2-21-13900/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 3.11.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13900

Kohtuasi

X (pankrotis) pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9.5.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik X (pankrotis), lepinguline esindaja Danil Lipatov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu X määruskaebusele lisatud Eesti Töötukassa 18.5.2022 tõend.

2. Harju Maakohtu 9.5.2022 määrus tühistada osas, millega maakohus jättis

algatamata X kohustustest vabastamise menetluse (resolutsiooni p 6) ning saata asi

tühistatud osas tagasi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise üle otsustamiseks. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. X määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-21-13900

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 3.9.2021 esitas X (võlgnik) Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks.

Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik pankrotiseaduse (PankrS) § 170 lg 1 alusel ka avalduse

kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema

kohustustest vabastamise välistada. Samuti kinnitas võlgnik, et kohustub täitma kõiki PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi.

2. 8.9.2021 määrusega võttis maakohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas

võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Andrias Palmitsa.

3. Harju Maakohtu 5.10.2021 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati

pankrotihalduriks Andrias Palmits (pankrotihaldur).

4. Pankrotihaldur esitas 27.4.2022 kohtule taotluse, milles palus lõpetada võlgniku

pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Koos aruandega esitas

pankrotihaldur taotluse tasu määramiseks ja selle tasumiseks võlgnikule menetlusabi

andmiseks. Pankrotihaldur palus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kuna tema hinnangul on tegemist PankrS § 171 lg 2 p-s 4 nimetatud võlausaldajate nõuete

rahuldamise takistamisega tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Aruandes märgitu kohaselt võttis

võlgnik vahetult enne pankrotiavalduse esitamist tagasi oma pensionifondi osakud ega ole

sellest laekunud 5164,42 eurot kasutanud võlausaldajate ees sissenõutavaks muutunud

kohustuste täitmiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus lõpetas 9.5.2022 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist, kinnitas võlgniku võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest saamata

jäänud summad, vabastas pankrotihalduri tema kohustustest ning määras pankrotihalduri tasuks

1168 eurot. Kohus jättis algatamata menetluse võlgniku kohustustest vabastamiseks.

6. Maakohus leidis, et esineb PankrS § 158 lg-s 4 sätestatud alus pankrotimenetluse

lõpetamiseks raugemise tõttu.

7. Maakohtu hinnangul tuleb jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata PankrS § 171

lg 2 p-i 4 alusel.

8. Võlgniku 3.9.2021 pankrotiavalduse ja sellele lisatud võlanimekirja kohaselt oli võlgnikul

teadaolevaid kohustusi 15 727,26 eurot (pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid kokku

18 154,86 eurot). Võlgniku pangakonto väljavõttelt nähtub, et päev enne pankrotiavalduse

esitamist on võlgnikule AS-ilt Q laekunud 5164,42 eurot ning pankrotiavalduse esitamise

päeval on võlgnik võtnud sularahas kontolt välja 3215 eurot ning tasunud C-le 2000 eurot

selgitusega „laenu tagasimakse“. Võlgnik ei osanud või soovinud seletada, miks ta tegi C-le

ülekande, kuid on avaldanud, et ta ei saanud nimetatud isikult laenu.

9. Pankrotimenetluses ei ole pankrotivarasse laekunud summasid, mille arvelt saaks kanda

pankrotimenetluse kulusid ja tasuda võlausaldajate nõudeid. AS-ilt Q laekunud raha ei ole ka

pankrotiavalduse esitamise eelselt kasutatud selleks, et tasuda pankrotiavalduses toodud

võlgnevusi. Seega on muutnud võlgnik ennast varatuks pankrotiavalduse esitamise ajal ja

2-21-13900

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Arvestades võlgniku sissetuleku liike ja suurust

ei ole tõenäoline, et võlausaldajate nõudeid õnnestuks tasuda kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on seega tahtlikult käitunud viisil, mille tagajärjel ei ole olnud võimalik

kohustusi täita osaliseltki.

10. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik

mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada

võimalikult suures ulatuses. Võlgniku käitumisest enne pankrotiavalduse esitamist ei saa

järeldada, et võlgniku tahe on rahuldada võimalikult suures ulatuses võlausaldajate nõudeid.

Määruskaebus

11. Võlgnik esitas 23.5.2022 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse

resolutsiooni p 6 ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

12. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest keeldumisel PankrS § 171 lg 2 p-i 4 alusel tõendanud võlgniku tahtlust

või rasket hooletust võlausaldajate nõuete rahuldamata jätmisel. Pankrotihalduri nõudmisel

esitas võlgnik kõik pangakonto väljavõtted, samuti andis võlgnik pankrotihaldurile

pensioniraha kohta selgituse vene keeles, kuna ta ei valda eesti keelt. Kõik see toimus enne

pankrotiavalduse esitamist ning nii ajutine pankrotihaldur kui ka võlausaldajad ei küsinud

võlgnikult pensioniraha tagastamist ega täpsustust, kuhu see raha läks. Võlgnik ei varjanud oma

vara seisu ega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist.

13. Maakohus rikkus selgitamiskohustust ja määruse põhjendamise kohustust. Maakohus ei

tuvastanud kõiki asjaolusid ega küsinud võlgnikult selgitusi. Kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmine põhineb ainult pankrotihalduri seisukohal. Tõele ei vasta see, et

võlgnik on muutnud ennast varatuks pankrotiavalduse esitamise ajal ja takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgniku maksejõuetus tekkis palju varem. Võlgnik soovis

võlgnevusi tasuda, kuid ei olnud võimeline seda täielikult tegema. Vaatamata sellele, et

võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps, nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest, et ta püüdis

hoolimata majandusraskustest enne pankrotiavalduse esitamist võlausaldajatele maksta ning

täitis laenulepingutest tulenevaid kohustusi ulatuses, milles ta oli võimeline neid täitma.

14. Maakohus ei arvestanud võlgniku maksejõuetuse põhjuseid, tema majanduslikku olukorda

ega asjaolu, et võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps. Maakohtu määrusest ei tulene, millised

asjaolud võlgniku olukorras kaaluvad üles isiku võimaluse kohustustest vabastamiseks.

Võlgnik ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei saa võlgniku käitumisest enne

pankrotiavalduse esitamist järeldada, et võlgniku tahe on suunatud võimalikult suures ulatuses

võlausaldajate nõuete rahuldamisele. Esiteks märgib võlgnik PankrS §-le 172 viidates, et seda,

kas kohustustest vabastamise menetluses tegi võlgnik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kõik

endast oleneva, peab jälgima usaldusisik. Kui maakohus oli seisukohal, et võlgnik ei saa

usaldusisiku kohustusega hakkama, pidi kohus kaaluma teise isiku usaldusisikuks määramise

võimalust, mida maakohus ei teinud. Teiseks nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest, et

võlgnik püüdis täita laenulepingutest tulenevaid kohustusi.

15. Maakohtu määrusest ei tulene asjaolud, millest saaks järeldada, et võlgnik ei ole võimeline

tegema kõike endast olenevat, et võlausaldajate nõuded võimalikult suures ulatuses rahuldada.

Vaatamata sellele, et võlgnik on pankrotimenetluse ajal kaotanud töö ning praegu ei tööta, on

ta end registreeritud Eesti Töötukassas tööd otsiva inimesena ning osaleb täiendkursustel, et

võlgnevuste tasumiseks ümber õppida. Seega täidab võlgnik PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat

2-21-13900

kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima.

Pankrotihalduri seisukoht

16. Pankrotihaldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

Menetluse edasine käik

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel

tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus jättis võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata ja asi saata tagasi samale maakohtule võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

19. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust üksnes

määruskaebusega vaidlustatud osas. Võlgnik on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega

jäeti võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata (resolutsiooni p 6). Ülejäänud

osas maakohtu määrust vaidlustatud ei ole. Selles osas (s.o resolutsiooni p-d 1–4, punkt 5 ja

selle alapunktid 5.1–5.2 ja punkt 7) on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463

lg 2 koostoimes jõustunud ning ringkonnakohus selles osas maakohtu määrust ei kontrolli.

20. Võlgnik esitas määruskaebuse lisana Eesti Töötukassa tõendi, millega kinnitatakse

võlgniku töötuna registreerimist, võlgnikule töötuskindlustushüvitise maksmist ja võlgniku

osalist töövõimet. Neid asjaolusid tõendavaid tõendeid maakohtu menetluses ei esitatud. TsMS

§ 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud tõend asja lahendamisel asjassepuutuv ja see tuleb

võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1).

21. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 kohaselt tuleb siinses asjas kohaldada kuni

30.6.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni.

22. Kolleegium märgib vastuseks määruskaebusele esmalt, et kohtul on PankrS § 171 lg 2 (siin

ja edaspidi kuni 30.6.2022 kehtinud redaktsioonis) alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas

kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab

kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik

või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele. Samuti saab

kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad

asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 17.4.2013 määrus (RKTKm) nr 3-2-1-46-13, p 10).

23. Maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata PankrS § 171 lg 2

p-i 4 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda

tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate

huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Järeldusele, et võlgnik on muutnud

ennast varatuks pankrotiavalduse esitamise ajal ja takistanud võlausaldajate nõuete

2-21-13900

rahuldamist, on kohus määruse motiividest nähtuvalt jõudnud seetõttu, et võlgnik on päev enne

pankrotiavalduse esitamist tema pangakontole AS-ilt Q laekunud summast (5164,42 eurot)

teinud pankrotiavalduse esitamise päeval 2000 euro suuruse ülekande kolmandale isikule (Cle),

millise kande tegemist ei osanud või soovinud võlgnik selgitada. Maakohtu hinnangul käitus

võlgnik tahtlikult viisil, mille tagajärjel ei olnud võimalik kohustusi täita osaliseltki.

24. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kohustustest vabastamise menetluse

algatamise üle otsustamisel piisavalt analüüsinud ega hinnanud PankrS § 171 lg 2 p-i 4

kohaldamise eeldusi. Samuti on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes

5 ja 7 toodud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustust hagita asjades. TsMS § 477

lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi

7. lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust

ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajadusel võib kohus nõuda avaldajalt

tõendite esitamist või koguda neid omal algatusel. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus

hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud

teisiti. Osundatud sätetes väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille

eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata

ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid

(vt RKTKm 3-2-1-45-09, p 14).

25. Võlgnik on määruskaebuses heitnud maakohtule ette, et määrus põhineb üksnes

pankrotihalduri hinnangul. Ringkonnakohus nõustub selle väitega. Maakohtu määruses

osundatu, et võlgnik ei osanud või soovinud selgitada, miks ta tegi AS-ilt Q laekunud rahast

2000-eurose ülekande C-le, saab asja materjalidest nähtuvalt põhineda üksnes pankrotihalduri

27.4.2022 taotluses (p-des 3.8.2 ja 3.8.3) märgitul ja pankrotihalduri 9.05.2022 esitatud

kirjavahetusel pankrotihalduri ja võlgniku vahel. Viidatud venekeelsest kirjavahetusest

nähtuvalt on pankrotihaldur palunud võlgnikul 19.4.2022 saadetud e-kirjas mh selgitada C-le

2000-eurose ülekande tegemise põhjust, millele vastuseks on võlgnik 25.4.2022 e-kirjas

avaldanud, et tegemist ei olnud laenuga. Täpsemaid selgitusi võlgnik pankrotihaldurile selle

ülekande tegemise kohta ei avaldanud. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks ise

võlgnikult küsinud C-le ülekande tegemist puudutavaid selgitusi. Samuti ei ole maakohus asja

materjalidest nähtuvalt selgitanud välja, kas või milliseks otstarbeks on võlgnik kulutanud talle

2.9.2021 AS-ilt Q laekunud ülejäänud summa, mis võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt

on pankrotiavalduse esitamise päeval võlgniku pangakontolt sularahas välja võetud.

Ringkonnakohus leiab, et ilma neid asjaolusid välja selgitamata ei saanud maakohus võlgnikule

ette heita, et päev enne pankrotiavalduse esitamist AS-ilt Q laekunud vahendite arvelt ei tasutud

pankrotiavalduses märgitud võlgnevusi võlausaldajate ees.

26. Lisaks eeltoodule on maakohtu seisukoht, justkui oleks võlgnikule AS-ilt Q laekunud

vahendite kasutamine teadmata otstarbeks toonud kaasa võlgniku varatuks muutumise, samuti

selle, et võlgnikul ei olnud võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees kasvõi osaliselt,

põhjendamatu ja vastuolus asjas esitatud tõenditega. Võlgnik on määruskaebuses põhjendatult

leidnud, et maakohus ei ole arvestanud sellega, et võlgniku maksejõuetus tekkis enne

pankrotiavalduse esitamist. Võlgniku avalduses esiletoodud asjaolusid tema majandusliku

olukorra kohta, samuti asjaolu, et võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps, ei ole maakohus

määruses võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel hinnanud.

Kuivõrd maakohus ei ole sellest tulenevalt ka hinnanud, kas vaatamata PankrS § 171 lg 2 p-s 4

ettenähtud aluse esinemisele esineb ka asjaolusid, mis õigustaksid kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, on maakohtu otsustus kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmise kohta ennatlik.

2-21-13900

27. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt on võlgnik tahtlikult käitunud viisil, mille tagajärjel ei

olnud võimalik kohustusi täita osaliseltki, ei põhine ka asjas esitatud tõenditel. Ringkonnakohtu

hinnangul ei võimalda tõendid järeldada, et võlgniku poolt talle AS-ilt Q laekunud summast

2000 euro suuruse ülekande tegemine pankrotiavalduse esitamise päeval (s.o 3.9.2021) oleks

toonud kaasa selle, et võlgnikul ei olnud võimalik osaliseltki täita kohustusi. Esiteks on siinses

menetluses esitatud üksnes võlgniku pangakonto väljavõtted perioodide 1.3.2021–3.9.2021 (vt

võlgniku 3.9.2021 menetlusdokumendi lisa 2) ja 1.9.2021–3.9.2021 (vt pankrotihalduri

27.4.2022 menetlusdokumendi lisa 1) kohta, mistõttu ei ole nende põhjal võimalik teha

järeldusi selle kohta, kas ja millises ulatuses on võlgnik pärast pankrotiavalduse esitamist

võlausaldajate nõudeid rahuldanud. Mis puudutab pankrotiavalduse esitamisele eelnenud

perioodi, siis nähtub pankrotiavalduse lisana 2 esitatud võlgniku AS-i SEB Pank pangakonto

väljavõttest, et vaatamata võlgniku raskele majanduslikule olukorrale on võlgnik enne

pankrotiavalduse esitamist teinud võlausaldajatele makseid. Sellega ei ole maakohus võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel samuti arvestanud.

28. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et maakohus on

määruse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus ei ole tuvastanud ega

nõuetekohaselt hinnanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, mistõttu on ennatlik

maakohtu järeldus, et esineb PankrS § 171 lg 2 p-s 4 toodud alus võlgniku kohustustest

vabastamisest menetluse algatamata jätmiseks.

29. Määruskaebuse väited pankrotiseaduses sätestatud usaldusisiku kohustuste (PankrS § 172)

ja võlgniku poolt mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohustuse (PankrS § 173 lg 1)

täitmisest ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohased. Maakohus jättis määrusega

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, ent usaldusisik nimetatakse PankrS

§ 172 lg 1 järgi võlgnikule pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. PankrS § 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. Praegusel juhul ei ole

võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatatud ega võlgnikule usaldusisikut määratud.

30. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud

asjaolud ja iga asja lahendamisel tähtsust omava asjaolu kohta märkida, missuguste asjas

esitatud tõenditega on üks või teine asjaolu kas tuvastatud või tuvastamata jäetud. Samuti peab

maakohus asja uuel läbivaatamisel analüüsima võlgniku väiteid tema majandusliku olukorra

kohta ja hindama, kas võlgniku majanduslik olukord võib välistada PankrS § 171 lg 2 p-s 4

sätestatud aluse esinemisel sätte kohaldamise ja õigustada kohustustest vabastamise menetluse

algatamist.

31. PankrS § 171 lg 5 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse.

32. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel (TsMS

§ 173 lg 3 teine lause ja § 174 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu