Legislator Case Law & Legislation
2-21-6284/60 AI generated

2-21-6284/60 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-6284/60
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

N.R. Energy Osaühing (hageja) esitas 21. aprillil 2021 Viru Maakohtule hagi Andrus eurot ja viivise. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse. Maakohus rahuldas

Legislator headnote

AI generated

2-21-6284/60 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: N.R. Energy Osaühing (hageja) esitas 21. aprillil 2021 Viru Maakohtule hagi Andrus eurot ja viivise. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse. Maakohus rahuldas

Keywords

AI generated
legal representation costs cost calculation bank charges energy tax exemption unlawful abstraction of energy obligation to advance costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 3. november 2022

Tsiviilasja number

2-21-6284

Tsiviilasi

N.R. Energy Osaühingu hagi Andrus Freienthali vastu

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. mai 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrus Freienthali määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Andrus Freienthal

(isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Anne Tammer

Vastustaja (hageja): N.R. Energy Osaühing (registrikood

12364776), lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret

Kergandberg

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Andrus

Freienthali

määruskaebus

osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 31. mai 2022. a määrus

N.R. Energy Osaühingult Andrus Freienthali kasuks

väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista

N.R. Energy Osaühingult Andrus Freienthali kasuks

välja menetluskulud 2720 eurot (sh käibemaks), s.o

lepingulise esindaja kulu 2670 eurot (sh käibemaks) ja

riigilõiv 50 eurot.

4. Lugeda maakohtu määruse resolutsioon lõplikult

sõnastatuks järgmimselt:

4.1.

Rahuldada

Andrus

Freienthali

avaldus

menetluskulude

rahaliselt

kindlaksmääramiseks

osaliselt.

4.2. Välja mõista N.R. Energy Osaühingult Andrus

Freienthali kasuks menetluskulude katteks 2720 eurot

(sh käibemaks), s.o lepingulise esindaja kulu 2670 eurot

(sh käibemaks) ja riigilõiv 50 eurot.

4.3. Välja mõista N.R. Energy Osaühingult Andrus

Freienthali

kasuks

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt viivis alates menetluskulude rahalist

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

lahendi kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

5. Määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud

jäävad poolte endi kanda (TsMS § 178 lg 4).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. N.R. Energy Osaühing (hageja) esitas 21. aprillil 2021 Viru Maakohtule hagi Andrus

Freienthali (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 1 643 788

eurot ja viivise. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse. Maakohus rahuldas

23. aprilli 2021. a määrusega hagi tagamise taotluse ning võttis hagi 27. aprilli 2021. a

määrusega menetlusse. Kostja esitas 11. mail 2021 hagi tagamise määruse peale

määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus rahuldas 7. juuni 2021. a määrusega osaliselt

märkides, et menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendis. Kostja esitas

määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale. Riigikohus rahuldas määruskaebuse

14. detsembri 2021. a määrusega, tühistas maa- ja ringkonnakohtu määrused osas, millega hagi

tagamise taotlus rahuldati ning tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis hageja hagi

tagamise avalduse rahuldamata.

Viru Maakohus jättis hagi 28. detsembri 2021. a määrusega läbi vaatamata ja menetluskulud

hageja kanda. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus

jättis 21. aprilli 2022. a määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse

resolutsiooni muutmata ja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda.

Määrus jõustus 10. mail 2022.

2. Kostja esitas 18. mail 2022 avalduse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Kostja

menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu 3840 eurot ja riigilõiv 11. mail 2021 esitatud

määruskaebuselt 50 eurot, s.t kostja menetluskulud kokku on 3890 eurot. Kostjale on osutatud

õigusabi 32 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (sh käibemaks).

Hageja ei vaidlustanud kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust, kuid leidis, et kostja

esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hageja palus kohtul hinnata kõigi toimingute

ajakulu põhjendatust. Hageja hinnangul ei ole hagile vastamiseks kulunud aeg (sh kliendi

nõupidamised) 11,5 tundi põhjendatud. Arvestades, et kostja tutvus hagiga juba 11. mail 2021

määruskaebuse esitamisel (2,5 + 4 tundi), tuleks põhjendatuks lugeda ajakulu kuni 7,5 tundi.

Põhjendatud ei ole ajakulu 3 tundi hageja 30. augusti 2021. a määruskaebuse vastuse analüüsile

ja sellele 25. oktoobril 2021 seisukohtade koostamisele. Kostja vastuse sisu arvestades on

põhjendatud ajakulu kuni 1,5 tundi. Põhjendatud ei ole hageja 14. detsembri 2021. a tagatise

tagastamise taotlusele vastamiseks kulunud aeg (1 tund). Hageja hinnangul tuleb põhjendatuks

pidada ajakulu kuni 0,5 tundi. Põhjendatud ei ole ajakulu hageja 12. jaanuari 2022. a

määruskaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks 4 tundi. Hageja palus lugeda põhjendatuks

ajakulu kuni 2,75 tundi.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus rahuldas 31. mai 2022. a määrusega kostja avalduse menetluskulude

rahaliselt kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude

katteks 2180 eurot ning menetluskuludelt viivise alates menetluskulude rahalist suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi kohase täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on

menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigilõiv 50 eurot on põhjendatud ja kuulub hagejalt väljamõistmisele.

Maakohus

ei

pidanud

õigusabikulusid

taotletud

ulatuses

põhjendatuks.

Ajakulu

hagimaterjalidega korduvaks tutvumiseks on ülepaisutatud. Puudub vajadus märkida topelt

Riigikohtu praktikaga tutvumist. Hagi tagamise määruse sisu moodustub valdavas osas hagi

sisu kajastamisest, millega kostja oli saanud juba tutvuda. Seetõttu ei ole hagi tagamise

määrusest vandeadvokaadist esindajal raske leida seda osa, millega kohus tagamist põhistab

ehk sisuliselt ühte lehekülge, kuna visuaalselt on kiirelt haaratav, et kohtu põhistusest

moodustab suure osa normide kajastamine. Arvestades, et kostja taotlus hagi läbi vaatamata

jätmiseks ja määruskaebus on suures osas sisuliselt kokkulangevad ja on koostatud vaid päevase

vahega, siis nende kahe baasil hagile kirjaliku vastuse koostamine ei ole ülemäära raskendatud.

Nõupidamised kliendiga on küll mõistetav ja vajalik tegevus, kuid seda ei pea eraldi ajakuluna

hüvitama

vastaspool,

kuivõrd

nõupidamistest

kooruv

leiab

väljundi

igakordses

menetlusdokumendis ja on hõlmatud seeläbi ka vastava ajakuluga. Arvestades, et kostja

taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, määruskaebuse ja kostja vastuse sisu kattuvad küllalt

suures osas, hagi tagamise määruse lugemine ei ole ülemäära aeganõudev ja arvestades seda, et

kostja vastus on tema positsiooni kõige olulisem menetlusdokument, luges maakohus nimetatud

toimingute põhjendatud ajakuluks kokku taotletud 18 tunni asemel 12 tundi.

Maakohus pidas põhjendatud ajakuluks Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 2021. a määruse

analüüsile ja sellele määruskaebuse esitamisele Riigikohtule 3 tundi.

Ajakulu hageja 30. augusti 2021. a määruskaebuse vastuse analüüsile ja 25. oktoobri 2021. a

seisukoha koostamisele võib lugeda põhjendatuks 2,5 tunni ulatuses, sest valdavalt on samu

seisukohti varasemates menetlusdokumentides erinevate vaatenurkade alt juba korduvalt

kajastatud.

Riigikohtu 14. detsembri 2021. a määrusega tutvumiseks põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi.

Hagi tagamise tagatise tagastamise taotlusega seonduvate toimingute ajakulu 1 tunni ulatuses

ja ajakulu maakohtu 28. detsembri 2021. a määrusega tutvumiseks 0,25 tunni ulatuses on

mõistlikud.

Põhjendatud ajakulu hageja 12. jaanuari 2022. a määruskaebuse analüüsile ja sellele vastuse

koostamisele on 2 tundi. Kaebus ei ole mahukas, tegemist on menetluskulude jaotuse

regulatsiooniga, mis ei ole õiguslikult keerukat analüüsi nõudev instrument.

Tartu Ringkonnakohtu 21. aprilli 2022. a määrusega tutvumise ja menetluskulude nimekirja

koostamise põhjendatud ajakulu on 1 tund, sest ringkonnakohtu määruse 6,5 leheküljest

5 lehekülge on varasema menetluse kirjeldamine, mis kostjale on nagunii juba teada.

Optimaalne oli kulutada aega üksnes ringkonnakohtu põhjenduste 1,5 lehekülje lugemisele,

milleks kogemustega esindajal kulub 15 minutit. Ajakulu mitte ülemäära mahukale

menetluskulude nimekirja koostamisele on piisav 45 minuti ulatuses.

Kogumis pidas maakohus põhjendatud õigusabi ajakuluks 23 tundi 25 minutit. Tunnitasu 120

eurot (sh käibemaks) on mõistlikus suurusjärgus. Seega on menetluskulud põhjendatud kokku

summas 2720 eurot (2670 eurot esindaja kulu ja 50 eurot riigilõiv). Juhindudes TsMS § 177

lg-st 4 kuulub hageja taotlus menetluskuludelt viivise arvestamiseks rahuldamisele.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud

1610 eurot ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks

täiendavalt välja menetluskulud 1610 eurot. Muus osas jätta Viru Maakohtu 31. mai 2022. a

määrus muutmata. Kostja palub lugeda Viru Maakohtu 31. mai 2022. a määruse resolutsioon

tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 1) Rahuldada Andrus Freienthali avaldus menetluskulude

rahaliselt kindlaksmääramiseks osaliselt. 2) Välja mõista N.R. Energy Osaühingult Andrus

Freienthali kasuks menetluskulude katteks 3790 eurot. 3) Välja mõista N.R. Energy

Osaühingult Andrus Freienthali kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi kohase

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Määruskaebuse kohaselt on kohtumääruse põhjendav osa vastuolus resolutiivosaga. Kuigi

kohtumääruse põhjendavas osas leidis maakohus, et kostja menetluskulud on põhjendatud

summas 2720 eurot, mõistis kohus resolutiivosas hagejalt kostja kasuks välja 2180 eurot.

Kohtumääruse põhjendavas osas esineb õigusabikulude osas arvutusviga. Õigusabi maksumus

23 tunni 25 minuti eest arvestusega 120 eurot/tund, ei ole mitte 2670 eurot, vaid on 2810 eurot.

Seega pidanuks maakohus, leides, et lisaks riigilõivule on kostja õigusabikulud põhjendatud 23

tunni 25 minuti ulatuses, välja mõistma hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks 2860

eurot (2810 + 50).

Kostjale osutatud õigusteenus seoses hagi tagamise vaidlustamisega ning kostja vastuse hagile

koostamisega on kokku 18 tundi. Maakohus pidas põhjendatud ajakuluks 12 tundi. Kostja leiab,

et esindaja põhjendatud ajakulu tuleb suurendada 6 tunni võrra. Maakohus on jätnud

arvestamata, et hagi tagamise vaidlustamisel oli tegemist keskmisest keerulisema ja mahukama

vaidlusega, mis lisaks hagi tagamisele hõlmas ka vaidlust hagi lubatavuse ning kohtu pädevuse

üle ja Riigikohtu praktika analüüsi. Hagimaterjalidega esialgne tutvumine oli vajalik selleks, et

kontrollida, kas esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused, kas hageja nõue ja hagi tagamise

aluseks olevad asjaolud on TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud. Eelnimetatud asjaolusid

kontrollimata ei ole võimalik koostada määruskaebust hagi tagamise määruse peale ning

vaidlustada hagi lubatavust ja kohtu pädevust. Eelnimetatud õigusabi ei hõlmanud hagi sisulist

analüüsi, mis toimus alles kostja vastuse koostamisel.

Maakohus jättis tähelepanuta, et tegemist on keskmisest õiguslikult keerukama ja mahukama

tsiviilasjaga. Hagiavaldus on 15 leheküljel, sellele on lisatud 26 tõendit. Kostja koostas 16

leheküljel põhjaliku vastuse hagile, esitas üksikasjalikud vastuväited hagis toodud asjaoludele

ning neid väiteid kinnitavad 14 kirjalikku tõendit.

Maakohus leidis ekslikult, et taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, määruskaebuse ja kostja

vastuse sisu kattuvad suures ulatuses. Tegemist on erinevate menetlusdokumentidega. Kostja

vastuse lehekülgedel 4–16, kokku 12,5 leheküljel, on kostja sisulised vastuväited hagile ja

lisade nimekiri, mis ei kattu taotlusega hagi läbi vaatamata jätmiseks ega määruskaebusega.

Advokaadi suhtlust kliendiga tuleb lugeda põhjendatuks. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet

iseloomustab vajadus kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate

menetlustoimingute üle (Riigikohtu 13. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13).

Kostja esindaja nõupidamised kliendiga olid vajalikud mh nii hagi tagamise määruse

vaidlustamiseks, kui ka kostja vastuse hagile koostamiseks.

Maakohus pidas põhjendatuks hüvitada ajakulu Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 2021. a määruse

analüüsile ja sellele määruskaebuse esitamisele 3 tunni ulatuses. Maakohus ei ole oma

seisukohta põhjendanud. Kuna kohus on jätnud põhjendamatult välja kliendiga nõupidamise ja

ei ole arvestanud, et ringkonnakohus muutis maakohtu määrust, mis vajas kliendile selgitamist,

siis tuleb selles osas täiendavalt välja mõista õigusteenuse eest tasu 0,75 tunni ulatuses.

Ajakulu hageja 30. augusti 2021. a määruskaebuse vastuse analüüsile ja 25. oktoobri 2021. a

seisukohtade koostamisele luges maakohus põhjendatuks 3 tunni asemel 2,5 tunni ulatuses, sest

kohtu arvates on samu seisukohti varasemates menetlusdokumentides erinevate vaatenurkade

alt juba korduvalt kajastatud. Kuna maakohus on jätnud põhjendamatult välja kliendiga

nõupidamise ja ei ole arvestanud tegelikku töömahtu, siis tuleb selles osas täiendavalt välja

mõista tasu õigusteenuse eest 0,5 tunni ulatuses.

Maakohus leidis, et Riigikohtu 14. detsembri 2021. a määrusega tutvumine on põhjendatud 0,5

tunni ulatuses. Kostja nõustub sellega, kuid lisaks määrusega tutvumisele oli vajalik ja kohus

oleks pidanud põhjendatuks lugema kliendiga nõupidamise 0,5 tunni ulatuses. Pärast

Riigikohtu 14. detsembri 2021. a määruse tegemist oli kliendi ja esindaja suhtlus vajalik, sest

Riigikohus tühistas hagi tagamise määruse ja jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kuna

Viru Maakohtu 23. aprilli 2021. a hagi tagamise määruse alusel oli kinnistusraamatusse kantud

kohtulikud hüpoteegid kostjale kuuluvatele kinnisasjadele, siis oli vajalik selgitada kostjale

Riigikohtu määruse tagajärgi, mh seda, et hagi tagamise tühistamise korral ei saa kohtulikku

hüpoteeki automaatselt kustutada, vaid selle omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja

omanik. Kostjale oli vajalik selgitada, et kohtulik hüpoteek kustutatakse kinnistustraamatust

üksnes kostja enda taotlusel, st sellega ei tegele maakohus. Samuti vajas kostja juhendamist

sellise taotluse esitamiseks kinnistuportaali kaudu. Eelkirjeldatud kliendiga nõupidamine on 0,5

tunni ulatuses põhjendatud.

Kostja esindaja põhjendatud ajakulu tuleb suurendada 7 tunni 45 minuti (6 + 0,75 + 0,5 + 0,5)

võrra. Maakohus luges põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 23 tunni 25 minuti osas. Eeltoodust

tulenevalt tuleb lugeda kostja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 31 tundi 10 minutit, mis

vastab 3740 eurole. Maakohus luges põhjendatuks kostja riigilõivu 50 eurot. Kostja

põhjendatud menetluskulud kokku on 3790 eurot (3740+50).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, jätta menetluskulud

kostja kanda ja mõista määruskaebusega seotud hageja menetluskulud kostjalt välja vastavalt

esitatavale menetluskulude nimekirjale.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on kohtu kaalutlusotsus. Kõrgema astme kohus võib alama astme kohtu diskretsiooni alusel

tehtud otsusesse sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire.

Hageja hinnangul ei ole kohus diskretsioonipiire ületanud.

Maakohus on põhjalikult ja mitmekülgselt kaalunud hagi tagamise vaidlustamisega ja hagile

vastuse koostamisega seotud ajakulu põhjendatust ja vajalikkust.

Ainuüksi lehekülgede või tõendite arv ei muuda asja sisuliselt mahukaks või õiguslikult

keerukaks. Lisaks ei nähtu maakohtu määrusest, et kohus ei oleks asja keerukusega

menetluskulude väljamõistmisel arvestanud.

Maakohus on selgelt öelnud, et peab tekstiliselt sisuliselt suures osas kattuvaks kostja taotlust

hagi läbi vaatamata jätmiseks ja määruskaebust. Hagi vastuse sisulise poole pealt ei ole kohus

sellist järeldust teinud.

Hageja nõustus ka muude toimingute puhul kohtu kaalutlustega ajakulu vähendamisel.

Kostja on juhtinud tähelepanu veale kulude lõplikus arvutuskäigus. Selle oleks saanud kohus

parandada ka vea parandamise sätete alusel kohtumäärusega (TsMS § 447 lg 2). Eraldi

määruskaebuse esitamine ja vastava menetluse läbiviimine oli ebavajalik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu määrus

tuleb tühistada osaliselt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega määrab kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks

2720 eurot (sh käibemaks), s.o lepingulise esindaja kulu 2670 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv

50 eurot (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2).

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostja taotles menetluskulude summas 3890 eurot väljamõistmist, sh lepingulise esindaja tasu

ja riigilõiv. Määruskaebuses palub kostja suurendada väljamõistetava menetluskulu kuni 3790

euroni (sh nii lepingulise esindaja tasu, kui ka riigilõiv). Seega ei vaidlustata määruskaebuses

menetluskulu 100 eurot välja mõistmata jätmist ja osas, milles menetluskulu välja mõisteti ning

maakohtu määrus on selles osas TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud.

7. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14, p 11).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud, andes hinnangu kostja

lepingulise esindaja ajakulu põhjendatusele. Ringkonnakohus nõustub aga määruskaebuse

väitega, et maakohtu määruse resolutsiooniga väljamõistetud summa ja määruse põhjendustes

toodud arvutused on omavahel vastuolus. Väär on hageja seisukoht, et vastuolu oleks saanud

kõrvaldada TsMS § 447 lg 2 alusel, s.o vea parandamisega määruses. Kuigi TsMS § 447 lg 2

esimene lause lubab kohtul igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed

ebatäpsused, võib seda teha siiski üksnes juhul, kui need ei mõjuta otsuse sisu. Otsuse

põhjendavas osas arvutusvea ilmnemisel ei saa kohus muuta otsuse resolutsiooni, mis põhines

ekslikul arvutusel. Selliselt muudetaks otsuse sisu (Riigikohtu 12. jaanuari 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-86-10, p 16).

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt luges maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu

põhjendatuks kokku 23 tunni 25 minuti ulatuses. Kostja tugineb samuti määruskaebuses

vastavale ajakulule, leides, et lisaks sellele tuleb hagejalt mõista kostjalt täiendavalt välja tasu

7 tunni 45 minuti eest, s.o kostja esindaja põhjendatud ajakulu on 31 tundi 10 minutit. Vaadates

aga maakohtu põhjendusi iga toimingu põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, selgub, et tegelik

põhjendatud ja vajalik ajakulu on maakohtu hinnangul 22 tundi 15 minutit (22,25 tundi)

(12+3+2,5+0,5+1,25+2+1). Selline ajakulu ühtib ka maakohtu määruse põhjendustes nimetatud

lepingulise

esindaja

põhjendatud

tasuga

summas

2670

eurot

(2670/120=22,25).

Ringkonnakohtu hinnangul on ajakulu 22 tundi 15 minutit käesoleva vaidluse asjaolusid,

keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud.

9. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus vähendas põhjendamatult

lepingulise esindaja hagiavalduse tutvumisega, hagi tagamise vaidlustamisega ning hagile

vastuse koostamisega seotud toimingute ajakulu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega, et hagi tagamise määruse vaidlustamisel tutvus kostja hagiavaldusega sh ka

sisuliselt, hinnates mh hagiavalduse perspektiivi. Seega hagile vastuse koostamisel kulus

esindajal eelduslikult vähem aega hagiteksti uuesti läbitöötamisele, kui oleks kulunud juhul,

kui hagi tagamise määrust ei vaidlustataks ja esindaja polnuks seetõttu hagiga eelnevalt

tutvunud.

Menetluskulude nimekirjas ei ole kliendiga nõupidamise ajakulu täpselt fikseeritud. Ka

maakohus ei ole määruses väitnud, et nõupidamised ei ole üldse põhjendatud ajakulu, vaid

selgitas, et nõupidamistel arutatu sisaldub üldjuhul ka menetlusdokumendis ja on hõlmatud

seeläbi ka vastava ajakuluga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus, hinnates dokumentide

koostamiseks vajaliku kulu, arvestanud mh ka nõupidamisi klientidega, kuigi ei ole iga

kuluartiklit eraldi lahti kirjutanud, sh pole märkinud, mis ulatuses võib kohtu hinnangul

kliendiga nõupidamise ajakulu olla käesolevas vaidluses põhjendatud.

Maakohus leidis põhjendatult, et määruskaebuse hagi tagamise määruse peale, taotluse hagi

läbivaatamata jätmiseks ja hagile vastuse sisu on suures osas kattuv (vt määruskaebuse p-d 5–

17, hagile vastuse p-d 5–16 ja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks p-d 5–16). Määruskaebuse

väide, et hagivastuse sisuline osa on umbes 12,5 lehekülge, on eksitav. Tõsi, sisuline vastus

algab küll vastuse 4.-l leheküljel, kuid see algab lehekülje lõpus ning lõpeb sisuliselt 15.

lehekülje keskel, seega on sisulise vastuse maht umbes 10,5 lehekülge. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole vastuse koostamiseks taotletud ajakulu, arvestades esindaja eelnevate

dokumentide koostamist ja hagimaterjalidega tutvumist, täies ulatuses põhjendatud. Maakohus

vähendas põhjendatult hagimaterjalidega tutvumise, määruskaebuse koostamise, taotluse hagi

läbivaatamata jätmiseks koostamise ja hagile vastuse koostamise eest taotletud ajakulu 6 tunni

võrra.

Kuigi maakohtu määruses puudub sisuline põhjendus, miks maakohus vähendas ajakulu Tartu

Ringkonnakohtu 7. juuni 2021. a määruse analüüsile ja sellele määruskaebuse esitamisele

Riigikohtule 3 tunnile taotletud 3,75 tunni asemel, on vähendamine ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud. Tegemist ei ole mahukate dokumentidega. Asjaoludega kursis olnud esindajal ei

pidanud kuluma nimetatud toimingutele rohkem aega, kui maakohtu poolt põhjendatuks peetud

3 tundi.

Maakohus on põhjendatult vähendanud ajakulu hageja 30. augusti 2021. a määruskaebuse

analüüsile ja seisukohtade koostamisele. Ajakulu vähendamine seisukohtade korduse ja

kattuvuse tõttu on põhjendanud.

Ringkonnakohus nõustub, et Riigikohtu 14. detsembri 2021. a määrusega tutvumine ja sh

kliendiga nõupidamine on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Riigikohtu määruse sisuline osa on

vaid umbes 2 lehekülge ning selle sisu tutvustamine kliendile ei tohtind võtta rohkem aega, kui

mõned minutid. Kostja juhendamine kohtuliku hüpoteegi kustutamise taotluse esitamisel

kinnistuportaali kaudu ei ole ringkonnakohtu hinnangul selline kulu, mida tulnuks vastaspoolelt

välja mõista.

Maakohus luges kogu kostja esindaja ajakulu põhjendatuks hageja 14. detsembri 2021. a

taotlusega tutvumiseks, sellele vastuse koostamiseks ja maakohtu 28. detsembri 2021. a

määrusega tutvumiseks, samuti Tartu Ringkonnakohtu 21. aprilli 2022. a määrusega

tutvumisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele ning selle kulu üle vaidlust ei ole.

Samuti ei vaidlustata määruskaebuses ajakulu vähendamist maakohtu poolt 4 tunnilt 2 tunnile

hageja 12. jaanuari 2022. a määruskaebuse analüüsile ja vastuse koostamisele.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et põhjendatud ja vajalik kostja

esindaja ajakulu on 22 tundi 15 minutit. Sellises ulatuses õigusabi osutamise tasu on 2670 eurot

(22,25*120) (sh käibemaks). Seega tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja põhjendatud ja

vajalik menetluskulu kokku 2720 eurot (sh käibemaks), s.o lepingulise esindaja kulu 2670 eurot

ja riigilõiv 50 eurot.

11. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid. Seega menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke