1-10-8350/271-10-8350/27 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Täiendavate kohustuste kohaldamine Katseaja pikendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend nr 1-10-8350 Tartu Maakohtu 29. juuli 2010 otsus Richardo Paberitsi süüdi tunnistamises KarS § 121; KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8; KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 - § 25 lg 1 ja 2 ning KarS § 202 lg 1 järgi; vabastatud karistusest ja kohaldatud KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit ning allutatud 1 aastaks KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja kriminaalhooldaja Anne Ilmoja Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Prokurör Maiken Mardim Süüdimõistetu Richardo Paberits (isikukood 39401142022; elukoht

xxxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtu otsustus

katseaega 6 (kuue) kuu võrra, millega seoses lugeda katseaaja lõpptähtajaks 28. jaanuar 2012

ning määrata Richardo Paberitsile täiendava kohustusena läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening õigusrikkujale“. Täiendavad otsustused

Paberitsile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud Richardo Paberits on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 29. juuli 2010 otsusega KarS § 121; KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8; KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 - § 25 lg 1 ja 2 ning KarS § 202 lg 1 järgi; vabastatud karistusest ja kohaldatud KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit ning allutatud 1 aastaks KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xx-x xxxxxxxx.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal lisakohustusena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldusametnik esitanud on (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt kriminaalhooldusseaduse

esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud

Richardo Paberitsi kohta. Ettekandest nähtuvalt on Richardo Paberits rikkunud kohtu poolt

määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Politsei edastatud teate kohaselt

tuvastas politseipatrull 12. novembril 2010 kella 19.04 paiku Väike tn 11 Viljandi maja ees alkoholi tarvitavad alaealised. Kasutades indikaatorvahendit mõõtis politsei Richardo Paberitisi

joobeks 0,20 mg/l. Oma seletuses väidab Richardo Paberits, et oli jõi ühes korteris Väikesel

tänaval enne koju minekut paar lonksu õlut. Kui korterist väljus, pidas politsei teda kinni ja

mõõtis alkoholijoobe. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pikendada Richardo

Paberitsi katseaega 6 kuud ja täiendava kohustusena osaleda sotsiaalprogrammis „ “. Eluviisitreening õigusrikkujale

või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1). Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74

lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 2). 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena erakorralises ettekandes käsitletud asjaolud Richardo Paberitsi kohta. KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldus- aluse kohta erakorralise ettekande sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne karistusseadustikus

sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse

seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaal- hooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli

tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei

täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KarS § 75 lg-le 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergen- dada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdi- mõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Asjaolu, et Richardo Paberits on katseajal rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi on

põhjendatud KarS § 74 lg 4 alusel Richardo Paberitsile kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks 6 kuu võrra, s. o katseaja lõpptähtajaga 28. jaanuar 2012 ning määrata täiendava kohustusena Richardo Paberitsile läbida sotsiaalprogramm . „Eluviisitreening õigusrikkujale“

KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. 2.4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Menetluskulusid ei esinenud. 2.5. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. pea- tüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi

või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlus- tatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Toomas Lillsaar

Kohtunik