-145). Samuti on seda kinnitanud hageja juhatuses

aastatel 2011-2013 olnud tunnistaja S (V kd tl 145 pöördel-148). Ehkki alates 2011. a hageja

juhatuses olnud tunnistaja W ütluste kohaselt ei olnud tema ise koostöölepingut näinud, teadis

ta selle olemasolust, kuna oli sellest kuulnud (V kd tl 174-178). Asjaolust, et koostöölepingutes

ei olnud rahaliselt toetuste summasid kirjas, ei saa samuti järeldada, et tegemist oleks olnud

fiktiivsete lepingutega. Seda, et toetuste maksmine hokiklubile toimus koostöölepingu alusel,

on kinnitanud tunnistajad R ja S. Tunnistaja R mäletab oma ütlustes, et 2009. a sõlmiti

koostööleping, et Eestis oleks piisavalt klubisid (tollal oli 2-3 täiskasvanute klubi) ja juhatuses

arutati 100 000 euro eraldamist klubidele või klubile (V kd tl 143 pöördel-145). Samuti kinnitab

tunnistaja S oma ütlustes, et koostöölepingu alusel tehti hokiklubile Viiking Sport makseid (V

kd tl 145 pöördel-148). Asjaolu, et tunnistaja L ei teadnud midagi hokiklubile ülekannete

tegemisest, ei sea eeltoodud tunnistajate ütluseid kahtluse alla. Samuti ei saa S ütlustest

järeldada, et kostja oleks varjanud koostöölepinguid ja toetuste maksmist. S ei olnud hageja

juhatuses, vaid hageja liikmeks oleva hokiklubi Stars peamänedžer (V kd tl 138-139). Ehkki S

ütluste kohaselt ei teadnud ta toetuste maksmisest hokiklubile Viiking Sport, ei saa

ringkonnakohtu hinnangul hageja liikme teadmisest teha järeldusi hageja teadmise kohta.

Hageja viitab ka hokiklubi Viiking Sport juhatuse liikme W ütlustele, mille kohaselt W ei

teadnud hokiklubile toetuste maksmisest. Samas on W kinnitanud, et faktiliselt ei teinud ta

hokiklubi juures midagi (oli seal formaalselt), kuid seejuures teab, et mingi leping hokiklubi ja

jäähoki liidu vahel oli. Küsimusele, kuidas koostöölepingu täitmine kujunes, vastas W, et

„arengut saab jälgida tulemuste põhjal ja minule teadaolevalt Viking oli võitja.“ (V kd tl 148-

149). Eeltoodust tulenevalt saab tunnistajate ütlustest järeldada koostöölepingute sõlmimist ja

toetuste maksmist hokiklubile ning hageja poolt apellatsioonkaebuses viidatud üksikud laused

tunnistajate ütlustest seda järeldust ümber ei lükka.

53. Sellele, et kostja ei ole varjanud toetuste maksmist hokiklubile Viiking Sport, viitab lisaks

eelpoolnimetatud tunnistajate ütluste ka asjaolu, et makstud toetused on kajastatud hageja 2010.

aasta majandusaasta aruandes. Selles on märgitud, et 2010. aastal maksti toetuseid

hokiklubidele kokku 1 846 604 Eesti krooni (II kd tl 73 pöördel-86), mis eurodesse

ümberarvestatuna moodustab 118 019,51 eurot (vrd 2010. a hokiklubile Viiking Sport üle

kantud summa on 103 792,52 eurot). Põhjendamatu on hageja väide, justkui puudus teistel

juhatuse liikmetel ja ka hageja liikmetel võimalus majandusaasta aruandes märgitud summasid

kontrollida. 2010. a majandusaasta aruande on allkirjastanud peale kostja veel 7 hageja juhatuse

liiget (sealhulgas toetuste maksmisest mitteteadlikud L ja W). Vastavalt MTÜS § 36 lõigetele

2 ja 3 esitavad juhatuse liikmed majandusaasta aruande kinnitamiseks üldkoosolekule, kes

otsustab selle kinnitamise. Seega said ka hageja liikmed nõuda selgitusi majandusaasta

aruandes toodud summade kohta.

54. Hageja väitel on maakohus hageja seadusliku esindaja RP ütluseid ebaõigesti hinnanud, kui

leidis, et RP ütluste kohaselt ei varjanud kostja hageja eest tehinguid. Ringkonnakohus hageja

etteheitega ei nõustu. RP on küll väitnud, et tema eest ei varjatud, vaid varjati hageja eest.

Samas, milles seisnes hageja eest toetuste maksmise varjamine, pole RP oma ütlustes

selgitanud. Seega järeldas maakohus õigesti, et RP ütlustest ei nähtu hageja eest toetuste

maksmise varjamist.

2-16-9662

55. Kostja väitel oli hokiklubi toetamine vajalik selleks, et tagada hageja täisliikmesus

Rahvusvahelises Jäähoki Föderatsioonis. Hageja väidab, et selleks polnud vaja ühele klubile

ühe aasta jooksul maksta ligikaudu 100 000 eurot ja pealegi oli Eestil aastatel 2009-2011 koos

hokiklubiga Viiking Sport kokku 3 võistkonda, millest nagunii poleks piisanud täisliikmeks

olekuks (oli vaja minimaalselt 4 liiget). Kohtule esitatud RJHF põhikirja p 202 lg 1 p 3 sätestab,

et liikmel peab olema vähemalt 4 võistkonda, kes osalevad oma riigi liigavõistlustel (VI kd tl

34-68). Kostja väitel sai ajutiselt olla liidus ka 3 võistkonda, et säilitada täisliikmesus. Pooled

ei vaidle selle üle, et hageja täisliikmesus RJHF-is säilis vaatamata sellele, et Eestis oli 3

täiskasvanute hokimeeskonda. Seega ei oma ringkonnakohtu hinnangul määravat tähtsust, kas

täisliikmesus RJHF-is oli tagatud hokiklubile Viiking Sport toetuste maksmise tulemusel või

mitte. Kostja väitel oli vajalik Eesti jäähoki arenemiseks, et täiskasvanute arvestuses oleks veel

üks hokiklubi. Tunnistaja L kinnitas oma ütlustes, et toetuse maksmine oli vajalik selleks, et

liigas oleks lisaks veel üks klubi (V kd tl 142-143). Sama kinnitab ka tunnistaja S, et Eesti

meistrivõistlustel osales ainult 2 meeskonda, aga vaja oli kolme ning seetõttu oli vaja teha üks

klubi juurde. Küsimusele, miks sai toetust tollal ainult see hokiklubi, vastas S, et teisel kahel

klubil olid toetajad olemas (Narva klubil Narva linn ja Tartu klubil erainvestorid) (V kd tl 145

pöördel-148). Ringkonnakohtu hinnangul, isegi kui lähtuda sellest, et RJHF-is täisliikmesuse

säilitamiseks polnud vajalik luua Eestisse veel ühte hokiklubi, nähtub tunnistajate ütlustest, et

seda oli vaja Eesti jäähoki arenguks. Ringkonnakohus nõustub, et kahe liikmega poleks ka Eesti

meistrivõistlusi sisuliselt toimuda saanud.

56. Hageja väide kostja poolt fantoomklubide loomise ja seeläbi hageja koosolekutel kostjale

kasulike otsuste vastuvõtmise saavutamise kohta on ringkonnakohtu hinnangul asjakohatu,

kuna vaidluse all ei ole, et hokiklubi toetamist ei otsustatud üldkogul ja seetõttu pole oluline,

kuidas oli hageja liikmete arv moodustunud ja kuidas nad üldkogul hääletasid.

57. Samuti viitab hageja sellele, et kostja on hageja vara omastanud, kandes hokiklubile üle

kantud rahasummad endale. Hageja leiab, et seda tõendab asjaolu, et kriminaalmenetluse käigus

tuvastati, et perioodil 01.01.2010-04.07.2016 esineb kostjal teadmata allikatest pärit

sissetulekuid kokku summas mitte vähem kui 131 152,02 eurot. Samuti, et kostjal oli kuni

03.05.2010 hokiklubi Viiking Sport internetipanga kasutusõigus. Ringkonnakohus hagejaga ei

nõustu. Üksnes sellest, et kostjal esines tõendamata allikatest sissetulekuid kuue aasta vältel, ei

saa järeldada, et hokiklubile üle kantud rahasummad oleks hokiklubi pangakontolt kostjale

edasi kantud. Vaidlusalused ülekanded hageja pangakontolt hokiklubi pangakontole teostati

perioodil 11.01.2010-18.01.2011 kokku 14 ülekandega. Sellest üksnes esimese nelja ülekande

teostamise ajal oli kostjal hokiklubi internetipanga kasutusõigus. Hageja pole selgitanud, kuidas

oli võimalik kostjal ülejäänud ülekannete järgselt hokiklubile laekunud rahasummade enda

valdusse saamine. Samuti ei saa üksnes internetipanga kasutusõiguse olemasolust järeldada, et

kostja seda on kasutanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid hokiklubile üle kantud rahasummade

ja kostjal tuvastatud teadmata allikatest pärit sissetulekute vahel. Põhjendamatu on hageja

seisukoht, et hagejal puudusid võimalused selliste tõendite esitamiseks. Hagejal olnuks

võimalus taotleda kohtult ka tõendite kogumist TsMS § 236 lg 2 kohaselt ning dokumentide

väljanõudmist TsMS § 278 alusel. Seega oleks ringkonnakohtu hinnangul hageja saanud nõuda

hokiklubi arvelduskonto väljavõtet, kuid hageja seda võimalust ei kasutanud. Kuna kostja poolt

hageja vara omastamine on tõendamata, ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka sellest tulenevalt

võimalik järeldada kostja käitumises heade kommete vastasust. Ringkonnakohus ei nõustu

hagejaga, et hokiklubi Viiking Sport majandustegevus oli aastal 2012 lõppenud. Ehkki

majandusaasta aruannet ei esitatud, tegutses kohtule esitatud tõendite kohaselt Hokiklubi

Viiking Sport 2012-2014 ja üsna edukalt (hilisema nime all HC Viking), võites isegi 2 Eesti

meistritiitlit (IV kd tl 7-8).

2-16-9662

58. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus ka hageja väitega, et kostja kasutas ära

teiste juhatuse liikmete usaldust kostja suhtes ja seetõttu teostas hagejale kahjulikud tehingud.

Tõenditest nähtuvalt olid hageja juhatuse liikmed teadlikud koostöölepingutest ja hokiklubi

toetamisest, toetamine oli Eesti jäähoki arendamise seisukohalt oluline ja vajalik ning pole alust

arvata, et hokiklubi toetamine oma eesmärki ei täitnud.

59. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hageja väitega, et kostja poolne aegumisele tuginemine

on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole tahtlikult hagejale kahju tekitanud, toetuste

maksmist varjanud ega käitunud vastuoluliselt, millest saaks järeldada kostja õiguste

kuritarvitamist.

60. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja on osaliselt nõuet tunnustanud, mille tõttu on

nõude aegumine katkenud 02.05.2017 uuesti alanud 03.05.2017. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt

aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sellest, et kostja

on 02.05.2017 esitanud kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et 20.04.2017 on Q

tagastanud hagejale MTÜ-le Viiking Engineeria 30.01.2013 tasutud 6000 eurot, ei saa

ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et tegemist oleks kostja poolse nõude osalise

tunnustamisega. Kostja ei ole isiklikult seda summat tagastanud, samuti pole kostja olnud

makse teostamise ajal seotud hokiklubiga Viiking Engineeria ning kohtule ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, et Q oleks tagastanud hagejale nimetatud summa kostja korraldusel. Seega

ei saa nimetatud summa tagastamist pidada kostja tahteks tunnustada hageja nõuet.

61. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg