3-22-2034/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(4)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2022. a, Tallinn Haldusasja number 3-22-2034 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.09.2022 lahkumisette- kirjutuse nr 1052259935 tühistamiseks RESOLUTSIOON 1. Võtta haldusasja juurde IT-abilt saadud 23.31 kirja logikanne (IT-abi pöördumine nr SD1134229). 2. Lugeda kaebus esitatuks kaebetähtaega ületades, jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada haldusasjas menetlus. 3. Tagastada määruse jõustumisel kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. 4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 5. Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ajutiselt ja peatada Politsei- ja Piirivalveameti 16.09.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052259935 täitmine kuni käesoleva määruse punkti 2 jõustumiseni kuid mitte kauemaks kui 03.12.2022 (k.a). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. X esitas 27.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 16.09.2022 lah- kumisettekirjutuse nr 1052259935 tühistamiseks. Kaebaja soovib ettekirjutuse tühistamist nii lah- kumiskohustuse kui ka sissesõidukeelu osas.

Tallinna Halduskohus kohaldas 07.10.2022 määrusega ajutiselt esialgset õiguskaitset, peatades lah- kumisettekirjutuse täitmise kuni 06.10.2022 (k.a). Kohus selgitas pooltele ka ajutise esialgse õigus- kaitse vaidlustamise võimalust, kaebetähtaja järgimise küsimust ning kohtuvälise lahenduse võima- likkust.

2. Vastustaja vaidles esialgse õiguskaitse edasisele kohaldamisele vastu. Kaebaja esitas selgitused kaebetähtaja osas. Kohus käsitleb neid väiteid vastavate õigusküsimuste juures.

3. Kaebajale on vaidlustatud haldusakt (lahkumisettekirjutus) teatavaks tehtud 16.09.2022 (kaebuse lk 2, osa II). VSS § 13 lg 3 kohaselt võib välismaalane ettekirjutuse peale esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast arvates. Viimane päev kae- buse esitamiseks oli 26.09.2022.

2(4)

Kaebus on halduskohtule esitatud 27.09.2022, hommikul kell 08.39 (KISis dokumendid nr 1S ja 2S). HKMS § 40 lg 1 p 2 ja § 52 lg 6 kohaselt tuleb lähtuda mh TsMS §-s 336 sätestatust.

3.1. TsMS § 336 lg 2 sätestab, et elektrooniline dokument loetakse kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Dokumendi saatjale edasta- takse selle kohta elektrooniline kinnitus. Justiitsiministri 28.12.2005 määruse nr 591 „Kohtule do- kumentide esitamise kord“ § 7 lg 1 kordab, et e-kirjaga dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e- posti aadressile saab esitaja automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu e- postkasti. Sama määruse § 5 lg 2 sätestab, et e-kirja maht võib kohtule menetlusposti saatmisel olla kuni 20 megabaiti. Mahtu ületav e-kiri tuleb kohtule saatmiseks jagada väiksemamahulisteks e- kirjadeks.

Kohtud on korduvalt leidnud, et dokumendi salvestamine kohtudokumentide andmebaasi on seotud saajale sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega ning seega ei saa saatja eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse (vt Riigikohtu 10.12.2008 määrus nr 3-2-1-115-08, p 9; 11.06.2014 määruse nr 3-2-1-63-14 p 10; 30.09.2015 määruse nr 3-2-196-15 p 17, Trt RKK 14.04.2022 määruse nr 2-21-4660 p 8). Seega ei piisa kaebuse esitamisel üksnes selle edastamisest kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud e- posti aadressil, kui e-kiri ei jõudnud adressaadini (Tln RKK 31.10.2011 otsuse nr 3-10-2712 p 9). Samuti ei ole oluline riigilõivu tasumise, kaebuse koostamise, allkirjastamise, üleslaadimise või manuste lisamise aeg, vaid oluline on üksnes dokumentide jõudmine kohtusse kohale ehk salvestu- mine andmebaasi, mida tõendab dokumendi saatjale edastatud automaatne vastuvõtukinnitus (Tln RKK 02.07.2014 määruse nr 3-13-1511 p 17, 23.03.2015 määruse nr 2-12-50861 p-d 32-33, 18.06.2019 määruse nr 2-18-5836 p 7).

Kaebaja poolt 26.09.2022 esitatud kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole kohtuni jõudnud, sh ei ole seda salvestatud andmebaasi. Kohus märgib, et kõik e-kirjad salvestatakse automaatselt koh- tute infosüsteemi, kus aga sel päeval ühtegi kaebaja esindaja esitatud kirja ei ole. Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades.

3.2. HKMS § 124 lg 2, § 71 lg 1 ja § 150 koosmõjus võib kohus kaebetähtaja ennistada, kui selleks on mõjuv põhjus, mis tavapäraselt seisneb asjaolus, mida menetlusosaline või tema esindaja mõju- tada ega mõistlikult ette näha ei saanud.

Kohtupraktikas on peetud TsMS § 336 lg 2 kontekstis mõjuvaks põhjuseks olukordi, kus on esine- nud sidehäire hosti kohus.ee või just.ee tehnilises veas, mis ei võimaldanud vastu võtta sinna saade- tud elektronkirju (Tln RKK 31.10.2011 otsus nr 3-10-2712 p 9), samuti menetlusosalise enda ar- vutisüsteemist tulenev tõrge, kui selle tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see on ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu (Riigikoh- tu 18. veebruari 2016 määrus asjas nr 3-2-1-148-15, p 10; 16. mai 2011 määrus asjas nr 3-2-1-40- 11, p 18).

Küll ei ole peetud mõjuvaks põhjuseks esindava büroo enda korraldust ja arvutisüsteemi toimimist (Riigikohtu 16. mai 2011 määrus asjas nr 3-2-1-40-11). Samuti ei ole mõjuvaks põhjuseks, kui isik edastab kaebuse n.ö viimasel hetkel, vaid siis võtab esitaja ise riski, et menetlusdokument ei ole esitatud tähtaegselt (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-49-10 p 11, samuti Tln RKK 18.06.2019 määrus nr 2-18-5836).

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/101042022008

3(4) 3.3. Kohus küsis IT-abilt välja ka 26.09.-27.09.2022 e-posti aadressilt xxxxxxx edastatud kirjad. Kuna teised kirjad sisaldavad käesoleva menetlusega mitte seotud isikute andmeid, märgib kohus üksnes, et muud kirjad on haldusalasse jõudnud 26.09.2022 kell 09.01 ja 21.21 ning 27.09.2022 hommikul kell 08.39 ja 08.41 käesolevas asjas. Ainus asjakohane kiri on jõudnud haldusala serveri- tesse kell 23.31, mille logikande võtab kohus käesoleva asja juurde. IT-abi kinnitas kohtule, et te- gemist on kogu nendepoolse infoga selle kirja kohta.

Nagu kohus eelnevalt viitas, võib e-kirja maht kohtule menetlusposti saatmisel olla kuni 20 mega- baiti. Logikandest nähtub, et e-kiri lükati tagasi, kuna see ületas mahupiiri. Eelduslikult mahupiiri ületamise korral ei kontrollita ka muid andmeid, sh saaja aadressi ega e-kirja pealkirja, kuna need andmed logikandest puuduvad.

Kohtule 27.09.2022 esitatud e-kirjadest nähtub, et nende osaks on kaebus suurusega 14 MB ja esialgse õiguskaitse taotlus suurusega 10 MB. Mõlema manuse korraga esitamist tõendab ka kaeba- ja enda esitatud ekraanipilt algsest e-kirjast (esialgse õiguskaitse taotluse lisa „Gmail - …“). Kaebu- se esitaja on mõlemas e-kirjas möönnud, et kaebus oli edastatud eile (s.o 26.09), kuid ta ei ole saa- nud kinnitust, et kiri on jõudnud kohale, võib-olla failide suure mahu tõttu.

Kohus leiab, et mahupiirang on tehniline, arvutisüsteemi poolt rakendatav piirang, mille eesmärk on tagada riigiasutuste e-postisüsteemi käideldavus. Üldteada asjaoluna mõjutavad väga suure mahuga failid seda, kas failidele ja IT-süsteemidele on võimalik saada (mõistliku aja jooksul) juurdepääs. Mahupiirang seega tagab kohtusüsteemi töö, sh et ka teistele menetlusosaliselt oleks võimalik kohtu e-posti aadressile kirju esitada. Piirangu tehnilise poole osaks on ka see, et puudub inimese läbivii- dav kontroll selle üle, mida e-kiri endas sisaldab. Arvutisüsteemilt ei saa eeldada analüüsi, millises failis sisaldub tahteavaldus kaebuse esitamiseks ning millistes failides on üksnes lisadokumendid. Kui infosüsteem või inimene peaks eeltoodut sisuliselt analüüsima, tuleks e-kiri faktiliselt vastu võtta, salvestada ja avada, millega muutuks sellega ka mahupiirang sisutuks. Nii võiks ohtu sattuda kohtu enda ja kõigi kohtu poole pöördujate võimalus e-posti üldse kasutada. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks lähtuda ka Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-148-15, mis seab e-kirja sisule sisulise kont- rolli tingimused enne mahu tingimusse kontrollimist.

Tallinna Ringkonnakohus 27.05.2013 määruses nr 3-12-1496 selgitanud olukorda, kus kaebuse esitamine pärast tähtaja möödumist ei olnud põhjustatud mitte arvutisüsteemi rikkest, vaid asjaolust, et kaebaja esindaja püüdis vahetult enne südaööd saata Korra § 5 lg-s 2 sätestatud mahupiirangut ületavat e-kirja. Kohus leidis et E-kirja jagamine väiksemamahulisteks e-kirjadeks ei ole ületamatu takistus. Kuna taotlusest ei nähtu sündmusi, mille kulgemist isik mõjutada ei saa, ei ole kaebetähtaja ennistamine põhjendatud ja ringkonnakohus jättis tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

Kohus lähtub ka käesolevas asjas toodud kohtupraktikast ja leiab analoogselt, et e-kirja jagamine väiksemateks kirjadeks on kaebaja esindaja kontrolli all, sh on ta järgmisel päeval suutnud sellisena kaebuse esitada. Kaebaja õigusteadmistega esindaja on e-kirjas ka ise möönnud, et probleemiks on tõenäoliselt mahupiirang. Mahupiirangu info tuleneb avaldatud õigustloovast aktist, millega kursis olemist tuleb õigusteadmistega esindajalt eeldada. E-posti mahupiirangut on selgitatud ka kohtute veebilehel https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/dokumendid-ja-vormid/dokumentide- esitamise-nouded. Seaduse tasandil sätestab TsMS § 336 lg 2 samuti, et isikule saadetakse vastuvõ- tukinnitus. Olukorras, kus kaebaja vastuvõtukinnitust kell 23.31 e-kirja saates ei saanud, pidi ta proovima uuesti esitamist, sh väiksemateks meilideks jagades või kasutada näiteks teise viisina e- toimikut. Niisiis puudub objektiivne, kaebajast või tema esindajast sõltumatu põhjus kaebetähtaja ületamisel, kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ning menetlus lõpetada HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel.

4(4) 4. Menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus ka kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 4). Kohus jätab poolte menetluskulud HKMS § 108 lg 4 alusel nende endi kanda, sh kuna tegemist on vastustaja põhitegevusega, kus ei saa väljamõistetavaid menetlus- kulusid tekkida.

5. Kohus selgitas 07.10.2022 määruses kaebajale võimalust täiendada kaebust viisa kehtetuks tun- nistamise otsustamise tühistamise nõudega (määruse punktid 3 ja 5), kuid kaebaja ei ole sellist täiendavat nõuet kohtule esitanud. Seega puuduvad asjas muud nõuded, mille osas tuleks kohtume- netlust jätkata.

6. Kohtu poolt ajutiselt kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtivus lõppeb 06.11.2022, kui kohus seda ei pikenda.

Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist tuleb pikendada kuni määruse jõustumiseni menetluse lõpetamise küsimuses, kuid mitte kauemaks kui 03.12.2022 (k.a). See tähendab: - Kui kaebaja käesolevat määrust menetluse lõpetamise kohta (määruse resolutsiooni punkt 2) ei vaidlusta, lõppeb esialgse õiguskaitse abinõu kehtivus koos käesoleva määruse jõustumisega (vt analoogia korras HKMS § 249 lg 4 esimene lause). - Kui kaebaja vaidlustab käesoleva määruse punkti 2 kõrgema astme kohtus, tuleb kaebajal taotle- da ka esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise pikendamist ja/või määruskaebuse tagamist (HKMS § 208), sest sellisel juhul lõppeb esialgse õiguskaitse abinõu kehtivus 03.12.2022 (k.a).

Esialgse õiguskaitse kohaldamise sisulise jätkamise kohta selgitab kohus järgmist: - Kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei saa täies ulatuses välistada. Riigist lahkumi- sega, kus ta on viibinud alates juunikuust käesoleval aastal ja sellega kaasneva Schengeni ala sis- sesõidukeeluga 3 aastaks kaasnevad võimalikud keerukalt kõrvaldatavad tagajärjed, sh võimatus tulla Euroopasse 3 aasta jooksul ja ka töökohast ilma jäämine. - Kohus leiab, et kaebus ei ole menetluslikult kaebetähtaja ületamise tõttu kuigi perspektiivne. Lahkumisettekirjutuse osas vähendab sisulisi eduväljavaateid ka see, et formaalne alus lahkumi- settekirjutuse tegemiseks on olemas, st isik viibib alates viisa kehtetuks tunnistamise otsuse te- gemisest, mitte kättetoimetamisest (VMS § 77 lg 1) Eestis ebaseaduslikult. Kaebaja ei ole hetkel kohtule teadaolevalt viisa kehtetuks tunnistamise otsust kohtus vaidlustanud, vaatamata kohtu selgitustele. Küll aga kuna kaebetähtaja järgimise ja ennistamise osas on määrus vaidlustatav, ei saa lõplikult välistada, et kõrgema astme kohtud asuvad teisele seisukohale. - Kohtule ei nähtu asjas olulist avalikku huvi, mis välistaks esialgse õiguskaitse kohaldamise veel 15-30 päevaks. Ka algse lahkumisettekirjutusega anti kaebajale võimalus korraldada enda vaba- tahtlik lahkumine 30 päeva jooksul. Sealjuures ei ole kaebajale etteheidetav ega vabatahtliku lahkumisvõimalusest keeldumise aluseks see, et kaebaja kasutas enda õigust pöörduda kohtusse. Täielikult ei ole välistatud ebaseadusliku töötamise risk, kuid see teoreetiline võimalus oli ole- mas ka siis, kui PPA andis kaebajale aja vabatahtlikult Eestist lahkumiseks. Toodud tähtaeg on ennekõike selleks, et kaebajal oleks mõistlik aeg enda lahkumise korraldamiseks. Kohtumenetlu- se jätkumisel, kui kaebetähtaja osas käesolev määrus tühistatakse, on kaebajal võimalik osaleda ka esindaja vahendusel, virtuaalselt või kirjalikult seisukohti esitades.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin